Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-54 26. mai 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Kehtna Mõisa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. septembri 2020. a toetuse tagasinõudmise otsuse ja 10. detsembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja Kehtna Mõisa OÜ, esindajad vandeadvokaadid Siim Maripuu ja Sandor Elias Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Kevin Kõo Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a otsus ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2021. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta Kehtna Mõisa OÜ kaebus rahuldamata.
3.Tagastada Advokaadibüroo Walless OÜ pangakontole nr EE322200221063937025 enam tasutud riigilõiv 65 (kuuskümmend viis) eurot. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 7. juuli 2017. a otsusega Kehtna Mõisa OÜ taotluse ja määras talle noorkarjalauda ja lüpsikarjalauda kõrval asuvate vedelsõnnikuhoidlate ehitamiseks ja 500-kohalise lüpsilauda ehitamiseks toetuse 499 928,79 eurot. PRIA tunnistas 1. septembri 2020. a otsusega nr 13-29.1/20/1536 toetuse määramise otsuse kehtetuks, otsustas seni välja maksmata toetuse (33 222,70 eurot) jätta välja maksmata ning juba makstud toetuse (466 706,09 eurot) tagasi nõuda. Otsuse kohaselt ei ole Kehtna Mõisa OÜ projekti muudatustest PRIA-le õigel ajal teada andnud ning on esitanud PRIA-le valeandmeid.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 10. detsembri 2020. a vaideotsusega nr 13-29.1/20/1641-6) esitas Kehtna Mõisa OÜ kaebuse toetuse tagasinõudmise otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ekspert kinnitanud, et projekt viidi sihipäraselt ellu ja muudatused
3-21-54 üksnes parendasid seda. Projekti kallinemise kattis kaebaja omavahenditest. Muudatused ei olnud sisuliselt lubamatud.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 14. mai 2021. a otsusega kaebuse ja tühistas vaidlustatud otsused järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlusaluse toetuse andmise kord ja kasutamise tingimused on kehtestatud maaeluministri
3.veebruari 2017. a määrusega nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (meetme määrus). Vaidlustatud otsuse õiguslike alustena on vastustaja viidanud muuhulgas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lg-tele 3–4, § 80 lg-le 2, § 79 lg 4 p-le 1 ja § 111 lg-le 1. Neist normidest kogumis ei tulene, et taotleja kohustuste täitmata jätmise tulemuseks oleks vältimatult toetuse määramise otsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamine ja makstud toetuse täielik tagasinõudmine.
3.2.Pärast toetustaotluse rahuldamist esitas kaebaja ehitaja vahetamise tõttu muudatustaotluse. OÜ Agorek asemel asus ehitama OÜ Mapri Ehitus, kusjuures kaebaja kinnitusel mahud ja hinnad ei muutunud. Ehitaja vahetumise põhjusena nimetas kaebaja kartust, et esialgse ehitajaga ei valmi objekt tähtajaks.
3.3.Vaidlust ei ole selles, et investeeringuobjekt on valmis ehitatud, kuid seda tehti uue hanke tulemusena valminud projekti alusel, millest PRIA-t õigel ajal ei teavitatud. Vajalikud andmed on esitatud PRIA-le küll tagantjärele, kuid õigel ajal jättis kaebaja need esitamata. Tegemist ei ole lihtsalt formaalse rikkumisega. Toetuse saamisega kaasnesid kaebajale kohustused. Ehitises toimunud muudatused olid oma iseloomult sellised, mis nõudnuks PRIA teavitamist ELÜPS § 80 lg 12 alusel ja otsuse muutmist.
3.4.Komisjoni 11. märtsi 2014. a delegeeritud rakendusmääruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (määrus nr 640/2014), art 35 lg 6 alusel on valeandmete esitamise tõttu toetuse tagasinõudmisel PRIA-l kaalumisruum. On oluline, et ehitised on valminud ja sihipärases kasutuses loomakasvatuse otstarbel. PRIA pole vaidlustatud otsustes otsesõnu välja toonud, et tegelik kulu ei vasta meetme määruse § 13 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Samuti pole vastustaja välja toonud, millise eelise sai kaebaja, kui jättis muutunud andmetest õigel ajal teatamata.
4.PRIA palus apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. mai 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi.
