X kaebus Välisministeeriumi 04.11.2020 otsusele nr 236 ja 30.11.2020 otsusele nr 267
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Katrin Sarap ja advokaat Gerda Raag Vastustaja – Välisministeerium, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-2419.
2.Tühistada Välisministeeriumi 04.11.2020 otsus nr 236 ja 30.11.2020 otsus nr 267.
3.Kohustada Välisministeeriumit X 21.10.2020 (täpsustatud 13.11.2020) taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Välisministeeriumilt X kasuks välja menetluskulud 7939,20 eurot. Menetluskulud kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud haldusasjas nr 3-20-2419“.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-20-2419 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa 13.11.2019 otsusega nr TVH/19/053018 tehti X osas kindlaks osaline töövõime perioodil 29.10.2019–28.10.2021. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 12.10.2020 otsusega nr 16-1/25780-1 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 491 lg 1 alusel seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel.
2.X esitas 21.10.2020 Välisministeeriumile taotluse maksta välja ühekordne hüvitis vastavalt ATS § 49 lg-le 7 ning Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 määrusele nr 41 „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“ (määrus nr 41).
3.Välisministeerium jättis 04.11.2020 otsusega nr 236 taotluse rahuldamata. X töövõime vähenemine on tuvastatud Eesti Töötukassa 13.11.2019 otsusega nr TVH/19/053018. SKA 12.10.2020 otsusega nr 16-1/25780-1 on tuvastatud seos teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. ATS § 49 lg 7 kohaselt makstakse hüvitist, kui on tuvastatud, et ametniku osaline või puuduv töövõime on seotud tema vastu seoses teenistusülesannete täitmisega toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haigusega. Esitatud taotlusest ei nähtu, milline eelnimetatud asjaoludest on põhjuslikus seoses taotlejal töövõime vähenemisega. Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole ühtegi taotleja teenistusülesannete täitmisega seotud ründe juhtumit töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kehtestatud korras registreeritud ega uuritud. Määruse nr 41 kohaselt tuleb hüvitise maksmise kohta tehtava otsuse juurde lisada tööõnnetuse uurimise materjalid ja dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. Välisministeeriumile pole neid esitatud.
4.X esitas 13.11.2020 Välisministeeriumile 21.10.2020 taotluse täpsustuse ning palus rahuldada taotlus ATS § 49 lg-st 7 tuleneva ühekordse hüvitise saamiseks. X eeldas 21.10.2020 taotluse esitamisel, et Välisministeerium on teadlik tema vastu suunatud teenistuskohustuste täitmisel toimunud ründest, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks sellele eraldi viidata ega tõendeid esitada. Ründe toimumise järgselt teavitas X sellest Välisministeeriumit. Kreeka politsei algatas ründe osas kriminaalmenetluse. Muu hulgas on ründe asjaolud olnud teemaks haldusasjas nr 3-192400. Ründed toimusid X vastu 18.02.2018 kell 2.30 ja 01.05.2019 kell 16. Tõenditeks on Kreeka politsei raportid koos tõlgetega. SKA tuvastas seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. Töötukassa otsuse kohaselt on Xl osaline töövõime perioodil 29.10.2019–28.10.2021.
2(8)
3-20-2419 Määruse nr 41 § 1 lg 2 kohaselt oli juhtumite uurimise kohustus Välisministeeriumil. Seega ei ole taotlejal võimalik esitada uurimise materjale.
5.Välisministeerium jättis 30.11.2020 otsusega nr 267 taotluse rahuldamata. Välisministeerium on teadlik taotluses nimetatud rünnetest. Esitatud tõenditest nähtub, et mõlemad ründed pandi toime töövälisel ajal taotleja vara vastu. Tegemist ei olnud tööõnnetustega TTOS § 22 lg 1 mõttes ning Välisministeerium ei algatanud tööõnnetuse uurimist Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (määrus nr 75) alusel. Taotleja oli uurimise mittealgatamisest teadlik. SKA 12.10.2020 otsusest ei nähtu põhjuslikku seost taotluses nimetatud rünnete ja saadud tervisehäire vahel. Välisministeerium ei vastuta teenistuja vara vastu töövälisel ajal toime pandud ründe eest.
