Roby Koik Jib Consult OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2283 ja 17. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/21/2452-13 tühistamiseks Kaebaja – Jib Consult OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. juuli 2023. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Jib Consult OÜ esitas 17.09.2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel ja taotles toetust Valgamaal, Tõrva vallas, Helmes, Kooli tn 1 asuva hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. PRIA rahuldas 06.02.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/244 Jib Consult OÜ taotluse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetmest 6.4 toetuse saamiseks hooldekodu tehnosüsteemide ümberehitamiseks summas 149 994,90 eurot.
2.PRIA 23.11.2021. a otsusega nr 13-30.3/21/2283 jäeti Jib Consult OÜ-le välja maksmata PRIA 06.02.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/244 määratud toetuse jääk summas 5 554,42 eurot ja tunnistati PRIA 06.02.2019. a otsus Jib Consult OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ja nõuti Jib Consult OÜ-lt tagasi alusetult makstud toetuse summas 144 440,48 eurot.
3.PRIA jättis 17.02.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/21/2452-13 rahuldamata Jib Consult OÜ vaide PRIA 23.11.2021. a otsusele.
4.Jib Consult OÜ esitas 21.03.2022. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 23.11.2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2283 ja 17.02.2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/21/2452-13 tühistamiseks. Kaebaja nõue
5.Kaebuse kohaselt heidab PRIA vaidlustatud otsuses Jib Consult OÜ-le ette määruse nr 25 § 6 punktis 10 sätestatu rikkumist. Etteheide on alusetu, sest Jib Consult OÜ ei ole seoses tehnosüsteemise rekonstrueerimisega mingeid allhanketöid teostanud. Jib Consult OÜ on ehitusmaterjalide müüja ning ta vaid müüs töid teostanud OÜ-le Rajameister vajalikke materjale. Sealjuures müüdi materjale soodsamate hindadega, kui OÜ Rajameister oleks võinud osta teistelt pakkujatelt. Seega ei ole Jib Consult OÜ kasutanud toetust mitteabikõlblikeks kuludeks. Vaideotsuses on PRIA muutnud oma argumenti ning heidab Jib Consult OÜ-le ette rikkumist, sest PRIA tõlgenduses tuleneb määruse nr 25 § 6 punktist 10 ühtlasi, et abikõlblikuks kuluks ei ole ka materjali müük tööde teostajale. Selline laiendatud tõlgendus pole põhjendatud. Määruse nr 25 § 6 mitmed punktid (nt 4, 5, 11 ja 13) nimetavad selgesõnaliselt asjade ostmisega seotud kulusid, mis ei ole abikõlblikud. Järelikult kui määruse § 6 punkti 10 eesmärk oleks välistada lisaks tehtud tööle ka müüdud kaup, siis oleks see seal selgesõnaliselt ära mainitud. Seda ei ole tehtud, seega on PRIA vääralt tõlgendanud määruse § 6 punki 10. Seega ei ole Jib Consult OÜ kasutanud toetust mitteabikõlblikeks kuludeks. Ei vasta tõele, et Jib Consult OÜ on toetuse saamise tingimusi täitnud kunstlikult. Toetuse määramise hetkel ei olnud Jib Consult OÜ tütarühingu Helme Hooldekodu OÜ juhatuse liige X, nagu PRIA väidab. Seega ei saanud see asjaolu toetuse määramisel rolli mängida. X on Helme Hooldekodu OÜ juhatuse liige alates 25.06.2021. a, seega ajal, millal toetatavad tööd olid juba peaaegu teostatud. 17.02.2022. a vaideotsuses PRIA esitatud väide, et pole usutav, et Xl puuduks pädevus hooldekodu juhtimiseks, on Jib Consult OÜ väidete tahtlik valesti tõlgendamine. Kui Jib Consult OÜ väitis oma vaides, et Xl puudus iseseisev pädevus, siis ilmselgelt ei peetud silmas X asjatundlikkust vaid tema võimupiire. Määruse nr 25 § 8 lõike 2 ja 3 järgi ei saa seotud ettevõtted taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot arengukava programmiperioodil. PRIA on heitnud ette, et kuna Kivimäe Hostel OÜ, kes on väidetavalt Jib Consult OÜ-ga seotud ettevõte, on saanud toetust 117 353,72 eurot, siis ületab Jib Consult OÜ-le määratud toetus lubatud maksimaalse piiri. Isegi kui oleks tõsi, et Kivimäe Hostel OÜ on Jib Consult OÜ-ga soetud ettevõte, siis ei annaks see alust nõuda Jib Consult OÜ-lt tagasi kogu väljamakstud summat vaid ainult ulatuses, milles see ületab 150 000 eurot. PIRA on 23.11.2021 otsuse nr 13-30.3/21/2283 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr 13-30.3/21/2452-13 teinud valesti, tuginedes vääradele faktidele ning tõlgendades kehtivat õigust ebatäpselt. Seega tuleb mõlemad otsused tühistada täielikult.
