Otsuse avalikult teatavaks 30.05.2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-363
Haldusasi
X. X.e kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 10.02.2023 otsuse tühistamiseks ja Põhja-Tallinna Valitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X. X. Vastustaja: Tallinna linn Kirjalik menetlus, digitoimik
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse täiendamisest 15.05.2023 ja 16.05.2023 menetlusdokumentides esitatud kohustamis- ja kahju hüvitamise nõuetega.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Y. Y. nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põhja-Tallinna Valitsus tegi 10.02.2023 otsuse jätta toimetulekutoetus X. X.ele (kaebaja) määramata. Otsuse kohaselt on perekonna arvestuslik toimetulekupiir 360 eurot. Kaebaja ja Y. Y. kui perekonna sissetulek on 606,23 eurot. Eluasemekulud on 185,27 eurot. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 60,96 EUR ulatuses. Seega ei ole täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-s 2 sätestatud tingimused toimetulekutoetuse määramiseks.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 17.02.2023 X. X.e (kaebaja) kaebus (muudetud 26.02.2023), mida kohus tõlgendas kui kaebust nõudega tühistada 10.02.2023 otsus ja kohustada vastustajat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
3.Kohus määras 25.04.2023 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, mille kohaselt tuli täiendavad taotlused esitada hiljemalt 05.05.2023. Kaebaja teavitas 08.05.2023 kohut, et ei pruugi kohtu antud tähtajaks 15.05.2023 vastata. Ta esitas 15.05.2023 ja 16.05.2023 täiendavad seisukohad ja nõuded.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kohus menetluses on tühistamis- ja kohustamisnõuded.
5.Kaebajale ei ole edastatud dokumente, millise alusel elab Y. Y. aadressil Xxxxx x-xx. Puudub vastav Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste koja koosoleku protokoll ja otsus. PõhjaTallinna Sotsiaalhoolekande osakonna otsus, et Y. Y. elab antud aadressil, ei ole õige. Tallinna linna esitanud dokumendid kehtivad jaanuarikuu kohta, kuid kaebaja on soovinud toimetulekutoetust veebruarikuus. Vastustaja vastuse lisasid ei saa arvestada kui tõendeid.
6.Kaebajal on Xxxxx x-xx korterit võimalik kasutada üürilepingu alusel, kui ta tasub ära võlgnevuse. Korteris ei ole elamistingimusi. Korter ei võimalda ühist majapidamist.
7.Kaebaja jaoks on elu ja tervise tõttu oluline korterit kasutada. Selleks vajab ta toimetulekutoetust.
8.Kaebajal on hooldatav (Y. Y.), kes on sügava puudega ja võib nädalaid viibida eemal. Hooldatava eestkostjaks on tema ema, kellel on korter ning tema rahaasjadega tegeleb tema ema. Hooldatava toetused ei puutu kaebajasse. Y. Y. ei ole kaebaja sugulane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja esitas 07.02.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetulekutoetuse taotluse. Toimetulekutoetuse taotluses esitas taotleja enda kohta järgmised andmed: ta elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn ja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.
11.Taotluses esitatud andmeid on varasemalt kontrollinud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad, kes on leidnud kinnitust, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed ja eksitavad.
12.Viies läbi kodukülastusi kaebaja elukohas selgus, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga (Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja Kai Kelleri 05.01.2023 e-kiri Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale). Kodukülastused toimusid seoses kaebaja avaldusega politseisse.
13.Fakti, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga kinnitavad vastusele lisatud: - 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt; -
17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt;
-
Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millega kaebaja määrati Y. Y.i hooldajaks.
14.Vastustaja kontrollis täiendavalt kaebuses esitatud andmeid aadresside kohta ning leidis, et e-äriregistri andmetel on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886) tegelik kasusaaja ja esindusõigus ainult kaebajal ning e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Xxxxx x-xx asuva korteri omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (registrikood 80282886). Varasemalt oli korteri omanikuks kaebaja.
15.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 ning sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) § 131 lg 2, 4 ja 7, § 132 lg 2, § 133 lg 1 sätestatust tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.
16.Asja materjalidest nähtuvalt elasid (ja elavad ka käesoleval ajal) kaebaja ning Y. Y. toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn, kuigi Y. Y. on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Kristiine linnaosas. Eeltoodut kinnitab mh kaudselt kaebaja oma kaebuses. Vastustajal tuli taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.