6.X esitas 03.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Välisministeeriumi 04.11.2020 ja 30.11.2020 otsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tasuma kaebajale ühekordne hüvitis tema kaheksa aasta töötasu ulatuses. Ründed pandi toime mitte kaebaja kui eraisiku, vaid kaebaja kui Eesti Vabariigi diplomaadi ja seega Eesti Vabariigi vastu. Kaebaja viibis 07.07.2017–17.06.2019 pikaaegses välislähetuses Kreekas Eesti Vabariigi Suursaatkonnas asukohaga Ateenas. Kaebaja vastu pandi toime kaks rünnet. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni (Viini konventsioon) art 39 lg 1 kohaselt on diplomaadil diplomaatiline muutumatus kogu välislähetuse aja. Mõlemad ründed pandi toime põhjusel, et kaebaja oli diplomaat ning tema autol olid diplomaatilised numbrimärgid. Viimase ründe ajal viibis kaebaja ka ise sõidukis ja täitis ajutiselt riigist äraoleva suursaadiku kohuseid. Viini konventsiooni art 30 lg 2 järgi on puutumatu ka diplomaadi vara. Hüvitise tasumise eeldused on ATS § 49 lg 7 p 1 ja § 491 lg 1 kohaselt täidetud: SKA on tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning töövõime vähenemise vahel ning töötukassa on tuvastanud osalise töövõime. ATS § 49 lg 7 p 1 ei jäta vastustajale hüvitise tasumisel kaalutlusõigust. Kaebajal on õigus hüvitisele vähemalt tema nelja aasta keskmise palga ulatuses. Välisministeeriumil ei ole õigust SKA ja töötukassa otsuseid eirata.
7.Välisministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. Välisteenistuse seaduse (VäTS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse VäTS-iga reguleerimata küsimustes ATS-i. Kuna VäTS ei reguleeri tööaega, tuleb lähtuda ATS-ist. ATS § 35 lg 1 järgi on ametniku tööaeg aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid, ning lg 2 kohaselt on ametniku tööaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Diplomaatide töö- ja töövälist aega reguleerib Välisministeeriumi sisekorraeeskiri ja selle p 2.2 kohaselt on tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 1. mail on nii Eestis kui ka Kreekas riigipüha ehk vaba päev ka Eesti esinduses Ateenas. Oluline ei ole kaebaja diplomaadi staatus, vaid see, et kaebaja ei olnud rünnete ajal diplomaat kui teenistusülesandeid täitev ametnik. Tõendatud pole, et ründed pandi toime kaebaja isiku vastu. Rünnati kaebaja vara. Üksnes asjaolu, et autodel oli rünnakute ajal diplomaatilised numbrimärgid, ei tõenda, et rünnati diplomaati. Esimese ründe ajal ei viibinud kaebaja auto läheduses. Teise ründe puhul on Kreeka politsei 06.05.2019 väljavõttega tõendatud, et rünnati sõidukit, milles viibis kokku kolm inimest. Seega pole võimalik väita, et rünnati isikut, rääkimata sellest, et rünnati just kaebajat kui diplomaati. Diplomaatilist numbrimärki kandva autoga võib sõita ka mittediplomaat (nt kohapealt palgatud autojuht või pereliige). Lisaks nähtub Kreeka politsei 06.05.2019 väljavõttest, et mõlgid olid juhi kaassõitjapoolsel uksel ja vasakul tagauksel. Kui kaebaja oli roolis, siis ei nähtu eelnevast, et rünnati kaebajat.
3(8)
3-20-2419 ATS § 491 lg 1 kohaselt tuvastab seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel tekkinud haiguse vahel SKA, kaasates arstiõppe läbinud isiku. SKA on 16.09.2021 vastuses kohtule selgitanud, et SKA tuvastab seose üksnes selles osas, kas toimunud sündmuse tagajärjel sai isik vigastuse või tekkis tal haigus, mis omakorda põhjustas osalise või puuduva töövõime. SKA ei tuvasta seda, kas töötaja täitis tööülesandeid. Selle asjaolu tuvastab tööandja. SKA 12.10.2020 otsus ei ole sisuliselt kontrollitav. Nimetatud otsuse või eriarsti dr EE 10.10.2020 sissekande põhjal ei ole võimalik väita, et kaebaja osalise töövõime põhjustasid ründed. Dr EE on 16.07.2019 vastuvõtul leidnud, et ravimite kasutamise vajadus on põhjustatud hoopis muudest asjaoludest, mitte ründe tagajärjel saadud vigastusest või tekkinud haigusest ATS § 49 lg 7 tähenduses. Esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik väita, et kaebajal poleks tekkinud haigust ilma ründeta.
