Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1925
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2022 otsuse nr 12204070135-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja UP Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023, 18.04.2023, 19.04.2023 ja 25.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile avaldustele lisatud tõendid ning X 14.03.2023 ja 24.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile avaldustele lisatud tõendid.
2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1925 muutmata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-22-1925 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) lahkus 26.02.2022 Ukrainast ning jõudis Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Saksamaa kaudu 04.04.2022 Eestisse. Kaebaja esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 07.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas Ukrainas toimuva sõja, pikaajalise Ukrainas elamise ning Venemaal osaks langeva tagakiusamisega oma sõjavastaste vaadete ja tegevuse tõttu.
2.PPA luges 11.08.2022 otsusega nr 12204070135-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Eestist Venemaale vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva ning kohaldas VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeelu kuueks kuuks. Kaebajat ei saa tunnustada pagulasena. Kaebaja on vene rahvusest Venemaa kodanik, kuid elab alates 1998. a-st koos emaga Ukrainas. Kaebaja esitas 2019. a-l taotluse Ukraina kodakondsuse saamiseks. Kaebaja selgitas, et tal on sõjavastased vaated. Kaebaja seletused on usutavad, kuid nende põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja profiiliga isikut hakatakse Venemaal taga kiusama. Kaebaja ei ole Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne aktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane aktivist. Taotleja on elanud pikka aega Ukrainas ja käinud Venemaa saatkonnas passi taotlemas. Kaebaja Instagrami kontol ei ole Venemaa võimude suhtes otseselt kriitilisi postitusi. Piisav pole see, kui kaebaja on kunagi oma sotsiaalmeedia uudisvoos jaganud Ukraina sõjaga seotud videoid vms materjale. Ukraina ja vene rahvad olid enne 24.02.2022 alanud täiemahulist sõda tihedalt seotud, sh elasid Ukraina kodanikud edasi Venemaal pärast Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti algust 2014. a-l. Seda enam on võimalik Venemaal tagakiusu kartmata elada vene rahvusest Venemaa kodanikul, kes on varem elanud Ukrainas ja kelle profiil ei pakuks Venemaa võimudele huvi. Piisav pole annetuste tegemine Ukraina toetuseks, sest see on privaatne südametunnistuse järgi tehtud toiming ega ole avalik. Piisav pole kaebaja soov praktiseerida piiranguteta oma sõnavabadust teemadel, millest rääkimine on Venemaal süütegu. Tagakiusamise künnise ületamiseks peaks kaebaja olema oma poliitilist meelsust avalikult levitanud ja ühiskondlikult aktiivne ning selle kaudu riigivõimudele teada. Kaebaja kohta ei ole sellist infot. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Piisav pole see, et kaebaja mõistab Venemaa tegevuse hukka. Kaebaja on 31-aastane, tal puuduvad tõsisemad terviseprobleemid, ta ei ole Venemaal kriminaalkorras karistatud või tagaotsitav, teda ei ähvarda Venemaal alusetu kriminaalkaristus. Passi väljastamise kaudu on Venemaa näidanud, et kaebaja on selle riigi diplomaatilise kaitse all. Kaebaja on käinud korduvalt Venemaal. Päritoluriigis ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu võiks kaebaja elu seal ohtu sattuda. Puudub alus arvata, et kaebajat ähvardab Venemaal surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemine. Ukrainasse sissetungimise tõttu on Venemaale kehtestatud majanduslikud sanktsioonid, mis pikemas perspektiivis mõjutavad negatiivselt Venemaa elanike igapäevaelu, kuid see ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja sugulased, kes väidetavalt on samuti sõja vastu, elavad Venemaal. Seega on kaebajal nö tugivõrgustik, kelle juurde ta saab tagasi pöörduda. 2(13)
3-22-1925 Lahkumisettekirjutus tuleb teha vabatahtliku lahkumistähtajaga, määrates sihtriigiks Venemaa. Kaebaja on teinud menetluse käigus PPA-ga koostööd, kuid tal pole Eestis majanduslikke ega sotsiaalseid sidemeid ning ta on terve. Kaebaja on elanud pikka aega Ukrainas, aga tal on ka Venemaal sugulasi. Tema väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-ga 171. Asjaolusid arvestades tuleb kaebajale kohaldada sissesõidukeeld kuueks kuuks. Pole alust jätta sissesõidukeeldu humaansetel põhjustel kohaldamata. Kaebaja otsis pärast Ukrainast lahkumist teadlikult temale parimaid võimalikke tingimusi pakkuvat riiki ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Ka Eestis ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.08.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. Asjakohast päritoluriigi teavet ei ole üldse hinnatud. Arvestatud pole pärast 24.02.2022 muutunud asjaolusid. PPA ei võtnud vastu kaebaja esitatud tõendeid. Kaebaja tagakiusukartuse aluseks on asjaolu, et ta asus lapsena Ukrainasse elama ja peab end ukrainlaseks; kaebaja on Ukraina kodakondsuse taotleja ja tal on Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba; kaebaja toetab rahaliselt Ukraina sõjaväge ja abiorganisatsioone, mis on Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi (VFKrK) kohaselt riigireetmine ja mille eest võib karistada kuni 20-aastase vangistusega; kaebaja Instagrami kontol on üle 1000 jälgija ja kaebaja teeb seal tihti Venemaa võimuorganeid kritiseerivaid avaldusi, mis on Venemaa seaduste kohaselt armee diskrediteerimine ja mille toimepanemise eest on 25.06.2022 seisuga kinni peetud juba 16 351 inimest. PPA ei hinnanud neid asjaolusid kumulatiivselt. Pärast 24.02.2022 on kohatu tugineda sellele, et vene ja ukraina rahvad on omavahel tihedalt seotud. Päritoluriigi teabe järgi on mõned Venemaa kodanikud, kes pöörduvad Venemaale tagasi pärast pikka välismaal viibimist, riigivõimude huviorbiidis ja neid küsitletakse. Kui kaebajat hakatakse piiriületusel küsitlema, siis tuleks tema võimukriitilised vaated kohe välja. Venemaal ei ole sõnavabadust ja see mõjuks halvasti kaebaja vaimsele tervisele. Kaebaja jälestab Venemaad ja seal