5.1.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 ei näe selge sõnaga ette PRIA kaalumiskohustust. Samas ei ole käesolevas vaidluses määrav mitte kaalutlusõiguse (st otsustus- või valikudiskretsiooni) teostamise küsimus haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 mõttes, vaid asjaolu, et selle normi rakendamise eeldus - võltsitud tõendite esitamine - on määratlemata õigusmõiste. Määratlemata õigusmõiste peab sisustama haldusorgan ning selle tõlgendamine ja rakendamine on kohtus kontrollitav (RKHKm nr 3-3-1-21-99, p 2). Seega on vaidluse lahendamisel määrav see, kas PRIA on sisustanud ja kohaldanud määratlemata õigusmõistet käesolevas asjas õigesti. Kui isik ei ole võltsitud tõendeid esitanud, siis ei saa talle toetust maksmata jätta või toetuse maksmise otsust tühistada.
5.2.Vaidlustatud otsuses on küll õigesti tsiteeritud määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sõnastust, milles kasutatakse terminit „võltsitud tõendid“, ning viidatud on ka selle ingliskeelsele vastele „false evidence“, kuid samas märgitakse, et seda „saab mõista ka valeandmete esitamisena“ ning valeandmete esitamist peabki PRIA vaidlustatud otsuse faktiliseks aluseks.
5.3.PRIA eksis valeandmete mõiste sisustamisel. Võltsitud tõendid on märksa kitsam mõiste kui valeandmed. Valeandmete mõiste sisustamisel on oluline see, et valeandmed oleksid oma olemuselt 2(7)
3-21-54 sellised, mis viiksid haldusorgani teistsuguse otsuse tegemiseni, kui ta oleks teinud õigete andmete esitamise korral. Vaid siis on valeandmete esitamine toonud kaasa negatiivse tagajärje. Teistsuguse lähenemise korral saaks määruse art 35 lg-t 6 kohaldada ka suvalise kogemata tehtud tähe- või numbrivea puhul, mis viiks ebamõistliku tulemuseni.
5.4.Vaidlust pole, et ehitised, mille ehitamiseks toetust taotleti, on valmis ehitatud ning on sihipärases kasutuses. Ehitamise kallinemise 54 960,17 euro võrra kattis kaebaja omavahenditest. Kaebajale etteheidetav valeandmete esitamine seisnes selles, et toetuse väljamaksmiseks esitatud viie maksetaotluse puhul kajastati dokumentides tehtud töid algse Agorek OÜ pakkumuse baasil, mitte nii, nagu Mapri Ehitus OÜ oli ehitustöid tegelikult teinud. Kaebaja esitas tegelikud andmed tööde kohta tagantjärele ning PRIA-le olid need 1. septembri 2020. a otsuse tegemise ajal teada.
5.5.PRIA pole väitnud, et kaebaja maksetaotlused oleksid rahuldamata jäänud ka PRIA õigeaegse informeerimise korral. Seega on kaebajale etteheidetav käitumine üksnes see, et ta jättis PRIA teavitamata ehitusprojekti muutumisest ning esitas maksetaotlustega koos dokumente, mis kajastasid tehtud töödena esialgses projektis ettenähtud töid. Niisuguses olukorras ei saa rääkida selliste valeandmete esitamisest, mis viisid PRIA teistsuguse otsuse tegemiseni, kui ta oleks teinud õigete andmete esitamise korral. Seetõttu on vaidlustatud PRIA otsus õigusvastane ning halduskohus on selle lõppkokkuvõttes põhjendatult tühistanud.
5.6.Kuna asja lahendamiseks ei ole määrav kaalutlusõiguse kasutamine, pole sellel küsimusel vaja peatuda. Määruse nr 640/2014 art 35 lg-s 6 määratlemata õigusmõiste (võltsitud tõendid) sisaldumine on piisavalt selge. Selle normi tõlgendamiseks ei ole vaja küsida eelotsust Euroopa Kohtult.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.PRIA taotleb esitatud kassatsioonkaebuses kohtuotsuste tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist.
6.1.Nii halduskohtu kaalutlusõigust möönev kui ka ringkonnakohtu tõlgendus, mis peab võltsitud tõenditeks ainult selliseid tõendeid, mis viiksid haldusorgani teistsuguse otsuse tegemiseni, kalduvad oluliselt kõrvale nii määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sõnastusest kui ka mõttest. Lisaks oli ringkonnakohtu otsus üllatuslik, sest siiani polnud seatud kahtluse alla, et sätte kohaldamise eeldused on täidetud ja kaebaja esitatud tõendid ei kajastanud tegelikke kulutusi.
