Haridus ja kultuur › Kultuur

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-541

MTÜ David Oistrahhi Festival esitas taotluse eespool nimetatud toetuse saamiseks.

2(10)

3-22-541 muu muusika vahel, millest johtuvalt näidiskavad tekitaksid rohkem erinevate tõlgendamiste võimalust ja uusi probleeme; 5) haldussuutlikkus väljendub kaebaja võimes korraldada festivali viimase 15 aasta jooksul ja põhineb viimasel ajal vabatahtlikul tööl ja korraldajate isiklikul rahastusel; 6) Eestis on palju kontserdiprojekte, mida korraldab üks suure haldusvõimekusega isik. Tugev haldusvõimekus vähendab administratiivsete kulude osakaalu; 7) festivalil on ulatuslik koostööpartnerite haare. Minevikus on juhitud kuut EL-i kultuuriprojekti, olemas on rahvusvahelised heliloojad. 2022. a-l on koostööpartneriteks Pärnu Linnavalitsus, Eesti Kirikute Nõukogu, MTÜ Kõpu Arenduskeskus, kaebaja seaduslik esindaja, Manilaiu muuseum ja Mark Soosaar; 8) tegevuste kestlikkus, uuenduslikkus ja ajakohasus on saanud vastustajalt tunnustuse, kuid hindamistulemustes see ei kajastu; 9) turunduseks ja kommunikatsiooniks kasutatakse kõiki reklaamikanaleid ja saadetakse isiklikke kutseid. Vastustaja kohtumenetluses esitatud turundus- ja kommunikatsiooniplaani näidis ei erine sisuliselt kaebaja taotluses esitatud tegevustest, küll aga on pikemalt lahti kirjutatud; 10) eelarve ei ole ebarealistlik ja minevikus on festival muudetud kontseptsiooniga toiminud ka alarahastuse tingimustes; 11) vastustaja ei toonud tegevusplaani (publikuprogrammi) tagasisides puudusena välja. Taotleja programm vastas kõigile tingimustele; 12) komisjon ei ole esile toonud kõige olulisemat, s.o kunstilist taset, Eesti muusika ja muusikute kaasamist, uuenduslikkust ja publikuprogrammi; 13) komisjoni ei tohi moodustada asjast otseselt huvitatud isikutest. 35% toetuse eelarvest eraldati asjast isiklikult huvitatud isikutega seotud projektidele. Eelnev tekitab kahtlusi kvoorumi täidetuses. Arusaamatu on, miks ei asendata komisjoniliikmeid, kellel on projektidega huvide konflikt; 14) komisjoni otsused on olnud aastate jooksul samalaadsed, mis viitab eelnevatele kokkulepetele. Projektid on osaliselt kattuvad ja projektid on komisjoni liikmetega seotud.

3(10)

