X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 26.02.2024 menetlusotsuse nr 24269375942 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, Y, Y, Y ja Y nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid xxxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx.
4.Toimetada kohtuotsus kaebajale kätte elektrooniliselt, saates selle kaebaja avaldatud e-posti aadressile.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
3-24-929
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse koos lisadokumentidega toimetulekutoetuse saamiseks perioodi veebruar 2024 eest. Toimetuleku toetuse taotluse esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed: 1) taotleja elab aadressil xxxxxxx, xxxxxxx või xxxxxxx ning 2) toimetuleku toetuse määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.
2.Põhja-Tallinna Valitsuse 26.02.2024 otsusega nr 24269375942 jäeti Xle toimetulekutoetus määramata (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Taotleja rahvastikuregistri aadress on xxxxxxxx. Perekonnaliikmeteks on X ja Y. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot – 200 eurot üksi elava isiku ja perekonna esimese liikme kohta ning 160 eurot perekonna iga järgmise täisealise liikme kohta. Taotleja sissetulek on 100 eurot ning Y sissetulek 576,60 eurot, seega kokku on perekonna sissetulek 676,60 eurot. Perekonna eluasemekulud on kokku 209,63 eurot. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 106,97 euro ulatuses.
3.X esitas 27.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 26.02.2024 menetlusotsuse nr 24269375942 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.
4.1.Kaebaja on esitanud vastustajale kõik kuludokumendid, kuid vastustaja ei ole nendega tutvunud. Kaebaja saab ainult 100 eurot kuus.
4.2.Hetkel on pooleli tsiviilasi hooldatava hooldekodusse paigutamiseks. Isegi kui hooldatavat hooldekodusse ei saadeta, aga eestkostjaks hakkab linnavalitsus, kuidas siis hooldatava sissetulek seondub kaebaja sissetulekuga. Hooldatavale ei makstud ravimite kompensatsiooni, kuna Kriistiine Linnaosa Valitsuse esindaja selgitas, et need peavad olema ostetud, kas pangaülekandega Y pangaarvelt või sularahas.
4.3.Kaebaja ei saaks hooldamist päevakski lõpetada, sest sügava puudega hooldatav sureks siis. Kaebaja ei saanud alates 2023. a veebruarikuust kasutada enam xxxxxx korterit, kuna tal ei olnud millegi eest maksta kommunaalkulusid. Kaebaja elas aadressil xxxxxx, kuid tervislik olukord sellest halvenes.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajad enne otsuse koostamist. Kinnitamist on leidnud, et kaebaja elab koos Y aadressil xxxxxxx (vt vastustaja 25.04.2024 vastuse lisad 4-9). Vastustaja kontrollis täiendavalt ka nii kaebuses kui taotluses esitatud andmeid aadresside j ettevõtete kohta: 1) e-äriregistri andmetel on MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886) tegelik kasusaaja ja esindusõigus (ainuke juhatuse liige) kaebaja; 2) e-äriregistri andmetel on UÜ Wistare (10843876) tegelik kasusaaja ja esindusõigus (täisosanik) ainult kaebaja; 3) kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud veel UÜ Unbroken (10992209), UÜ Global Management Service (14570669), MTÜ Arengufondi Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon (80567092), OÜ Wisteria (10525011 – kustutatud) ja UÜ Veirtec (14967295 – 2(5)
3-24-929
kustutatud); 4) e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, PõhjaTallinna linnaosas, xxxxxxx asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886). Varasemalt oli omanikuks kaebaja; 5) ekinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas, xxxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi), mille omanikuks on xxxxxxx Garaažiühistu (80141246).
5.2.Kui tutvuda kaebaja esitatud arvetega haldusmenetluses, siis mitte üheski ametlikus arves ei ole tuvastatav asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt vastustaja 25.04.2024 menetlusdokumendi lisa 2). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab endale kuuluvate ettevõttete kaudu iseendale arveid.
