Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1639
Haldusasi
Notre Grupp OÜ kaebus sunniraha sissenõudmise õigusvastaseks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja Notre Grupp OÜ, esindaja Marko Jaani Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Notre Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Notre Grupp OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2022 otsus ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.07.2021 hoiatusega rakendatud sunniraha sissenõudmine õigusvastaseks.
3.Mõista Tallinna linnalt Notre Grupp OÜ (rg-kood 12551283) kasuks välja 2385,39 eurot esimese ja teise astme kohtu menetluskulu katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 04.02.2021 ettekirjutusega Notre Grupp OÜ-d esitama Tallinnas Paide tn 9a asuval elamul teostatud ümberehitustööde kohta nõuetekohase ehitusteatise ja ehitusprojekti hiljemalt 04.06.2021. TLPA selgitas ühtlasi, et nõuetekohase ehitusprojektiga on tegemist siis, kui see vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning ehitusprojektil puuduvad ameti poolsed märkused. TLPA hoiatas ettekirjutuses, et nõude tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot. Notre Grupp OÜ esitas 04.06.2021 TLPA-le ehitisregistri kaudu ehitusteatise. 30.06.2021 tagastas TLPA ehitusteatise Notre Grupp OÜ-le märkuste lahendamiseks. Ehitisregister saatis kaebajale selle kohta teavituse koos märkega, et märkuste lahendamise tähtaeg on 30.09.2021.
2.TLPA tegi 13.07.2021 Notre Grupp OÜ-le hoiatuse, millega rakendas sunniraha 1500 eurot ja hoiatas, et kui sunniraha pole tasutud hiljemalt 18.07.2021, pöörab TLPA selle sundtäitmisele. Amet leidis, et Notre Grupp OÜ pidanuks esitama hiljemalt 04.06.2021 TLPAle mitte puudustega, vaid nõuetekohase ehitusteatise ja ehitusprojekti, mille amet oleks saanud teavitatuks lugeda. Samas hoiatuses määras TLPA kaebajale kohustuse täitmiseks uue tähtaja (13.11.2021) ja hoiatas, et selle tähtaja järgimata jätmise korral rakendatakse sunniraha 2000 eurot.
3.Notre Grupp OÜ esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse keelata Tallinna linnal sunniraha rakendamine ja sissenõudmine 04.02.2021 ettekirjutuse rikkumise eest või alternatiivselt keelata Tallinna linnal sunniraha rakendamine ja sissenõudmine suuremas summas kui 200 eurot. Sunniraha määramisel ei ole TLPA arvestanud rikkumiste asjaoludega ja nende ebaolulisusega. TLPA tagastas 30.06.2021 ehitusteatise ning määras märkuste lahendamiseks uue tähtaja 30.09.2021, samas kohaldas juba 13.07.2021 sunniraha. Vastustaja on käitunud vastuoluliselt, kuna hilisemas, 06.01.2022 kirjas märkis TLPA, et kui ehitusteatis on tagastatud märkuste lahendamiseks võite võtta nii palju aega nende lahendamiseks kui tarvis on. /..../ Kui määratud kuupäev möödub, ei juhtu menetlusega midagi. Esitage märkuste lahendused, kui olete selleks valmis. Arvestatud ei ole kaebaja majandusliku seisundiga.
4.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, millistele nõuetele peab kaebaja hoone ja ehitusprojekt vastama ning mida peab kaebaja tegema ebaseadusliku ehitise seadustamiseks. TLPA selgitas ettekirjutuses, et ettekirjutuse täitmiseks loetakse mitte igasuguse ehitusprojekti esitamist, vaid üksnes nõuetekohase ehitusprojekti esitamist. Kaebaja poolt 04.06.2021 esitatud ehitusprojekt oli puudustega ja tagastati kaebajale märkuste lahendamiseks. Vahet tuleb teha järelevalvemenetlusel ning ehitisregistris toimuval ehitusteatise menetlusel, kus ehitisregister kuvab taotlejale automaatselt märkuste lahendamise kuupäeva. Ehitisregistri antud automaatne tähtaeg ei muuda ettekirjutusega määratud tähtaega. Sunniraha on proportsionaalne.
