Kaebaja XX, esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Vastustaja Välisministeerium, esindaja Marge Maspanov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määruse haldusasjas nr 3-20-2216 resolutsiooni p 2.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX töötas alates 19.10.2006 kuni 17.01.2020 Välisministeeriumis (VM) XXX ja viibis alates 01.07.2017 kuni 17.06.2019 pikaaegses välislähetuses Eesti Vabariigi suursaatkonnas XXX.
2.Lähetuse ajal, s.o 18.02.2018 pandi XX vastu toime rünne, mille käigus süüdati ja põletati maha tema kodumaja ees parkinud isiklik sõiduauto. Enne välislähetuse lõppu, s.o 01.05.2019 toimus teistkordne rünne XX vastu.
3.Eesti Töötukassa hindas 13.11.2019 otsusega nr TVH/19/053018 XX töövõime osaliseks, töövõime vähenemise kestuseks kaks aastat ning töövõime vähenemise perioodiks 29.10.2019 kuni 28.10.2021.
3-20-2419
4.Välisministeerium lõpetas 15.01.2020 teatisega XX-ga teenistussuhte töövõime vähemise tõttu alates 17.01.2020 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 93 lg-te 1 ja 2 alusel.
5.Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 12.10.2020 otsusega nr 16-1/25780-1 teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel.
seose
6.XX esitas 21.10.2020 Välisministeeriumile taotluse, milles palus talle välja maksta ühekordne hüvitis ATS § 49 lg 7 alusel.
7.Välisministeerium jättis 04.11.2020 otsusega nr 236 XX taotluse rahuldamata, kuna taotlusest ei selgunud, millise ründe tulemusena tekkis tervisehäire ja mis põhjustas töövõime vähenemise.
8.XX esitas 13.11.2020 Välisministeeriumile täpsustatud taotluse.
9.Välisministeerium jättis 30.11.2020 otsusega nr 267 XX taotluse rahuldamata, kuna kumbagi rünnet ei tule käsitada tööõnnetusena, sest need pandi toime töövälisel ajal.
10.XX esitas 03.12.2020 kaebuse halduskohtule, milles nõudis Välisministeeriumi 04.11.2020 ja 30.11.2020 otsuste tühistamist ning Välisministeeriumi kohustamist tasuma kaebajale ATS § 49 lg 7 p 2 alusel ühekordne hüvitis tema kaheksa aasta töötasu ulatuses.
11.Tallinna Halduskohus võttis 19.01.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 tühistamisnõude menetlusse. Halduskohus tagastas määruse resolutsiooni p-ga 2 nõude kohustada Välisministeeriumi tasuma kaebajale ATS § 49 lg-s 7 sätestatud ühekordne hüvitis. Kohustamisnõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1). ATS § 49 lg 7 alusel hüvitise maksmine eeldab hüvitise maksmise eelduste tuvastamist. Viimati märgitu kuulub vastustaja otsustuspädevusse ning kohtul puudub pädevus sekkuda haldusorgani diskretsiooniotsuste tegemisse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist. Halduskohus kohaldas HKMS § 121 lg 1 p 1 valesti. Vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. ATS § 49 lg 7 p 2 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust. Halduskohus on pädev kontrollima seda, kas normi eeldused on täidetud ja milline õiguslik tagajärg sellega kaasneb. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ja sellest tingitud osalise töövõime. Töötukassa tuvastas kaebaja osalise töövõime. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja võiks nõuda uue otsuse tegemiseks kohustamist, ei ole õige.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja nõudis kaebuses vastustaja otsuste tühistamist, millega keelduti maksmast kaebajale ATS § 49 lg 7 p-s 2 sätestatud hüvitist. Ühtlasi nõudis kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat maksma kaebajale ATS § 49 lg 7 p-s 2 sätestatud hüvitist.
14.Halduskohus tagastas kaebaja kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et halduskohus pole pädev seda nõuet läbi vaatama. Halduskohus märkis, et hüvitise maksmise
2(3)
3-20-2419 otsustamine kuulub vastustaja pädevusse ning halduskohus ei ole pädev vastustaja asemel kaalutlusotsuseid langetama.
15.Kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
16.ATS § 49 reguleerib ametniku sotsiaalseid tagatisi hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. Kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega muu hulgas tema vastu toimepandud ründe tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest järgmiselt: 1) osalise töövõime korral – tema kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral – tema 13 aasta keskmise palga ulatuses (ATS § 49 lg 7).
17.Vaidlus, mis on võrsunud ametnikule hüvitise maksmise kohustusest ATS § 49 lg 7 alusel, on avalik-õiguslik (teenistus)vaidlus. Selle vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Seega kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse HKMS § 4 lg 1 tähenduses.
18.Küsimus, kas halduskohus saab haldusorganile teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta või hüvitise uuesti maksmise otsustamiseks, ei seondu halduskohtu pädevuse, vaid halduskohtu volitusega kaebuse rahuldamise korral (riigivastutuse seadus § 6 lg-d 1, 4 ja 5 ning HKMS § 5 lg 1 p 2 ja § 167 lg 1). Tegemist on ühe ja sama kohustamisnõudega, otsustamaks selle üle, kas haldusorganit tuleb kohustada haldusakti andma ja toimingut sooritama või uuesti otsustama haldusakti andmine või toimingu sooritamine. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 33-1-73-16, p 41; 11.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-46-13, p 14).
19.Halduskohus on pädev kontrollima, kas ATS § 49 lg-s 7 sätestatud hüvitise maksmise eeldused olid täidetud. Kui need eeldused peaksid olema täidetud ja puudub vajadus täiendavaid asjaolusid välja selgitada, sh kaalutlusõigust teostada, on kohtul õigus kohustada vastustajat maksma kaebajale seaduses sätestatud määras hüvitist.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ning kohustab halduskohut uuesti otsustama kohustamisnõude menetlusse võtmise üle.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.