X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2022 otsuse nr 12204070135-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx), volitatud esindaja Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 02.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2022 otsus nr 12204070135-1 ja kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatamata.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskuluna kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
3.Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.02.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X suundus 1998. aastal koos emaga Ukrainasse elama. X elas ning töötas Ukrainas, lahkudes sealt 26.02.2022 Moldova, Rumeenia, Ungari, Slovakkia ning Austria kaudu Tšehhi. Tšehhist suundus ta 16.03.2022 Saksamaale ning saabus seejärel 04.04.2022 Eestisse. X (edaspidi ka taotleja) esitas Eestis 07.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt lahkus ta Ukrainast, Kiievist, seal alanud sõjategevuse tõttu. Ukrainast ootab ta alates 2019. aastast otsust kodakondsuse kohta. Haldusmenetluses selgitas taotleja, et ei saa Venemaale minna, kuna talle ei meeldi Venemaal toimuv. Asjaolu, et taotleja on elanud 24 aastat Ukrainas, saab talle probleemiks, sest tema isiksus on kujunenud Ukrainas ja tema meelsus selgub telefonist ja sotsiaalmeediast koheselt. Venemaal karistatakse selle eest, kui nimetada erioperatsiooni sõjaks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 11.08.2022 X rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12204070135-1 (edaspidi 11.08.2022 otsus), millega: 1) luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; 2) tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 3) kohaldas isikule VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu 6 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused:
2.1.Taotlejat pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Tema väidetest lähtuvalt tuleb hinnata võimalikku poliitiliste veendumuste alusel esinevat tagakiusu Venemaa riigivõimuorganite poolt. Taotleja ütlused on küll üldjoontes usutavad, kuid PPA ei nõustu järeldustega tagakiusamise kohta Venemaal. Taotleja asjaolud ega elusündmused pole kogumina sellised, mis viitaksid, et koduriigis oleksid ametivõimud temast huvitatud, teda võidaks taga kiusata või määrata talle ebaproportsionaalne karistus. Taotleja ei ole Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne poliitaktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane aktivist. Taotleja on elanud Ukrainas 24 aastat ning korduvalt käinud Venemaa saatkonnas passi taotlemas. PPA vaatles taotleja Instagrami kontot kuni postituseni, mis olid tehtud 15.01.2022. Pealtnäha ei ole kontol ühtegi indikaatorit, mis näitaks otseselt vastuolu Venemaa võimude käesoleva ajahetke vaadetega. Ei nähtu, et sotsiaalmeediakonto tõttu võiks taotlejal Venemaal probleeme esineda. Tagakiusu asjaoluks ei saa pidada seda, kui taotleja on ühel korral oma uudisvoos Ukrainas toimuva kohta sisu jaganud, sest erinevad materjalid levivad tänapäeval laialdaselt ja tegemist pole millegi sellisega, mis tooks kaasa võimude erilise huvi. 24 aastat Ukrainas elamist ei ole vene rahvusest Venemaa kodaniku puhul asjaoluks, mis tooks kaasa tagakiusu. Ukraina ja vene rahvad olid enne sõda tihedalt seotud ning vaatamata 2014. aastal Venemaa poolt Ukraina territooriumi okupeerimisele elas Venemaal edasi suur hulk Ukraina kodanikke. Ukrainlaste kogukond on Venemaal jätkuvalt suurim rahvusrühm. Annetuste tegemine Ukrainale ei too kaasa tagakiusu, see pole avalikult kättesaadav informatsioon. Pelgalt see, kui isik soovib praktiseerida riigis oma sõnavabadust teemadel, mis on karistatavad (Ukraina-meelsus), ei kvalifitseeru tagakiusamiseks. Tagakiusumõõtme annaks välja see, kui oma aktiivse tegevuse tõttu oleks taotleja võimudele juba teada või suure tõenäosusega saaks peatselt teatavaks. Taotleja puhul ei nähtu, et tema sõnavabadus saaks Venemaal sellises ulatuses piiratud, et sellele järgneks karistamine. Seega taotleja profiil pole selline, mis pakuks Venemaa võimudele huvi, ja pole alust ka arvata, et taotleja alustaks Venemaale naastes tegevustega, mis teda ohtu seaks. Taotleja Venemaale naasmisel ei saaks talle osaks kriminaalkaristus ega ka vangistus.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust pidada täiendava kaitse saajaks. Asjaolu, et taotlejal on raske mõista Venemaa tegusid Ukrainas, pole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Taotlejale ei ole
2 (12)
Venemaal ohtu. Ta on noor, terve, kriminaalkorras karistamata ning teda ei oota aluseta kriminaalkaristus, surmanuhtlus ega muu inimväärikust alandav kohtlemine. Venemaa territooriumil ei toimu sellist sõjategevust, mis seaks ohtu igaühe elu. Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest tulenevad ebameeldivused jäävad väljapoole täiendava kaitse mõistet. Taotleja vanemad, kes taotleja sõnul ei poolda sõjategevust Ukrainas, elavad jätkuvalt Venemaal, seega taotlejal on seal tugistruktuur, kuhu turvaliselt naasta.
2.3.Põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Ei esine majanduslikest, sotsiaalsetest ega tervislikest põhjustest tulenevaid takistusi Eestist lahkumiseks. Kuivõrd taotleja on Venemaa kodanik, tal on kehtiv Venemaa pass ja tal on Venemaal sugulased (sh isa ja vanaema), siis on põhjendatud Venemaa määramine sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Puudub alus arvata, et taotleja suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Taotleja nimetab enda koduks Ukrainat, kuid sõja tõttu ei saa Ukrainat määrata sihtriigiks. Lahkumiskohustuse täitmiseks on põhjendatud määrata 30-päevane tähtaeg, sest taotleja peab reisi planeerima ja samuti on tal sõlmitud üürileping.