toimuvat. Kaebajat ei saa sundida oma meelsust muutma või seda varjama. Kaebaja Instagrami konto vaatlus ei olnud nõuetekohane. Kaebaja kvalifitseeruks vähemalt täiendava kaitse saajaks, sest elab temaga toimunut tugevalt läbi ega näe võimalust elada sellise riigi võimu all, kes hävitas tema elu. Elu Venemaal oleks kaebaja jaoks nii väljakannatamatu, et rikuks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendamatu. Kaebaja ema elab praegu Hispaanias, sest talle anti seal ajutine kaitse, ning kaebaja kasuisa ja vend elavad Ukrainas. Sissesõidukeelu kohaldamise korral puuduks kaebajal võimalus neid külastada või naasta Ukrainasse. Kaebajal kui Ukraina pikaajalisel elanikul oleks võimalik saada Hispaanias ajutine kaitse. Kaebaja esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse eeskätt põhjusel, et PPA ei võtnud tema ajutise kaitse taotlust vastu. Kaebajal tuleks lubada lahkuda Hispaaniasse oma ema juurde.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde. PPA vaatas taotluse läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2. Kaebaja täiendavad tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja tagakiusukartust ei tulnud hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel, sest Venemaal ei tajuta Ukrainas elanud Venemaa kodanikke erinevana ning päritoluriigi teabes puuduvad andmed nende tagakiusamise kohta. Kaebaja viidatud kontrollid ja küsitlemine piiril puudutab kolmandate riikide kodanikke. Pealegi pole küsitlemine tagakius. Risk, et Venemaa ametivõimud soovivad uurida kaebaja nutiseadmete sisu, on hüpoteetiline. Sõnavabaduse praktiseerimine teemadel, mis on Venemaal karistatav, või kaebaja soovimatus naasta Venemaale ei anna alust saada rahvusvahelist kaitset. PPA vaatles kaebaja Instagrami kontot 18.07.2022 ja 19.10.2022 ega leidnud Venemaa riigivõimu vastast sisu. Tagakiusamine poliitilise veendumuse alusel eeldab, et isiku vaated on saanud või saavad riigivõimule teatavaks. 3(13)
3-22-1925 Venemaa uus nn välisagentide seadus võeti vastu 14.07.2022 ja hakkas kehtima 01.12.2022, kuid pole usutav, et seda kohaldataks kaebaja suhtes tema Instagrami postituste tõttu. Kaebaja annetusi ei saa seostada tagakiusuohuga, sest annetused ei ole avalikud ning info kaebaja pangakontost ei jõua tõenäoliselt Venemaa ametiasutusteni. Ajavahemikul 24.02.–02.10.2022 on Ukrainast tagasi Venemaale läinud 358 164 Venemaa kodanikku ning puudub info, et piiriületusel oleks kontrollitud pangakonto sisu. Kaebaja hingelised kannatused ei anna alust saada täiendavat kaitset. Sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne, sest kaebaja väitel pole tal oma perega tihedaid sidemeid. Kui kaebaja soovib tegelikult naasta Ukrainasse, jääb arusaamatuks, miks ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Kaebajal puudub ajutise kaitse vajadus.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.01.2023 otsusega kaebuse, tühistas PPA 11.08.2022 otsuse ning kohustas PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus jättis menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). PPA rikkus VRKS § 18 lg-t 2, sest jättis asjaolud välja selgitamata, sh ei kogunud asjakohast päritoluriigi teavet. Kaebaja kardab Venemaal tagakiusu poliitilise meelsuse ja sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu. Kaebaja elab alates 1998. a-st Ukrainas, peab end rahvuselt ukrainlaseks ja esitas 2019. a-l taotluse Ukraina kodakondsuse saamiseks. Võimalikeks tagakiusajateks peab kaebaja Venemaa ametivõime. PPA on tagakiusamise alusena välja toonud üksnes poliitilised veendumused. Kaebaja ütlustest kogumis saab aga järeldada, et ta peab end teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvaks: pikka aega Ukrainas elanud Venemaa kodanik, kes, rahastades Ukraina abiorganisatsioone, on Ukraina sõjas Venemaa vastane, ja on alustanud menetlust Venemaa kodakondsusest loobumiseks ja Ukraina kodakondsuse saamiseks. PPA arvates ei viita kaebaja välja toodud asjaolud sellele, et Venemaal oleksid ametivõimud temast huvitatud, sest kaebaja on taotlenud passi Venemaa saatkonnas Ukrainas, enne sõda olid ukraina ja vene rahvad tihedalt seotud ning ukrainlastel ja Ukraina kodanikel on võimalik Venemaal edasi elada. Nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et ametivõimud ei võiks olla huvitatud kaebajast, kes on pikka aega Ukrainas elanud, töötab Ukraina äriühingu heaks ja toetab organisatsioone Ukrainas. Ilma täiendavat päritoluriigi infot kogumata ei saa kaebaja profiiliga isikut samastada vabatahtlikult Venemaal pikalt elanud ukrainlaste või Ukraina kodanikega. Ajal, kui kaebaja elas Ukrainas ja sealt lahkus, ei saanudki Venemaa ametivõimud olla temast huvitatud ega kaebajal tekkida Venemaa ametivõimudega konflikte, sest kaebaja ei ole 24 aastat Venemaal elanud ega seal pärast 24.02.2022 viibinud. PPA otsuses ei ole võetud arvesse, et alates 24.02.2022, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas, muutus Venemaa ühiskondlik korraldus ja Ukrainas elavate Venemaa kodanike suhtumine oma kodakondsuse järgsesse riiki. Venemaal muudeti õigusakte ja kriminaliseeriti tegevusi, mis varem ei olnud kriminaalkorras karistatavad. Ukrainas elavad või elanud Venemaa kodanikud muutusid poliitiliselt aktiivsemaks ja hakkasid kajastama Venemaa sõjategevust sotsiaalmeedias või rahaliselt toetama Ukraina organisatsioone, kuid Venemaa õigusaktide kohaselt on see Venemaa kodanike puhul kriminaalkuritegu. Sel põhjusel ei ole asjakohased PPA väited, et kaebaja on käinud Ukrainas Venemaa saatkonnas passi taotlemas. Kaebaja viimane Venemaa pass väljastati 2018. a-l, mistõttu ei pidanudki kaebaja sel ajal oma meelsuse tõttu olema Venemaa võimuesindajate huviorbiidis. PPA väide, et kaebaja on Venemaa diplomaatilise kaitse all, sest ta taotles 2018. a-l passi, on demagoogia. PPA analüüsis põgusalt kaebaja tegevust sotsiaalmeedias, aga jättis täielikult tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad Ukraina abiorganisatsioonide toetamist. Otsuses on üksnes järgmine väide: „PPA ei pea annetuste tegemist Ukrainale selliseks asjaoluks, mis tooks tagakiusamise Venemaal. Eelkõige on annetuste tegemine inimese südametunnistuse järgi tehtud 4(13)
