MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri 03.02.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_147 punkti 2.5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja Allar Kaasik Vastustaja – Kultuuriministeerium, volitatud esindaja Merle Põld
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.11.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“1 alusel avanes muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise 2022. aasta taotlusvoor 1. novembril 2021. Taotluste esitamise tähtpäev oli 18. november 2021.2 MTÜ David Oistrahhi Festival (kaebaja) esitas 31.11.2021 parandatud taotluse nr 7-2/4685 (dtl 493497). Kultuuriministri 03.02.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_147 (dtl 231-233) punktiga 2.5 otsustati taotlus jätta rahuldamata, arvestades komisjoni 20.12.2021 protokollis nr 2-1.9/2022_1 toodud põhjendusi. Komisjoni 20.12.2021 protokolli põhjendused kaebaja taotluse osas (protokoll dtl 153-188; kaebaja taotlus dtl 184):
1.Komisjon hindab kõrgelt kavandatud tegevuste regionaalset mõju.
2.Võrreldes teiste taotlustega on pigem vähene planeeritud tegevuste rahvuskultuuriline ja valdkondlik mõju, taotleja haldussuutlikkus, koostööpartnerite haare ning eelarve realistlikkus.
3.Tegevuste turundus- ja kommunikatsiooniplaan ning tegevusplaan jäävad teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks.
4.Arvestades taotlusvooru eelarvevahendite piiratud mahtu (määruse § 13 lg 6 p 5), hinnates tihedat konkurentsi taotlusvooru raames ja lähtudes hindamistulemustest (määruse § 13 lg 6 p 4), teeb komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada.
2.Kaebaja esitas 03.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse kultuuriministri 03.02.2022 käskkirja nr 7-2/.1/2022_147 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Komisjoni otsus ei ole läbipaistev. Ei ole märgitud, millised kriteeriumid millisel määral kujundavad terviklikku abikõlblikkust, hindamiskriteeriumid on ebaselged ja puuduvad osakaalud. Ebamäärased ja segaselt kirjeldatud kriteeriumid andsid võimaluse taotluste suvaliseks hindamiseks ning raskendasid taotluse koostamist ja projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamist. Komisjon ei ole end kaebaja korraldatava festivaliga kurssi viinud ja on teinud asjatundmatu otsuse.
1.1.Festivalil on rahvuskultuuriline mõju ja valdkondlik mõju. Vastustaja vastus kaebusele on seejuures vastuoluline, kuivõrd vastuses väidab vastustaja, et rahvuskultuurilist ja valdkondlikku mõju aktsepteeriti. Samas komisjoni protokollis peeti väheseks. Kaebaja ei ole taotluses viidanud kontsertide sõnalisele osale (palved). Kirikutes toimuvate kontsertide kirikliku elemendi ja kontsertosa suhe võib olla erinev. Eelnev ei vähenda esitatava muusika kõrgkultuurilist väärtust. Vastustaja sellekohased seisukohad on halvustavad ja diskrimineerivad. Kunstiliste kavade mitmekesisust on lihtne tõlgendada eklektilisuseks. Taotluses tuli selgelt esile selle rahvuskultuurilise ning valdkondliku olulise suuna planeeritav jätkumine kontserdikorralduses lähiaastatel.
1.2.Kõikide taotlusse märgitud artistidega oli sõlmitud eelkokkulepped osalemiseks, sj saavad konkreetsed plaanid, täpsed kuupäevad ja kavad olla kokku lepitud pärast kõikide tingimuste selgumist. Ei ole vahet, milline artist konkreetsel kontserdil osaleb, sest kõik on kõrgel tasemel solistid ja nende osalemine ei muuda festivali terviklikku kontseptsiooni. Taotluses nimetatud üks artist (komisjoni liige) väljendas eelneval aastal nõusolekut jätkuvaks koostööks ja temaga ei pidanud taotleja korrektseks konkreetseid plaane eelnevalt arutada.