17.Eelpool väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta juba alates 29.05.2015, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel. Samale järeldusele jõudis ka Tallinna Halduskohus 17.02.2023, kui tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-23-98 täpselt samadel asjaoludel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kaebaja toimetulekutoetuse taotlusest nähtub, et kaebaja taotleb toetust aadressil Xxxxx xxx, Tallinn tekkinud eluasemekulude tagamiseks. Vastustaja esitas kohtule kaebaja toimetulekutoetuse taotlusega seonduvad haldusmenetluse materjalid. Nendest nähtub, et 2023. a jaanuaris on läbi viidud kaks kodukülastust, mille tulemusel tuvastas vastustaja, et kaebaja elab koos Y. Y.iga ühe leibkonnana (vastus kaebusele, lisad 2-4). Muuhulgas on 17.01.2023 toimunud kodukülastusaktis fikseeritud Y. Y.i eestkostja (tema ema) ütlused, millest selgub, et kaebaja ja Y. Y. elavad koos ning nii eestkostja kontole laekuva hooldajatoetuse kui ka Y. Y.i raha annab eestkostja kaebajale hooldatava ülalpidamiskulude katteks. Kaebaja peab rahale ise järele minema. Kristiine Linnaosa Valitsuse otsuses nr 5-10.3-1/1474.2, millega otsustati seada hooldus Y. Y.ile, on Y. Y.i tegelikuks elukohaks märgitud Xxxxx x-xx ja hooldajaks määratud kaebaja (vastus kaebusele, lisa 5). Kaebaja kinnitab kaebuses, et Y. Y. on tema hooldatav, kes vajab ööpäevaringset hooldust. Kohtul puudub alus kahelda esitatud haldusmenetluse dokumentide õigsuses. Need on kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud ning sisaldavad endas andmeid asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta. Neid on võimalik hinnata terviklikus kogumis ning objektiivselt vaadeldes nähtub nende omavaheline kooskõla. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kaebaja elab koos Y. Y.iga aadressil Xxxxx xxx, Tallinn.
20.Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 p 3 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks ka samas eluruumis elavad ühise majapidamisega muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 132 lg 2 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.
SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SÜS § 21 lg 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud, samuti teavitada hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest. Nimetatu võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.
21.Kaebaja elab koos Y. Y.iga ning neid tuleb pidada ühe leibkonna liikmeteks. Kaebaja esitas vastustajale 07.02.2023 toimetulekutoetuse maksmise taotluse aadressiga Xxxxx x-xx, Tallinn, kuid ei märkinud sellesse andmeid temaga koos elava Y. Y.i ja temaga seonduvate sissetulekute kohta. Eespool viidatud regulatsiooni kohaselt tulnuks seda teha. Seejuures pidi kaebajale olema teada, et vastustaja lähtub toimetulekutoetuse määramisel faktilisest olukorrast ning et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta (Tallinna Halduskohus 29.05.2015 kohtuotsus nr 3-14-51230 ja 17.02.2023 kohtuotsus nr 3-23-98).
22.Kaebaja jättis tõesed andmed esitamata. Vastustaja selgitas haldusmenetluses välja faktilise olukorra. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir 360 eurot. Kaebaja ja Y. Y.i kui perekonna sissetulek on 606,23 eurot. Eluasemekulud on 185,27 eurot. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 60,96 EUR ulatuses. Seega jättis vastustaja õiguspäraselt kaebajale toetuse määramata SHS § 131 lg 2 alusel.
23.Kaebaja muud etteheited Tallinna linnale väljuvad kaebuse esemest ning kohus neid siinkohal ei analüüsi. Kaebaja poolt 15.05.2023 ja 16.05.2023 esitatud täiendavad seisukohad ja nõuded on esitatud pärast seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamise tähtaja (05.05.2023) möödumist. Esitatud nõuded ei seondu praeguse vaidlusesemega (sh väljuvad kohtu pädevusest). Seetõttu jätab kohus täiendavad seisukohad tähelepanuta ning keeldub kaebuse täiendamisest täiendavate kohustamis- ja kahju hüvitamise nõuetega.
24.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
25.Kohus asendab omal algatusel Y. Y. nime avaldatavas kohtuotsuses initsiaalidega tema tervist puudutatavate andmete tõttu (HKMS § 175 lg 3).