6.2.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sõnastus ei näe ette taotleja saadava kasu arvesse võtmist võltsitud tõendite esitamise korral. Kui osa taotlejaid võib alguses esitada maksetaotluste koosseisus võltsitud tõendeid ja hiljem need uute tõenditega „õigeks siluda“, tekib taotlejate ebavõrdse kohtlemise oht. Taotlusega võib sel juhul esitada suvalised dokumendid, mille põhjal pole alust toetuse andmisest keelduda, vahepeal toetusraha eest tööd ära teha ja hiljem esitada tegelikud dokumendid. Sätte sõnastus on kategooriline just selleks, et vältida taotlejatel kiusatuse tekkimist võltsitud tõendeid esitada ning et kontrollorganil oleks kogu menetluse kestel tõene arusaam toetusraha kasutamisest.
6.3.Kaebaja maksetaotlusele lisatud dokumendid on võltsitud tõendid - kaebaja esitas tehtud tööde aktid, mille alusel polnud tegelikult töid tehtud. Kaebaja koostas tegelikkusele mittevastavad aktid teadvalt eesmärgiga viia PRIA eksiarvamusele, et töid on tehtud algse projektilahenduse alusel.
6.4.Ringkonnakohus heitis PRIA-le ette, et viimane ei hinnanud kaebaja hiljem esitatud tõendite alusel kulude abikõlblikkust, kuid ei hinnanud seda ka ise, vaid nähtavasti tugines üksnes kaebaja esitatud asjatundja arvamusele, kes hindas äärmiselt laialt tööde eesmärgipärasust. Kulud poleks abikõlblikud, sest need ei vastanud toetustaotlusega esitatud hinnapakkumisele (meetme määruse § 13 lg 1).
3(7)
3-21-54
6.5.Ringkonnakohtu lähenemine rikub ka komisjoni 17. juuli 2014 rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (komisjoni rakendusmäärus nr 809/2014), art 3 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, et pärast rikkumise avastamist ei saa esitatud taotlusi ja deklaratsioone enam tagasi võtta.
6.6.Määruse nr 640/2014 art 35 lg-s 6 on võltsitud tõendite esitamise kõrval samasugune tagajärg ette nähtud ka vajaliku teabe esitamata jätmise korral isegi hooletuse tõttu. Praegusel juhul jättis kaebaja kogu uut hanget, projekti ja tööde mahtude muutumist puudutava teabe esitamata. Art 35 lg 6 sõnastus pole kategooriline juhuslikult. Sama sätte lg-d 2 ja 3 näevad sõnaselgelt ette võimaluse nõuda toetus tagasi ka osaliselt, võttes arvesse rikkumise raskust, ulatust, kestust, kordumist, rikutud kohustuse eesmärki jne. Võltsitud tõendite kohta on sihilikult kehtestatud eraldi lõige. Ka määruse põhjenduses 31 on käsitatud eriti ränga rikkumisena võltsitud tõendite esitamist toetuse saamiseks. Samuti toetab PRIA tõlgendust Euroopa Kohtu otsus asjas C-37/06 Viamex Agrar Handel ja ZVK sarnase sõnastusega sätte kohta.
6.7.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 on selge nii võltsitud tõendite sisustamise kui ka sanktsioonide rakendamise osas. Kui Riigikohus peaks lähtuma tõlgendusest, mis erineb selle sätte selgest sõnastusest, tuleb taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.
7.Kaebaja leiab vastuses, et kohtud on asja õigesti lahendanud.
7.1.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 ei kohaldu, sest esitatud või esitamata jäetud tõendite iseloomu hinnates selgub, et enamik ette nähtud töödest on tehtud ja muudatused pole üldse märkimisväärsed. Asjaolu, et maksetaotlustega esitatud tööde aktid ei kajastanud töid korrektselt, ei tähenda, et akte oleks võltsitud. Samas pole kaebaja eksimuse täpsem kvalifitseerimine vajalik, sest kaebaja ei esitanud ekslikke andmeid toetuse saamise eesmärgil. Kui valeandmed või -tõendid ei mõjutanud toetuse suurust või toetuse saamise fakti, ei saa seda sätet kohaldada, sest säte on suunatud enne võltsitud tõendite esitamist kehtinud õigusliku olukorra taastamisele. Kuna tegevus on tõendatult sihtotstarbeliselt ellu viidud, projekt muudatuste tulemusena paranes ja kallines kaebaja omavahendite arvel, polnud kaebaja väidetavatel rikkumistel toetuse saamist muutev mõju, samuti pole kaebaja soovinud toetust välja petta.