1.3.Taotluses oli märgitud tegevuse kunstiline kontseptsioon muusika valiku osas. Festivali eesmärgiks on tellida uut Eesti muusikat, taastada unustatud Eesti muusika meistriteoseid, korrastada Eesti muusika noodimaterjale ja salvestada meie muusikat. Kunstilise kontseptsiooni väljatöötamine on vahetus suhtes konkreetsete kavadega, kuid nende realiseerumine sõltub veel paljust muust, kui kunstilisest nägemusest. Taotluses olid selgelt esile toodud kolm Eesti naisheliloojat Ester Mägi, Galina Grigorjeva ja Anne Ellerhein-Metsala. Vastustaja väide, et Eesti muusika osakaalu sai komisjon hinnata vaid esitatud näidiskavade põhjal ei pea paika. Olulisem on festivali terviklik kontseptsioon. Toetuste eraldamise tingimustes ei ole esitatud proportsionaalset suhet Eesti ja muu muusika vahel, millest johtuvalt näidiskavad tekitaksid rohkem erinevate tõlgendamiste võimalust ja uusi probleeme.
1.4.Haldussuutlikkus väljendub kaebaja võimes korraldada festivali viimase 15 aasta jooksul ja põhineb viimasel ajal vabatahtlikul tööl ja korraldajate isiklikul rahastusel.
1.5.Vastustaja vastusest saab järeldada, et haldusvõimekuse alla mõistetakse kultuuriministeeriumis meeskonna suurust, kvantiteeti, mitte kvaliteeti. Alarahastuses toimivatel projektidel puudub selleks materiaalne võimekus. Alarahastatud projekte suudavad korraldada vaid need, kellel on tugevad haldussuutlikud juhid ja koostööpartnerid, kes suudavad üksi teha mitme inimese töö. Eestis on palju kontserdiprojekte, mida korraldab üks suure haldusvõimekusega isik. Tugev haldusvõimekus vähendab ka administratiivsete kulude osakaalu.
1.6.Festivalil on ulatuslik koostööpartnerite haare. Minevikus on juhitud kuut EL kultuuriprojekti, olemas on rahvusvahelised heliloojad. 2022. aastal on koostööpartneriteks Pärnu Linnavalitsus, Eesti Kirikute Nõukogu, MTÜ Kõpu Arenduskeskus, kaebaja seaduslik esindaja, Manilaiu muuseum ja Mark Soosaar. Vastustaja tõlgendab taotlust meelevaldselt, sh halvustab ja alavääristab üht koostööpartnerit.
1.7.Tegevuste kestlikkus, uuenduslikkus ja ajakohasus on saanud vastustajalt tunnustuse, kuid see hindamistulemustes ei kajastu. 2(8)
1.8.Turunduseks ja kommunikatsiooniks kasutatakse kõiki Eestis võimalikke reklaamikanaleid ja saadetakse isiklikke kutseid. Vastustaja kohtumenetluses esitatud näidis turundus- ja kommunikatsiooniplaanist ei erine sisuliselt kaebaja taotluses esitatud tegevustest, küll aga on pikemalt lahti kirjutatud. Professionaalsed hindajad sellist turundusplaani ei vaja.
1.9.Eelarve ei ole ebarealistlik ja minevikus on festival muudetud kontseptsiooniga toiminud ka alarahastuse tingimustes. Viimase toetuse kultuuriministeeriumilt sai MTÜ David Oistrahhi Festival a. 2016, kuid on siiski suutnud ilma riikliku toetuseta kutsuda ellu mitu uut projekti ja festivali ning salvestada mitu CD-d. Vastustaja on taotluses valesti hinnanud Eesti Kirikute Nõukogu peakorraldajaks eelarves panuse omafinantseeringuna märkimise tõttu. Juhendi kohaselt kuulub omafinantseeringu alla ka mitterahalised panused ja toetused, mis ei ole saadud riigilt, KOV-ilt ega EL institutsioonidelt või fondidelt. Ka eelarveline terminoloogia on keeruline ja vastuoluline, mis on oluliseks takistuseks projektitaotluste kvaliteetsel esitamisel. Mõistmatuks jäävad vastustaja selgitused vabatahtliku töö ja ruumide rendi osas ning tehnika laenutamine on tavapärane.
