Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 01.08.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1972 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1972 Kui kaebaja kvaliteetset toitu ei saa, siis ta sureb. Selle tulemusel jääb hooleta ka tema hooldatav K.L ja ema S.K, kes vajab terviserikke tagajärjel hooldust. Kaebajal on õigus saada toetust vastavalt kehtestatud toimetulekupiirile. Kaebajal on alates 2013. a-st võlgnevus võlausaldajate ees kommunaalkulude eest 100 000 eurot. Kuna kaebajale ei tasutud kommunaalkulude eest, siis kaebaja ei saanud Xxx korterit kasutada, sest tal ei olnud võimalik millegi eest maksta. Kulude kokkuhoiuks viis kaebaja oma isiklikud asjad aadressile Xxx, aga ka see võimalus võib ammenduda. Kaebaja ei saa vaidlusalust korteriomandit kasutada seal momendil poolelioleva remondiga seoses. Kaebaja palub otsuse tegemisel arvestada taotlustes märgitud andmetega, sh kaebaja elukoha aadressiga. Kaebaja on sunnitud elama MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda vabatahtlike juures ja vahel harva ka Xxx. Kaebaja kasutas Xxx korterit üürilepingu alusel, korter kuulub MTÜ-le Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ja sinna ei saa teisi isikuid alaliselt elama võtta. E.L elab Siidisaba tänaval ning tsiviilasja nr 2-09-49574 kohtudokumendis on K.Li aadressiks märgitud Xxx, Tallinn. 100 eurot, mis kaebaja sai varem hooldamise eest, arvestatakse automaatselt maha kõigist toetuse summadest ning Tallinna Linnavalitsus on otsustanud seekord üldsegi mitte midagi maksta. 2023. a septembrikuu seisuga on kaebaja sunnitud ajutiselt elama uuesti Xxx ruumides, kuna S.K ul oli infarkt ja ta on teadvusetult juhitaval hingamisel. Vastasel juhul oleks Xxx korter lihtsalt tühi. Isegi kui kaebaja saaks hooldatava raha endale, tuleks kaebajale tasuda toimetulekutoetust. Hooldatava sissetulek ei saa kuidagi olla seotud kaebaja sissetulekuga. Kaebajal ei ole oma korterit ja tal ei ole ametlikult kuskil elada. Lisaks on Tallinna linn alustanud tsiviilasja, et ise eestkostet teostada ja hooldatava raha enda kätte saada. Seega ei saa kaebaja ka hooldatava tasu.

3-23-1972 suures osas samadele tõenditele nagu varasemates kohtuasjades ning on lisanud ka tõendeid selle kinnituseks, et olukord ei olnud augustis, septembris ega novembris 2023 muutunud. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et 2023. a jaanuaris on läbi viidud kaks kodukülastust, mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos K.Liga ühe leibkonnana. PõhjaTallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse töötajate poolt on 04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud kodukülastuse kohta Xxx korterisse. Akti järgi sotsiaaltöötajad korterisse ei pääsenud. Esimesel külastusel kell 10.30 rääkisid nad kaebaja emaga (S.K), kes lubas kaebajale teada anda, et sotsiaaltöötajad tulevad tagasi. Kell 14.00 naastes kohtuti kaebaja ema, kaebaja ja K.Liga. Kaebaja käitus ärritunult ja kutsus kohale politsei. Kaebaja ja sotsiaaltöötajad lahkusid enne politsei saabumist (vt ka sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Kelleri 05.01.2023 e-kiri, milles on kajastatud eelmise päeva kodukülastusi). Sotsiaalteenuste talituse 17.01.2023 kodukülastusaktis K.Li ema ja eestkostja E.L juures käigu kohta on kajastatud E.L ütlusi, mille järgi K.L ja A.I elavad koos. E.L annab K.Li arvele tuleva raha A.I-le K.Li elamiskulude katmiseks. Kuna E.L keeldus raha kaebajale Xxx viimast, on detsembri- ja jaanuarikuu rahad endiselt tema käes ootel. Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 5-10.3-1/1474.2, millega otsustati seada hooldus K.Lile. K.Li elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud Kristiine linnaosa täpsusega, tegelik elukoht on Xxx ja hooldajaks määrati talle kaebaja. Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos K.Liga aadressil Xxx. 26.04.2023 hindamisakti järgi laekub hooldajatoetus 100 eurot ja K.Li pension E.L kontole. E.L annab nii toetuse kui ka pensioni A.I kätte allkirja vastu. Lisatud on A.I allkirjastatud sedelid, mille järgi on A.I vastu võtnud K.Li rahad (tähistatud kui pension, puue, toetus, hooldus) märtsis ja aprillis. Novembrikuu 2023. a toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajaks oli lisandunud veel 27.10.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt, mille kohaselt leidis kinnitamist asjaolu, et K.L elab koos kaebajaga aadressil Xxx korteris. Vaidlustatud otsuste järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt Xxx, Tallinn. Kohus kontrollis e-kinnisturaamatust, ehitisregistrist ja äriregistrist vastustaja esitatud andmete õigsust. Xxx asuva korteriomandi omanik on alates 14.11.2009 MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda, mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on kaebaja. Varem kuulus korter kaebajale. Xxx asub garaaž (10 boksi), mille omanik on Xxx Garaažiühistu. Kaebaja on ka UÜ Wistare täisosanik ja tegelik kasusaaja. Novembrikuu 2023 taotluse juurde on kaebaja lisanud UÜ Veirtec arve, mille kohaselt on arve aluseks A.I Xxx korteri 02.09.2019 sõlmitud üürileping. UÜ Veirtec on 03.01.2024 äriregistrist kustutatud. Kuni kustutamiseni oli UÜ Veirtec tegelikuks kasusaajaks M.K ning usaldusühingu aadressiks oli Xxx, Tallinn. Mille alusel UÜ Veirtec Xxx korteri (mis kuulub MTÜ-le Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda) kasutamise eest arveid esitas, taotlusest ei nähtu. Vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis, et kaebaja elas vaieldavas ajavahemikus Xxx korteris koos K.Liga. Seda, et kaebaja ja K.L moodustasid praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et A.I on võtnud E.Llt vastu K.Lile laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks. Samuti kinnitavad seda kaebaja enda väited nii ühistest puhkustest kui ka sellest, et plaanitakse koos Eestist lahkuda. K.L tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 alusel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit eeltoodud asjaolude ümber lükkamiseks. Kaebaja väited Xxx elamiskõlbmatusest ning sellest, et kaebaja elab Xxx ehk garaažis, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt viibida nii Xxx aadressil kui ka oma emale kuuluvas korteris Xxx, kuid see ei muuda neid seaduse mõttes veel kaebaja elukohtadeks. Samuti ei tähenda see, et kaebajat ja K.Li ei tuleks lugeda üheks leibkonnaks SHS § 131 lg 7 p 3 mõttes. 4(6)