3-22-1925 privaatne toiming ning see ei ole avalikult kättesaadava informatsioon, mistõttu PPA ei pea seda tagakiusu asjaoluks“. Samas oli selline tegevus juba PPA otsuse tegemise ajal VFKrK kohaselt riigireetmine, mille eest on ette nähtud kuni 20 aastat vanglakaristust. Seda ei ole otsuses hinnatud. PPA ei ole hinnanud ka asjaolu, et kaebaja töötab Ukraina äriühingus, mille tõttu võidakse kaebajat pidada nn välisagendiks. Venemaa võttis 14.07.2022 vastu seaduse välismõju all olevate isikute tegevuse kontrollimise kohta (välisagendi seaduse), mille kohaselt võidakse välisagendina käsitada kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik millist toetust või on välismõju all. Kaebaja osutab teenust Ukraina ettevõttele ja saab sealt töötasu, mistõttu ei ole välistatud, et kaebajat võidakse pidada välisagendiks. Valuutakontrolli seaduse kohaselt peavad Venemaa kodanikud teavitama oma välismaal olevatest pangakontodest ja deklareerima välismaal teenitud tulu. Seega on päritoluriigi infoga vastuolus PPA väide, et annetuste tegemine on isiklik ja ametivõimud ei saa sellest teada. Kaebaja selgitas, et Venemaale naastes ei saaks ta Ukrainas juhtunut maha vaikida, kuid PPA küsitleja ei võtnud kaebaja probleemi tõsiselt (nt küsimus 41) ning surus peale enda arvamust sellest, kuidas kaebaja peaks Venemaale naastes käituma. Ei saa eeldada, et Venemaale naastes peaks kaebaja varjama Ukrainas kogetut ja oma vaateid sõjale ning loobuma Ukraina organisatsioonide abistamisest, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; vt ka haldusasjad nr 3-19-2090, nr 3-18388 ja nr 3-18-248). Seetõttu ei tule analüüsida seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks käituda päritoluriiki naastes, et vältida tagakiusu, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused ning Ukraina organisatsioonide rahaline abistamine on Venemaal keelatud ja karistatavad. PPA ei ole seda otsuse tegemisel üldse arvesse võtnud. Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid see, kui saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). ÜRO pagulasameti varjupaigamenetluse käsiraamatu p-i 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olemas olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti. Lisaks on käsiraamatu p-s 83 selgitatud, et taotleja, kes väidab end kartvat tagakiusu poliitilise meelsuse pärast, ei pea tõestama, et tema päritoluriigi ametiisikud olid tema meelsusest teadlikud enne, kui ta riigist lahkus. Ta võib olla oma poliitilist meelsust varjanud ja seega välistanud diskrimineerimise ja tagakiusamise. Sellegipoolest võib ainuüksi asjaolu, et taotleja keeldub oma valitsuse kaitsest või oma riiki tagasi pöördumast, paljastada tema tegeliku meelsuse ja anda põhjust tagakiusukartuseks. Sellisel juhul tuleb selgitada kartuse põhjendatus, arvestades tagajärgi, millega kindla poliitilise meelsusega taotleja võib tagasi pöördudes silmitsi seista. Seega ei eelda tagakiusuohu tuvastamine, et isik peaks olema olnud eelnevalt Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne aktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane aktivist. Sel põhjusel on vale ka PPA otsuses toodud eeldus, et kaebaja pidi olema juba varem poliitiliselt aktiivne. Tagakiusamine võib seisneda ka ebaproportsionaalses süüdimõistmises või karistamises, kui kaebaja vaated ja teod (sõjavastasus ja Ukraina organisatsioonide rahaline toetamine) saavad Venemaa ametivõimudele teatavaks. PPA leiab, et kaebaja ei ole selline isik, kes võiks Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattuda, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud, sh analüüsinud sellega seotud päritoluriigi teavet. Pole hinnatud, kas kaebajale oleks tagatud efektiivne õiguskaitse, kui ta peaks oma tegevuse tõttu sattuma Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Ei saa eeldada, et Venemaa ametivõimud või kohtunikud astuksid vastu Putini poliitikale ja riigis kehtivatele seadustele. Euroopa Liidu Varjupaigaagentuuri (EUAA) 2022. a juuni raporti kohaselt on keelatud meeleavaldustel vahistatud osalejatele juurdepääs esindajale. Ei saa 5(13)
3-22-1925 välistada, et selline suhtumine laieneb kõigile isikutele, kes satuvad võimuvastase tegevusega ametivõimude huviorbiiti. Kokkuvõttes on PPA jätnud välja selgitamata asjakohase päritoluriigi info ning rikkunud seeläbi olulisel määral uurimis- ja põhjendamiskohustust, mistõttu tuleb PPA otsus tervikuna tühistada. PPA-l tuleb koguda asjakohast päritoluriigi informatsiooni kaebajaga sarnase profiiliga isikute kohta ning teha otsus lähtuvalt sellest. Täiendavalt tuleb märkida, et PPA leidis sissesõidukeeldu kohaldades põhjendamatult, et kaebajal puudusid ema ja teiste sugulastega lähedased suhted. Kaebajaga toimunud intervjuudest ei nähtu selliseid väiteid. Asjaolust, et isik ei soovi 30aastaselt elada koos emaga, ei saa teha järeldust lähedaste suhete puudumise kohta. Sissesõidukeelu osas jääb arusaamatuks PPA väide, et kaebaja otsis riiki, kus oleks taotluse esitamiseks parimad majanduslikud jms võimalused. Kaebaja selgitas kohtuistungil oma teekonna tagamaid ja enda teadmist, et ta ei tee midagi valesti. Kaebaja eeldas, et talle kohaldub ajutine kaitse, kuid alles Eestis selgus, et tal ei ole võimalik saada Eestis ajutist kaitset ja tuleb esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Euroopas on riike, kes võimaldavad ajutise kaitse ka neile kolmanda riigi kodanikele, kes elasid sõja alguses Ukrainas nt pikaajalise elaniku või alalise elaniku elamisloa alusel. Seega on meelevaldne väide, et kaebaja otsis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks endale sobilikku riiki. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. PPA ei jätnud tähelepanuta kaebaja väiteid sotsiaalsesse gruppi kuulumise kohta. PPA-l puudus vaidlustatud haldusakti andmise ajal info, et Venemaale tagasi pöördunud Venemaa kodanikke võiks ähvardada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on elanud Ukrainas. Ukrainlased on Venemaal jätkuvalt suurim vähemusrahvus. 