1.10.Vastustaja ei toonud tegevusplaani (publikuprogrammi) tagasisides puudusena välja. Taotleja programm vastas kõigile tingimustele.
1.11.Komisjon ei ole esile toonud kõige olulisemat – kunstilist taset, Eesti muusika ja muusikute kaasamist, uuenduslikkust ja publikuprogrammi.
2.Komisjoni ei tohi moodustada asjast otseselt huvitatud isikutest, sj ei olnud komisjonis liikmeid, kelle asendamine oleks olnud võimatu. Oma allkirjadega kinnitasid neli komisjoni liiget huvide konflikti olemasolu. Ühelt komisjoni liikmelt puudus kinnituskiri ja ta kinnitas huvide konflikti puudumist tagant järele. 6-liikmelisest komisjonist 5 liiget on Interpreetide liiduga seotud töökohustuste või liikmelisusega, kuid taandati vaid 3 liiget. Interpreetide liidu tegevuse toetuseks eraldati suurim summa SA Eesti Interpreetide Kontserdid kaudu. 35% toetuse eelarvest eraldati asjast isiklikult huvitatud isikutega seotud projektidele. Eelnev tekitab kahtlusi kvoorumi täidetuses. Arusaamatu on, miks ei asendata komisjoniliikmeid, kellel on projektidega huvide konflikt.
3.Komisjoni otsused on olnud aastate jooksul samalaadsed, mis viitab eelnevatele kokkulepetele, mitte taotluste sisulisele analüüsile. Projektid on osaliselt kattuvad (mitmes projektis osalevad samad inimesed) ja projektid on komisjoni liikmetega seotud. Haldusmenetluse seadus ei anna võimalust nö osaliseks taandamiseks terviklikust haldusmenetlusest. Kuna projektitoetuste eelarve jagamisel taotluste vahel mõjutab iga eraldatud summa teisele taotlejale eraldatud või mitte eraldatud summat, osalesid lõpliku hinnangu andmisel siiski kõik komisjoni liikmed (ka taandatud), milleks neil puudus korruptsioonivastase seaduse kohaselt õigus.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Tegemist riigi vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei sellise riigitoetuse sätestamist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Vastustajal on sellise vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Vastustajal on ka kaalutlusõigus, kas on otstarbekam selgitada välja parimad, kellele tagada toetus suuremas osas, või tagada kõigile või suuremale osale taotlejatele osaline toetus.
2.Vastustaja oli otsuse tegemisel seotud taotluses esitatud teabega. Komisjonil ei ole võimalik arvesse võtta taotleja initsiatiivil esitatud hilisemaid lisadokumente, mis kõrvaldaksid esialgses taotluses sisaldunud puudusi või tõstaks taotluse sisulist kvaliteeti. Hilisem pärast tähtaega suures mahus dokumentide esitamine ei ole menetluse ökonoomia mõttes otstarbekas ega põhjendatud ning võib seada ohtu võrdse kohtlemise põhimõtte. Kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, võib küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente. Küll aga ei küsita selgitusi ega anta täiendavat tähtaega taotluse sisulise kvaliteedi tõstmiseks.
3.Komisjoni koosolekul hinnati taotluseid kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 12 lõikes 2 sätestatud kõigist hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Iga komisjoni liige (kes ei olnud taandatud) esitas oma arvamuse ja argumendid. Kõigi hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõp3(8)
likku hinnangu. Otsused võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Protokollis toodi välja üksnes põhjenduse tuum, mis omasid kaalu lõpphinnangu kujundamisel. Ülejäänud hindamiskriteeriume ei peetud vajalikuks kirjalikult esitada, sest neil ei olnud lõpliku hinnangu kujundamisel kaalu.