8.Tallinna Halduskohus jättis 15.07.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Puudub vaidlus, et kaebajal tuvastati SKA 12.10.2020 otsusega osaline töövõime kestusega 2 aastat (29.10.2019–28.10.2021) ning seos kaebaja teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. Eelnevalt oli SKA 02.12.2019 otsusega tuvastanud, et selline seos puudub. Nimetatud otsusest nähtub: „„Psühhiaatri vastuvõtul on objektiivse leiuna kirjeldatud, et isik on adekvaatselt kontaktne ja igakülgselt orienteeritud. Mingeid viiteid psühhoosi tasemel häiretele ei tule esile ega ole neid esinenud ka varem. Tundeelu on olnud seni stabiilne ja stressitaluvus hea; tahteaktiivsus, püsivus ja töövõime on võimaldanud toime tulla ka keerukates olukordades/.../“. Kirjelduses on veel välja toodud, et „Viimase 1,5 aasta jooksul ei ole töö ja puhkuse tasakaal olnud paigas, selgesti olnud liiga vähe puhkust; tööl olnud stressirohketel perioodidel on küll tulnud toime, kuid ebapiisava toe tõttu on sisemine pinge, ärevus ja süvenev olukorra kontrollimise võimaluste kadumise taju põhjustanud ärevuse regulatsioonimehhanismide ammendumise, mille tulemuseks on suutmatust lõdvestuda, ja seetõttu keskendumis- ja töövõime drastiline langus, ebakindlus ja hirm tuleviku ees, mida suudab ratsionaalselt asjakohaselt käsitleda ja reageerida, kuid mitte vähendada oma ärevust/.../“. Aasta hiljem asus SKA uuele seisukohale. SKA 12.10.2020 otsuse kohaselt tegi dr EE etervise infosüsteemi järgmise kande: „/.../taotleja on endise tööga seotud sündmustest distantseerunud ja selle ajaga seotud negatiivsed emotsioonid on oluliselt vähenenud, kuid ärevus, hirm ja sellega kaasnevad kehalised vaevused on mõnda aega uuesti esil, kui kuuleb või loeb mistahes vägivaldsete sündmuste kohta käivat teavet/.../ Kuna ärevus ilmneb aegajalt intensiivselt ja kuna häired ei ole möödunud, siis on fikseerumas ebakindlus tuleviku ees ja põhimeeleolu alanemine ning passiivsus/.../ Aktuaalsete terviseandmete alusel on töökohustuste täitmisel saadud tervisehäire pikaajaline.“ Esimese intsidendi ajal 18.02.2018 ei rünnatud isiklikult kaebajat, vaid temale kuuluvat diplomaatilise numbrimärgiga sõiduautot (tundmatu(d) süütas(id) öösel kaebajale kuuluva sõiduauto, milles inimesi ei olnud) töövälisel ajal siis, kui kaebaja ei olnud teenistusülesandeid täitmas. Teine intsident toimus 01.05.2019 (riigipüha ka Kreekas), kui tundmatu grupp inimesi ründas kaebajale kuuluvat diplomaatilise numbrimärgiga sõidukit, mis seisis valgusfoori punase tule taga. Autos viibisid peale kaebaja ka kaks kaassõitjat. Autole tekitati kahjustused, mis Kreeka politsei kinnitusel fikseeriti, pildistati ja registreeriti pädeva ametniku poolt, autos viibinud inimesed viga ei saanud. Kreeka politsei andmetel võttis vastutuse sõidukitele teostatud rünnakute eest anarhistide rühmitus FAI/IRF. Kaebaja tugineb õigusliku alusena ATS § 49 lg 7 p-le 1. Riigikohus on asjas nr 3-20-1231 asunud seisukohale, et haigestumise korral, mille põhjuseks pole õnnetusjuhtum, pole ATS § 49 tervisekahju nõude lahendamisel asjakohane. 4(8)