2.4.Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada Schengeni alasse 6 kuuks. Sissesõidukeelu kohaldamist takistavad asjaolud puuduvad. Isikul ei ole lähemaid sidemeid Eestiga ja Schengeniga, mis vääriksid kaitsmist. Puudub põhjus erandina sissesõidukeeldu kohaldamata jätta. Isik otsis teadlikult sihtkohta, kuhu Euroopas jääda, mitte ei soovinud peatuda esimeses turvalises riigis. Taotleja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse siis, kui sai Eestisse tulles aru, et tal kehtib Eesti viisa viimast päeva ning ainus võimalus on kaitset taotleda. Kergendavateks asjaoludeks on aga, et taotleja tegi rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ning ta ei ole Eestis toime pannud õigusrikkumisi.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 12.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 11.08.2022 otsuse tühistamist ja PPA kohustamist anda talle rahvusvaheline kaitse. Kui kaebus jääb rahuldamata, tuleks tühistada sissesõidukeeld ja lubada kaebajal lahkuda Hispaaniasse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides. Otsuses puudub asjakohane päritoluriigi info, mis kirjeldaks just kaebaja profiiliga isiku olukorda Venemaale naasmisel (vt direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 1, lg 3 punktid A ja C, direktiivi 2013/32/EL art 10 lg 3 punktid A ja B). Päritoluriigi infos pole kajastatud muutusi pärast 24.02.2022 ja aluseks võetud kaebaja profiil on poolik, seda hinnati pinnapealselt. PPA ei võtnud vastu kaebaja mappi tema profiili kohta ja kaebaja esitab need dokumendid kohtule. Kumulatiivselt on tagakiusukartuse aluseks asjaolud, et kaebaja asus Ukrainasse elama lapsena ning ta peab end ukrainlaseks; kaebaja on Ukraina kodakondsuse taotleja staatuses; passi templi järgi on kaebajal Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba; kaebaja toetab rahaliselt Ukraina sõjaväge ja abiorganisatsioone, mis on Venemaa kriminaalkoodeksi artikli 275 järgi riigireetmise kuritegu ja karistatav vangistusega kuni 20 aastat; kaebaja Instagrami kontol on 1087 jälgijat ja ta teeb tihti Venemaa võimuorganeid ja armeed kritiseerivaid postitusi, mis on diskrediteerimine kriminaalkoodeksi artiklite 280.3, 280.4 ja 207.3 mõistes. Venemaa territooriumil on nende sätete
3 (12)
alusel fikseeritud 16 351 kinnipidamist 25.06.2022 seisuga. PPA ei hinnanud asjaolusid kumulatiivselt, samuti ei hinnanud olukorra ja eriti seadusandluse muutust Venemaal.
4.2.Seega tuleb tagakiusu alustena kumulatiivselt hinnata kolme alust: rahvus, kuuluvus gruppi „peaaegu kogu elu Ukrainas elanud Venemaa kodanik“ (edaspidi grupp) ja poliitiline vaade.
4.2.1.Kaebaja peab end ukrainlannaks, Venemaa passi pole ta kunagi soovinud. Õpingud, elu ja töö on olnud Ukrainas, samuti on sooritatud ukraina keele eksam ja taotletud Ukraina kodakondsust. Vennal ja kasuisal on Ukraina kodakondsus ning ka ema omandas selle, kuid otsus pole jõustunud. PPA on arusaamatul põhjusel jätnud täitmata kaebaja rahvuse isikuandmete ankeedis, ehkki see on oluline. Asjaolule, et vene ja ukraina rahvad on olnud tihedalt seotud ja tagakiusu rahvuse alusel ei esineks, on pärast 24.02.2022 kohatu tugineda.
4.2.2.Gruppi kuuluvuse koha pealt ei ole PPA päritoluriigi infot välja toonud. Mõned allikad näitavad, et Venemaa kodanikud, kes naasevad päritoluriiki pikaajalisest viibimisest välismaal, satuvad koheselt võimuorganite huviorbiiti ning neid küsitletakse, nende isiklikud esemed ja pass vaadatakse põhjalikult läbi. Samuti on piiril küsitletud lääneriikide elanikke. Kaebaja isik pakuks FSB esindajatele piiriületusel koheselt huvi, mille käigus tuleks välja profiil ja suhtumine võimuorganitesse ning see seaks ta riski olla taga kiusatud. Venemaal puudub kaebajal sõnavabadus rääkida Ukrainas toimuvast, kuid see oleks hea tema vaimsele tervisele. PPA arvates peaks kaebaja postitamisest loobuma, kuid asjaolu, et isik saab päritoluriigis oma käitumist muuta, ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-19-2090, punkt 17). PPA ei arvestanud, et kaebaja on elanud valdava osa elust Ukrainas, sõda puudutab tema lähedasi ja tuttavaid, kes viibivad Ukrainas. Kaebaja ei saaks Venemaal abi ega ka rääkida lähedastest. Kaebaja ei suudaks vaikida, kuna jälestab Venemaa võimu ja selle tegevust. PPA ei saa kaebajalt mõistlikult oodata, et tagakiusu vältimiseks peaks kaebaja oma arvamust avaldama üksnes suletud väiksemas ringis. Kaebaja ei pea käitumist muutma viisil, mis oleks vastuolus tema inimõigustega. Kaebaja käitumine enne 24.02.2022 ei oma tema edasise käitumise prognoosimisel erilist rolli, sest alles 24.02.2022 sündmused mõjutasid sügavalt kaebajat ning tema soovi mitte vaikida. Grupi puhul pole oluline, kas ühiskond tajub gruppi erinevana, vaid kas seda teeb avalik võim koostoimes ühiskonnaga. PPA väited psühholoogilise abi osas on kohatud.