3.1.Komisjonil ei tekkinud kahtlust, et kaebaja taotluses esitatud projekti sisu ei vasta taotlusvooru eesmärgile. Komisjon ei märkinud, et taotletavate tulemuste saavutamine ei ole realistlik.
3.2.Vastustaja on seisukohal, et regionaalne mõju on kaebaja taotletaval tegevustel kõrge. Vastustaja hinnangul oli kaebaja planeeritavatel tegevustel vähene rahvuskultuuriline ja valdkondlik mõju, sest muusikal on programmides sageli toetav, mitte keskne roll. Näiteks hardushetkedel aitab see palvete vahel meeleolu luua. Mitmete ürituste keskne eesmärk on vastustaja hinnangul kokku tuua kas inimesed erinevatest konfessioonidest, ratsaspordihuvilised või kooliõpilased, mitte pakkuda kõrgkultuuri. Kavade repertuaarivaliku kohati eklektiline laad ei andnud nende kunstilisele tasemele eeliseid teiste taotlejate ees, pigem kahandas seda.
3.3.Kaebaja taotlusest oli nähtav, et esinejate tase on professionaalne. Samas ei olnud teavitatud muusikuid soovist lisada nad järgmise aasta kunstilisse programmi, sh ühte komisjoni liiget, kes pidi seetõttu huvide konflikti vältimiseks selle arutelu käigus ruumist lahkuma ja hinnangu andmisel mitte osalema.
3.4.Kaebaja taotlusest oli nähtav, et oli kaasatud eesti muusikuid. Taotluse lisateabe all oli välja toodud erinevate Eesti ja välismaiste esinejate nimed, aga lisana esitatud kunstilises programmis ei olnud täpselt näha, kes millist kava esitab.
3.5.Eesti muusika osakaalu sai komisjon hinnata vaid esitatud näidiskavade põhjal. Sellest nähtus, et Eesti autoreid oli kontserdiprogrammidesse planeeritud. Taotluse lisateabe all oli välja toodud, et aasta teemaks on Eesti naisheliloojad, millega tähistatakse Ester Mägi 100. sünniaastapäeva. Samas ei kinnitanud seda esitatud näidiskava, sh ei olnud seal välja toodud mitte ühtegi esitusele tulevat Ester Mägi teost.
3.6.Komisjon hindas tegevuste läbiviijate haldusvõimekust pigem väheseks, sest taotluses esitatu põhjal näib tervikkorralduse taga olevat vaid üks inimene, kes tegeleb nii korraldamise, turunduse (v.a Hotell Victoria ja Manilaiu kontserdid), finantsjuhtimise kui ka esinemisega. Muudes kriteeriumis nimetatud tegevusteks puudub vajalik professionaalne tugistruktuur.
3.7.Komisjon hindas pigem väheseks koostööpartnerite haaret, sest sealjuures ei hinnata ainult koostööpartnerite mõjukust, vaid eritüübiliste ning eri ressursse pakkuvate koostööpartnerite olemasolu ning kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokku lepitud panust. Pärnu Linnavalitsus ei ole määruse mõttes koostööpartner, sest riiklikke või munitsipaalasutusi koostööpartneriteks ei loeta. Teiste partnerite puhul jääb arusaamatuks nende mitterahaline panus, mis ei kajastu eelarves. Arusaamatuks jääb ka koostööpartnerite panus „administreerimine“, mis jätab mulje justkui nemad korraldaksid kontserti.
3.8.Tegevuste kestlikkuse, uuenduslikkuse ja asjakohasuse osas oli näha, et taotleja tegevus on pikaajalise iseloomuga ning samal ajal on seda uuendatud uute kontserdipaikade otsimisega. Ajakohaseks võib pidada erineva usutunnistusega inimeste liitmise üritusi koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga.