3-22-541 6) kaebaja taotlusest oli nähtav, et esinejate tase on professionaalne. Samas ei olnud teavitatud muusikuid soovist lisada nad järgmise aasta kunstilisse programmi, sh ühte komisjoni liiget, kes pidi seetõttu huvide konflikti vältimiseks selle arutelu käigus ruumist lahkuma ja hinnangu andmisel mitte osalema; 7) kaebaja taotlusest oli nähtav, et oli kaasatud Eesti muusikuid. Taotluse lisateabe all oli välja toodud erinevate Eesti ja välismaiste esinejate nimed, aga lisana esitatud kunstilises programmis ei olnud täpselt näha, kes millist kava esitab; 8) Eesti muusika osakaalu sai komisjon hinnata vaid esitatud näidiskavade põhjal. Sellest nähtus, et Eesti autoreid oli kontserdiprogrammidesse planeeritud. Taotluse lisateabe all oli välja toodud, et aasta teemaks on Eesti naisheliloojad, millega tähistatakse Ester Mägi 100. sünniaastapäeva. Samas ei kinnitanud seda esitatud näidiskava, sh ei olnud seal välja toodud mitte ühtegi esitusele tulevat Ester Mägi teost; 9) komisjon hindas tegevuste korraldajate haldusvõimekust pigem väheseks, sest taotluses esitatu põhjal näib tervikkorralduse taga olevat vaid üks inimene, kes tegeleb nii korraldamise, turunduse, finantsjuhtimise kui ka esinemisega. Muudes kriteeriumis nimetatud tegevusteks puudub vajalik professionaalne tugistruktuur; 10) komisjon hindas koostööpartnerite haaret pigem väheseks. Hindamisele ei tule mitte ainult koostööpartnerite mõjukus, vaid ka eritüübiliste ning eri ressursse pakkuvate koostööpartnerite olemasolu ning kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokku lepitud panus. Pärnu Linnavalitsus ei ole määruse nr 3 mõttes koostööpartner, sest riiklikke või munitsipaalasutusi koostööpartneriteks ei loeta. Teiste partnerite puhul jääb arusaamatuks nende mitterahaline panus, mis ei kajastu eelarves; 11) tegevuste kestlikkuse, uuenduslikkuse ja asjakohasuse osas oli näha, et taotleja tegevus on pikaajalise iseloomuga ning samal ajal on seda uuendatud uute kontserdipaikade otsimisega. Ajakohaseks võib pidada erineva usutunnistusega inimeste liitmise üritusi koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga; 12) komisjon leidis, et tegevuste turundus- ja kommunikatsiooniplaan jäävad teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks, sest taotlus oli esitatud napisõnaliselt mõningaid meediakanaleid nimetades, kuid ei sisaldanud sisulist plaani, milliste kanalite ja informatsiooniga milliste sihtrühmadeni plaanitakse jõuda. Samuti ei sisaldanud see ajalist plaani. Plaanis ei kajastu koostööpartnerite puhul kirjeldatud kommunikatsioon. Selle kriteeriumi juures hindab komisjon teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes; 13) komisjoni hinnangul oli eelarve realistlikkus pigem vähene, sest taotlus on esitatud maksimaalse 60 000 euro ulatuses. Võttes arvesse piiratud eelarvevahendite hulka ning eelmistel aastatel saadud toetust, on sellises mahus eelarve planeerimine ebarealistlik. Partnerite puhul jääb arusaamatuks nende mitterahaline panus, mis ei kajastu eelarves. Muu tulu lahtris pole lahti kirjutatud, millise osa 9000 eurost moodustab Eesti Kirikute Nõukogu panus. Eelarves on vabatahtlik töö hinnatud 7000 eurole. Eelarve kulude kohta on esitatud salvestamiskulud 6000 eurot ja tehnika laenamist ei kajastatud. Kokkuvõttes sõltub kogu ürituse eelarvest 78% toetustest, mille saamine ei ole garanteeritud. Kõigi tegevuste kogu planeeritav müügitulu on 2000 eurot, mis on 2% kogu eelarvest. Eelarves on müügitulu väga väikese osakaaluga ja selliselt planeeritud eelarvega taotlus on liiga suure riskiga projekt; 14) komisjoni hinnangul jäi tegevusplaan teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks, sest selles on esitatud kuude kaupa kontsertide toimumiskohad, aga ei ole täpsustatud kuupäevi ja kõikide kontsertide kunstilisi kavasid, lisas on välja toodud mõne kontserdi näidiskavad. Samuti oli programmis mainitud esinejate nimesid, kellega ei olnud eelnevaid kokkuleppeid sõlmitud. Kvaliteetsetel taotlustel on üldiselt kavad, kuupäevad ja

4(10)

3-22-541 esitajad paigas. Kavade ja kuupäevade esitamine on oluline info, mille põhjal hinnatakse sündmuse professionaalset taset, Eesti muusika ja muusikute osalust kavades; 15) komisjon on nõuandev organ ning selle liikmed lähtuvad taotluste hindamisel oma professionaalsest teadmisest ja kogemusest. Koosolekul osalesid kõik komisjoni liikmed, mistõttu oli komisjon otsustusvõimeline. Kaebaja taotluse puhul oli komisjoni liikmete hinnang ühene ning ei tekkinud häälte võrdse jagunemise olukorda. Kui komisjoni liikmel esines mõne taotlusega huvide konflikt, taandas ta end, väljus koosoleku ruumist ning ei osalenud konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel. Pärast taandamist vähenes komisjoni liikmete arv, kuid komisjon oli siiski otsustusvõimeline, sest komisjoni liikmetele ei ole määratud asendajaid ja nende asendamine on võimatu. Ühise otsuse tegemiseks vajalik kvoorum on taandatud liikmete võrra väiksem; 16) olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on üle kolme korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata.