4.2.3.Kaebaja Instagrami konto vaatlus polnud nõuetekohane. Lähtuma ei peaks ainult kaebaja enda postitustest, vaid populaarsemad on Instagrami lood (story). PPA ei pidanud neid isegi vajalikuks vaadata, kuid kaebaja esitab kohtule väljavõtte mõnedest lugudest. Aastal 2014 oli kaebaja 23-aastane ega avaldanud noore inimesena poliitilist arvamust Krimmi osas. Praeguse sõjaga kaasnevad kaebajale aga läbielamised. Lisaks saavad Venemaa võimuorganid kaebaja annetustest teada piiril toimuva ülekuulamise ja telefoni vaatluse kaudu. Kaebajal oleks võimalik oma telefoni ja arvuti tehaseseadmed taastada, kuid see tekitaks FSB ametnikes ja piirivalvurites koheselt küsimusi. Samas pole PPA-l ka õigust nõuda, et kaebaja kustutaks seadmetest kõik sentimentaalset väärtust omava sisu (nt fotod, kirjad) selleks, et tagakiusu vältida. Ukraina toetamine on Venemaal riigireetmisena karistatav. Kaebaja on annetused teinud oma kontolt.
4.2.4.Kaebaja on teinud enda väidete tõendamiseks kõik endast oleneva, sh kasutanud artikleid, samas kui PPA väidab päritoluriigi info puudumist. Alati ei ole kättesaadavad sõltumatud uuringud ja kõiki väiteid polegi võimalik tõendada. Kui taotleja on usaldusväärne, tuleb ta ütlusi pidada tõeks. Tagakiusuohu tõendamise standard rahvusvahelise kaitse asjades ei ole nii kõrge, et peaks esinema täielik kindlus, vaid piisab arvestatavast võimalusest, et oht realiseerub. Info
4 (12)
otsimine on PPA ülesanne. Kaebajal on oht saada Venemaa võimude poolt paigutatud filtratsioonilaagrisse, saada piiril üle kuulatud jne.
4.3.Kaebaja kvalifitseeruks ka täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3 punkt 2). Intervjuul väljatoodule tuginedes pole vaidlust, et kaebaja elab temaga juhtunut emotsionaalselt tugevalt läbi ja ta ei näe võimalust elada rahumeelselt Vene võimu all, kes tema elu hävitas. Elu Venemaal oleks piin ja tema vaimsele tervisele väljakannatamatu, mis oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumine (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid Khlaifia and Others v. Italy, no. 16483/12, § 158 ja 160; Vasyukov v. Russia, no. 2974/05, § 59).
4.4.Kaebaja vaidleb vastu sissesõidukeelule. Kaebaja ema elab Hispaanias ajutise kaitse all ning kaebaja kasuisa ja vend viibivad Ukrainas, kaebajal endal on Ukrainas elamisluba. Sissesõidukeeld takistab nii ema külastamist kui Ukrainasse naasmist, mida saab turvaliselt teha vaid läbi Euroopa Liidu (EL) territooriumi. PPA ei võtnud kaebajalt ajutise kaitse taotlust vastu, mistõttu taotles kaebaja PPA selgituste alusel rahvusvahelist kaitset tavamenetluse korras. EL liikmesriikidel on tegelikult võimalus rakendada ajutise kaitse direktiivi leebemalt ning nt Luksemburg, Madalmaad ja Hispaania laiendasid ajutist kaitset Ukraina pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikele. Seega neis riikides oleks kaebajal võimalus ajutisele kaitsele, mistõttu sissesõidukeeld ja kohustus minna Venemaale takistavad ka ajutise kaitse saamist mujal EL-is. Kaebajal tuleks lubada lahkuda Hispaaniasse ema juurde.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja taotlus on läbi vaadatud erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides, järgides VRKS § 18 lg-t 2. PPA uuris asjakohast päritoluriigi infot. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ja motiveeritud. Toimikusse lisati kõik asjassepuutuvad materjalid. Kaebaja pole esitanud uusi tõendeid, mis tingiks otsuse ümberhindamise.
5.2.Tagakiusualuste kohta märgib PPA järgmist.
5.2.1.PPA asus rahvusvahelise kaitse menetluses seisukohale, et kaebaja võib tunda tagakiusuhirmu direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkt C mõistes, kuid kartuse põhjused ei leidnud kinnitust. PPA selgitas vaidlustatava otsuse punktis 1.5 põhjalikult, et vene ja ukraina rahvad on olnud tihedalt seotud ja ukrainlaste kogukond on Venemaal jätkuvalt suurim rahvasrühm. Seega isegi, kui kaebaja peab ennast ukrainlaseks, puudub alus arvata, et teda ähvardaks tagakiusamine rahvuse tõttu. PPA ei jätnud kaebaja isikuandmete ankeedis tahtlikult rahvust märkimata, tegu oli inimliku veaga, mis ei muuda PPA otsust õigusvastaseks.