5.3.Asjakohatu on toimetuleku toetuse taotlusele lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga kaebaja konto väljavõte (vt vastustaja 25.04.2024 menetlusdokumendi lisa 2). Vastustaja poolt varasemalt tehtud päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasunud nii kaebaja vanemad kui ka kaebaja endaga seotud võtete kontode kaudu. Seega hoiab kaebaja teadlikult tema enda nimel olevat Swedbank AS kontot tühjana/muutumatuna.
5.4.Toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ja temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1, SHS § 131 lg-d 2, 4 ja 7, § 132 lg 2, § 133 lg 1). Kuivõrd kaebaja jättis esitamata andmed kolmanda isiku kohta, siis tegi vastustaja keelduva otsuse vastavalt SHS § 131 lg-le 2. Asja materjalidest nähtuvalt elasid (ja elavad ka praegu) kaebaja ning Y koos aadressil xxxxxxx. Kaebaja pidi olema teadlik, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta ja seda juba 29.05.2015 aastast alates, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230, sarnastel asjaoludel. Lisaks on sarnastel asjaoludel menetluses kaebaja kaebused järgmistes haldusasjades: 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1623. Haldusasjad nr 3-23-98, 3-23-1884 ja 3-23-1416 on läbinud ka Riigikohtu menetluse.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tõendatud on, et kaebaja ja Y elasid vaidlusaluse otsuse tegemise ajal koos aadressil xxxxxxx ning neid sidus ühine kodune majapidamine; samuti on tõendatud, et perekonnaliikmete kuu netosissetulek on üle kehtestatud toimetulekupiiri.
7.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt kaebajale toimetuleku toetuse veebruari 2024 eest määramata. Täpsemalt on vaidluse all, kas kaebaja leibkond on üheliikmeline või kuulub sinna ka Y ning millises korteriomandis kaebaja ja Y toimetuleku toetuse taotlemise ning vaidlusaluse otsuse tegemise ajal elasid.
8.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 131 lg 3). Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (SHS § 131 lg 7 p 3).
9.Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1). SHS § 132 lg 1 tähenduses loetakse isiku tegelikuks 3(5)
3-24-929
elukohaks: 1) rahvastikuregistrisse kantud elukoht; 2) rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht; 3) rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoht või 4) muu elukoht (SHS § 132 lg 11). Toimetuleku toetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad suurust (SHS § 132 lg 3).
10.Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistris on märgitud kaebaja elukohaks aadress xxxxxx ning lisa-aadressidena xxxxxxx ja xxxxxxx. Toimetulekutoetuse taotlusele on märgitud tegeliku elukohana xxxxxxx ja xxxxxxx ning lisatud, et Tallinna kodanikuks vajalik registreerimise aadress on xxxxxxx (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 8). Kuigi SHS § 132 lg 11 kohaselt võib tegelikuks elukohaks olla ka rahvastikuregistrisse märgitud lisa-aadressi järgne elukoht, siiski on selge, et tegelikuks elukohaks saab olla taotlejal ainult üks elukoht. Lisaks SHS § 132 lg 1 ja lg 3 süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb mõista eluasemekuludena taotleja tegeliku eluaseme kulusid. Toimetulekutoetuse taotlusest nähtub, et eluasemekulud on esitatud seoses korteriomandiga aadressil xxxxxxx, sh lisatud järgmised kuludokumendid: 1) elektrienergia eest esitatud Enefit AS arve nr 273697809272 seoses korteriomandiga xxxxxx (dtl 43) ning 2) xxxxxx korteriühistu arve nr 11/01 seoses korteriomandiga aadressil xxxxxx (dtl 42). Järelikult kinnitab eelnev, et kaebaja tegelik elukoht on xxxxxxx.
