B.K kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023 otsuse nr 23266565146 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – B.K Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada B.K-le avaldus (dtl 231-232).
tema poolt 27.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud
2.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „XXX“, „Ehitis_101038879_18042024“, „YYY“, „Hooneühistu QQQ“, „Rahvastikuregister Saima“, „Rahvastikuregister“, „Rahvastikuregister2“, „Register_1932201“, „Register_3622101“, „Register_19610701“ ja „GGG5-11“.
Jätta B.K kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse isikute nimed ja aadressid tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.K (kaebaja) esitas 20.10.2023 Tallinna linnale (vastustaja) taotluse toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks (dtl 36). Kaebaja tõi välja, et tema tegelik elukoht on AAA, Tallinn. Ta elab ka CCC, Tallinn, kus ta hooldab J.Lut (kaebaja ema). Registrijärgseks aadressiks on BBB, Tallinn. Kaebajal ei ole pereliikmeid ja ta ei ela koos pereliikmetega. Ta ei ole saanud eelmisel kuul mingit tulu. Eluasemekulud BBB ja AAA osas on 469,83 eurot, lisaks üüri ja kommunaalkulude võlgnevus 109 924 eurot. Kaebaja soovib toetust eluaseme- ja ravimikulude ning remondikulude hüvitamiseks.
2.Põhja-Tallinna Valitsus jättis 27.10.2023 otsusega nr 23266565146 (dtl 56) kaebajale 2023. a oktoobri eest toimetulekutoetuse määramata (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 131 lg 2). Otsusest nähtuvalt elab kaebaja BBB ühetoalises korteris koos P.Rga, kes on puuduva töövõimega. Kaebaja on tööealine, kuid kodune. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot (200 eurot üksi elava isiku kohta ja 160 eurot perekonna iga järgmise täisealise liikme kohta). Kaebaja sissetulek sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist on 100 eurot ning P.R töövõimetoetus on 575,6 eurot, kokku 676 eurot. Perekonna eluasemekulud on 88,05 eurot. Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 228,55 euro ulatuses.
3.Kaebaja esitas 21.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 04.02.2024 määrusega menetlusse nõudes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023 otsus. Vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigust osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest. Kaebaja on sunnitud elama mujal, sest ei saa kommunaalkulude eest tasuda. Samuti ei saa korteris elada poolelioleva remondi tõttu. Korter kuulub ettevõttele ja kaebaja kasutab seda üürilepingu alusel. Kaebajal puudub õigus sinna muid inimesi elama võtta. Tegemist on ühele inimesele mõeldud eluasemega. P.R eestkostjaks on määratud tema ema M.N, kellel on endal korter. P.R elukohaks on DDD, Tallinn. Hooldatava eestkostja annab kaebajale raha, kui kaebaja käib hooldatavaga arsti juures või läheb talle ravimeid ostma. Raha antakse tšekkide vastu. AAA ei saa elada, sest ühistu esimees nõuab elektri eest tasumist ja on lubanud elektri välja lülitada. Seetõttu elab kaebaja tuttavate juures. Kaebaja soovib, et kohus ei saadaks asja Tallinna linnale (vastustaja) uueks otsustamiseks, vaid teeks ise kaebaja taotluse kohta otsuse.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebaja poolt toimetulekutoetuse taotluses esitatud andmeid on juba varem kontrollitud ja tuvastatud, et andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad. Koduvisiidi käigus selgus, et kaebaja elab BBB koos P.Rga. See asjaolu selgus ka kodukülastusel M.N elukohas HHH, Tallinn. P.Rle makstavad hooldajatoetus ja pension laekuvad M.N arveldusarvele, kes võtab need sularahas välja ja annab allkirja vastu üle kaebajale.