6.Kaebaja 16.01.2023. a menetlusdokumendi kohaselt on PRIA eksinud, et Jib Consult OÜ on teostanud allhanketöid. Jib Consult OÜ on kõigest müünud ehitusmaterjale. Samuti on PRIA eksinud, kui on ehitusmaterjalide müüki pidanud abikõlbmatuks kuluks. Jib Consult OÜ ei ole püüdnud kunstlikult tekitada olukorda, kus ta täidab toetuse saamise tingimused ning PRIA poolt väidetud seotud isikute ringi ei esine.
Esiteks, X pole olnud seotud Jib Consult OÜ poolt hoone ehitamisega, mille tehnosüsteemide renoveerimist osaliselt toetas PRIA. Samuti puudub Xl ehitusalane juhtimisoskus. Seega ei ole õige väita, et X kaasamine Helme Hooldekodu OÜ juhtimisse tekitas seotud isikute ringi, sest ta ei teinud ega osalenud selliste otsuste tegemises, mis puudutas ehitustöid (st toetatud tegevust). X kaasati Helme Hooldekodu OÜ juhtimisse, kuna Y jäi lapsehoolduspuhkusele juulis 2020 ning kuivõrd Xl on hooldekodu juhtimise kogemus. Teiseks, PRIA kodulehelt leitavas teatmikus (https://www.pria.ee/sites/default/files/202001/VKEde%20määratluse%20juhend_0.pdf, lk 21 ja 22) esitatakse loetelu tunnustest, mille põhjal tuvastada kas tegemist on seotud ettevõtetega. Jib Consult OÜ ja Kivimäe Hostel OÜ ei ole selles loetelus toodud tunnuste põhjal seotud ettevõtted: •
Jib Consult OÜ ei oma aktsionäride või osanike häälteenamust Kivimäe Hostel OÜ-s;
•
Jib Consult OÜ-l ei ole õigust ametisse määrata või ametist vabastada Kivimäe Hostel OÜ juhtorganite liikmeid;
•
Jib Consult OÜ-l ei ole õigust rakendada Kivimäe Hostel OÜ suhtes valitsevat mõju vastavalt sõlmitud lepingule või põhikirjale;
•
Jib Consult OÜ-l ei ole vastavalt kokkuleppele ainukontrolli Kivimäe Hostel OÜ osanike või liikmete enamuse hääleõiguse üle;
Kolmandaks, seotud isikute ringi ei ole võimalik tuletada ka PRIA otsuses viidatud viisil Ye ja Ce vahel, sest nad on 07.06.2018 sõlminud abieluvaralepingu. Selles lepiti kokku: Abikaasad avaldavad, et käesoleva lepingu esemeks on järgmine vara:
2.1.Helme Pansionaat AS, registrikood 12594424, aktsiad, saldo 31.05.2018.a. seisuga kakskümmend viis tuhat (25 000) aktsiat, aktsia nimiväärtusega üks (1) euro, vastavalt Nasdaq CSD SE väljatrükile 06.06.2018.a., aktsiate omanikuna on registreeritud C.