5.2.2.„Teatavasse sotsiaalsesse rühma“ kuuluvuse puhul peavad olema täidetud tingimused, et rühma liikmetel on „ühine sünnipärane tunnus“ või „ühine taust, mida ei saa muuta“ ja teiseks peab sel rühmal olema asjaomases kolmandas riigis oma identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana. Vaidlust pole, et kaebajal on taust, mida ei saa muuta (kogu teadliku elu Ukrainas elanud ja seal kujunenud isiksus). Teine tingimus pole täidetud, sest Venemaal ei tajuta Ukrainas elanud Venemaa kodanikke erinevana. Vastavalt päritoluriigi infole on 21.09.2022 seisuga Ukrainast Venemaale liikunud vabatahtlikult või sunniviisiliselt 2 691 903 inimest. Avalikult kättesaadavates allikates ei ole teavet selle kohta, kas mitu aastat Ukrainas elanud ja nüüd Venemaale sattunud Venemaa kodanikku kiusatakse sealsete julgeolekuorganite poolt taga. Pole ka selliseid uudiseid, artikleid ega teateid. PPA järeldab, et kui esineks kaebaja rühma kuuluvate isikute tagakiusu, siis oleks see ka raportites kajastatud. Seega rühm, kuhu kaebaja kuulub, ei ole „sotsiaalne rühm“ direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkti D tähenduses.
5 (12)
Ei ole asjakohane viidata artiklile, mis käsitleb isikute küsitlemist Venemaale saabumisel või naasmisel, sest nende isikute profiilid ei oma kaebaja omaga seost. Kontrollile allutati kolmandate riikide kodanikke. Puudub alus eeldada Venemaa sellist huvi kaebaja vastu, mis viiks tagakiusuni. Küsitlemine pole tagakius. Ka viisa tähtaja ületamine pole erilist tähelepanu äratav asjaolu. PPA ei nõua kaebajalt nutiseadme sisu kustutamist, kuid märgib, et kaebaja hirm seoses sisu teatavaks saamisega on subjektiivne ja risk pelgalt hüpoteetiline. PPA pole leidnud, et kaebaja peab postitustest loobuma või sotsiaalmeediat varjama, vaid märkis, et tagakiusuks ei saa pidada, kui isik soovib sõnavabadust praktiseerida teemadel, mis on karistatavad. Kaebajal on võimalus näidata ja rääkida Venemaal Ukrainas toimuvast, sest tal on seal lähedasi, kes Venemaa riigivõimu ei toeta. Kaebaja saab sidevahendite abil ühendust hoida ka teiste lähedastega. Pole alust arvata, et eravestluses öeldu tõttu satuks kaebaja lähedased Ukrainas Venemaa huviorbiiti. Et postituste tegemine on kaebaja vaimsele tervisele hea, ei oma mingit seost rahvusvahelise kaitse loogikaga. Kui kaebaja ei usalda Venemaa psühholooge, siis on abi võimalik saada nt interneti või telefoni teel ka Ukrainast. Kaebaja soovimatus Venemaale naasta on inimlikult mõistetav, kuid see pole aluseks rahvusvahelisele kaitsele.
5.2.3.Kaebaja Instagrami konto esimene vaatlus toimus 18.07.2022 ja teine 19.10.2022, sealt ei nähtu Venemaa vastast konteksti. Viimane postitus tehti 25.06.2022. Aktiivne võimuvastasus Instagramis ei kajastu. PPA ei eelda, et kaebaja oleks Venemaa agressiooni sotsiaalmeedias hukka mõistnud, see viiks direktiivi kunstliku kohaldamiseni. Tagakius poliitiliste veendumuste alusel eeldab aga, et isiku vaated on riigivõimule teada või saavad teatavaks. Kaebaja profiil ei luba arvata, et ta juhindus või hakkab juhinduma oma igapäevaelus ja tegemistes riigivõimu vastasest meelsusest ja selle demonstreerimisest. Seega pole alust karta ametivõimude huviorbiiti sattumist poliitilise meelsuse väljendamise tõttu. Kaebaja Instagrami „lood“ ei pruukinud PPA-le kättesaadavad olla, sest üldjuhul on need kättesaadavad 24h jooksul. Need lood ei olnud salvestatud „tipphetkede“ (highlights) alla, vaid tegemist on arhiveeritud „lugudega“, mille kasutajad on otsustanud pikemalt avalikustada ja salvestada gruppidesse. Vastustaja hinnangul on kaebaja „lugude“ kuvatõmmised nähtavad ainult kaebajale endale. Venemaa uue välisagendi seadus võeti vastu 14. juulil ja see hakkab kehtima 01.12.2022. Välisagendi seadust on muudetud viisil, et „välisagendina“ võidakse näha kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik millist toetust või pelgalt selle eest, et nad on „välismõju“ all. Näiteks võidakse välisagendi nimekirja panna ka blogimise eest. Vastustaja jääb seisukohale, et ei ole tõenäoline, et kaebaja satuks Venemaale naasmisel ohtu üksnes meelsuse avaldamise tõttu (sh arvestades, et postitused olid nähtavad üksnes 24 tundi). Üksnes vastuseisu avaldamine sõjategevusele Ukrainas ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid, et kaebaja suhtes võidakse alustada menetlust või kaebaja satuks muudmoodi ohtu. PPA pole väitnud, et Ukraina organisatsioonide toetamine ei tooks kaasa kriminaaljälitust, kuid PPA ei pidanud annetusi tagakiusuasjaoluks, sest see pole avalikult kättesaadav teave. Kaebaja esitatud konto väljavõttest ei tulene, et tegu on just kaebaja kontoga. Isegi kui on, siis info annetustest ei tohiks Venemaa riigivõimudeni jõuda. Päritoluriigi info kohaselt on 24.02.202202.10.2022 Venemaale liikunud 358 164 kodanikku. Vaatamata aktiivsele rändele pole infot, et piiri ületamisel oleks kontrollitud pangakonto sisu. Päritoluriigi ekspertidele esitatud küsimustest ei ole selgunud ka teavet filtratsioonilaagrite kohta. Rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokolli punktides 41 ning 42 on kaebaja selgelt öelnud, et tal ei ole mingisuguseid radikaalseid arutusi. Vastustajal pole infot, et kaebaja tegeleks
6 (12)
aktiivselt Venemaa võimuesindajate vastase aktiivse tegevusega. Kaebaja soovib oma meelsuse avaldamisega alustada alles siis, kui ta peab Venemaale tagasi pöörduma. Kaebaja selgitused tagakiusaja kohta on hüpoteetilised. Vaatluse käigus selgus, et kaebaja ei avaldanud 2014. aastal oma meelsust, kui Venemaa okupeeris Krimmi. Seega kaebajale ei ole omane poliitilise meelsuse avaldamine.