4.2.Äriregistri andmetel on kaebaja seotud mitmete ühingutega. BBB korteri omanikuks on MTÜ XXX (registrikood xxxxxxxx), kelle ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja kaebaja on. Varem oli korteri omanikuks kaebaja. AAA näol on tegemist 10 boksiga garaažiga, mille omanikuks on Hooneühistu QQQ (registrikood qqqqqqqq). Kaebaja poolt toimetulekutoetusele lisatud arvetelt ei selgu, et kaebaja oleks võlgu või et ta oleks jätnud varem arveid maksmata. Kaebaja esitab endaga seotud juriidiliste isikute kaudu endale arveid. Taotlusele lisatud Swedbank AS-i muutumatu seisuga konto väljavõte on asjakohatu. Vastustaja tuvastas, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud juriidiliste isikute kontode kaudu. Kaebaja hoiab 2(6)
3-23-2644
teadlikult Swedbank AS-i kontot tühjana, et demonstreerida, nagu puuduksid tal vahendid toimetulekuks. Vastustaja on lähtunud kaebaja taotluse lahendamisel tegelikust faktilisest olukorrast.
4.3.Sarnastel asjaoludel on asju lahendatud ka asjades nr 3-23-1884, 3-23-1416, 3-23-733, 323-363, 3-23-98.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus selgitab esmalt, et võttis 04.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada vastustaja 27.10.2023 otsus. Muudes kaebaja esitatud nõuetes tagastas kohus kaebuse 12.12.2023 ja 04.02.2024 määrustega ning eraldas J.Lut puudutavas osas eraldi menetlusse. Mõlemad määrused jõustusid edasi kaebamata. Seetõttu ei käsitle kohus praeguses otsuses muid nõudeid ega väiteid, mis ei puutu toimetulekutoetuse määramisse. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja välja mõeldud teooriad tema kahjustamise ja tema tagant varastamise kohta ning etteheided varasemate menetluste kohta. Kaebaja võimalikud tervisehäired ei oma asja lahendamisel tähtsust.
6.Kohus tagastab kaebajale tema poolt 27.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse (dtl 231-232). Nimetatud tõend ei seondu praeguse vaidlusega, on asjakohatu ja selle asja juures hoidmine ei ole põhjendatud.
7.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja elab koos P.Rga ja nende ühine sissetulek kuus ületab toimetulekupiiri.
9.Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
3(6)
3-23-2644
10.Rahvastikuregistri1 andmetel on kaebaja elukoht BBB, Tallinn. Nimetatud korter kuulus kuni 14.11.2009 kaebajale, kes võõrandas selle MTÜ-le XXX (xxxxxx) 2. Viidatud juriidilise isiku ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on kaebaja 3. Toimetulekutoetuse taotlusel on kaebaja oma elukohaks märkinud nii aadressi AAA, BBB kui ka CCC (dtl 11). CCC, Tallinn asuv korter kuulub J.L ja T.L ühisomandisse4. J.L on kaebaja ema5. AAA, Tallinn6 omanikuks on tulundusühistu Hooneühistu QQQ (qqqqqq), kelle liikmete hulka kuulub ka MTÜ XXX7. Ehitisregistri andmetel asub AAA aadressil 10 boksiga garaaž 8, seega ei ole tegemist eluasemega.
11.Kaebaja lisas 20.10.2023 toimetulekutoetusele Eesti Energia AS-i 30.09.2023 arve nr 273374239172 BBB korteri elektritarbimise kohta (dtl 41), Tallinn, WWW korteriühistu 05.10.2023 arve nr 9/11 BBB korteri kommunaalkulude kohta (dtl 43), UÜ GGG (gggggg (kustutatud 03.01.2024) üüriarve BBB korteriga seotud üüri, muude kulude ja võlgnevuse kohta (dtl 45). Kohus märgib, et UÜ GGG 9 täisosanik oli kuni 03.01.2024 kaebaja võõrasisa T.L10 ja usaldusosanik YYY UÜ, kelle ainsaks täisosanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on kaebaja11. See tähendab, et kaebaja esitas endale arveid endaga seotud isikute kaudu, et jätta vastustajale muljet temal lasuvast üüri tasumise kohustusest. Sellise üüriga ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvestada, sest toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole võimaldada kaebajal toetuse abil ettevõtlustulu teenida. Kui SHS § 133 lg 8 ei võimalda arvestada toimetulekutoetuse määramisel üüriga juhul, kui üürnikuks ja üürileandjaks on omavahel suguluses või abielus olevad isikud, siis seda vähem saab arvestada toimetulekutoetuse määramisel üüriga olukorras, kus üürnikuks ja üürileandjaks on toetuse taotleja ja temaga seotud juriidiline isik. Sisuliselt on tegemist endale kuuluva korteri endale üürimisega.