5.Kaebaja täitis kohtumenetluse ajal TLPA 04.02.2021 ettekirjutuse. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.08.2022 määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning jätkas haldusasja menetlust kaebuse nõudes tuvastada TLPA 13.07.2021 hoiatusega rakendatud sunniraha sissenõudmise õigusvastasus.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. TLPA oli korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu, et kaebaja kinnistul õigusliku aluseta tehtud ümberehitustööde kohta tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vastustaja ei pea andma kaebajale uusi ja täiendavaid tähtaegu ettekirjutuse täitmiseks. Vastustajal oli seadusest tulenev alus määrata 13.07.2021 sunniraha ja teha uus sunniraha hoiatus, kuivõrd kaebaja ei olnud 2(4)
3-21-1639 TLPA 04.02.2021 ettekirjutust selles sätestatud tähtajaks nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja ei esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks. Vahet tuleb teha järelevalvemenetlusel ja ehitisregistris toimuval ehitusteatise menetlusel, kus ehitisregister kuvab taotlejale automaatselt märkuste lahendamise kuupäeva. Ehitusregistri antud tähtaeg ei muuda TLPA ettekirjutusega määratud tähtaega. Ehitusteatise ja ehitusprojekti alles ettekirjutuses määratud tähtaja viimasel päeval esitamisega võttis kaebaja endale ise riski, et juhul kui dokumentides esinevad puudused, siis ei jõua ta neid ettekirjutuses ettenähtud ajaks parandada. Rakendatud sunniraha suurus on proportsionaalne.
7.Notre Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. TLPA tagastas 30.06.2021 kõnealuse ehitusteatise kaebajale ja määras märkuste lahendamiseks uue tähtaja 30.09.2021. Sunniraha rakendamine olukorras, kus märkuste lahendamiseks on antud uus tähtaeg, on vastuolus hea halduse põhimõttega ja ebaproportsionaalne. Haldusorgan peab tagama menetluses selguse. Ehitusregistri poolt tähtaja määramisel ei selgitatud kaebajale, et tegemist on mingi muu menetlusliku tähtajaga, mis ei välista sunniraha rakendamist.
8.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.ATSS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kaebaja ei olnud ettekirjutusega määratud tähtajaks esitanud TLPA-le nõuetekohast ehitusprojekti, s.o sellisel kujul, mida TLPA märkusteta aktsepteeriks. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et esitatud ehitusprojekt oli puudulik ja vajas täiendamist vastavalt TLPA märkustele. Ettekirjutus on kehtiv ning selle võimalikule õigusvastasusele ei saa kaebaja siinses asjas tugineda. Seega esines formaalselt alus rakendada kaebajale sunniraha.
11.Eelnev ei tähenda siiski, et sunniraha määramine oli kohustuslik või vältimatu. Sõltumata ettekirjutuse kehtivusest on sunniraha rakendamine kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb linnal arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Praegusel juhul polnud küll ebaselge ettekirjutus ise, vaid see, kas kaebaja võis vastustaja käitumisest järeldada, et tal on aega ettekirjutuse täitmiseks kuni 30.09.2021.
12.Kaebaja väidab, et TLPA on tema suhtes käitunud vastuoluliselt. Nimelt esitas kaebaja ettekirjutuse täitmiseks tähtaegselt ehitusteatise ja ehitusprojekti, mille peale saadeti kaebajale 30.06.2021 kiri (dtl 115) pealkirjaga „Teade Ehitisregistrist – Ehitusteatis nr 2111201/20169 on tagastatud märkuste lahendamiseks“. Kirjas oli märgitud: „Ehitisregistrisse esitatud Ehitusteatis
3(4)
3-21-1639 nr 2111201/20169 tagastati täiendamiseks. Palun sisenege Ehitisregistrisse, avage Ehitusteatis nr 2111201/20169 ja lahendage lisatud märkused. Peale märkuste lahendamist esitage dokument uuesti menetlusse „Esita“ nupu abil. Märkuste lahendamise tähtaeg on 30.09.2021.“ Sellest kirjast sai kaebaja oma sõnutsi aru nii, et tal on aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 30.09.2021.