20.09.2022 seisuga oli Ukrainast Venemaale liikunud ligikaudu 2,7 miljonit inimest. Pole usutav, et nende hulgas pole inimesi, kes on sõja vastu ja mõistavad Venemaa agressiooni hukka. Samas pole konkreetset päritoluriigi teavet, mis kirjeldaks Ukrainas elanud ja Venemaale tagasi pöördunud Venemaa kodanike kohtlemist. Kaebaja ei ole poliitiliselt aktiivne opositsionäär, kelle poliitilised vaated oleksid Venemaa ametiasutustele teada, ega ole avaldanud soovi olla selline isik. Seega pole alust kahtlustada riigivõimu sihilikku tegevust kaebaja suhtes. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole kaitsta isikut iga väikese või hüpoteetilise ohu eest juhul, kui kaebaja peaks Venemaal juhuslikult oma arvamust avaldama. EUAA 2022. a raporti kohaselt jälgitakse kõige kuulsamaid poliitikas tegevaid isikud, kuid süstemaatiliselt ei jälgita nt vähem tuntud ajakirjanikke, blogijaid ja aktiviste. Kui keegi kritiseerib võime avalikult ja regulaarselt, võidakse tema peale kaevata ja sellest piisab süüdistuse esitamiseks, kuid riigivõimu edasised sammud sõltuvad juhtumi olulisusest ja ametnike töögraafiku tihedusest. Venemaale on tagasi pöördunud ka nn kõrge profiiliga isikud, nt opositsionäär Ksenia Sobtšak, kes sai nädala pärast Venemaalt uuesti lahkuda. Päritoluriigi teabes puuduvad viited sellele, et kaebaja tehtud annetused viiks tema pangakontode detailse analüüsimiseni. Kaebaja sotsiaalmeedia kontot on PPA analüüsinud. Puuduvad andmed, et Venemaa ametivõimud oleks kaebajaga mingil viisil kontakteerunud. Riigivõimust erineva arvamusega inimesi on Venemaal teisigi ja nende arv suureneb pidevalt. Kuigi avalikult arvamuse avaldamine ei pruugi jääda karistamata, ei tähenda selline riigivõimu tähelepanu veel tagakiusamist. Pole eluliselt usutav, et kõiki arvamuse avaldajaid karistatakse vangistusega. Seaduse, mis näeb ette karistuse relvajõudude diskrediteerimise eest, rakendamisel on kohtunikud tihti süüdistatavate poolel, inimesi on mõistetud ka õigeks või on asi saadetud politseile tagasi täiendavaks uurimiseks. PPA on küsitlenud kaebajat kõigi oluliste asjaolude kohta ja hinnanud tema väiteid erapooletult ja individuaalselt. PPA ei pidanud arvestama kaebaja töötamisega Ukraina ettevõttes, sest 6(13)
3-22-1925 tegemist pole isiku veendumusega ega tunnusega, mida isik ise ei saa muuta. Kuna kaebaja elas Ukrainas, siis ei ole kahtlane, et ta on saanud tasu Ukraina ettevõttelt. Nn välisagentide nimekirja kantud inimesed on tavaliselt väga kõrge profiiliga ja pole alust arvata, et kaebaja arvatakse nende hulka. PPA ei eksinud ka lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel.
7.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. PPA ei ole arvestanud pärast 24.02.2022 muutunud olukorraga ega kogunud piisavalt asjakohast päritoluriigi teavet. Apellatsioonimenetluse ajal on ilmunud uut päritoluriigi teavet, mis kinnitab kaebaja seisukohti. Vastustaja menetlusdokumendis välja toodud statistika jm teave Ukrainas elanud venelaste kohtlemisest Venemaal on liiga üldine ja osaliselt ka asjassepuutumatu ning sellest ei saa teha mingeid järeldusi kaebaja tagakiusamise kohta. PPA ei ole hinnanud kaebaja profiili kogumina. Venemaal võidakse poliitilise meelsuse avaldamise eest kriminaalkorras karistada igaüht, mitte ainult kõrge profiiliga isikuid. Seadusi on võimalik tõlgendada meelevaldselt ning on naiivne loota, et kohus läheks oma lahendites vastuollu valitsuse seisukohtadega. Näiteks hiljuti joonistas 12-aastane tüdruk tunnis sõjavastaseid pilte, mille eest tema isa pandi vangi ja laps ise lastekodusse. PPA väide, et muud päritoluriigi teavet polegi, ei ole asjakohane olukorras, kus kõik kaebaja väljatoodud allikad on sisuliselt analüüsimata. PPA teeb päritoluriigi teabest vastuolulisi ja meelevaldseid järeldusi. Kaebaja on teinud sotsiaalmeedias sõjavastaseid postitusi ja teeb seda jätkuvalt. Venemaal määrati hiljuti ühele 20-aastasele naisele sellise tegevuse eest karistus. Seega pole alust väitel, et kaebajal puudub oht sattuda Venemaa võimude huviorbiiti. Kaebaja ei pea tõendama kahju tekkimist 100% kindlusega. Ukraina ettevõttes töötamine moodustab olulise osa kaebaja identiteedist ja sellega tulnuks samuti arvestada. Kaebaja ei soovi töötada Venemaal ja maksta seal makse, sest sellega toetaks ta Venemaa sõjategevust Ukrainas. Kaebaja on elanud peaaegu terve elu Ukrainas, peab end ukrainlaseks, on esitanud taotluse Ukraina kodakondsuse saamiseks ning teeb püsivalt makseid Ukraina sõjaväe ja abiorganisatsioonide toetamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 158 lg 31 esimene lause sätestab, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See norm, mis on kohaldatav ka apellatsioonimenetluses, tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p-d 24 ja 25 ning seal viidatud lahendid). Seepärast võtab ringkonnakohus asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid (PPA 03.02.2023, 18.04.2023, 19.04.2023 ja 25.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile menetlusdokumentidele lisatud tõendid ning kaebaja 14.03.2023 ja 24.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile menetlusdokumentidele lisatud tõendid). Suurem osa uusi tõendeid puudutab olukorda Venemaal ning ringkonnakohus peab arvestama uute arengutega päritoluriigis, mis võivad mõjutada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamist. Lisaks on vastustaja 17.04.2023 veelkord vaadelnud kaebaja Instagrami kontot ja koostanud selle kohta vaatlusprotokolli. PPA soovib sellega tõendada, et kaebaja ei ole avaldanud sotsiaalmeedias Venemaad kritiseerivaid avaldusi. Seega on apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid asjakohased ja vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
9.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.12.2011 direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline 7(13)
3-22-1925 veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
11.Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kohalduvaid tõendite kogumise ja hindamise reegleid ning taotleja kaasaaitamiskohustust selgitas Riigikohus 05.11.2020 otsuses nr 3-19-990 (p-d 16–21; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4). Riigikohus märkis mh, et asjas tähtsust omavate asjaolude ringi kindlaks määramise ülesanne on haldusorganil ning taotlejal on menetluses üksnes kaasaaitamiskohustus.