2.2.kummagi abikaasa poolt omandatavad äriühingute osalused, aktsiad ja väärtpaberid. /.../
4.4.Pooled lepivad kokku, et kummagi abikaasa poolt omandatavad äriühingute osalused, aktsiad ja väärtpaberid on selle abikaasa lahusvara, kelle nimele need on omandatud ja kelle nimele registreeritud registrites ja kontodel. Seega on Ye ja Ce äriühingutega seotud osalused mõlema abikaasa lahusvara ning seega ei oma nende abielu mingit tähtsust väidetava seotud isikute ringi tõestamisel. Nende ettevõtlusega seotud otsustes tuleks Yt ja Ct kohelda nagu nad ei oleks abielus. Järelikult puudub igasugune põhjus pidada Jib Consult OÜ-d seotuks Kivimäe Hostel OÜ-ga ning ühtlasi on väär PRIA seisukoht, et toetuslage on ületatud.
7.Kaebaja 15.02.2023. a menetlusdokumendi kohaselt väidab PRIA, et kinnistu, millel asub Jib Consult OÜ-le määratud toetuse investeeringuobjekt, kuulub Helme Hoolekandekeskus OÜ-le. See väide on väär. Kinnistusraamatust on selgelt näha, et Helme Hoolekandekeskus OÜ oli selle kinnistu omanikuks, aga alates 20.01.2020 kinnistu omanik on Jib Consult OÜ. Kinnistule on küll seatud hoonestusõigus Jib Consult OÜ kasuks, kuid sellel ei ole enam mingit tähtsust, sest kinnistu omanik on Jib Consult OÜ.
PRIA väidab, et kuivõrd Jib Consult OÜ ja Kivimäe Hostel OÜ on seotud ning Kivimäe Hostel OÜ on saanud varasemalt PRIA-lt toetust, siis on Jib Consult OÜ-le toetuse määramisega ületatud toetuse maksimaalselt suurust. See väide on samuti väär. Isegi siis, kui eeldada, et Jib Consult OÜ ja Kivimäe Hostel OÜ on seotud, mida nad ei ole, tuleb arvestada, et Kivimäe Hostel OÜ-le määrati toetus summas 117 352,72 eurot. Järelikult isegi kui lugeda Jib Consult OÜ ja Kivimäe Hostel OÜ seotuks, mis oleks vale, ei ole Jib Consult OÜ-le toetuse määramisega ületatud maksimaalselt suurust, sest maksimaalsest suurusest on 32 647,28 eurot puudu. Sellised lohakusvead ja pinnapealne lähenemine on olnud PRIA-le omane kogu menetluse vältel. Selle põhjal jääb mulje, et PRIA lihtsalt otsib põhjendusi, miks oma algset puudulikult tehtud otsust õigustada. Vastustaja vastuväited
8.Kaebusele esitatud vastuse kohaselt seisneb käesolev vaidlus sisuliselt kahes asjaolus, esiteks kas kaebaja võis vastavalt meetme määrusele ise hinnapakkujale materjale müüa ning teiseks kas meetme määruses sätestatud toetuslage on ületatud. Kaebaja poolt materjalide müümise kulud ei ole abikõlbulikud, kuna sõltumatu hinnapakkuja valimise kohustuse ja ise tööde teostamise keelu eesmärgiks on tagada, et tööd oleks teostatud sõltumatu kolmanda isiku poolt ning raha jõuaks tagasi majanduskäibesse, mitte toetuse saaja kätte. PRIA on nii oma otsuses kui ka vaideotsuses selgitanud kaebaja ja varasemalt samast meetmest toetust saanud Kivimäe Hostel OÜ seoseid. Poolte seotust ei vähenda ka asjaolu, et taotlemise ajal ei olnud X Helme Hooldekodu OÜ juhatuse liige. Taotlemise ajal ei saanudki X seda olla, kuna kaebaja tütarettevõte loodi alles pärast toetustaotluse esitamist. PRIA-le on teada asjaolu, et JIB Consult OÜ oli Kivimäe Hostel OÜ toetustaotluse puhul võitnud hinnapakkujaks. Seega pidi JIB Consult OÜ-le olema teada asjaolu, et Kivimäe Hostel OÜ on samast meetmest juba toetust saanud. Pärast vaideotsuse tegemist on PRIA-le teatavaks saanud ka kaebaja ja Helme Pansionaat AS tehinguline seotus. Seoses 25.02.2022. a esitatud toetuse tagasimaksmise ajatamise graafiku muutmise taotlusega (reg. nr 6-19/22/272) esitas kaebaja ka pangakonto väljavõtte (periood 01.01.2022 - 25.02.2022) (lisa nr 6). Ka nimetatud lühikesest ajavahemikust nähtub, et Helme Pansionaat AS on teinud kaebajale 4 ülekannet selgitusega „lühiajalise laenu tagastus“, „lühiajaline laen tagasi“, „lühiajaline laen tagasi“ ja „lühiajaline laen“ kogusummas 11 100 eurot, mis moodustab arvestatava osa kaebaja sissetulekutest (laekumised perioodil ca 26 000 eurot). Saadud summasid kasutab toetuse saaja arvete tasumiseks jm jooksvate kulude katmiseks. Vastustaja selgitab, et kuivõrd käesolevas asjas on PRIA tuvastanud toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise, siis puudub PRIA-l võimalus osaliseks toetuse tagasinõudmiseks.