3-22-541 Vastustaja pidi taotlusi erapooletult hindama, mitte nõustama kaebajat parima võimaliku taotluse esitamisel; 6) kaebaja esitas kohtumenetluses võimalike esinejate kinnitused. Neid ei esitatud koos taotlusega vastustajale. Tegemist on äärmiselt napisõnaliste kinnitustega selle kohta, et tulevikus võidakse uuesti koostööd teha. Veenev pole kaebaja väide, et oluline ei ole, milline artist millisel kontserdil esineb. Artistist sõltuvad esitatavad palad ja iga kontserdi sisu. Kuigi kaebaja on toonud välja, et aasta teemaks on Eesti naisheliloojad, puudub sellekohane seos projektide tegevustes ja ajakavas, sh on kontserdid ajakava kohaselt seotud kindlate riigipühade või rahvakalendri tähtpäevadega, sündmuse või eesmärgiga (kiriku taastamise toetamine); 7) vastustaja on põhjendatult välja toonud, et koostööpartneriks ei saa lugeda üksnes rahastajat (Pärnu linna), kelle roll rahastamisega piirdubki. Kaebaja osas ei ole komisjoni protokollis toodud välja puuduseid kõrges kunstilises tasemes, publikuprogrammi osas ega tegevuse kestlikkuses, uuenduslikkuses ja ajakohasuses. Samas ei saa kõrvale jätta puuduseid turundusplaanis, tegevusplaanis ja eelarves. Vastustaja on korrektselt märkinud, et eelarves väike müügitulu osakaal on kõrgendatud risk. Toetatav tegevus võib ära jääda. Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või ühinguid, kelle eelarve tulud on mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see võib vähendada projekti ebaõnnestumise riski; 8) kaebaja esitatud turundus- ja kommunikatsiooniplaan on napp ja loetleb erinevaid võimalusi, kuidas on võimalik inimesi teavitada. Selles puuduvad eesmärgid, ajamõõde, sihtrühmad, kanalid ja koostööpartnerite omavahelised seosed; 9) määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 3 § 12 lg-d 1 ja 5). Komisjoni liikmed on avaldatud taotlusvooru kodulehel. Sealjuures on kultuuriministri määrata, kas ta seab nõuandva komisjoni liikmetele asendusliikmed. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda asendusliikmete määramist. Tegemist on ministri otsusega, kas näha ette asendamise kord ning sellisesse menetluslikku küsimusse kohus ei sekku. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 5 sätestab, et isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Arvestades valdkonna eripära, tuleb teatud ulatuses leppida sellega, et oma valdkonna asjatundjad peaksid ühelt poolt kuuluma komisjoni, teiselt poolt võivad nad olla ka kaudselt seotud mõne taotlejaga. Absoluutse keelu korral võib tagajärjeks olla see, et komisjoni kuuluvad isikud, kes ei ole ühegi projektiga ka kaudselt seotud, samas puudub neil ka igasugune valdkondlik pädevus taotluste üle otsustamiseks. Olukorras, kus üks komisjoni liige on kinnitanud huvide konflikti puudumist tagantjärele, on menetluslik puudujääk hiljem kõrvaldatud. Ainuüksi kuulumine Eesti Interpreetide Liitu (Interpreetide Liit) ei saa olla taandamise aluseks, kuivõrd tegemist on loomeliiduga, mis ühendab muusika alal tegutsevaid loovisikuid. Eeldada võib, et muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele suunatud toetusvoorust võtavad osa samal alal tegutsevad loovisikud. Loomeliitude eesmärk on ka parandada loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi (loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 1 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(10)