12.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule sarnaseid kaebuseid seoses vastustaja poolt tehtud toimetulekutoetuse mitte määramise otsuste vaidlustamisega varemgi. Kohus on varasemates haldusasjades tuvastanud, et kaebaja elukohaks on BBB, Tallinn (Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 otsus asjas nr 3-24-556, 15.12.2023 otsus asjas nr 3-23-1416, 13.11.2023 otsus asjas nr 3-23-1884, 27.09.2023 otsus asjas nr 3-23-733, 30.05.2023 otsus asjas nr 3-23-363 ja 17.02.2023 otsus asjas nr 3-23-98).
13.Uurimiskohustusest tulenevalt on vastustajal kohustus selgitada haldusmenetluses välja kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seadus § 6). Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud haldusmenetluse materjalid. Kohtule nähtuvalt on vastustaja eespool nimetatud kohtuasjades tuginenud suuresti samadele tõenditele, mille on esitanud ka käesolevas haldusasjas. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja elukoht aadressil BBB, Tallinn oli taotluse lahendamise hetkeks tõendatud. Muu hulgas kinnitavad kaebaja elamist aadressil BBB, Tallinn vastustaja poolt koostatud hindamisaktid ja kodukülastusaktid. Lisaks on vastustaja käesolevas asjas esitanud tõendina vaidlusaluse otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja 2023. a oktoobris esitatud toimetulekutoetuse taotlus. Otsuse kohaselt on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt BBB, Tallinn.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_1932201“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „XXX“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_3622101“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister2“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_19610701“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Hooneühistu QQQ“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Ehitis_101038879_18042024“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „UÜ GGG“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister Saima“.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „YYY UÜ“.
4(6)
3-23-2644
Seega ei ole kaebaja elukohaga seotud asjaolud võrreldes viidatud haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1884, 3-23-1416 ja 3-24-556 tehtud kohtuotsustes märgitud asjaoludega muutunud.
14.Ehkki kaebaja on praeguses kaebuses esitanud enda elukohana mitmeid erinevaid aadresse ning märkinud nendel asumist üksnes vajaduspõhiselt ja lühiajaliselt, siis nähtub kohtule taotlusele lisatud arvetest, et need on kaebaja siiski esitanud BBB, Tallinn korteri kohta. Pelgalt asjaolu, et taotlusele on märgitud mitu aadressi, ei tähenda, et vastustajal tuleb seda fakti kontrollimata nimetatud asjaolust ka lähtuda. Kaebaja tegelik elukoht on toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel oluline asjaolu, mistõttu on vastustajal taotluse lahendamisel kohustus lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Kohtu hinnangul on vastustaja tuvastanud õigesti kaebaja elukohana BBB, Tallinn. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis võiks eeltoodud asjaolud ümber lükata. Ka väited BBB, Tallinn elamiskõlbmatusest või elamisest aadressil AAA ehk garaažis on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt ajutiselt viibida nii AAA aadressil kui ka oma emale kuuluvas korteris CCC, kuid see ei muuda nimetatud asukohti seaduse mõttes tema elukohtadeks. Kuigi vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused selle kohta, miks vastustaja BBB, Tallinn kaebaja elukohana arvestas ja mitte taotluses märgitud aadressi AAA, Tallinn, ei mõjutanud selliste põhjenduste puudumine toimetulekutoetuse mitte määramise otsustust sisuliselt. Vastustaja on kohtumenetluses enda põhjendused esitanud. Arvestades kaebaja varasemaid halduskohtumenetlusi sarnastel asjaoludel, on kaebaja elamine aadressil BBB, Tallinn kindlaks tehtud ka varasemate kohtuotsustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka praeguses kohtuasjas on tõendatud kaebaja tegelik elukoht oktoobrikuu taotluse lahendamise ajal BBB, Tallinn.