9.Vastustaja 13.02.2023. a menetlusdokumendi kohaselt, äriühingute registriandmeid vaadeldes nähtub, et võtmeisikuks äritegevuse kujundamisel on olnud C, kes on nii kaebaja, Helme Pansionaat OÜ kui ka Helme Hoolekandekeskus OÜ asutaja. Vahetult ennem toetustaotluse esitamist on toimunud muutused äriühingute juhtorganite koosseisus- nimelt on kaebaja juhatuse liikmeks saanud Ce asemel Y. Lisaks on Y kutsustud tagasi Helme Pansionaat AS-i juhatusest.
Toetusõiguse seisukohalt püüti vastustaja hinnangul sellega peita kaebaja ja Helme Pansionaat OÜ vahelist seotust, kindlustamaks pansionaadi laienduseks toetuse saamine. Ettevõtted, millel on üks või mitu EL õiguses nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Helme Pansionaat AS ei oleks ise vastanud määruse nr 25 tingimustele, kuivõrd toetust said üksnes mikroettevõtted, st need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Helme Pansionaat AS ei olnud juba töötajate arvu tõttu käsitletav mikroettevõttena. Samuti on Helme Pansionaat AS ise käsitlenud Kivimäe Hostel OÜ-d endaga seotuks, mistõttu oleks otseseks piiranguks saanud ka asjaolu, et Kivimäe Hostel OÜ sai programmperioodil 2014-2020 PRIA-lt toetust summas 117 352,72 eurot. Neil põhjustel oli vajalik toetuse taotlemine just kaebaja poolt. Ye, Ce ja X juhitavad äriühingud omavad ühist majanduslikku huvi ja on omavahel igal juhul seotud. Kui võtta äriühingute ring lihtsustatult kokku, siis vaatamata kaebaja esitatud abieluvara lepingule on fakt siiski see, et TuMS § 8 tähenduses seotud isikud juhivad kaebajat, Helme Hooldekodu OÜ-d, Helme Pansionaat AS-i, Helme Hoolekandekeskus OÜ-d ja Kivimäe Hostel OÜ-d. Kohtu seisukoht
10.Tõendikogumist. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud PRIA 06.02.2019. a, 23.11.2021. a otsused, Jib Consult OÜ vaide koos lisadega ja PRIA 17.02.2022. a vaideotsuse (tl 4-22), Ce ja Ye 07.06.2018. a sõlmitud abieluvaralepingu ja kandeavalduse (tl 106-109). PRIA on kaebusele esitatud vastuväidete põhistamiseks tõenditena esitanud kaebaja toetustaotluse, muudatustaotluse hinnapakkuja vahetamiseks ja hinnapakkumuse, PRIA teavituse kavandatavast otsusest (ärakuulamine), teostatud tööde aktid, Kivimäe Hostel OÜ-le toetuse määramise otsuse ja Jib Consult OÜ pangakonto väljavõtte ( tl 37-96), Helme pansionaat AS 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanded (tl 115-130).
11.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, paneb liikmesriigile kohustuse nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Artikkel 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
13.Siseriiklikult ei ole määruse nr 25 § 6 p 10 kohaselt abikõlbulikuks kuludeks taotleja või temaga seotud isiku tööpanusega seonduvad kulud ning hinnapakkuja peab § 7 lg 9 kohaselt olema taotlejast sõltumatu.