3-20-2419 Praeguses kohtuvaidluses ei ole tõendatud, et kaebaja isikut oleks rünnatud seoses tema teenistusülesannete täitmisega (teenistusülesannete täitmise ajal), mille tagajärjel oleks kaebaja saanud tervisekahjustuse (nt vigastuse). Vaidluse pole selles, et kaebaja ei saanud kõnealuse intsidendi ajal vigastusi. Kreeka politsei andmetel polnud rühmituse FAI/IRF ründeobjektiks mitte diplomaatilise korpuse esindajad, vaid diplomaatiliste märkidega sõidukid. ATS § 49 lg 6 järgi ei saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse teenistusülesannete täitmisega seotud töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime on vähenenud õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kaebaja oli teadlik, et Välisministeerium ei algatanud intsidentide osas tööõnnetuse uurimist. Ta oleks saanud taolise tegevusetuse kohtus vaidlustada. SKA 12.10.2020 otsuses on küll tuvastatud põhjuslik seos kaebaja teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ja vähenenud töövõime vahel, kuid seost konkreetse ründega pole välja toodud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, mille kaebus rahuldada. Halduskohus tõlgendas vääralt ATS § 49 lg-t 7 ja ATS § 491 lg-t 1. Hüvitise maksmise eeldused on täidetud, sest SKA on tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning töövõime vähenemise vahel ning töötuskassa on tuvastanud osalise töövõime. ATS § 49 lg-s 7 nimetatud eelduste kontroll Välisministeeriumi poolt ei ole vajalik, sest nende täitumist kontrollivad SKA ja töötukassa. Kui kaebaja poleks viibinud Kreekas teenistuses diplomaatilisel positsioonil, ei oleks teda ja tema vara rünnatud. Kui kaebaja autol poleks olnud diplomaatilist numbrimärki, ei oleks terroristlik rühmitus kaebajat ja tema vara sihikule võtnud. Rühmitus FAI/IRF võttis rünnaku eest vastutuse ja sidus rünnaku poliitilise eesmärgiga. Asjakohane pole rääkida tööajast, kui Eesti Vabariigi teenistujat ja tema vara rünnatakse teenistuja seose tõttu Eesti Vabariigiga. Kaebajale tekkis ründe tagajärjena kahju. ATS § 49 lg 7 sõnastus on kahju tekitava sündmuse iseloomu osas väga lai. Meelevaldne on vastustaja ja halduskohtu kitsendus, mille kohaselt peaks rünne olema suunatud vahetult teenistuja isiku vastu ning vara lõhkumine jääb normi kaitsealast välja. Tegemist ei olnud lihtsalt vara lõhkumisega. Esimesel korral süüdati kaebaja auto, kui see oli pargitud tema kodumaja ette. Teisel korral peksis grupp maskides inimesi kaebaja autot, kui ta oli ise koos külalistega selle sees. Ilmselgelt mõjutavad sellised sündmused isiku turvatunnet. Otsesed ja järjestikused ründed kaebaja kui diplomaadi vastu põhjustasid kaebajale vaimse tervise häire. SKA selgitas 16.09.2021 vastuses, et 18.02.2018 ja 01.05.2019 toimunud sündmuste tagajärjena tekkis kaebajale posttraumaatiline stressihäire, mille pinnalt kujunes välja depressiooniga segatüüpi ärevushäire. Halduskohus lõi täiendava eelduse ATS § 49 lg 7 kohaldamiseks, ületades sellega diskretsioone piire. Nimelt märkis halduskohus, et seos ründe ja tervisekahjustusega/haigusega peab olema ilmne, ning heitis SKA-le ette, et see pole oma otsuses selgemalt välja toonud seost konkreetse ründega. Sellise uudse eelduse tagasiulatuv kohaldamine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Kaebaja, vastustaja ega kohus pole vaimse tervise eksperdid, et täpsemalt selgitada psühholoogilise kahju tekkimise asjaolusid. Halduskohus tugines otsuses kehtetuks tunnistatud SKA 13.11.2019 otsusele, et põhjendada, miks ei saa tugineda SKA 12.10.2020 otsusele. Sellega rikkus kohus menetlusõigust. Lisaks heitis halduskohus SKA-le põhjendamatult ette, et see pole varasema otsuse kehtetuks tunnistamist põhjendanud.