3.9.Komisjon leidis, et tegevuste turundus- ja kommunikatsiooniplaan jäävad teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks, sest see oli esitatud napisõnaliselt mõningaid meediakanaleid nimetades, kuid ei sisaldanud sisulist plaani, milliste kanalite ja informatsiooniga milliste sihtrühmadeni plaanitakse jõuda. Samuti ei sisaldanud see ajalist plaani. Plaanis ei kajastu koostööpartnerite puhul kirjeldatud kommunikatsioon. Selle kriteeriumi juures hindab komisjon teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. 4(8)
3.10.Komisjoni hinnangul oli eelarve realistlikkus pigem vähene, sest taotlus on esitatud maksimaalse 60 000 euro ulatuses, kuid võttes arvesse piiratud eelarvevahendite hulka ning eelmistel aastatel saadud toetust on sellises mahus eelarve planeerimine ebarealistlik. Partnerite puhul jääb arusaamatuks nende mitterahaline panus, mis ei kajastu eelarves. „Muu tulu“ all ei ole lahti kirjutatud, milline osa 9000 eurost moodustab Eesti Kirikute Nõukogu panus. Eelarves on vabatahtlik töö hinnatud 7000 eurole. Eelarve kulude kohta on esitatud salvestamiskulud 6000 eurot ja tehnika laenamine ei kajastu aga kunstilises programmis. Kokku kogu ürituse eelarvest 78% sõltub toetustest, mille saamine ei ole garanteeritud. Kõigi tegevuste kogu planeeritav müügitulu on 2000 eurot, mis on 2% kogu eelarvest. Eelarves on müügitulu väga väikese osakaaluga ja selliselt planeeritud eelarvega taotlus on liiga suure riskiga projekt.
3.11.Komisjoni hinnangul jäi tegevusplaan teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks, sest selles on esitatud kuude kaupa kontsertide toimumiskohad, aga ei ole täpsustatud kuupäevi ja kõikide kontsertide kunstilisi kavasid, lisas on välja toodud mõne kontserdi näidiskavad. Samuti oli programmis mainitud esinejate nimesid, kellega ei olnud eelnevaid kokkuleppeid sõlmitud. Kvaliteetsetel taotlustel on üldiselt kavad, kuupäevad ja esitajad paigas. Kavade ja kuupäevade esitamine on oluline info, mille põhjal hinnatakse sündmuse professionaalset taset, eesti muusika ja muusikute osalust kavades.
4.Komisjon on nõuandev organ ning selle liikmed lähtuvad taotluste hindamisel oma professionaalsest teadmisest ja kogemusest valdkonnas. Koosolekul osalesid kõik komisjoni liikmed, mistõttu oli komisjon otsustusvõimeline. Kaebaja taotluse puhul oli komisjoni liikmete hinnang ühene ning ei tekkinud häälte võrdse jagunemise olukorda. Kui komisjoni liikmel esines mõne taotlusega huvide konflikt, taandas ta end, väljus koosoleku ruumist ning ei osalenud konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel. Pärast taandamist vähenes komisjoni liikmete arv, kuid komisjon oli siiski otsustusvõimeline, sest komisjoni liikmetele ei ole määratud asendajaid ja nende asendamine on võimatu. Ühise otsuse tegemiseks vajalik kvoorum on taandatud liikmete võrra väiksem.