14.Tõendikogumi kohaselt taotles kaebaja 2018. aastal PRIA-lt Eesti maaelu arengukava 20142020 ühise põllumajanduspoliitika meetmest 6.4 toetust investeerimiseks mittepõllumajanduslike tegevuste loomisesse ja arendamisse, milline rahuldati PRIA 2019. a otsusega.
PRIA otsustas 23.11.2021. a vaidlustatud otsusega jätta toetuse jäägi kaebajale välja maksmata, tunnistada PRIA 06.02.2019. a otsuse kaebajat puudutavas osas kehtetuks ja nõuda kaebajalt alusetult makstud toetuse osa tagasi. Otsuse kohaselt tugines PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-dele 1 ja 3, § 80 lg 2 p-le 1, § 81 lg-dele 3 ja 4, § 111 lg-le 1, § 112 lg-dele 1-4, § 114 lg-le 1.
15.Kohus märgib esimese vahemärkusena vastuseks kaebusele, et kaebaja poolt toetuse taotlemise ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud ELÜPS § 110 lg 1 kehtestab käesolevas asjas kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse.
16.Asjas kogutud tõendite kohaselt teostas PRIA 20.05.2021. a kaebaja investeeringuobjektiks oleva hooldekodu paikvaatluse ja kontrollis toetusega rekonstrueeritava hoone ehitusdokumente. Kaebaja hankija Rajameister OÜ ehitustööde päeviku kannete kohaselt teostas kaebaja toetuse saajana ja alltöövõtjana rekonstrueerimistöid. Täiendavalt on 23.08.2021. a Rajameister OÜ PRIA-le esitanud kaebaja poolt toetatavate teostatud tööde kohta aktid. PRIA on tuvastatud asjaoludest 24.09.2021. a teavitanud kaebajat, saates kavandatava koormava haldusakti projekti, millele kaebaja kohtule esitatud tõendite kohaselt PRIA-le enne vaidlustatud otsuse andmist vastanud ei ole.
17.Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et asjaolu, et kaebaja kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses esitatud vaidele tuginedes, on PRIA vaideotsuses vaidlustatud otsuse asjaolusid ümber hinnanud, ei riku kaebaja õigusi.
18.Seda põhjusel, et kaebaja on kohtule tõendina esitatud toetustaotlust esitades kohustunud PRIA-lt toetust taotledes investeeringuobjektil töid teostades järgima toetuse saamise reegleid.
19.Kui kaebaja töövõtja poolt PRIA-le esitatud tõendite alusel tuvastatud asjaolud tuli vaidemenetluses ümber hinnata, ei riku see kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult. Seda põhjusel, et kaebaja ise toetuse taotlejana ei täitnud PRIA-lt järelpärimise saamisel haldusmenetlusele omast kaasaaitamiskohustust ja esitas esialgset PRIA seisukohta mitte määravalt muutvad asjaolud alles vaidemenetluses, siis selle eest on vastutav kaebaja mitte vastustaja.
20.Kohtu hinnangul on PRIA poolt lõppkokkuvõttes õigesti tuvastatud, et kummalgi juhtumil ei oleks kaebajal olnud 2018.aasta taotluse alusel õigust PRIA 06.02.2019. a otsusega saadud toetusele.
21.Võrreldes kohustusliku kohtueelse vaidemenetlusega on kaebaja kohtule ainukese uue tõendina esitanud Ce ja Ye abieluvaralepingu ja kandeavalduse, kusjuures kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda tõendit ei esitanud PRIA toimetatud haldusmenetluses.
22.Kohus nõustub PRIA-ga, et kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides kajastanud määravalt vaides esitatud asjaolusid. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist on kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses PRIA põhjendanud. Kohus järgib PRIA põhjendusi oma otsuses kordama, viidates PRIA põhjendustega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja esitatud abieluvaraleping ja kandeavaldus ei anna alust PRIA-st erinevatele järeldustele jõudmiseks.