3-22-541 2) komisjon jagab toetusi iseendaga seotud projektidele. Halduskohus jättis selle probleemi analüüsimata; 3) halduskohus ületas oma pädevust, kui asus hindama kaebaja kui muusikakollektiivi, sh kaebaja esindaja ja asutajate jt seotud isikute professionaalsust. Kui halduskohus tahtis hinnata isikute professionaalsust, oleks halduskohus pidanud seda kaebajale selgitama. Praegusel juhul on halduskohtu otsus üllatav. Kui kohus tahtis hinnata kaebaja professionaalsust, oleks pidanud hindama kõikide taotlejate professionaalsust. Kohus pole otsuses märkinud seda, kuidas ta teiste isikute suurema professionaalsuse kindlaks tegi; 4) halduskohtu viide HMS § 10 lg-le 5 on ekslik. Kohus pole selgitanud seda, et Eestist pole võimalik leida kuut muusika valdkonda süvitsi tundvat inimest, kes saaksid asendada taandunud liikmeid. Komisjoni liikmed olid asjast huvitatud isikud. 35% toetusetest anti komisjoni liikmetega seotud isikutele. Komisjoni liikmetega seotud taotlusi rahuldati suuremas mahus kui muid taotlusi. Toetuste jagamine mitte ei pea olema aus ja õiglane, vaid peab seda ka näima. Vastustaja lõpliku hinnangu andmisel osalesid kõik komisjoni liikmed, milleks neil puudus vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg-le 1 õigus. Huvide konflikti puudumist ei saa tagantjärele selgitustega kõrvaldada; 5) varjatud kallutatusest kirjutas ka Eesti Päevaleht, mille tulemusena muudeti komisjoni koosseisu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-541 2) Tiit Teriku 1. novembri 2022. a e-kiri, milles märgitakse, et ministrina usaldas valdkonna asjatundjaid ja tal oli kavas komisjonide koosseise uuendada, kuid paraku ei jõudnud (dtl 643); 3) Eesti Päevalehe 26. oktoobri 2022 artikkel „Varjatud kallutatus. Muusikutele jagab riigi raha ühe loomeliiduga tihedalt seotud seltskond“ (dtl 648–657); 4) Eesti Päevalehe 2. novembri 2022 artikkel „Kultuuriministeeriumi muusikatoetuste komisjonid said uued liikmed“ (dtl 645–647); 5) Eesti Päevalehe artikkel „Uued taotlusvoorude komisjonide koosseisud selguvad loodetavasti selle nädala jooksul.“ (dtl 658–661). Eespool nimetatud artiklites on arutletud küsimuse üle, kas Interpreetide Liidu liikmed võiksid kuuluda vaidlusalusesse komisjoni. Eespool märgitud dokumendid ei sisalda selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata kaebaja taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust. Nimetatud dokumentides antud hinnangud ei ole käsitatavad vaidluse lahendamisel tähtsust omavate asjaoludena. Seetõttu tuleb need dokumendid kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

3-22-541 Vastustaja lisab, et kuna üks komisjoni liige osales koosolekul veebiteel, siis edastas ta allkirjastatud dokumendi hiljem. Halduskohus märkis selle kohta, et olukorras, kus üks komisjoni liige on kinnitanud huvide konflikti puudumist tagantjärele, on menetluslik puudujääk hiljem kõrvaldatud. Halduskohus lisas täiendavalt, et ainuüksi kuulumine Interpreetide Liitu ei ole taandamise aluseks, kuna tegemist on loomeliiduga ja see ühendab muusika alal tegutsevaid loovisikuid. Halduskohus lisas, et mõistlik on eeldada, et muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele suunatud toetusvoorust võtavad osa samal alal tegutsevad loovisikud. Kohtule pole teada, et mõni komisjoni liige oleks otsustanud toetada taotlejat, mille liige ta ise oli ja mis oleks toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt pole Interpreetide Liit toetust taotlenud. Seega ei saanud Interpreetide Liitu kuuluvad komisjoni liikmed määrata toetust taotlejale, mille liikmed nad olid. Vastustaja selgitas, et komisjoni liikmed, kes olid mõne kindla taotlejaga seotud, taandasid ennast selle taotluse menetlusest. Ringkonnakohus nõustub, et eelnev ei luba järeldada huvide konflikti, mis oleks nõudnud komisjoni koosseisu enamuse taandumist toetuste, sh kaebaja taotluse hindamisel.

3-22-541

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.