12.Kaebaja selgituste järgi on tema subjektiivse tagakiusukartuse aluseks asjaolu, et ta on Venemaa kodanik, kes asus 1998. a-l Ukrainasse elama ja peab end rahvuselt ukrainlaseks; tal on Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba, mis nähtub ka tema passist; ta taotles juba 2019. al Ukraina kodakondsust, kuid menetlus on veel pooleli; ta on pärast Venemaa alustatud sõda, s.o alates 24.02.2022 toetanud rahaliselt Ukraina sõjaväge ja abiorganisatsioone ning avaldanud oma Instagrami kontol, millel on üle 1000 jälgija, lugusid, mis kritiseerivad Venemaa võimuorganite tegevust, eeskätt sõjalist tegevust Ukrainas; Ukraina armee ja abiorganisatsioonide rahastamine ning Venemaa võimuorganite sõjalise tegevuse kritiseerimine on aga VFKrK järgi kriminaalkorras karistatavad. Nende asjaolude põhjal tuleb kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse aluseks pidada eeskätt poliitilist veendumust, mida tuleb sisustada laialt ja millest lähtuva tagakiusuohu hindamisel tuleb võtta arvesse ka kaebaja isiklikke asjaolusid, sh tema Ukraina tausta.1 Samade asjaolude pinnalt võib pärast 24.02.2022 alanud sõda kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse alusena käsitada ka kuulumist sotsiaalsesse gruppi, s.o Venemaa kodanik, kes on elanud pikka aega Ukrainas, peab end ukrainlaseks ja on taotlenud Ukraina kodakondsust ning toetab sõjas Ukrainat, sh rahaliselt. Nimetatud alused on kaebaja puhul siiski tihedalt läbipõimunud ja põhinevad üldjoontes samadel asjaoludel, mistõttu praeguse kohtuasja lahendamisel saab neid hinnata ühiselt.
13.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei lahkunud 1998. a-l Venemaalt kaebaja enda või tema perekonna tagakiusamise tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja ema abiellus Ukraina kodanikuga ning pere asus elama Ukrainasse. Rahvusvahelise kaitse vajadus võib aga tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist – näiteks kui oluliselt muutub olukord päritoluriigis või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist (nn pagulane sur place, vt VRKS § 19 lg 4 ja direktiivi 2011/95/EL art 5). Sel juhul tuleb PPA-l hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale päritoluriiki tagasipöördumise korral, arvestades pärast päritoluriigist lahkumist muutunud olukorda ja asjaolusid.
Vt ka Practical Guide on Political Opinion, EUAA, 16.12.2022, leitav: https://euaa.europa.eu/publications/practical-guide-political-opinion
8(13)
3-22-1925
14.Kuna kaebaja lahkus Venemaalt 7-aastasena, ei saa eeldada, et tal olid juba päritoluriigis välja kujunenud mingid poliitilised vaated. Kaebaja selgitas 15.07.2022 vestlusel PPA-le, et tema poliitilised vaated, sh vastumeelsus Venemaa võimuorganite tegevuse suhtes, hakkasid kujunema 2014. a-l, kui Venemaa okupeeris osa Ukraina territooriumist. Kaebaja 15.07.2022 ja 10.08.2022 seletustest ega muudest tõenditest ei nähtu siiski asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et kaebaja poliitiline või ühiskondlik tegevus, mis leidis aset enne 24.02.2022, võiks seada kaebaja Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamise ohtu, kui kaebaja tegevus saaks Venemaa ametivõimudele teatavaks.
15.Asjaolud on aga muutunud pärast 24.02.2022, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu. Kaebaja elas ja töötas Kiievis, kuid oli sunnitud sõjategevuse tõttu Ukrainast lahkuma. Kaebaja on pärast sõja algust toetanud rahaliselt Ukraina armeed ja abiorganisatsioone ning avaldanud sotsiaalmeedias Ukrainat toetavaid seisukohti. PPA ei ole väitnud ja ka ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kaebaja asus pärast 24.02.2022 oma poliitilist meelsust aktiivsemalt väljendama üksnes selleks, et saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Ka kaebaja ukraina identiteedis ei ole kahtlust. PPA on pidanud kaebaja seletusi usutavaks. Kuigi sõda toimub Ukraina territooriumil, on muutunud ka olukord Venemaal, sh on kehtestatud õigusakte, mille alusel on võimalik inimesi kriminaalkorras karistada Venemaa riigivõimu kritiseerimise ja Ukraina toetamise eest. Seega selgitas halduskohus õigesti, et PPA oleks pidanud 11.08.2022 otsuses põhjalikumalt hindama kaebaja väiteid, mis puudutavad pärast 24.02.2022 muutunud asjaolusid, sh kõrvutama kaebaja seletusi asjakohase päritoluriigi teabega, ning hindama seeläbi kaebaja tõenäosust sattuda Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamise ohvriks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt on selles osas oluliste puudustega, ega korda halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
16.HKMS § 158 lg 31 teise lause kohaselt võib vastustaja rahvusvahelise kaitse asjades enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas vastustaja kohtumenetluses esitatud täiendavad seisukohad ja tõendid on piisavad ja asjakohased, et lugeda vaidlustatud haldusakti puudused kõrvaldatuks.