13.Iseenesest ei saanud 04.06.2021 puudustega dokumentide esitamisega lugeda ettekirjutust täidetuks ja kaebaja pidi mõistma, et teda võib ähvardada sunniraha rakendamine. Samas tuleb nõustuda kaebajaga, et 30.06.2021 kirja tulemusel tekkis kaebaja jaoks ebaselge olukord. Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse täitmise menetlus ja ehitusteatise menetlus on küll erinevad, kuid haldusvälise isiku aspektist vaadatuna tuleb haldusorgani tegevust siiski pidada ühtseks. Kaebaja suhtlus toimus TLPA-ga, mitte konkreetsete ametiisikutega ja ta võis eeldada, et talle TLPA korraldatavas ehitusteatise menetluses saadetud ametlik dokument omab tähtsust ka järelevalvemenetluses. Olukorras, kus kaebaja sai info, et tal on aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 30.09.2021, on põhjendamatu TLPA 13.07.2011 sunniraha rakendamise teates kaebajale tehtud etteheide, et kaebaja ei esitanud TLPA-le taotlust ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks ega pöördunud ameti poole täiendavate selgituste ja juhiste saamiseks. Kaebaja võis talle saadetud kirjast mõistlikult eeldada, et TLPA rahuldub ettekirjutuse täitmisel sellega, et nõuetekohane, märkustele vastav ehitusprojekt esitatakse 30.09.2021. Seda enam, et varem oli TLPA korduvalt tähtaegu pikendanud, s.o tegemist ei olnud eriti ajakriitilise olukorraga. TLPA pidi teadma, et ehitisregistrist läheb kaebajale kiri, mis annab märkuste lahendamise tähtajaks 30.09.2021. Õiguslikku tähtsust ei oma asjaolu, et vastustaja pole ehitisregistri pidaja. Kui haldusorgan kasutab oma ülesannete täitmisel infosüsteemi, siis tuleb selle kaudu esitatud automaatteated omistada haldusorganile. Haldusorgan vastutab selle eest, et tema juhitav haldusmenetlus oleks õiguspärane ning menetlusosalisele üheselt arusaadav ka infosüsteemi kasutamise korral. Automaatteavitusega tekkiva ebaselguse vältimiseks saanuks TLPA vajaduse korral teavitada kaebajat, et ehitisregistri kaudu antud täiendavast tähtajast sõltumata tuleb kaebajal nõuetekohane ehitusprojekt esitada sunniraha rakendamise vältimiseks koheselt. Kui infosüsteem häirib linnal haldusmenetluse korrektset korraldamist, on tegemist linna ja riigi vahelise õigussuhte ja probleemiga, mis ei puutu kaebajasse.
14.Praegusel juhul oli ettekirjutuse sisu ja täitmise tähtaeg kaebajale arusaadav. Küll tekkis haldustäitemenetluses kaebajale mitte etteheidetav ebaselgus, milliseks tähtajaks tuleb esitada nõuetekohane ehitusprojekt, et vältida sunniraha rakendamist. Kuna sunniraha määramine ei olnud kohustuslik ning sõltus linna kaalutlusõigusest, võis kaebaja mõistlikult eeldada, et tal on aega puudusi kõrvaldada kuni 30.09.2021. Sellises olukorras sunniraha rakendamine, vähemalt hoiatuses ettenähtud maksimummääras, on vastuolus hea haldustavaga ja ebaproportsionaalne. Seetõttu tuleb vastustaja 13.07.2021 sunniraha rakendamise toiming tunnistada õigusvastaseks.
15.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Apellandi lepingulise esindaja kulu esimese astme kohtus koos käibemaksuga oli 1896 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 454,39 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 15 eurot halduskohtule esitatud kaebuselt ning riigilõiv 20 eurot apellatsioonkaebuselt. Apellant kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.