5.Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on üle kolme korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Vastustaja märgib, et kindlasti ei saa sellest lugeda välja selget soovimatust kaebaja tegevust mitte toetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Enne haldusakti õiguspärasuse kontrolli peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. 4.1 Kaebaja on mittetulundusühing, kellel ei ole põhiõigust abile puuduse korral PS § 28 lg 2 mõttes. Käesolevas asjas saab olla kaitstavaks õiguseks õigus ühinemisvabadusele. PS § 48 sätestab, et igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes3 on selgitatud, et ühinemisvabaduse oluliseks on osaks nende rahastamiseks võimaluste loomine. Ühinemisvabadus hõlmab ühingu õiguse saada annetusi, liikmemaksu ja muud tulu, sh välisriigist. Kokkuvõtlikult nähtub põhiseaduse kommenteeritud väljaandest (samas p-d 11 ja 12), et ühinemisvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ühinemisvabadus ei kohusta riiki andma MTÜ-le ega selle liikmetele vahendeid, kuid riik peab tagama õigusliku keskkonna ühinemisvabaduse teostamiseks, sh ühinguõiguse ja muud eraõiguse normid, millega on isikul võimalik oma õiguseid kaitsta teiste isikute eest. Eeltoodust tuleneb kokkuvõttes, et ühinemisvabadus on ennekõike tõrjeõigus, et riik liigselt MTÜ-de ja muude ühingute tegevusse ei sekkuks. Ühinemisvabaduse sisuks ei ole riigi poolt toetuste andmi3
https://pohiseadus.ee/sisu/3519 p 10 jj
5(8)
ne, et tagada ühingu toimimine ja soovitud mittetulunduslike eesmärkide rahastamine. Küll aga peab riigi poolt toetuse andmine tuginema seaduslikule alusele. 4.2 Käesolevas asjas on tegemist riigi poolt vabatahtlikult antava toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei sellise vabatahtliku toetuse sätestamist õigusaktides, toetuse tingimuste sisustamiseks kindlal viisil ega ka toetusvoorule kindla suurusega eelarve mahu sätestamiseks. Põhiseadusest tuleneb kohustus tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi, kuid see ei anna ühelegi isikule õigust nõuda endale toetuse määramist. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine on avalik huvi, mille kaitseks kohtusse pöördumine on piiratud (HKMS § 44 lg 2). Eeltoodust järeldub ka, et vastustajal on väga lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab kolmekordselt eelarve, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Taotluste eeldatava tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka headel ja toetust väärivate projektide korral leppida, et 2/3 taotlustest (summade järgi arvestades) jäävad rahuldamata ning ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist. Lisaks on tegemist olulises osas esteetilise vaidlusega, kus erinevad muusikakollektiivid ja/või kontserdikorraldajate taotlused ei pruugi olla paigutatavad ühtsesse edetabelisse objektiivsete kriteeriumide järgi, ennekõike, mis puudutab rahvuskultuurilist ja valdkondlikku hinnangut. 4.3 Haldusmenetluse aluspõhimõtete täitmise ulatus – selgitamiskohustus, ärakuulamine ja põhjendamine – võib sõltuda konkreetse menetluse iseloomust – kas isiku suhtes kaalutakse koormava või soodustava haldusakti andmist; kas tegemist on isiku põhiõiguste tagamisega (nt füüsilisele isikule abi puuduse korral) või riigi poolt vabatahtlikult võetava kohustusega ning kas valdkonnas olevad kaalutlused on üheselt mõõdetavad või sõltuvad suures osas subjektiivsetest kaalutlustest (sh esteetilistest või kuidas on võimalik erinevaid taotlejaid üldse järjestada), mille üle lõplikku kohtulikku kontrolli ei olegi võimalik teostada. Olukorras, kus tegemist ei ole ka isikule kohustuse ega keelu seadmisega (s.o koormava haldusaktiga), vaid soodustuse andmisega, milleks isikul ei ole soorituspõhiõigust, võib olla piiratum ka vastustaja kohustus juhtida isiku tähelepanu, kuidas oma taotlust paremaks muuta ning taotluse lahendamine võib toimuda pelgalt taotluse enda alusel ilma isikut täiendavalt ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2). Ka määruse nr 3 § 11 lg-s 4 on toodud, et taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Eeltoodu ei tähenda, et taotlust peab võimaldada parendada, kuni selle rahuldamine on ilmselge. Vastustajal on õigus kohtumenetluses oma haldusmenetluses toodud põhjendusi täpsustada ning täiendavalt lahti selgitada ja sisustada. Kohtumenetluses ei ole lubatud üksnes täiesti uute põhjenduste toomine (nt mõni muu tingimus oli ka täitmata vms). Taotlusvooru olemus ja konkreetne olukord võib tingida selle, et põhjendused on tavapärasest lühemad ning ära on märgitud üksnes põhjenduse tuum. 4.4 Kokkuvõttes tähendab eeltoodu (riive vähene intensiivsus ja seotud põhiõigustega; eelarve ilmselge piiratus, vaidlus olulises osas esteetiline iseloom ning põhjenduste täiendamise võimalus ka kohtumenetluses), et käesoleval juhul on võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, et vastustaja tegevus ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Arvestades konkreetse taotlusvooru iseloomu, ei saa kohus asuda vastustaja kunstilisi või esteetilisi hinnanguid asendama.