17.Kaebaja väidab, et on pärast sõja algust jaganud oma Instagrami kontol lugusid, milles mh mõistetakse hukka Venemaa sõjategevus Ukrainas ja tehakse üleskutseid koguda raha Ukraina toetuseks (vt kaebuse lisad 5 ja 5a, dtl 34 jj). PPA on teinud kolmel korral kaebaja Instagrami konto vaatluse ega ole tuvastanud, et kaebaja tõendites kajastatud postitused oleksid avalikud. Vaatluse ajal avalikult kättesaadavatel postitustel ei olnud Venemaa riigivõimude suhtes kriitilist sisu (vt 18.07.2022 protokoll, dtl 249; 19.10.2022 protokoll, dtl 279; 17.04.2023 protokoll, dtl 541). PPA on selgitanud (nt 18.04.2023 seisukoha p 2.14, dtl 452), et kaebaja esitatud tõendid puudutavad ajutisi postitusi (story), mis kustuvad 24 tunni möödudes pärast nende Instagrami kontol avaldamist. Need postitused oleks kauem avalikud vaid siis, kui kaebaja oleks ise nii otsustanud (määratlenud need kui highlight)2. Kui arvestada lisaks, et kaebaja ei viibinud postituste tegemise ajal Venemaal, tal puuduvad juba aastaid kokkupuuted Venemaa ametiasutustega (v.a passi taotlemisega seotud asjaolud), tegemist ei ole tuntud poliitilise aktivistiga ja väljaspool Venemaad on sotsiaalmeedias sõjavastase sisuga postituste jagajaid väga palju, ei ole tõenäoline, et Venemaa ametivõimud on jälginud kaebaja Instagrami kontot ning saanud teada kaebaja seni tehtud Ukrainat toetavatest ja Venemaad kritiseerivatest postitustest. Kaebaja on esitanud tõendid ka selle kohta, et ta on teinud pärast sõja algust rahalisi ülekandeid Ukraina armee ja abiorganisatsioonide toetamiseks (kaebuse lisa 4, dtl 16 jj; 19.09.2022 seisukoha lisa 4a, dtl 105 jj; 16.11.2022 seisukoha lisa 1). Kaebaja on viibinud annetuste tegemise ajal väljaspool Venemaad ja teinud ülekanded oma Ukraina pangas asuvalt kontolt. Kuna puudub alus arvata, et kaebaja on oma senise tegevusega äratanud Venemaa
Vt ka https://help.instagram.com/1729008150678239
9(13)
3-22-1925 riigivõimu tähelepanu, ei ole tõenäoline, et Venemaa riigivõim on seni saanud annetustest teada. Eelneva põhjal puudub alus arvata, et kaebaja poliitilised vaated ja tegevus pärast 24.02.2022 kuni praeguseni on juba saanud Venemaa riigivõimudele teatavaks.
18.Kaebaja väitel saaksid Venemaa ametivõimud tema poliitilisest meelsusest ja tegevusest siiski teada, kui ta saadetakse tagasi Venemaale. Kaebaja kardab, tuginedes päritoluriigi teabele, et tema vastu võidakse huvi tunda juba Venemaa piiri ületamise ajal, sh võidakse piiriületuse käigus läbi vaadata tema telefon, mille rakendustest on leitavad ka avalikkuse eest varjatud sotsiaalmeedia postitused. Kaebaja hinnangul võib piiri ületamisel kõrgendatud huvi tekitada asjaolu, et ta on elanud lapsest saadik Ukrainas ja räägib vene keelt ukraina aktsendiga ning tema passis olevast templist saab järeldada, et tal on Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba. Piiriületusel Venemaa riigivõimu esindajate küsimustele vastates ja hiljem Venemaal elades ei saaks kaebaja enda sõnul varjata oma poliitilisi vaateid ja ta soovib jätkata ka Ukraina rahalist toetamist, kuid päritoluriigi teabe järgi on see tegevus kriminaalkorras karistatav.
19.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajalt ei saa Venemaale tagasipöördumise korral eeldada oma poliitiliste vaadete varjamist või muutmist. Seega tuli PPA-l hinnata, millised tagajärjed kaasneksid kaebajale sellega, kui ta jätkaks Venemaal samasuguse tegevusega kui seni, sh avaldaks sotsiaalmeedias Ukrainat toetavaid ja Venemaad kritiseerivaid seisukohti ning abistaks ka edaspidi rahaliselt Ukraina armeed ja abiorganisatsioone.
20.Päritoluriigi teabe kohaselt on Ukraina armee rahaline toetamine alates 14.07.2022 käsitatav riigireetmisena VFKrK § 275 alusel ning selle toimepanemise eest võib karistada kuni 20 aasta pikkuse vangistusega (kaebuse p 2.4.7 ja viide 22 ning 03.10.2022 seisukoha lisad, dtl 118 jj; PPA 18.04.2023 seisukoha lisad 2 ja 3, dtl 536 jj). Kaebaja on teinud annetused oma Ukrainas asuvalt pangakontolt, kuid Venemaal elavatele Venemaa kodanikele kehtib seadusest tulenev kohustus avaldada maksuhaldurile teave konto avamisest välispangas ja esitada aruanded välispanga kontol olevate rahaliste vahendite liikumise kohta (saldo aasta alguses ja lõpus, krediteeritud ja debiteeritud raha aasta kohta; vt PPA 18.04.2023 seisukoha lisa 1, dtl 455 jj). Sanktsioonid Venemaa maksuhaldurile sellise teabe esitamata jätmise eest on rahalised ega ole iseenesest käsitatavad tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Samas ei saa kaebajalt Venemaale tagasi pöördumise korral eeldada teadlikku seaduste rikkumist (Ukraina pangas asuva konto varjamist). Kui kaebaja avaldab Venemaa maksuhaldurile oma Ukrainas asuva pangakonto üldised andmed, võib see tekitada kõrgendatud huvi kaebaja pangakontol nähtuvate kannete vastu. Erilist tähelepanu võib põhjalikuma uurimise korral äratada asjaolu, et kaebaja on rahaliselt toetanud mh Ukraina armeed.
21.Päritoluriigi teabest selgub ka, et mh sotsiaalmeedias Ukraina sõda toetavate avalduste tegemist käsitatakse Venemaa armee autoriteedi õõnestamisena (armee diskrediteerimisena) ning selle eest on ette nähtud haldus- ja kriminaalkaristused, mille eest võib kõige raskemal juhul karistada kuni 7-aastase vangistusega. 2022. a juuli seisuga oli teada 16 351 vahistamise juhtumit seoses arvamuse avaldamisega, mis ei vasta Venemaa ametlikele seisukohtadele. Poliitiliste aktivistide, poliitikute jms kõrgema profiiliga isikute kõrval on nimetatud sätetele viidates vahistatud ja karistatud ka neid, kes lihtsalt on nimetanud Ukraina sõda „sõjaks“, mitte „erioperatsiooniks“. Seaduse üldsõnalisuse tõttu ei ole selge, milliseid arvamusi saab käsitada karistatava tegevusena (vt kaebaja 03.10.2022 seisukoha lisa, dtl 122 jj).