5(8)
3-20-2419 Halduskohus tugines otsuses valdavas osas vastustaja argumentidele, viidates HKMS § 165 lg-le 2. Nimetatud normi rakendamisel peaks kohus jälgima, et ta ei rikuks seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet. Kohus ei arvestanud õigusaktidega, millele tugines kaebaja. Nii on kaebaja viidanud Viini konventsioonile, mis on oluline eelkõige küsimustes, mis puudutavad töö- ja töövälist aega. Halduskohus jättis tähelepanuta Viini konventsiooni art 39 lg 1, mille kohaselt isik, kellel on õigus eesõigustele ja puutumatusele, omandab need hetkest, mil ta siseneb asukohariiki. Konventsiooni art 30 lg 2 järgi on puutumatu ka diplomaadi vara.
10.Välisministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Sarnased ründed nii Kreekas kui teistes riikides on üldjuhul suunatud diplomaatilise vara vastu, nende eesmärk ei ole rünnata diplomaati. Kaebaja vara rünnati töövälisel ajal. Diplomaadid ei täida tööülesandeid iga päev ööpäev läbi. Viini konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mis ei sätesta reegleid tööandja ja teenistuja suhete ega tööaja ja töövälise aja kohta. ATS § 49 lg 7 alusel hüvitise määramiseks peab muu hulgas olema tuvastatud seos teenistusülesannete täitmise ja rünnete vahel. SKA tuvastab üksnes seose selles osas, kas toimunud sündmuse tagajärjel sai isik vigastuse või tekkis tal haigus, mis omakorda põhjustas osalise või puuduva töövõime. SKA 12.10.2020 otsusest ei selgu asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. SKA esitas alles kohtumenetluses võimalikud kaalutlused, kuid ka sealt ei nähtu, et tervisehäire oleks põhjustatud rünnetest, vaid probleemiks on „peamiselt 18.02.2018.a. toimunud autosüütamisest ja -põlengust alates süvenev halb töösituatsioon (diplomaatiline töö Kreekas Ateenas) ja sellest tulenev psüühiline pinge“. SKA otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetele, lisaks on SKA otsus ja kohtuasjas esitatud teave vastuolulised. Selleks, et riigil tekiks hüvitise maksmise kohustus, peab olema üheselt selge, et töövõime vähenemine on põhjustatud haigusest ja haigus tekkis rünnete tagajärjel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vaidlus käib ATS § 49 lg 7 tõlgendamise üle, mille järgi makstakse ametnikule hüvitist, kui „ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime.“
12.ATS § 491 lg 1 järgi tuvastab ATS § 49 lg-s 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel vajadusel korral SKA, kaasates arstiõppe läbinud isiku. Praeguses asjas on SKA 12.10.2020 otsusega ATS § 491 lg 1 alusel tuvastanud kaebaja puhul eelnimetatud seose ning dr EE on muu hulgas järeldanud, et töökohustuste täitmisel saadud tervisehäire on pikaajaline. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ja halduskohtu kriitika SKA 12.10.2020 otsuse aadressil ei ole põhjendatud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Oma 02.12.2019 otsuse tunnistas SKA ise kohtumenetluse (haldusasi nr 3-20-355) ajal kehtetuks ning pole mingit põhjust väita, et 02.12.2019 otsuses kajastatu on rohkem põhjendatud, kui kehtivas haldusaktis välja toodu. Sõltumata sellest, kas SKA 12.10.2020 otsusel on vastustaja poolt viidatud põhjendamispuudused, on selle resolutsioon kehtiv. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja puhul on olemas seos teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. Halduskohus leidis, et SKA otsuses pole tuvastatud seost konkreetse ründega. Ringkonnakohus märgib, et pole määrav, mil viisil on SKA otsuse vormistanud. On ilmne, et 6(8)
3-20-2419 otsus on tehtud ATS § 491 lg 1 alusel just selleks, et tuvastada ATS § 49 lg-s 7 nõutav seos. Kui Välisministeeriumil on vastuväiteid SKA tegevuse osas, tuleb asjakohaste normide tõlgendamise ja rakendamise praktika kokku leppida kohtuväliselt. Organivaidlused ei ole halduskohtus lubatud. Kaebajal on tekkinud usaldus SKA 12.10.2020 otsuse kehtivuse suhtes ning samuti selle suhtes, et kõik haldus- ja riigiorganid järgivad kehtivat haldusakti.
