X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkiri nr 52/22/54, 04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastus nr 5-15/22/7-3 vene keelde
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt ja kohustada Tallinna Vanglat uuesti otsustama Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/53 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 kaebajale vene keelde tõlkimise üle. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.11.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.04.02.2022 sai kinnipeetav X Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 58/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3. Kõik nimetatud dokumendid edastati kinnipeetavale posti teel 04.02.2022 (dtl 163).
2.Tallinna Vanglas registreeriti 03.03.2022 X vaidena pealkirjastatud võõrkeelne pöördumine (reg nr 5-15/22/75-1). Võõrkeelsest vaidest on aru saada, et vaide esitaja vaidlustab, et 07.02.2022 pöördumisele nr 18/22/3796-1 vastati ühise 25.02.2022 vastusega nr 18/22/3794-2 ja tagastati võõrkeelsed pöördumised Xle tõlkimise korraldamiseks ja jäeti pöördumine läbi vaatamata.
3.Tallinna Vangla andis 23.03.2022 kirjaga nr 5-15/22/75-2 Xle tähtaja võõrkeelse pöördumise tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks. Tähtaja jooksul X puudusi ei kõrvaldanud. Sellest tulenevalt tagastas Tallinna Vangla 04.04.2022 kaebaja vaide oma otsusega nr 5-15/22/75-3 läbivaatamatult.
4.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruses nr 3-22-602 antud selgitusi luges Tallinna Halduskohus oma 01.06.2022 määruses kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ning võttis kaebaja kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat tõlkida kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkiri nr 52/22/54, 04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 58/22/927-2 ja 03.02.2022 vastus nr 5-15/22/7-3 vene keelde.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.X kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Tallinna vangla rikub kõikides oma vastustes VangS § 41 lg 1 ja 2 ja ei täida neid, jättes õigusvastaselt kõik kaebaja kaebused ja vastuväited tõlkimata ja arvestamata. Tallinna Vangla annab oma vastustes valeandmeid. Vangla volituste ja kohustuste hulka kuulub juba olemasolevate seaduste range rakendamine sellisena nagu need on, moonutamata nende olemust ja tähendust omal moel, et vältida nende rakendamist. Kaebajal ei ole raha, et tõlkimise eest maksta. Kaebaja ei räägi eesti keelt. Kaebaja nime ja perekonnanime sildil on vanglas eesti keele oskuse kategooria A. Ja ITK-s 2021-2022 on kaebajal hinne üks, mis on selge tõend, et kaebaja ei oska eesti keelt, ehk vangla valetab oma vastustes, et kaebaja räägib eesti keelt. Kui kaebaja räägiks eesti keelt, siis jääb selgusteks, miks pakub vangla kaebajale eesti keele kursusi A1 tasemel.
5.2.Kaebaja selgitab, et ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Vastavalt VangS § 34 lg-le 4 võib vangla kinnipeetavale pakkuda eesti keele õppimist ainult kinnipeetava enda soovil. Vanglal ei ole õigust peale suruda eesti keele õppimist ilma kaebaja nõusolekuta ega heita eesti keele õppimisest keeldumist kaebajale ette ning seetõttu jätta kaebaja pöördumistest tõlked tegemata. Kaebaja leiab, et vanglal ei ole õigust nõuda kaebajalt eesti keele õppimist. Vastavalt Harju Maakohtu otsusele mõistis kohus talle vabaduse kaotuse, ning kuskil ei ole kirjas seda, et vanglas karistusaega kandes peab kaebaja õppima keeli. Vangla on kohustatud kõik oma käskkirjad ja otsused viima kinnipeetavani talle arusaadavas keeles, kas suuliselt või kirjalikult.
5.3.Vastustaja valetab, et kaebaja valdab eesti keelt ning saab end ise kaitsta, sest on kunagi vangla poole eesti keeles pöördunud. Kaebaja ei ole kunagi isiklikult vangla poole pöördunud eesti keeles, kuna ei oska seda. Kõik eestikeelsed pöördumised on kaebaja jaoks mõni vanglaametnik või kinnipeetav kirjutanud ning kaebaja on need ümber kirjutanud. Vangla ei ole kaebaja keeleoskust faktidega tõendanud. Kui kaebaja saaks eesti keelest aru, oleks ta ammu kirjutanud eesti keeles.