22.Lisaks kehtib Venemaal alates 01.12.2022 seadus, mille järgi võidakse pidada välisagendiks igaüht, kes on nn välismõju all või saab välisriigist rahalist toetust. Päritoluriigi teabe järgi hõlmab see loetelu ka nt blogijaid, kes ei loo ise originaalset sisu (PPA 19.10.2022 seisukoha p 3.20 ja viide 3).
10(13)
3-22-1925
23.PPA leidis 19.10.2022 vastuses, et kaebajal on Venemaale tagasi pöördumise korral endiselt võimalik näidata ja rääkida, mis Venemaal toimub, kuid PPA lähtus oma hinnangus eeldusest, et kaebaja piirdub neil teemadel vestlemisel oma lähemate pereliikmetega; sotsiaalmeedia postituse puhul on PPA leidnud, et kaebaja ei peagi saama sõnavabadust praktiseerida teemadel, mille kohta arvamuse avaldamine on päritoluriigis karistatav (vt p-d 3.20 ja 3.21). Need PPA seisukohad ei ole kooskõlas arusaamaga, et kaebajalt kui Ukrainas kasvanud ja end ukrainlaseks pidavalt inimeselt ei saa eeldada Venemaal oma Ukraina sõjaga seotud poliitilise meelsuse ja sellega kaasneva tegevuse varjamist. Kaebaja sotsiaalmeedia postitusi on PPA pidanud „vastuseisu avaldamiseks sõjategevusele Ukrainas“ (p 3.31), kuid ei ole neid hinnanud pärast sõja algust muudetud seaduste ja nende rakendamise praktika valguses, arvestades mh kaebaja isiklikke asjaolusid. Ukraina armee ja abiorganisatsioonidele tehtud annetuste puhul ei ole PPA arvestanud päritoluriigi teabega, mille järgi on Venemaa kodanikel kohustus avaldada teave oma välisriigis asuva pangakonto kohta, vaid jäänud 19.10.2022 vastuses seisukohale, et tegemist on privaatse toiminguga, milles Venemaa võimud ei saa teada (p-d 3.33–3.37). Seega ei kõrvaldanud PPA halduskohtule esitatud vastuses vaidlustatud haldusakti puudusi.
24.Apellatsioonimenetluses on PPA esitanud mitmes menetlusdokumendis täiendavaid põhjendusi, jäädes seisukohale, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmine on õiguspärane.
25.PPA viitab apellatsioonkaebuses EUAA 15.12.2022 raportile „The Russian Federation – Political Opposition“, mille kohaselt FSB jälgib kõige kuulsamaid poliitikuid, kuid süstemaatiliselt ei jälgita mitte nii tuntud ajakirjanikke, blogijaid ja aktiviste. Kui riigivõimu kritiseeritakse avalikult ja regulaarselt, sh sotsiaalmeedias, siis võidakse kritiseerija peale siiski kaevata ja sellest piisab inimese karistamiseks. Võimude edasised sammud sõltuvad prokuratuuri töögraafiku tihedusest ja juhtumi olulisusest statistika jaoks (p 3.10 ja viide 3). Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kõnealusest raportist ei saa järeldada, et kaebaja profiiliga inimesi ähvardaks Venemaale tagasi pöördumise korral tagakiusamine. Samas puudutabki see raport eeskätt avalikkuses tuntud dissidentide, riigivõimu suhtes kriitiliste ajakirjanike ja inimõigusaktivistide kohtlemist. Kaebaja ei kuulu raportis kirjeldatud gruppide hulka isegi juhul, kui ta jätkab oma Instagrami kontol aeg-ajalt postituste jagamist selliselt, nagu on näha kohtule esitatud tõenditest (nn story-d, mis kustuvad 24 tunni jooksul). Raportis ei ole eraldi välja toodud gruppe, kellel on n-ö Ukraina taust. Ka sotsiaalmeedias arvamuse avaldamise tõttu esitatud kaebusi ja nende uurimist, sõltuvalt prokuratuuri töökoormusest, on kõnealuses raportis käsitletud eeskätt poliitiliste opositsionääride kontekstis. Seepärast ei saa sellest raportist järeldada kaebaja tagakiusamise ohu puudumist.
26.PPA selgitab apellatsioonkaebuses, et päritoluriigi teabe kohaselt on 2022. a märtsis vastu võetud seadusemuudatus relvajõudude diskrediteerimise kohta populaarne vahend sõja vastu protestijate vastu võitlemisel ning seda kasutatakse ulatuslikult üle kogu Venemaa, kuid kaebaja tagakiusamise oht on väike, sest kohtunikud on sageli süüdistatavate poolel ega nõustu alati politsei esitatud süüdistustega (p 2.4 ja viide 6). Viidatud artiklis on mainitud, et armee diskrediteerimisena on käsitatud näiteks juhtumeid, kui sotsiaalmeedia postituses on kasutatud väljendit „erioperatsioon“ jutumärkides. Kriminaalkaristuse (sh vangistuse) võib kaasa tuua sisuliselt iga avaldus, sh vähese jälgijate arvuga sotsiaalmeedias, mis läheb Venemaa riigivõimu ametliku seisukohaga Ukraina sõja suhtes. Artiklis on tõepoolest viidatud, et kohtud on saatnud materjale uurijatele tagasi menetluslike ja tõenduslike puuduste tõttu (nt pole uurijad asjale lisanud tõenditena fotosid, videoid või tunnistajate ütlusi). Mõnel juhul ei ole kohus ka sisuliselt nõustunud, et tegemist oleks armee diskrediteerimisega. Samas märgitakse artiklis, et ametikoha säilitamiseks tuleb kohtunikel siiski arvestada kehtivate seaduste ja nende täitmiseks antud juhistega, mis järgivad Venemaa riigivõimu seisukohti. Suurem tõenäosus asja 11(13)
3-22-1925 õiglasemale lahendamisele on väiksemates kohtades, kuid suuremates linnades on kohtud suurema surve all. PPA ei ole analüüsinud, kuhu oleks kaebajal võimalik Venemaale tagasi pöördudes elama asuda. On ka äärmiselt kaheldav, et PPA viidatud artiklist saab teha üldistuse, et Venemaa kohtusüsteem on poliitilisi teemasid puudutavates kohtuasjades sõltumatu või süüdistatavate poolel. Nt eespool viidatud EUAA 2022. a raportis märgitakse, et õiglasemat kohtlemist on Venemaa kohtutest pigem loota tsiviilasjades. Kaebaja on 14.03.2023 vastuses välja toonud statistika, mille kohaselt oli 2022. a-l kriminaalasjades õigeksmõistmisi ainult 1%, sh 3% nende puhul, kes püüavad kohtumenetluses tõendada oma süütust (p 2.11 ja sealsed viited).