7.2.PRIA oleks pidanud sätte kohaldamiseks kindlaks tegema, kas tegelikult tehtud kulutused olid mingis osas mitteabikõlblikud. PRIA on kinnitanud, et kontrollimenetluses esitatud tõendeid pole hinnatud. Tegelikult tehtud kulud olid abikõlblikud ka meetme määruse § 13 lg 1 tähenduses, sest hinnapakkumised tegelikult eksisteerisid. Küsimus on vaid kõrvalekaldumises esialgsest hinnapakkumisest. Tehtud kulutused vastavad ka meetme määruse § 13 lg 6 nõuetele. Lisaks on täidetud ELÜPS § 80 lg 12 tingimused toetuse objekti modifitseerimiseks ning vähemalt diskuteeritav on PRIA vaikiv eeldus, justkui olnuks taotluse muutmine üldse vajalik.
7.3.Isegi kui määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 kohalduks, on PRIA ekslikult jätnud kaalutlusõiguse kohaldamata. Määruse põhjendus 31 kinnitab kaalutlusõiguse olemasolu ja selgitab, et üksnes eriti ränkade rikkumiste puhul tuleb toetus täies mahus tagasi nõuda. PRIA oleks pidanud hindama ja arvestama talle vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks esitatud korrektseid andmeid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kuna vaidlus seisneb määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 tõlgendamises ning kohtud on tuvastanud asjas olulised faktilised asjaolud, saab kolleegium teha uue otsuse ja jätta kaebuse rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5). 4(7)
3-21-54
9.Vaidlus keskendub peamiselt küsimustele, kas määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 koosseis oli praegusel juhul täidetud ja kui oli, kas see säte annab toetuse tagasinõudmisel PRIA-le kaalutlusõiguse. Kaebaja on võtnud menetluses omaks, et ta esitas PRIA-le koos maksetaotlustega ehitustööde aktid, mis kajastasid taotluse rahuldamise aluseks olnud hinnapakkumises märgitud töid, mitte pärast uue pakkumuse alusel toimunud projekti muutmist ja ehitaja vahetamist tegelikult tehtud ehitustöid.
10.Kaebaja arvates on praegusel juhul oluline, et valeandmete esitamine polnud suunatud kaebajale muidu mitteabikõlblike kulutuste hüvitamisele või muul viisil toetuse summa suurendamisele, mistõttu ta leiab, et art 35 lg 6 ei kohaldu. Kui mainitud sätet siiski kohaldada, on PRIA eksinud seda imperatiivsena kohaldades. Kuna lubatud objektid on valmis ehitatud ja sihipärases kasutuses, on toetuse eesmärk täidetud ning toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ebaproportsionaalne.
11.Vastustaja arvates ei tule taotleja saadavat kasu võltsitud tõendite esitamise korral arvesse võtta, PRIA-l on määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 koosseisu tuvastamise korral kohustus kogu toetus tagasi nõuda ning pole enam võimalik hinnata tegelikult tehtud kulutuste abikõlblikkust.
12.Halduskohus leidis, et kaebaja toetuse kasutamisel tehtud muudatused olid olulised ja nõudnuks PRIA nõusolekut, määruse 640/2014 art 35 lg 6 koosseis oli täidetud, kuid ka valeandmete esitamise korral on PRIA-l toetuse tagasinõudmisel kaalumisruum, eriti olukorras, kus ehitised on valminud ja sihipärases kasutuses. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kaalutlusõiguse suhtes, vaid asus seisukohale, et PRIA on eksinud määratlemata õigusmõiste - võltsitud tõendid - sisustamisel, sest võltsitud tõendid ei tähenda igasuguseid valeandmeid ja oluline olnuks kindlaks teha, et valeandmete esitamine oleks viinud teistsuguse otsuse tegemisele, kui oleks tehtud õigete andmete korral.