5.4.Kaebaja leiab, vastustaja hoiab antud juhul kõrvale Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-de 1, 2, 4 täitmisest.
5.5.Vangla kontaktisik Dorel Poogen jättis täitmata õiguskantsleri 04.06.2009 nõudmise nr 7-4/080940/0903300, mida ametnik väga hästi teadis ja mida kaebaja oli ametnikule selgitanud.
5.6.Antud asjas vaidlus seisneb selles, kas Tallinna Vangla oleks pidanud tegema oma 04.02.2022 distsiplinaarkäskkirjade tõlkeid kaebajale arusaadavasse vene keelde või siis mitte. Tallinna Vangla võttis oma 30.06.22 vastuses kaebusele kaebaja arvates arusaamatu seisukoha. Kord kirjutab punktis 3, et vangla ei ole kohustatud tõlkima oma käskkirju, kus viitab suurele hulgale seadustele, sealhulgas ka haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele, teine kord punktis 4 juba märgib, et kontaktisik tõlkis kaebajale dokumente ja et väidetavalt seda on videosalvestisest näha, mis on vale. Tallinna Vangla on vastuses iseendaga vastuolus ja esitab vaid neid seadusi, mis on talle endale kasulikud. Mitte mingisuguseid suulisi, ega kirjalikke käskkirju ametnik Dorel Poogen pole kaebajale tõlkinud. Vastasel korral ei oleks kaebaja kohtusse pöördunud.
5.7.Tulles tagasi vangla vastuse juurde, milles ta väidab, et vangla ei pidanud tegema ei kirjalikke ega suulisi tõlkeid, soovib kaebaja vanglale meelde tuletada Euroopa Vangla Reeglid REC (2006)2 p.59,a,e – Distsipliin ja karistus: Reegel 59 – Distsipliini rikkumises süüdistavad vangid: 59.a. Nendele teatatakse viivitamatult nendele arusaadavas keeles ja üksikasjalikult nende vastu esitatud süüdistuse laadist. 59.e. Peavad saama tasuta tõlgi abi, kui nad ei saa menetluses kasutatavast keelest aru või ei kõnele seda.
5.8.Ülal nimetatud reeglid kuuluvad vangla jaoks täitmisele kohustuslikus korras, seda on kinnitanud ka kohtupraktika (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-1470244) Eeltoodust saab järeldada, et vangla on kohustatud tegema enda distsiplinaarkäskkirjadest tõlkeid vangide jaoks arusaadavasse keelde, mida nad valdavad. Antud juhul on selleks vene keel. Vastasel juhul pole kaebajale üldsegi arusaadav, kuidas peab eesti keeld mitte valdav kinnipeetav aru saama, mida vangla talle ette heidab ja millest kirjutab. Sama nõuab õiguskantsler kõikidelt vanglatelt, sh Tallinna Vanglalt, oma 04.06.2009 kirjas nr 7-4/080940/0903300 p. 83 kõikidele vangladirektoritele märkides: „Vangla peab kandma hoolt lähtudes heast haldustavast, mis lähtub põhiseaduse § 14, et vangid saaksid oma muredega (avaldustega, taotlustega jne) pöörduda vangla poole ja saaksid vangla vastustest aru. Vajadusel peab vangla oma ametlikud vastused ja isiku arvamusel kõige tähtsamad ühekordse toimega aktid (näiteks distsiplinaarkaristuse käskkirjad) ka tõlkima. Hinnates tõlkimise vajadust (kas tõlkida või mitte), viisi (tervikuna või osaliselt) ja vormi (suuliselt või kirjalikult) tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolusid. Kuid Tallinna Vanglas polnud mitte kunagi ükski distsiplinaarkäskkiri või tavaline vangla direktori või tema asetäitja käskkiri vangidele tõlgitud ei suuliselt, ega kirjalikult. Kaebaja väidab, et kontaktisikud ei ilmu sektsiooni nädalate kaupa. Küsimusi ei saa lahendada, ei saa ei koputamise ega helistamise teel kätte. Telefone vastu ei võeta, sektsioonidesse kohale ei tulda, vangidega ei töötata.
5.9.04.02.2022 käskkirjad nr 5-2/22/53 ja nr 5-2/22/54 saatis vangla kaebajale postiga nagu talle tavaliselt meeldib teha (vt postiregistri väljavõtte koopia, kus on märgitud, et need käskkirjad saatis vangla kaebajale posti teel, aga mitte pole toonud kontaktisik Dorel Poogen ja tutvustanud kaebajale nende sisu tõlkides vene keelde).