5.3.Kaebajale pole alust anda ka täiendavat kaitset. Igasugune hingeline trauma pole piinamine. Peab esinema reaalne ja tõendatud oht isiku tervise oluliseks ja pöördumatuks halvenemiseks. Pole esitatud tõendeid, mis viitaks, et kaebajal on diagnoositud psüühilise ärevuse seisund, mis võiks oluliselt ägeneda Venemaale naastes, kuigi on arusaadav, et sõjast põgenemine jätab jälje inimeste psüühikale (vt reaalse ohu osas ka näiteks Euroopa Kohtu lahendit C-353/16). Pole alust arvata, et Venemaal takistataks tahtlikult kaebajale mistahes ravi osutamist.
5.4.Sissesõidukeeld on proportsionaalne. Pole tuvastatud asjaolusid selle kohaldamata jätmiseks. Kaebaja on ise väitnud, et pole perega tihedates suhetes, sh ei soovinud ta sissesõidukeelutagi oma perega jääda. Kui kaebaja soovib lähima 6 kuu jooksul Ukrainasse naasta, siis jääb rahvusvahelise kaitse taotlemine arusaamatuks. Ükskõik kustkaudu Ukrainasse naasmine pole turvaline. Kaebaja ei soovinud Hispaaniasse jääda ka varem. Ajutise kaitse järele puudub vajadus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Täiendava kaitse saaja on aga välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3). Tegemist ei ole ammendava loeteluga. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt).
7.Tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused on sätestatud VRKS §-s 19 ning sätte kohaselt ei saa mitte igasugust asjaolu käsitada tagakiusuna, vaid see peab ületama teatud künnise. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist, samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele (VRKS § 19 lg 2). Samuti on oluline tähele panna, et mitte iga isiku negatiivne suhtumine ei ole tagakiusu või tõsise ohu allikaks, vaid tagakiusu ja tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone ning mitteriiklikke ühendusi, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Seejuures on tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel kesksel kohal päritoluriigi info ning selle alusel järelduste tegemine.
7 (12)
8.VRKS § 18 lg 2 sätestab, et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole PPA sisuliselt päritoluriigi infot kogunud ning kohtule jääb arusaamatuks, millisele infole PPA otsus ja järeldused tuginevad. Võttes aluseks PPA otsuses esitatud väited, siis tuginevad need suuresti 24.02.2022 eelsele olukorrale ning eeldusele, et Venemaa ja Urkaina on tihedalt seotud ning Venemaal elab suur hulk Ukraina kodanikke, kellel on seal võimalik edasi elada. Allikad, millele PPA viitab on aastast 2017 ning puudutavad aastaid 2014–2015. Kas ja kuidas Venemaal elavatel ukrainlastel täna ja pärast laiaulatusliku sõja alustamist läheb, selle kohta otsuses info puudub.
9.Kaebaja väidab Venemaale naasmisel tagakiusu kahel alusel. Esiteks poliitilise meelsuse alusel ning teiseks sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu. Nimelt on kaebaja isikuks, kes elab alates 1998. aastast Ukrainas, kes peab end rahvuselt ukrainlaseks ning kes 2019. aastal andis sisse paberid Ukraina kodakondsuse saamiseks. Võimalikeks tagakiusajateks aga riigi ametivõime. On tähelepanuväärne, et otsuse punktis 1.2, kus PPA kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse aluse sõnastab, on PPA üksnes välja toonud poliitilised veendumused. Kaebaja väited tema sotsiaalsesse rühma kuulumise osas on aga PPA jätnud täielikult tähelepanuta. Hinnates kaebaja antud ütlusi kogumis, siis on selge, et ka kaebaja ise on end pidanud teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvaks – st Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes on elanud pikka aega Ukrainas ning kes rahastades Ukraina abiorganisatsioone on Ukraina sõjas Venemaa vastane, ning kes on alustanud Venemaa kodakondsusest loobumise menetlust ning Ukraina kodakondsuse saamist1. Direktiivi 2011/95/EL kohaselt käsitatakse rühma teatava sotsiaalse rühmana, kui eelkõige selle rühma liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, ning sellel rühmal on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana. Kohtu hinnangul peab tagakiusukartuse aluse sõnastama taotleja ütluste alusel PPA ning tegema seda viisil, et sellega oleks hõlmatud kõik tagakiusukartuse alused.