27.PPA ei ole apellatsioonkaebuses täiendavalt analüüsinud päritoluriigi teavet, mis puudutab Ukraina armee ja abiorganisatsioonide rahalist toetamist. Kaebaja 14.03.2023 menetlusdokumendis viidatud allikate järgi (vt p 2.4) on Venemaal vahistatud inimesi mh Ukraina armee rahalise toetamise eest, kahtlustatuna riigireetmises VFKrK § 275 järgi. Kaebaja viidatud artiklitest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud n-ö kõrge poliitilise profiiliga inimestega. Seega ei saa olla küsimus selles, et kõnealuse küsimuse kohta puudub päritoluriigi teave.
28.PPA ei ole apellatsioonkaebuses hinnanud ka päritoluriigi teavet, mis puudutab n-ö pealekaebamise kultuuri suuremat levikut pärast Ukraina sõja algust ja sellega seotud ohte pärast sõja algust Venemaale tagasi pöördunud inimestele, kes toetavad sõjas avalikult Ukrainat. Kaebaja viitas 14.03.2023 vastuses artiklile, mille kohaselt vahistati 20-aastane tudeng süüdistatuna terrorismi õigustamises ja armee diskrediteerimises põhjusel, et ta postitas Instagrami story-na lugusid Ukraina sõjast ja jagas sõbra sarnaseid lugusid (p 2.11, viide 6). Kuigi on mõistlik eeldada, et Venemaa võimuorganid ei suuda tõepoolest jälgida kõiki sotsiaalmeedia kontosid ja nende sisu, tuleneb viidatud artiklist, et süüdistus sai alguse kaastudengite kaebusest (teise sarnase juhtumi kohta vt kaebaja 14.03.2023 vastuse p 2.7 ja viide 3).
29.Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et PPA ei ole ka apellatsioonkaebuses esitatud täiendavate selgituste ja tõenditega kõrvaldanud vaidlustatud haldusakti puudusi, sest apellatsioonkaebuses ei sisaldu objektiivset ja asjakohast päritoluriigi teabe analüüsi, mis oleks seostatud kaebaja isikliku olukorraga.
30.PPA esitas 18.04.2023 apellatsioonkaebuse täienduse, milles tõi välja mh täiendava päritoluriigi teabe.
31.PPA viitab Kaitsepolitseiameti 2022/2023. aastaraamatule (p 2.4 viide 2), milles on märgitud, et „sõjapõgenikega peetud vestlustest joonistus selgelt välja FSB jõuline tegevus ukrainlaste vastu Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel. Alates filtreerimislaagritest kuni ülekuulamisteni piiripunktides on ukrainlased kõrgendatud tähelepanu all ning nende seast otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda.“ (lk 17). Ringkonnakohtule jääb selle valguses arusaamatuks PPA üldsõnaline järeldus, et kõnealuses aastaraamatus märgitut arvestades on kaebaja kahtlused alusetud. Kaebaja Ukraina tausta arvestades on kaebajal piiriületusel pigem suurem tõenäosus sattuda Venemaa ametivõimude kõrgendatud tähelepanu alla (vt ka kaebaja 24.04.2023 vastuse p 2.4 viide 1, mille kohaselt prognoosib Kaitsepolitsei lähiajal selliste tegevuste intensiivistumist).
32.PPA on analüüsinud täiendavalt ka VFKrK § 275 kohaldamist ja välisriigis asuva pangakonto andmete avaldamist (18.04.2023 seisukoha p 2.7–2.10, viited 4–8). PPA järeldab kokkuvõtlikult, et Ukraina rahalise toetamise eest võidakse võtta Venemaal vastutusele, kuid päritoluriigi teabe järgi ei ole see kujunenud süstemaatiliseks praktikaks, mida rakendatakse kõigi mingil viisil Ukrainat toetanud inimeste suhtes. Samuti leiab PPA, et Venemaale naastes 12(13)
3-22-1925 saaks kaebaja jätkata Ukraina toetamist oma Ukraina pangas asuva konto vahendusel, mille sisule ei pääse Venemaa ametivõimud ligi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PPA mõttekäik sellise järelduseni jõudmisel ei ole arusaadav, arvestades muud kohtumenetluse käigus esitatud päritoluriigi teavet ja kaebaja isiklikke asjaolusid, mida ringkonnakohus selgitas eespool. Tõenäosus, et päritoluriiki tagasi pöördumisel saab kaebajale osaks tagakiusamine, ei pea olema 100%.
33.Kuigi PPA on esitanud apellatsioonkaebuse täiendustes veel põhjendusi ja tõendeid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjalikumalt analüüsida. Nagu eespool märgitud, ei vaadanud PPA kaebaja taotlust läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-s 2 ettenähtud nõuetega. HKMS § 158 lg 31 mõte ei ole see, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ning asjakohase päritoluriigi teabe kogumine ja hindamine kandub suures mahus üle apellatsioonimenetlusse. PPA kohtumenetluses esitatud täiendavad põhjendused on fragmentaarsed ja kujutavad endast eeskätt üksikuid vastuväited kaebaja seisukohtadele ja tõenditele, mitte kaebaja taotluse kohta tehtud haldusakti puuduste kõrvaldamist. Seejuures ei saa PPA kohtumenetluses haldusakti põhjendusi täiendades piirduda kaebaja viidatud allikate kritiseerimisega, vaid piisava, asjakohase ja usaldusväärse päritoluriigi teabe leidmise ja hindamise kohustus on eeskätt PPA-l. Halduskohus leidis seega õigesti, et PPA-l tuleb kaebaja taotlust haldusmenetluses uuesti hinnata.
Eelneva põhjal jääb PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
35.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, kuid kaebaja ei ole esitanud taotlust vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
36.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.