5.10.Vangla vastuse puntki 5 kohta selgitab kaebaja kohtule, et kontaktisik peale kaebaja kaebusi vangla direktorile ja ploki juhatajale tema peale loomulikult käis kaebaja juures, kuid mitte selleks, et tõlkida 04.02.2022 nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 nr 5-2/22/54 käskkirju. Kaebaja oli lukustatavas kambris ja juttu võis olla ükskõik millest. Teiseks, kaebajal on suured kahtlused, et kontaktisik D. Poogen oli kaebaja kambri juures isegi 20 minutit. Videosalvestiselt pole ju näha, mis dokumendid need on ja milleks kaebaja midagi näitas käega ametnikule kui ta tõlkis dokumenti (vist luges seda suuliselt ette). Milleks ametnikule D. Poogen tulla kaebaja juurde kambrisse, tõlkida kaebajale suuliselt käskkirju, et hiljem kaebajale need postiga saata?
5.11.Kaebaja väidab, et ta sai käskkirjade sisust teadlikuks pöördudes esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole. Mis puudutab kaebusi haldusasjades nr 3-22-710 ja 3-22-711, et kaebaja justkui ei kinnitanud, et ta ei saanud aru käskkirjade sisust, siis kohtus kaebajalt seda ei küsitud. Kaebajale tegi nendest käskkirjadest nr 5-2/22/54 ja 5-2/22/53 suulise tõlke kinnipeetav.
5.12.Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukoha, et vastustaja rikkus õiguskantsleri 04.06.2009 nõudeid nr 7-4/080940/0903300 väljastades kaebajale distsiplinaarkaristuse käskkirjad 04.02.2022 nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 nr 5-2/22/54 ning tahtlikult ja teadlikult ei tõlkinud kaebajale nende sisu, takistades nende edasi kaebamist. Kaebaja märgib, et õiguskantsleri arvamus on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav ning vangla vastupidised väited on asjakohatud. Õiguskantsleril on vaieldamatu autoriteet ja kõik tema soovitused on täitmiseks kohustuslikud ning neil on suur kaal ja tähtsus. Tallinna Vangla suhtumine õiguskantsleri soovitustesse peegeldab aga üldiselt vangla suhtumist seaduste täitmisesse.
5.13.Kaebaja toob veel välja, et ei ole kordagi oma kaebuses Tallinna Vanglale ega halduskohtule väitnud, et ta nõuab või nõudis Dorel Poogenilt endale kirjalikke tõlkeid 04.02.2022 käskkirjast nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 käskkirjast nr 5-2/22/54. Pärast 07.01.2022 konflikti kaebajaga seoses vangla käskkirjaga (vangla 06.01.2022 käskkiri nr 1-22 (1-2/7), mida keelduti tõlkimast, keeldus ametnik Dorel Poogen ka neid distsiplinaarkäskkirju tõlkimast. Mis puudutab veel kontaktisiku Dorel Poogen käitumist 28.07.2022 kaebuses ja 07.01.2022 kaebuses asjas nr 3-22-602, siis kuigi Tallinna Halduskohus koos Tallinna Vanglaga pesid Dorel Poogna süüst puhtaks, et mitte maksta kaebajale rahalist kompensatsiooni 100 euro suuruses summas, on kaebaja kaebusel tulemus olemas. Ülemad, ilmselt sisekontrollist, raputasid Dorel Poognat tema käitumise ja kinnipeetavatega konfliktitsemise eest. Nüüd on ta siidine, räägib kaebajaga viisakalt ja täidab kõik kaebaja nõudmised, kuigi kurdab sageli. Nii et kaebaja on oma kaebuse tulemusega rahul.
5.14.Kokkuvõtvalt jääb kaebaja oma nõudmiste juurde ja palub kaebuse rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastus nr 5-15/22/7-3 vene keelde, on perspektiivitu.
6.2.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on toimingut tegema või haldusakti andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud
toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62- 09, p 11).