23.Lisaks on PRIA tuvastanud, et JIB Consult OÜ-ga seotud juriidiline isik Kivimäe Hostel OÜ on samal programmperioodil juba saanud toetust 117 352,72 euro ulatuses. Sellega on ületatud määruse nr 25 kohast toetuslage.
24.Kohtu hinnangul on kaebaja teadlikult hoidnud haldusmenetluses PRIA-t teadmatuses faktilist tähtsust omavatest asjaoludest esitades PRIA-le ebaõigeid, ebaehtsaid või valesid tõendeid, et õigustada varasemalt määratud toetuse väljamaksmist ka vaidlusalusel korral, s.o et kindlustada toetuse täielik väljamaksmine (vrdl RKHKo asjas nr 3-21-54).
25.Asjas on tõendatud, et perioodil 21.09.2020–17.02.2021. a on kaebaja esitanud PRIA-le toetustaotluse raames investeeringu tegemist tõendavaid maksetaotlusi seitsmel korral. Selles kontekstis on PRIA asjakohaselt välja toonud, et kaebaja vahetas pärast toetustaotluse rahuldamist hinnapakkujat, kusjuures uueks hinnapakkujaks sai Rajameister OÜ, kelle peetud ehitustööde päevikus kajastus toetusega teostavate rekonstrueerimistööde alltöövõtjana toetuse saaja JIB Consult OÜ. Alles pärast vaidlustatud otsuse PRIA poolt tegemist väitis kaebaja PRIA-le, et ei ole tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seoses töid teinud, vaid üksnes müüs Rajameister OÜ-le materjale ja panustas seeläbi töiselt investeeringuobjekti. Miks kaebaja PRIA-t sellest asjaolust varasemalt ei informeerinud, pole kaebaja eluliselt usutavalt kohtumenetluses selgitanud ega ka tõendanud. Seetõttu nõustub kohus PRIA poolt materiaalõiguse vahetu rakendajana määruse nr 25 asjakohastele sätetele antud tõlgendusega. Ka kohtu hinnangul ei tohtinud kaebaja toetuse taotlejana olla ühelgi viisil kaasatud tööde teostamise protsessi, sh materjalide müümise protsessi tööpanuse kaudu. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja viidatud määruse nr 25 teised sätted ei käsitle abikõlbulikke kulutusi müümise protsessis vaid ostmisega seotud kulusid.
26.Kaebaja ei olnud nn uuest hinnapakkujast sõltumatu. Seda eriti olukorras, kus kaebaja ise sai PRIA-lt toetuse taotlejana müüa hinnapakkujale materjale toetataval objektil tööde teostamiseks. Seda olukorras, kus kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja tegevusalaks hinnapakkujale müüdud materjalide ost-müük. Väidetav materjalide turuhinnast soodsam müümine on kohtu hinnangul tekitanud PRIA-s õigustatud kahtluse, et käesoleval juhul oli tegemist kaebajast kui taotlejast sõltuva hinnapakkujaga, sest kaebaja versiooni kohaselt pidi kaebaja toetuse saajana saama hinnapakkujaga tehingust majanduslikku kasu. Majanduslik huvitatus pidi olema aga ka hinnapakkujal, vastasel juhul poleks ta kaebaja skeemiga, mis ei olnud kooskõlas määruse nr 25 tingimustega nõustunud. Millest PRIA on aga kokkuvõttes õigesti järeldanud, et uues hinnapakkumises on tööde teostamise kogumaksumust näidatud suuremana, kui see tegelikult on, sest osa rahast liikus tagasi kaebajale, millest omakorda järeldub, et täidetud ei ole omafinantseeringu nõue ning lisaks on saadud toetust suuremas määras, kui meetme määrus seda võimaldaks. Samuti on asjakohased PRIA viited hinnapakkumises toodud tööde teostamise hindade ülepaisutamisest. Kaebaja ei ole kohtumenetluses eluliselt usutavalt selgitanud ega tõendanud, millest tulenesid ebakõlad hinnapakkumise ja teostatud tööde summades, mistõttu on asjakohane PRIA kõrvalkaalutlus määruse nr 25 § 8 lg 1 kohasest 40 protsendi nõudest kõrvalekaldumises.