13.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 eestikeelne tekst on sõnastatud järgmiselt: „Kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal.“ Ingliskeelses redaktsioonis on „võltsitud tõenditele“ vastav väljend „false evidence“, prantsuskeelses „faux éléments de preuve“ ja saksakeelses „falsche Nachweise“. Sätte tõlgendamisel on abiks määruse põhjendus 31, mis selgitab järgmist: „Maaelu arengu toetuse meetmetega seotud toetuse andmisest keeldumise ja sellise toetuse tühistamise ning sellekohaste halduskaristuste kehtestamise korral tuleks lähtuda hoiatavuse proportsionaalsuse põhimõttest. Toetuse andmisest keeldumised ja nende tühistamised tuleks liigitada vastavalt väljaselgitatud rikkumise raskusastmele, ulatusele, kestusele ja kordumisele. Toetuse andmisest keeldumise ja selle tühistamise ning halduskaristuste puhul tuleks toetuskõlblikkuskriteeriume ja kohustusi silmas pidades võtta arvesse eri toetusmeetmete iseärasusi. Eeskirjade ränga rikkumise korral või juhul, kui toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid, tuleks toetuse andmisest keelduda ja määrata halduskaristus. Halduskaristused peaksid ulatuma kuni ühe toetusmeetme või tegevusliigi või kõikide toetusmeetmete või tegevusliikide reguleerimisalast täieliku väljaarvamiseni kindlaksmääratud ajavahemikuks.“
14.Määrus nr 640/2014 ei selgita lähemalt, millised tõendid on võltsitud. Seega tuleb Euroopa Kohtu praktikat (vt nt C-435/17 Argo Kalda Mardi talu, p 43) arvestades terminit tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse mõiste tavatähendust ning konteksti, milles mõistet enamasti kasutatakse. Arvestades eelmises punktis viidatud art 35 lg 6 erinevaid keeleversioone, saab „võltsitud tõendeid“ mõista kui ebaõigeid, ebaehtsaid või valesid tõendeid. Näiteks peetakse ka tsiviilkohtumenetluses võltsitud dokumenti samatähenduslikuks ebaehtsa dokumendiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 277). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 277 kommentaaride p 3.1) selgitatakse, et eristada saab tehnilist võltsimist ning intellektuaalset võltsimist. Viimasel juhul on dokumendi koostaja kandnud dokumenti andmed, mida ta teab olevat ebaõiged. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5(7)
3-21-54 selgitanud, et „intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid“ (RKKKo nr 1-16-5757/65, p 12).
15.Art 35 lg 6 koosseis eeldab, et dokumendid esitati PRIA-le toetuse saamiseks. Meetme määruse § 30 lg 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast tegevuse elluviimist ja selle eest tasumist PRIA-le maksetaotluse koos samas sättes loetletud dokumentidega, ning p 1 nõuab põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamise korral ka osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakirja esitamist ning p 4 investeeringute kohta ehitustegevuse kulude andmete esitamist, mis sisaldavad sama määruse § 16 lg 2 p-s 4 nimetatud andmeid erinevate kululiikide kaupa. Seega olid esitatud ehitustööde aktid oluliseks tõendiks toetuse väljamaksmisel, st toetuse saamiseks.
16.Kolleegium leiab erinevalt vastustajast, et art 35 lg 6 koosseisu täitmiseks on oluline arvesse võtta ka võltsimisega taotletud kasu. Sellisele järeldusele viib sätte sõnastus: võltsitud tõendid toetuse saamiseks. Kui PRIA-le on esitatud ebaõigeid andmeid sisaldav dokument, mille esitamist õigusnormid ette ei näe ja mis toetuse saamisel kaalu ei oma, pole tegemist võltsitud tõendiga art 35 lg 6 mõttes (vrd RKHKo nr 3-3-1-4-17, p 18). Arvestades eeltoodut ning kohtute kindlaks tehtud asjaolusid, on PRIA määratlemata õigusmõiste „võltsitud tõendid“ siiski õigesti sisustanud. Kaebaja, olles õigustatud ehitustööde akte koostama, kandis neisse teadlikult sisult ebaõiged andmed ja soovis nende tõenditega tõendada kulude kandmist ja abikõlblikkust ning saavutada talle kasulik tagajärg - toetuse väljamaksmine.