6.3.EV põhiseaduse (PS) §-st 6 ja § 52 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti keel, mis on ka riigiasutustes asjaajamiskeel. Keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 sätestab haldusmenetluse keelena eesti keele. Seega PS §- st 6 ja § 52 lg-st 1, KeeleS § 3 lg-st 1 ning HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt tuli Tallinna Vanglal kaebaja viidatud dokumendid vormistada eesti keeles. Vangistusseadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tõlkida kinnipeetavale dokumente kirjalikult vene keelde. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale sõnaselget õigust nõuda eestikeelsete haldusaktide tõlkimist vene keelde. Seega ei olnud Tallinna Vanglal kohustust kaebajale väljastada dokumentide kirjalikku või täielikku suulist venekeelset tõlget.
6.4.Vastustaja selgitab, et tavapärase praktika kohaselt annavad inspektor-kontaktisikud (vajadusel ka teised vanglaametnikud) riigikeelt mittevaldavatele isikutele vajadusel suulise ülevaate nendega seonduvalt koostatud dokumentidest (haldusakti, kirjad jms) ning selgitavad kokkuvõtlikult dokumentide sisu kinnipeetavale arusaadavas keeles. Ka õiguskantsler on oma mitmetes avaldatud seisukohtades leidnud, et reeglina on küllaldane, kui vangla abistab kinnipeetavat isikut riigikeelsete dokumentide mõistmisel sel moel, et mõni vanglateenistuse ametnik aitab selgitada vastava dokumendi sisu (õiguskantsleri 16.07.2012 seisukoht nr 74/120987/1203388; 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392).
6.5.Käesoleval juhul on inspektor-kontaktisik 02.04.2022 tutvustanud ja tõlkinud kaebajale 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 aluseks olnud 02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollid (30.06.2022 vastuse lisa 1 dtl 79-94). Seda, et kaebajale on eelnimetatud protokollides sisalduva kohta antud põhjalik teave tõendab ka 02.02.2022 videosalvestis, millest nähtuvalt on inspektorkontaktisik Dorel Poogen 02.02.2022 ligi 20 minutit (kell 16.51 — 17.11) 03 kambri nr 12 (kus viibis kaebaja üksinda) kinnipeetavale lahtise toiduluugi kaudu selgitusi andnud. Kuigi Tallinna Vangla videokaamerad heli ei salvest on kehakeelest aru saada, et ametnik annab kambris viibijale selgitusi luugil olevate paberite kohta — kambris oleva isiku käsi osutab korduvalt luugil olevatele paberitele ning ka ametnik suunab oma käe vestluse käigus korduvalt paberite suunas. Kuivõrd 04.02.2022 distsipliinirikkumiste kohta koostatud käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 52/22/53 sisuliselt kordavad rikkumiste kohta 02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluste protokolle, oli kaebajale käskkirjade kättetoimetamisel nende sisu juba teada. Kuivõrd 04.02.2022 distsipliinirikkumiste käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 kordavad sisuliselt rikkumiste kohta 02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluste protokolle ning kaebajale ka selgitati protokollide tutvustamisel, et käskkirjad tulevad sisult prokollidega samad, oli kaebajale käskkirjade kättetoimetamisel nende sisu juba teada. Arvestades, et kaebaja on mõlema käskkirja tühistamiseks ka kohtule kaebused esitanud – haldusasjad nr 322-710 ja nr 3-22-711 – ning ei ole antud kaebustes väitnud, et poleks käskkirjadest aru saanud, saab järeldada, et kaebajale oli käskkirjade sisu teada. Kuivõrd kaebaja on pöördunud käskkirjade nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 tühistamise nõudega halduskohtusse ning kohus on kaebused asjades nr 3-22-710 ja nr 3-22-711 menetlusse võtnud, sh on haldusasjas nr 3-22- 711 tehtud kohtuotsus tänaseks ka jõustunud, võib vastustaja hinnangul käesolev kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks käskkirjade nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 olla muutunud ainetuks. Kaebajale 03.02.2022 antud vastusega nr 5-15/22/7-3 (30.06.2022 vastuse lisa 2 dtl 102-103) tagastati kaebajale vaie põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puuduseid, s.o tõlkinud vaiet eesti keelde ning vangla ei pidanud põhjendatuks vaiet riigi kulul tõlkida. 03.02.2022 vastus oli sisult sarnane vastustega, millega oli kaebajale varasemalt korduvalt vaideid tagastatud. Arvestades, et vaide esitaja on 03.02.2022 vastusele nr 5-15/22/7-3
sarnaseid kirju eelnevalt juba arvukat saanud (30.06.2022 vastuse lisa 3, dtl 95-100), ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks ka 03.02.2022 koostatud dokumendi pealkirjaga „Vaide tagastamine“ sisu. Vangiregistrisse 22.02.2022 inspektor-kontaktisiku päevikukandest järelduvalt on Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu kaebajale tõlgitud hiljemalt 22.02.2022.