13.ATS § 49 lg 7 sätestab järgmised hüvitise maksmise eeldused: 1) seoses teenistusülesannete täitmisega on ametniku vastu toime pandud rünne; 2) vigastuse või tekkinud haiguse tõttu on ametnikul tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 3) esineb seos ründe ja vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Kuna töötukassa 13.11.2019 otsusega on kaebajal kindlaks tehtud osaline töövõime ning SKA on 12.10.2020 otsusega tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel, on ATS § 49 lg 7 kohaldamise eeldused põhimõtteliselt täidetud. Seoses vastustaja väidetega, et kaebaja vastu pole toimunud rünnet ning lisaks leidsid 18.02.2018 ja 01.05.2019 intsidendid aset töövälisel ajal, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga, et ründe all saab mõista üksnes olukorda, kus ametnikku rünnatakse füüsiliselt. Ründeks saab pidada ka sellist tegevust, mille eesmärgiks on tekitada ametnikus hirmu. Rünne on nt olukord, kui ametniku auto pannakse põlema või rünnatakse autot, kus asub ametnik. Oluline pole, kas ründaja soovis rünnata konkreetset ametnikku kui füüsilist isikut, vaid hinnata tuleb, kas rünnak oli seotud asjaoluga, et isik töötab mingil konkreetsel ametikohal. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja autosid ei rünnatud juhuslikult, vaid ründajaks oli rühmitus FAI/IRF, kes sooviski kahjustada just diplomaatilisi sõidukeid. Kui kaebaja poleks diplomaadina töötanud ja seeläbi kasutanud diplomaatilise numbrimärgiga sõidukeid, poleks ründeid aset leidnud. Praeguses asjas ei välista ATS § 49 lg 7 kohaldamist asjaolu, et rünnete ajal ei olnud kaebajal tööaeg. Määrav pole mitte see, kas rünne toimub tööajal, vaid asjaolu, kas rünne toimub teenistusülesannete täitmise tõttu. Vastupidisel juhul jääks hüvitiseta nt politseiametnik, keda toimuva uurimismenetluse tõttu rünnatakse tema kodus puhkeajal. Kaebaja puhul on ringkonnakohus eelnevalt juba esile toonud, et ründed toimusid just põhjusel, et kaebaja oli diplomaat. ATS § 49 lg 7 kaitsealaga on lisaks vigastustele hõlmatud ka haigused, mis ei pruugi vahetult ilmneda rünnaku järgselt. Vajaliku seoses tuvastab ATS § 491 lg 1 alusel SKA.
14.Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-20-1231 ei ole asjassepuutuv, sest see puudutas ATS § 49 lg 6 tõlgendamist.
15.Eelnevast lähtudes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tühistab vastustaja 04.11.2020 ja 30.11.2020 otsused. Kaebaja palub lisaks kohustada vastustajat tasuma kaebajale ühekordset hüvitist enda kaheksa aasta töötasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kohustamisnõude rahuldamine eeltoodud viisil pole võimalik, vastustajat tuleb kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (HKMS § 41 lg 3). ATS § 49 lg 7 p 1 ei näe küll vastustajale ette kaalutusõigust küsimuses, kas hüvitist maksta, kuid vastustajal on kaalutlusõigus hüvitise suuruse osas (kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses). Seega ei saa kohus vastustajat kohustada maksimaalset hüvitist välja maksma.
16.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse, jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
7(8)
3-20-2419 Halduskohtus 31.05.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi olid kaebaja esimese kohtuastme menetluskulud 6520,80 eurot. Nõuetekohased arved on esitatud. Kulud koosnevad esindajakulust (36 h 42 min). Osaliselt on kulud seotud toimunud haldusmenetlusega (12.11.2020 ja 13.11.2020 kokku 2 h 24 min ehk 484,80 eurot) ning nende hüvitamist ei saa kohtumenetluses taotleda. Apellatsioonimenetluse kulud on 1903,20 eurot (14.03.2023 menetluskulude nimekiri). Seega on kohtumenetlusega seotud kulud kokku 7939,20 eurot. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Arvestades vaidluse raskust, sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et 7939,20 euro suurust kulu pole alust pidada ülemääraseks. Kaebaja taotluse kohaselt tuleb menetluskulud kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud haldusasjas nr 3-20-2419“. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.