3-23-1972 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isegi kui K.Li sissetulekut tuleks arvestada, siis ikkagi tuleks kaebajale maksta toimetulekutoetust, kuna kaebajal on üürivõlgnevus üle 100 000 euro. SHS ei võimalda võlgnevusi varasemate perioodide eest eluasemekulude hulka arvata (vt SHS § 133 lg 7). Ka UÜ Veirtec arvel on märgitud võlgnevused varasemate perioodide eest, kuid neid ei saa eluasemekulude hulka arvata (vt SHS § 133 lg 7). Arve järgi on septembri 2023 üüri- ja kommunaalkulud 350 eurot, kuid arve viimase rea järgi kuulub tasumisele 120 274 eurot. Seejuures täiesti ebaselge on UÜ Veirtec seos Xxx korteriomandiga. Lisaks on kaebaja kohtule korduvalt väitnud, et ta Xxx ruume üürilepingu alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude kompenseerimist. Oluline pole, et kaebaja enda loodud ja juhitud MTÜ, kellele Xxx korter kuulub, pole koostanud kirjalikku dokumenti, mille järgi K.L võib korteris elada. Kaebaja selline väide viitab, et kaebaja pole käitunud toimetulekutoetuse menetluses heauskselt. Samuti näitab kaebaja pahausksust ja soovimatust võimaldada vastustajal toetuse taotluse menetlemiseks olulisi asjaolusid täiendavalt kontrollida see, et ta käitus 04.01.2023 kodukülastusele tulnud ametnikega ärritunult ja kutsus neile politsei (vt ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leidis ka varasemates otsustes, et kaebaja on olnud pahauskne, jättes vastustajale esitamata tõesed andmed oma leibkonna suuruse kohta. Seetõttu on tema õigus hüvitist saada lõppenud ka SÜS § 19 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (vt otsus asjas nr 3-23-98, p 15 ja asjas nr 3-23-363, p 22). Kuna K.L elas enne vaidlusaluste toimetulekutoetuse taotluste esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning K.Li tuleb pidada ühe leibkonna liikmeteks, tulnuks vastav info märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda ei teinud, on vastustaja õigesti leidnud, et esineb alus toetuste mittemaksmiseks SHS § 131 lg 2 alusel. Samuti lähtus vastustaja põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud, ning leidis õigesti, et leibkonna sissetulek ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri otsustes näidatud summades (SHS § 131 lg-d 2˗4; 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Lisaks tuleb keeldumise alus SÜS § 19 lg 1 p-dest 2 ja 3. Ka sel põhjusel oli vastustajal õigus kaebajale vaidlusalust toetust mitte maksta. Kuigi vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustega, ei too see kaasa kaebuse rahuldamist (vt HMS § 58), sest otsuse tühistamisel tuleks vastustajal välja anda täpselt samasisuline uus otsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(6)

3-23-1972

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.