11.Lisaks on vastustaja esitanud tõendid, mis seda seisukohta kinnitavad: 1) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Keller 05.01.2023 e-kiri, millest nähtub, et kodukülastust läbiviies oli kaebaja tegelik elukoht xxxxxxx (dtl 48); 2) 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt ja 17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt, mille kohaselt on kaebaja elukohaks xxxxxxx (dtl-d 49 ja 50); 3) 26.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt, milles leiab kinnitust, et kaebaja ja Y elavad jätkuvalt koos aadressil xxxxxx (dtl 51); 4) Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.31/1474.2, mille kohaselt elab kaebaja aadressil xxxxxx (dtl 54); 5) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 27.10.2023 koostatud hindamisakt, millele on märgitud kaebaja rahvastikuregistri järgseks ja tegelikuks elukohaks xxxxxxx (dtl 56); 6) Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 17.04.2024 vastus järelepärimisele nr 10.3-4/255-2, milles kinnitatakse, et kaebaja ja Y elavad koos aadressil xxxxxxx (dtl 58). Viimati nimetatud kirjas on selgitatud mh järgmist: „22.01.2024 tehtud kodukülastusel X Y elukohana avaldatud aadressile xxxxxx kinnitasid korteris elavad Y ja Y, et X ja Y ei ela nimetatud aadressil, kuid käivad seal külas. Samal kodukülastusel avaldas Y, et tema elukoht on aadressil xxxxxx. 31.01.2024 kokkulepitud kodukülastus aadressil xxxxxx. Kodus olid X ja Y. X rõhutas korduvalt, et tema antud aadressil ei ela, selles korteris teostatakse ainult Y hooldust, ta näitas töötajatele Y isiklike asjade olemasolu ja voodit, kus Y ööbib. Y kinnitas, et elab selles korteris ja X on ka seal. 05.03.2024 kodukülastuse ajal aadressil xxxxxx näitas Y osakonna töötajatele enda asju ja voodit ning kinnitas töötajatele, et teises voodis magab X.“ (dtl-d 58-59).
12.Kaebaja võib aeg-ajalt viibida ka rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidel, kuid see ei väära fakti, et tema tegelik elukoht on xxxxxx, nagu on eelnevalt tõendamist leidnud. Vastupidiseid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud. Kohus märgib, et kuigi vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, miks vastustaja on lugenud kaebaja tegelikuks elukohaks xxxxxx, mitte aga toimetulekutaotluses märgitud tegeliku elukohana toodud xxxxxxx, või xxxxxx, ei ole nimetatud puudus mõjutanud otsust sisuliselt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).
4(5)
3-24-929
13.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kaebaja ja Y elavad koos aadressil xxxxxx, ning moodustavad ühtse leibkonna, kuivõrd neid seob ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7 p 3). Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti võtnud arvesse ka Y sissetulekut.
14.Vaidlusaluse otsuse kohaselt on kaebaja sissetulek 100 eurot ning Y sissetulek 576,60 eurot. Neile asjaoludele kaebaja vastu ei vaidle. Vaidlusaluses otsuses on toodud, et eluasemekulud on kokku 209,63 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et toimetulekutaotlusele lisatud kommunaalarvelt ja arvelt elektrienergia eest ei nähtu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata. Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluvate ettevõtete kaudu iseendale arveid. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et tal on tekkinud üürivõlg. Kaebaja esitatud Swedbank AS konto väljavõte küll kinnitab, et kontol puuduvad rahalised vahendid. Samas on vastustaja toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel võtnud arvesse kogu perekonnaliikmete netosissetulekut ning leidnud põhjendatult, et perekonna sissetulek ületab toimetulekupiiri.
15.Tulenevalt 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktist 2 on SHS § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 4 kohaselt on perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist, s.o 160 eurot. Seega on vaidlusaluses otsuses õigesti märgitud, et perekonna toimetulekupiir on 200 + 160 = 360 eurot. Eelnevast nähtuvalt ületab perekonna sissetulek toimetulekupiiri (676,60-209,63360=106,97).
16.Asjasse puutumatud on kaebaja väited seoses ravimite kompensatsiooni maksmata jätmisega hooldajale ning poolelioleva tsiviilasjaga. Kohus jätab need väited tähelepanuta.
17.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
19.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja, Y, Y, Y ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kohus jätab avaldamata aadressid xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx (HKMS § 175 lg 3).
20.Kohus toimetab kaebaja soovil kohtuotsuse talle kätte kaebaja avaldatud e-posti aadressil. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.