27.Põhjendatud on ka PRIA etteheide, et kaebaja on ületanud toetuslage, kuna temaga seotud isik on juba saanud samast meetmest toetust (määruse nr 25 § 8 lg-d 2 ja 3). Kohus jagab PRIA vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kaalutlusi seoses kaebaja ja varasemalt samast meetmest toetust saanud Kivimäe Hostel OÜ seoste osas. Poolte seotust ei muuda olematuks asjaolu, kes oli toetuse taotlemise ajal Helme Hooldekodu OÜ juhatuse liikmeks. Kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud PRIA seisukohta, et kaebajat on kasutatud toetuskehana hooldekodu laiendamiseks. Seda põhjusel, et Helme Pansionaat AS ei oleks ise vastanud toetuse saamise tingimustele. Vähetähtis pole ka asjaolu, et lisaks töötajate arvule oleks Helme Pansionaadi AS-i puhul saanud takistuseks ka asjaolu, et Kivimäe Hostel OÜ on samal programmperioodil saanud PRIA-lt juba
toetust ja uus toetus ületas toetusalae. Lisaks on PRIA väljaselgitanud, mida kaebaja pole kummutanud, et kaebaja oli Kivimäe Hostel OÜ toetustaotluse puhul võitnud hinnapakkujaks. Seega oli ja pidi kaebajale olema teada asjaolu, et Kivimäe Hostel OÜ on samast meetmest juba toetust saanud, mis kohtu hinnangul on põhjuslikus seoses kaebaja poolt PRIA-le toetuse taotluse esitamisega. Asjaolu, kuidas on õiguslikult ümberdisainitud praeguseks omandisuhted ettevõtete vahel ja kuidas on varalised suhted kujundatud Allase perekonnas ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusega vastuolus olevaks selle andmise ajal.
28.PRIA on haldusmenetluses tuvastanud ja tõendanud, et JIB Consult OÜ tütarettevõte Helme Hooldekodu OÜ, Kivimäe Hostel OÜ ja Helme Pansionaat AS on omavahel seotud juhatuse liikme ning isikuliste sidemete kaudu PRIA otsustes ja menetlusdokumentides nimetatud füüsiliste isikute kaudu. PRIA on õigustatult neil asjaoludel järeldanud, et kaebaja ja temaga seotud isikud olid seadnud eesmärgiks saada PRIA-lt toetust hooldekodu laiendamiseks ning teinud oma otsustused lähtuvalt sellest, sh otsuse tulla toetust küsima just kaebaja nimel, kes formaalselt vastab toetuse saamise tingimustele. PRIA on tuvastanud ja tõendanud, et kaebaja nimel on eelnimetatud ettevõtetega seotud isik allkirjastanud ka kaebaja nimel dokumente ja kattuvused on ka ettevõtetega seotud aadressides ja omandisuhetes. PRIA on neil asjaoludel õigesti osundanud tulumaksuseaduse asjakohastele sätetele.
29.Asjakohaselt on PRIA vaide- ja kohtumenetlusega paralleelselt tõendanud ka kaebaja ja Helme Pansionaat AS vahelise tehingulise seotuse 2022. a jaanuaris - veebruaris seoses lühiajaliste laenudega, mis PRIA tuvastatult moodustasid arvestatava osa kaebaja sissetulekutest sel perioodil, mida kaebaja on kasutanud arvete tasumiseks jm jooksvate kulude katmiseks.
30.Neil asjaoludel on PRIA kohtu hinnangul veenvalt tuvastanud ja tõendanud toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise kaebaja poolt, mis välistas võimaluse osaliseks toetuse tagasinõudmiseks. Seda põhjusel, et kui taotleja on toetuse saamise tingimused loonud kunstlikult, siis toetuse osalise tagasinõudmise korral ei riskiks isik kunstlikke tingimusi luues sisuliselt millegagi. Taotleja tegevus peab olema õiguspärane kogu PRIA toimetatava haldusmenetluse kestel ja asjakohases materiaalõiguses sätestatult ka hiljem kui vastav periood on kindlaks määraatud.
31.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
32.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
33.Otsuse avaldamisel tuleb füüsiliste isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.