10.PPA leiab otsuses läbivalt, et kaebaja välja toodud asjaolud ega elusündmused ei ole sellised, mis viitaksid, et koduriigis oleksid ametivõimud temast huvitatud. Otsusest nähtuvalt põhineb PPA järeldus asjaoludel, et kaebaja on Venemaa saatkonnast Ukrainas taotlenud passi2 ning enne sõda olid Ukraina ja Vene rahvad tihedalt seotud ning ukrainlastel ja Ukraina kodanikel on võimalik Venemaal edasi elada3. Kohtu hinnangul ei saa nendest asjaoludest teha järeldust, et ametivõimud ei võiks olla kaebajast, kes on pikaaegselt Ukrainas elanud, kes töötab Ukraina äriühingule ning toetab organisatsioone Ukrainas, huvitatud. Lisaks märgib kohus, et ilma täiendavat päritoluriigi infot kogumata ei saa kaebaja profiili arvesse võttes kaebajat ka kuidagi samastada vabatahtlikult Venemaal pikalt elanud ukrainlaste või Ukraina kodanikega.
11.Vaidlust ei saa olla, et ajal, mil kaebaja Ukrainas elas ning sealt lahkus, ei saanudki Venemaa ametivõimud kaebajast huvitatud olla ega kaebajal Venemaa ametivõimudega konflikte tekkida, kuna kaebaja ei ole 24 aastat Venemaal elanud ega seal ka pärast 24.02.2022 viibinud. PPA otsused, mis puudutavad Ukrainas pikalt elanud Venemaa kodanike võimalikku tagakiusu Venemaal, jätavad läbivalt arvestamata asjaolu, et alates 24.02.2022, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku agressioonisõda Ukrainas, muutus Venemaa ühiskondlikus korralduses ning
PPA vastuse lisa 18 küsimuse 9 vastus. Vaidlustatud otsuse punkt 1.5 teine lõik.
Vaidlustatud otsuse lehekülje 5 kolmas lõik.
8 (12)
samuti Ukrainas elavate Venemaa kodanike suhtumises palju. Venemaal muudeti paljusid õigusakte ning kriminaliseeriti tegevusi, mis varem kriminaalkorras karistatud ei olnud. Samuti näitab praktika, et need Ukrainas elavad või elanud Venemaa kodanikud, kes varem ei pidanud vajalikuks poliitiliselt aktiivsed olla, muutusid poliitiliselt aktiivsemaks ning asusid Venemaa sõjategevust sotsiaalmeedias kajastama või Ukraina organisatsioone rahaliselt toetama, mis aga Venemaa õigusaktide kohaselt on Venemaa kodanikele kriminaalkuritegu. Sel põhjusel on kohtu hinnangul asjakohatud PPA väited, et kaebaja on käinud Ukrainas Venemaa saatkonnas passi taotlemas. Kaebaja viimane Venemaa pass väljastati 2018. aastal4, mistõttu ei pidanudki kaebaja sel ajal oma meelsuse tõttu olema Venemaa võimuesindajate huviorbiidis. Veelgi enam, PPA väide, et kaebaja on Venemaa diplomaatilise kaitse all, kuna ta 2018. aastal taotles passi5, on aga demagoogia. Võttes aluseks PPA esitatud küsimused siis nähtub nendest üheselt, et PPA ei ole olnud erapooletu ja individuaalne, kuivõrd menetlusest nähtub üheselt, et seal ei ole arvesse võetud Venemaal muutunud olukorda ning seostatud seda kaebaja väidetega.
12.PPA analüüsib küll otsuses põgusalt kaebaja tegevust sotsiaalmeedias, aga jätab täielikult tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad nt kaebaja poolt Ukraina fondide toetamist. Otsuses on üksnes väide, et: „PPA ei pea annetuste tegemist Ukrainale selliseks asjaoluks, mis tooks tagakiusamise Venemaal. Eelkõige on annetuste tegemine inimese südametunnistuse järgi tehtud privaatne toiming ning see ei ole avalikult kättesaadava informatsioon, mistõttu PPA ei pea seda tagakiusuasjaoluks“. Ei saa jätta märkimata, et juba otsuse tegemise ajal oli selline tegevus Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi kohaselt riigi reetmine, st kuritegu, mille eest on ette nähtud kuni 20 aastane vaglakaristus. Seda asjaolu otsuses aga ei hinnata. Samuti ei ole PPA nt analüüsinud seda, et kaebaja töötab Ukraina firmas ning kas sealt saadavad tasud võiksid tuua kaasa olukorra, kus kaebajat peetaks välisagendiks. Juba otsuse tegemisel (11.08.2022) oli Venemaa võtnud 14.07.2022 vastu uue seaduse „Võõrmõju all olevate isikute tegevuse kontrollimise kohta“ ehk välisagendi seaduse, mille kohaselt võidakse „välisagendina“ näha kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik millist toetust või pelgalt selle eest, et nad on „välismõju“ all6. Kaebaja teeb tööd Ukraina ettevõttele ja saab sealt töötasu, mistõttu ei ole välistatud, et kaebajat võidakse pidada välisagendiks. Ehkki seadus jõustus 01.12.2022, siis oleks PPA pidanud selle asjaoluga otsuse tegemisel arvestamata. Valuutakontrolli seaduse kohaselt Venemaa kodanikud on kohustatud teavitama oma välismaal olevatest pangakontodest ja ka välismaal teenitud peab olema deklareeritud. Seega PPA väide, et annetuste tegemine on pelgalt isiklik ning ametivõimud ei saa sellest teada või et teada saamine on hüpoteetiline, on päritoluriigi infoga vastuolus ning võib olla ekslik7.