5.Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused on kohtu jaoks veenvad ja kinnitavad kaebaja taotluses toodud puuduseid. Vastustaja vastusest tervikuna nähtuvad eeldused, et toetu6(8)
se saamisel on oluline muusikafestivali professionaalsus, sh spetsialiseerunud korraldajad ning välja töötatud kontserdiprogramm, sh konkreetsete teoste ja esitajatega iga kontserdi osas. Ka on vastustaja pidanud oluliseks seda, et tegemist oleks eraldi keskse kõrgkultuuri pakkuva kontserdiga, mitte kaasneva üritusega mõne muu tähtpäeva või ürituse raames. Aluseks oleva määruse nr 3 § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidevus ning areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks ning parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis. Seega konkreetse taotlusvooru osas on eelistatud professionaalsed kontserdikorraldajad, mis tingib ka teatud nõudlikkuse esitatavale taotlusele ja ka selle osaks olevatele plaanidele, sh turundusplaanile, kontserdikavale vms; ning ka personalile, st kaasatud on oma valdkonna spetsialistid, kes keskenduvad kindlale lahendatavale küsimusele (kultuuriline kava, tehnilised küsimused, turundus, finantsküsimused jne). Professionaalse kontserdikorralduse toetamise eelduseks võib olla ka see, et ei olda sõltuvad konkreetse toetuse saamisest, s.o plaanid on toodud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, mis viitab, et kontserdid korraldatakse konkreetse toetusvooru tulemusest sõltumata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja poolt toodud puudused kaebaja taotluses ning teiste, kaebajaga konkureerinud professionaalsemate taotlejate tugevused. Kaebajat saab tunnustada, et ta on kaebuse kohaselt vabatahtlikkuse alusel pidanud oluliseks sellist festivalisarja järjekindlalt korraldada, kuid riik võib olla ka nõudlikum ja esitada riigi poolt vabatahtliku toetuse andmisel täiendavaid, kontserdisarja korraldamise mõttes professionaalsust tagavaid nõudeid.
6.Kohus peab eeltoodust, vastustajaga HKMS § 165 lg 2 alusel nõustudes vajalikuks vastata üksnes järgmistele kaebaja argumentidele. Kaebaja taotlus (dtl 493-497) on algse taotluse täiendatud versioon. Kaebaja tähelepanu juhiti (dtl 544) eelarve parandamise vajadusele, samuti tuli kaebajal esitada kunstiline programm ja publiku-programm. Arvestades konkreetse toetuse iseloomu, sh teatud ulatuses võistlevat iseloomu, ei ole vastustaja poolt puudustele tähelepanu juhtimise kohustus samaväärne näiteks olukorraga, kus vaidluse all oleks füüsilise isiku toimetulek (töötutoetus, toimetulekutoetus vms). Vastustaja roll on ennekõike taotluste erapooletuks hindajaks olek, mitte konkreetse taotleja nõustamine parima võimaliku taotluse sisustamisel. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud 04.05.2022 lisadena võimalike esinejate kinnitused (lisad 1-7), mida ei ole esitatud taotlusega koos (vt ka eelmine lõik). Tegemist on äärmiselt napisõnalistega kinnitustega selle kohta, et tulevikus võidakse uuesti koostööd teha. Kohut ei veena ka kaebaja väide, et oluline ei ole milline artist millisel kontserdil esineb, kuna ilmselgelt sõltuvad ka artistist esitatavad palad ja seega iga kontserdi sisu ja suunitlus. Kuigi kaebaja on toonud välja, et aasta teemaks on Eesti naisheliloojad, puudub sellekohane seos projektide tegevustes ja ajakavas, sh on kontserdid ajakava kohaselt seotud kindlate riigipühade või rahvakalendri tähtpäevadega, sündmuse või eesmärgiga (kiriku taastamise toetamine). Vastustaja on põhjendatult välja toonud ka, et koostööpartneriks ei saa sisuliselt lugeda üksnes rahastajat (Pärnu linna), kelle roll rahastamisega ainult piirdubki, nagu on toodud taotluse lk-l 3. Kaebaja osas ei ole komisjoni protokollis toodud välja puuduseid kõrges kunstilises tasemes, publikuprogrammi osas ega tegevuse kestlikkuses, uuenduslikkuses ega ajakohasuses. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et saaks jätta kõrvale puudused turundusplaanis, tegevusplaanis ja eelarves. Vastustaja on korrektselt märkinud, et väga väikese müügitulu kui tulu osakaaluga eelarve on riskantne, s.t ka toetuse saamisel võib taotletav tegevus ära jääda. Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või ühinguid, kelle eelarve tulud on mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see võib vähendada projekti ebaõnnestumise riski. 7(8)
Kaebaja esitatud turundus- ja kommunikatsiooniplaan on äärmiselt napp ja sisuliselt loetleb erinevaid võimalusi, kuidas on võimalik inimesi teavitada. Kohus nõustub vastustajaga, et puuduvad eesmärgid, ajamõõde, sihtrühmad, kanalid ja koostööpartnerid omavahelises seoses.
7.Määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Eeltoodu ei välista ministeeriumi ametnike poolt eeltööd ja eelvaliku tegemist. On ilmselge, et mistahes haldusorgani juht ei viia haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi (vt ka HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse § 12 lg-d 1 ja 5). Komisjoni liikmed on avaldatud taotlusvooru kodulehel (vt allmärkus 2). Sealjuures on kultuuriministri määrata, kas ta seab nõuandva komisjoni liikmetele ka asendusliikmed või mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõudmaks asendusliikmete määramist. Tegemist on ministri otsusega otstarbekuse alusel, kas näha ette asendamise kord ning sellisesse menetluslikku küsimusse kohus ei sekku. Mh sätestab HMS § 10 lg 5 ka, et isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Arvestades valdkonna eripära, tuleb teatud ulatuses leppida sellega, et oma valdkonna asjatundjad peaksid ühelt poolt kuuluma komisjoni, teiselt poolt võivad nad olla ka kaudselt seotud mõne taotlejaga. Absoluutse keelu korral võib tagajärjeks olla see, et komisjoni kuuluvad isikud, kes ei ole ühegi projektiga ka kaudselt seotud, samas puudub neil ka igasugune valdkondlik pädevus taotluste üle otsustamiseks. Olukorras, kus üks komisjoni liige on kinnitanud huvide konflikti puudumist tagantjärele, on menetluslik puudujääk hiljem kõrvaldatud. Ainuüksi kuulumine Interpreetide Liitu ei saa olla taandamise aluseks, kuivõrd tegemist on loomeliiduga4, mis ühendab muusika alal tegutsevaid loovisikuid. Võib mõistlikult eeldada, et muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele suunatud toetusvoorust võtavad osa samal alal tegutsevad loovisikud. Loomeliitude eesmärk on ka parandada loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi (LLS § 1 lg 1) Kohus märgib täiendavalt, et kokkuvõttes on tegemist kultuuriministri antava haldusaktiga, millele teeb ettevalmistava töö kollegiaalorgan. Määrus nr 3 ei sätesta, et minister oleks otsuse tegemisel seotud komisjoni ettepanekuga. Seetõttu ei ole faktiliselt komisjon otsustanud iseenda liikmete osas toetuse määramise üle.
8.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused haldusmenetluses ning kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused on vastustaja laia kaalutlusõigust ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad ning puuduvad ilmselged kaalutlusvead ja põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse rahuldamise. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
https://interpreet.ee/iwp/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.