15.Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et taotluse esitamise hetkel elas kaebaja aadressil BBB, Tallinn koos hooldatava P.Rga. Kuigi kaebaja esitas kohtule tõendina Harju Maakohtu 10.11.2022 määruse asjas nr 2-09-49574 (dtl 233), milles P.R eestkostjaks määrati M.N, ei ole kaebaja lükanud ümber vastustaja väidet, et M.N annab P.Rle makstud pensioni ja toetuse kaebajale üle, et kaebaja P.R eest hoolitseks. Hooldatava ema on andnud hindamisaktidel ja kodukülastusaktide allkirjastamisega kinnituse selle kohta, et P.R elab koos kaebajaga aadressil BBB, Tallinn (17.01.2023 kodukülastusakt, dtl 48; 24.04.2023 hindamisakt, dtl 49). Kaebaja on määratud vastustaja poolt P.R hooldajaks (dtl 52). Kaebaja ja hooldatava koos elamine leidis kinnitust ka 27.10.2023 hindamisaktis (dtl 54). Lisaks on kinnitamist leidnud asjaolu, et hooldatava eestkostjale laekuva hooldatava pensioni ja toetused annab eestkostja allkirja vastu üle kaebajale (24.04.2023 hindamisakti lisa, dtl 51). Kaebaja väidab, et üleandmist kinnitaval dokumendil ei ole tema allkiri, samas ei eita ta M.Nlt P.Rle makstud pension ja toetuste saamist. Haldusmenetluse materjalid kinnitavad, et P.R elas enne 20.10.2023 taotluse esitamist koos kaebajaga ning P.R tuleb pidada kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 tähenduses. P.Rga ühe leibkonna moodustamine on tuvastatud ka kaebaja varasemates haldusasjades. Kohtul ei ole põhjust käesolevas asjas asuda teistsugusele seisukohale, kuivõrd kaebaja ei ole P.Rga leibkonnana koos elamise asjaolu kaebuses esitatud väidetega ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hooldatavaga eraldi elamist või perekonnaliikmeks mitte olemist. Seega tulnuks kohtu hinnangul kaebajal toimetulekutoetuse taotlusesse märkida P.R perekonnaliikmeks. Kuivõrd vastustaja pidi taotluse lahendamisel arvestama tegelike faktiliste asjaoludega, siis on vastustaja taotluse lahendamisel õigesti arvestanud P.R kui kaebaja perekonna liikme sissetulekuid.
16.Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et leibkonna eluasemekulud oktoobris 2023 olid 88,05 eurot, mis koosneb kommunaal- ja elektrienergia kuludest, lähtudes taotlusele lisatud korteriühistu ja Eesti Energia AS-i arvetest. Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud 5(6)
3-23-2644
469,83 eurot, ent puudub selgitust, millistest kuludest see summa koosneb. Ka UÜ GGG nime kandev arve nr 05102023 (dtl 45) ei loo selles küsimuses selgust. Arve kajastab üüri ja kommunaalkulusid 350 eurot ning varasemate perioodide võlgnevused summas 109 924 eurot. Kohus selgitab, et arvel märgitud võlgnevusi varasemate perioodide eest ei saa arvata eluasemekulude hulka (SHS § 133 lg 7). Samuti selgitas kohus eespool, mispärast ei saa arvestada üürinõudega. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on kohtule väitnud, et ta BBB ruume üürilepingu alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude kompenseerimist. Vastustaja lähtus kohtu hinnangul põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud. Kohtu hinnangul leidis vastustaja õigesti, et leibkonna sissetulek (kokku 676,6 eurot) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 228,55 euro võrra (676,6 – 88,05 = 588,55; 588,55 – 200 – (0,8 × 200) = 228,55) (SHS § 131 lg-d 2-4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).
17.Kohus leiab, et vastustaja 27.10.2023 otsus, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata, on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
18.Kaebaja on soovinud, et kohus otsustaks vastustaja asemel kaebajale toimetulekutoetuse määramise. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus selgitab, et kohus ei saa haldusorgani eest kaebaja esitatud taotlust lahendada. Asjaolu, et kaebaja kahtleb vastustaja erapooletuses, ei anna kohtule pädevust haldusmenetluse läbiviimiseks. Kohus saab anda vastustajale haldusakti andmiseks üksnes kohustuslikke suuniseid (HMKS § 177 lg 1), sh on kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad kohtu õiguslikud seisukohad (Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27). Kuivõrd kohus leidis käesoleval juhul, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
19.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
20.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.