13.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis iseloomustab otsust tervikuna päritoluriigi info nappus ning tuginemine enne 24.02.2022 olevale teabele. Nt viitab PPA 04.05.2017 aasta allikale ning teeb järelduse, et kuna pärast Ukraina osalist okupeerimist jäid paljud Venemaal elavad ukrainlased sinna edasi ning neil on võimalik Venemaal edasi elada, siis ei ole kaebaja profiil
PPA vastuse lisad 9–13. Vaidlusaluse otsuse lk 7 kolmas lõik.
Vt ka EUAA 2022. aasta detsembri raport: https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/202212/2022_EUAA_COI_Report_Russian_Federation_Political_Opposition.pdf
Seamless Legal, Less than two months left for Russian residents to report on movements on their foreign bank accounts, 02.2016, https://seamless.legal/en/rus/publication/less-than-two-months-left-for-russian-residentstoreport-on-movements-on-their-foreign-bank-accounts
9 (12)
selline, et see võiks Venemaa ametivõimudele huvi pakkuda. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks püüdnud leida ajakohasemat infot selle kohta, kas ja kuidas täna Venemaal elavate ukrainlaste elu on ning kas neid kiusatakse taga sel põhjusel, et nad on nt otsustanud toetada sõjas Ukrainat. Samuti ei nähtu kohtule, et PPA oleks püüdnud koguda teavet selle kohta, et millised on üldse täna Venemaal elavate ukrainlaste võimalused Ukrainasse naasmiseks, arvestades, et sisuliselt toimub sõjategevus kogu Venemaa ja Ukraina piiri ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pärast 24.02.2022 on olukord sama, mis aastatel 2014–2015. Kaebust menetlusse võttes tõi kohus välja, et PPA-l tuleb koos muude haldusmenetluse materjalidega esitada asjas kogutud ja otsuse tegemisel aluseks võetud päritoluriigi info (sh päritoluriigi infot kogunud isikule esitatud küsimused) ja selle olemasolevad tõlked eesti keelde (st seni tõlkimata päritoluriigi info täiendav tõlkimine ei ole vajalik)8. Selliseid tõendeid PPA kohtule ei esitanud. Seega ei nähtu kohtule, et PPA oleks üldse asjakohast päritoluriigi infot püüdnud koguda. Adekvaatne päritoluriigi info on aga rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamisel ülioluline.
14.Kaebaja selgitas, et Venemaale naastes ei saaks ta endaga Ukrainas juhtunut maha vaikida, kuid PPA küsitleja asus aga oma küsimustega kaebajat pisendama (vt nt PPA küsimus 41, kus küsitleja asub kaebaja soovi kogetut Venemaal jagada, koheselt välistama) ning suruma peale enda subjektiivset arvamust sellest, kuidas kaebaja peaks Venemaale naastes käituma. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et Venemaale naastes peaks kaebaja kogetut ning oma vaateid sõjale asuma varjama. Samuti ei saa eeldada, et kaebaja peaks loobuma Ukraina organisatsioonide abistamisest.
15.Kohtupraktikas on selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest või religioossetest veendumustest või muudaks seksuaalset orientatsiooni või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; haldusasjad 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus (haldusasjas 3-19-2090 tehtud lahendis, p 17). Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks päritoluriiki naastes käituda, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Ehk, millisesse olukorda satub isik oma päritoluriigis juhul, kui ta teostab oma põhivabadust või rikub piiranguid, mis sellele on päritoluriigis kehtestatud. Seda tehtud ei ole. Praegusel juhul puudub vaidlus, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused on keelatud ja karistatavad. Samuti on karistatav Ukraina organisatsioonide rahaline abistamine. PPA ei ole seda aga otsuse tegemisel üldse arvesse võtnud ega hinnanud ka seda, milline tõenäosus on, et kaebajat võidaks tehtu eest karistada.
16.Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu punkti 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti. Kui nii on põhjust eeldada, võib taotlejat käsitada poliitilise meelsuse pärast tagakiusu kartjana. Lisaks on UNCHR-i käsiraamatu punkti 83 selgitatud, et taotleja, kes väidab end kartvat tagakiusu poliitilise meelsuse pärast, ei pea tõestama, et tema päritoluriigi ametiisikud olid tema meelsusest teadlikud enne, kui ta riigist lahkus. Ta võib olla oma poliitilist meelsust varjanud ja seega välistanud diskrimineerimist ja tagakiusamist. Sellegipoolest võib ainuüksi asjaolu, et taotleja keeldub oma valitsuse kaitsest või
Kaebuse menetlusse võtmise määruse põhjendava osa punkt 9
10 (12)
oma riiki tagasi pöördumast, paljastada tema tegeliku meelsuse ja anda põhjust tagakiusukartuseks. Sellisel juhul tuleb selgitada kartuse põhjendatus, arvestades tagajärgi, millega kindla poliitilise meelsusega taotleja võib tagasi pöördudes silmitsi seista. Seega ei eelda tagakiusuohu tuvastamine, et isik peaks olema olnud eelnevalt Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne poliitaktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane aktivist. Sel põhjusel on ka PPA otsuses toodud eeldus – et kaebaja peaks olema seotud poliitilise meelsuse aktiivse levitamise ning ühiskondlikult aktiivse positsiooni omamisega juba varasemalt – vale.