17.Kaebaja esitas PRIA-le tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, millel olid varasemas hinnapakkumises ja varasemal projektil põhinevad mahud, hinnad ja tehtud tööde nimetused, kuigi tegelikkuses oli mõne töö puhul muutunud hind, aktid sisaldasid ka töid, mida tegelikult ellu ei viidud, tehti alles pärast akti vormistamist, selliseid, mida tegi kaebaja ise, ja kajastamata olid mõned lisandunud tööd. Pärast kontrollimenetluse alustamist esitas kaebaja tegelikud ehitustööde aktid. Kaebaja väidab, et hoone ja rajatiste valmimine ja sihipärases kasutuses olek kinnitab seda, et suuremas osas olid esialgses taotluses ja seega ka esitatud aktides kirjeldatud tööd tehtud ja tooted kasutatud. Sisuliselt leiab kaebaja, et pärast seda, kui PRIA-le esitati tegelikult tehtud töid kajastavad aktid, oleks PRIA pidanud need arvesse võtma. Kaebajaga ei saa nõustuda. See pole võimalik eelkõige seepärast, et komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 3 lg 2 ei võimalda maksetaotlusi pärast nende esitamist tagasi võtta, kui kohapealse kontrolli käigus on rikkumine avastatud ja isikut rikkumisest teavitatud. Seega polnud maksetaotluse ja sellega koos esitatud dokumentide asendamine praegusel juhul enam võimalik.
18.Halduskohus tuvastas, et praegusel juhul ei olnud projektis tehtud muudatused sellised, mida kaebaja võinuks ELÜPS § 80 lg 12 alusel teha ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmiseta ning neist PRIA-t teavitamata. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine polnud pärast ehitise ja rajatiste valmimist võimalik, sest ELÜPS § 80 lg 11 p 2 välistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rahuldamise, kui muudatus on juba enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist tehtud. Meetme määruse § 13 lg 1 kohaselt on abikõlblik kulu üksnes toetustaotlusega esitatud hinnapakkumises esitatud tegevuse või investeeringuobjekti maksumus. Seega poleks kaebaja esitatud tegelikud ehituskulud olnud ka abikõlblikud. Pole välistatud, et see teadmine oligi põhjuseks, miks kaebaja otsustas esitada ehitustööde aktid, mis lähtusid esialgse toetustaotlusega seotud pakkumusest.
19.Kolleegium ei nõustu ka halduskohtu ja kaebaja seisukohaga, et määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 võimaldab PRIA-l kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Määruse art 35 lg 6 koosmõjus põhjendusega 31 ei võimalda kaalutlusõigust tagajärje osas: toetus tuleb täies ulatuses tagasi nõuda. Põhjendus 31 selgitab, et lähtuda tuleb hoiatavuse proportsionaalsuse põhimõttest ning toetuse andmisest keeldumised ja nende tühistamised tuleb liigitada vastavalt väljaselgitatud rikkumise raskusastmele, 6(7)
3-21-54 ulatusele, kestusele ja kordumisele. Põhjenduse neljas lause aga võrdsustab võltsitud tõendite esitamise ränga rikkumisega, mille puhul on ainuvõimalik tagajärg toetuse täies ulatuses tagasinõudmine. Asjaolu, et määruse andmisel on võltsitud tõendite esitamise korral juba kaalutud toimepandud rikkumise raskusastet, selgub ka art 35 lg 6 võrdlemisel teiste sama artikli lõigetega – lg-s 3 nimetatud rikkumised võimaldavad kaalumist tagajärje osas, samas kui lg 5 näeb ränga rikkumise korral sarnaselt lg-ga 6 ette toetuse täieliku tagasinõudmise.
20.Kolleegium ei pea vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsust küsida, sest art 35 lg 6 grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendus ei jäta kahtlust, et õigusnormis on teadlikult välistatud kaalutlusõigus rikkumise tagajärje suhtes võltsitud tõendite esitamise korral, st säte on selge (acte clair).
21.Kuna kolleegium teeb käesolevas asjas lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest otsus tuleb tema kahjuks (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole õigusabikulude hüvitamist taotlenud ning ka taotlemise korral ei tuleks taotlust rahuldada, sest tegemist on vastustaja tavapärase tegevusega seotud vaidlusega. PRIA esindajana on Advokaadibüroo Walless OÜ tasunud apellatsioonkaebuselt 15 eurot ja kassatsioonkaebuselt 50 eurot riigilõivu. Kuna PRIA on HKMS § 104 lg 10 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada Advokaadibüroo Walless OÜ pangakontole nr EE322200221063937025. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.