17.Ehkki kohus nõustub, et tagakiusuks ei saa pidada üksnes poliitiliste vaadete omamist, aga unustada ei saa, et kui isik soovib oma vaateid avaldada, siis võib tagakiusamine kui selline seisneda nt riigivõimu ebaproportsionaalses süüdimõistmises või karistamises ning mis saab juhtuda siis, kui kaebaja vaated ning teod (sõjavastasus ja Urkaina organisatsioonide rahaline toetamine) Venemaa ametivõimudele teatavaks saab. Ehkki PPA leiab korduvalt, et kaebaja ei ole selline isik, kes võiks Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattuda, siis ei nähtu otsusest, miks sellise järelduseni on jõutud ning seda olukorras, kus kaebaja sotisaalmeedias postitusi teeb. Ka päritoluriigi infot ei ole selle kohta otsuses esitatud. Arvestada tuleks ka sellega, et kui kaebaja peaks Venemaa ametivõimude huviorbiiti oma tegevusega sattuma, siis kas talle oleks tagatud efektiivse õiguskaitse saamine. Ei saa eeldada, et Venemaa ametivõimud või kohtunikud võiksid astuda vastu Putini poliitikale ja riigis kehtestatud seadustele. Euroopa Liidu Varjupaigaagentuur (EUAA) avaldas 2022. aasta juunis raporti, mille kohaselt on keelatud meeleavaldustel vahistatud osalejatele juurdepääs esindajale9. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et selline suhtumine laieneb kõigile isikutele, kes võimuvastase tegevusega ametivõimude huviorbiiti satuvad. PPA-l on kohustus koguda selle kohta päritoluriigi infot, mida aga praegusel juhul tehtud ei ole.
18.Kuigi HKMS § 158 lg 31 võimaldab kohtul hinnata rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning võimaldab vastustajal enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada, siis ei saa normi eesmärgiks olla haldusmenetluse ja selle läbiviimiseks vajaliku päritoluriigi info kogumise ja analüüsimise üle toomine kohtumenetlusse. Kohtumenetluse eesmärk ei saa olla selliste puuduste kõrvaldamine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA on jätnud välja selgitamata asjakohase päritoluriigi info ning rikkunud seeläbi olulisel määral uurimiskohustust ja sellega seoses ka põhjendamiskohustust. Kohus tühistab PPA otsuse tervikuna (haldusmenetluse seaduse § 58) ning kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
19.Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l muu hulgas koguda asjakohast päritoluriigi informatsiooni kaebajaga sarnase profiiliga (eeldusel, et tema sõjavastane meelsus ning Venemaa kodakondsusest loobumise soov ei ole Venemaa ametivõimudele teatavaks saanud ja ta jätkas postituste tegemist ja meelsuse avaldamist) isikute kohta (sh nt kuidas suhtutakse piiriületusel pikaaegse elaniku elamisloa alusel Ukrainas, mis on vaenulik riik, elanud Venemaa kodanikesse (kas talle võib saada osaks Venemaa ametivõimude tavapärasest suurem tähelepanu ja kontroll piiril), mil viisil ja kas kontrollitakse nende meelsust (nt vaadatakse telefone, soovitakse pangaväljavõtteid jne) ja sissetulekuid, mil viisil käitutakse ukrainlastega, kes on abistanud ja abistavad Ukraina organisatsioone ning rahastavad neid jne) ning teha otsus lähtuvalt sellest.
20.Kuna kohus leidis, et PPA on jätnud asjakohase päritoluriigi info kogumata ning sel põhjusel tuleb otsus tervikuna tühistada, siis vaatamata sellele peab kohus vajalikuks peatuda lühidalt ka PPA otsuse sellel osal, mis puudutab kaebajale sissesõidukeelu kohaldamist. Kohtu hinnangul on PPA selles osas põhjendamatult asunud positsioonile nagu kaebajal puuduksid ema ja teiste
sugulastega lähedased suhted. Kaebajaga toimunud intervjuudest selliseid väiteid ei nähtu. Asjaolust, et isik ei soovi emaga 30. aastaselt koos elada, ei saa teha järeldust lähedaste suhete puudumise kohta. Samuti jääb kohtule arusaamatuks sissesõidukeelu osas PPA väide, et kaebaja otsis riiki, kus oleks taotluse esitamiseks parimad majanduslikud ja muud võimalused. Kaebaja selgitas nii intervjuudel kui ka kohtuistungil oma teekonna tagamaid ning enda teadmist sellest, et ta ei tee midagi valesti. Kaebaja eeldas, et talle kohaldub ajutine kaitse, kuid alles Eestis selgus, et ajutist kaitset tal Eestis saada ei ole võimalik ning tal tuleb esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Kohtule teadaolevalt on Euroopas riike, kes võimaldavad ajutise kaitse ka neile kolmanda riigi kodanikele, kes elasid sõja alguses Ukrainas nt pikaajalise elaniku või alalise elaniku elamisloa alusel. Seega väide, et kaebaja otsis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks endale sobilikku riiki, on meelevaldne. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehti kaebaja kasuks. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot, mis tuleb vastustajal talle hüvitada.
22.Kuna kohus tühistab PPA otsuse tervikuna, siis ei ole vajalik läbi vaadata kaebaja poolt kohtuistungil tingimuslikult esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Kuna tegemist oli tingimusliku taotlusega olukorraks, kus kaebus jääb rahuldamata, siis sel põhjusel ei ole ka vajadust lahendada seda kohtuotsuse resolutsioonis.
23.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.