6.6.Eeltoodust lähtuvalt on kaebajale teada Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjade nr 52/22/54 ja nr 5- 2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7- 3 sisu. Kuivõrd õigusaktidega ei ole pandud vanglale kohustust esitada kinnipeetavatele dokumente võõrkeelsetena, ei saa Tallinna Vanglat kohustada sooritama toiminguid, mille sooritamiseks vanglal õigusaktidest tulenevalt kohustus puudub.
6.7.Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kaebajale on vangistuse ajal korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid isik ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati kaebaja riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema vähese motiveerituse tõttu õpe taas katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 ja 17.06.2022 kaebaja riigikeele oskust testida, kuid isik sellest keeldus. Olukorras, mil vanglal ei ole kaebaja keeldumise tõttu olnud võimalik tema keeletaset testida, ei saa järeldada, et kaebajal eestikeele oskus puudub - pigem näitab see kaebaja soovib oma keeleoskust varjata, kuivõrd vastupidisel juhul jääb arusaamatuks, miks kaebaja keeletaseme testist keeldub. Samuti on kaebaja praeguse vangistuse ajal inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seega kaebaja põhimõtteliselt keeldub enda riigikeele oskust arendamast. Arvestades, et kaebaja ka pidevalt nõuab, et vangalaametnikelt korduvate sarnaste vangla vastuste tõlkimist, võib kaebaja käitumist pidada pahatahtlikuks. Kaebaja tegevus ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on õpetada kinnipeetavale vajalikke põhimõtteid ja oskusi eluks vabaduses. Kinnipeetav peab võimalikult suures ulatuses ise hakkama saama, sh hoolitsema rahaliste vahendite olemasolu eest ja kasutama vanglas pakutud võimalusi igapäevaelus hakkama saamiseks, sh tegema omalt poolt kõik, et suuta Eestis elades hakkama saada riigikeeles suhtlemisega. Seega peab kinnipeetava enda huvi olema kasutada vangla pakutud võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Kinnipeetavas ei tohi vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda tunne, et ta ongi õigustatud saama riigilt kõike tasuta ning riigil ongi ühepoolne kohustus suhelda kaebajaga tema poolt sobivas keeles. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja kaebaja võõrkeelse suhtluse soodustamine viib üha enam võõrandumiseni ühiskonnast ning selliselt saab kaebajast isik, kes unustades ära oma kohustused, oskab üksnes nõuda oma õigusi. Hea usu põhimõttega ei saa kuidagi kooskõlas olevaks pidada olukorda, mil kaebaja ilma igasuguse adekvaatse põhjenduseta on aastaid vangla pakutud riigikeele õppes osalemisest keeldunud ning nõuab oma keeleoskamatusele rõhudes pidevalt vanglaametnikelt vastuste tõlget.
6.8.Kaebaja on eksimuses, õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300 on soovitusliku iseloomuga. Õiguskantsleri soovitus ei loo vanglale lisakohustusi ega anna kinnipeetavale lisaõigusi. Samuti on kohtupraktika kohaselt liikmesriikidele õiguslikult mittesiduvaks dokumendiks kaebaja viidatud Euroopa vanglareeglistik (nt Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2021 otsus asjas nr 3-19-1538, Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-1968).
6.9.Kaebaja väited inspektor-kontaktisiku Dorel Poogeni suhtes on ulmelised ja otsitud. Tallinna Vangla palub kohtul tutvuda 01.07.2022 esitatud tõendiga, mis sisaldab inspektorkontaktisiku selgitusi. Inspektorkontaktisik on kaebajale vangla poolt koostatud dokumentide sisu tõlkinud ja selgitanud.
6.10.Tallinna Vangla juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et õiguskantsleri soovitus oli adresseeritud Viru Vanglale. Kaebaja on vääriti tõlgendanud õiguskantsleri 04.06.2009 soovituse nr 7-4/080940/0903300 sisu. Õiguskantsler on leidnud, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja vangla ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinni peetavale isikule kirjaliku tõlke teenust. Samuti on õiguskantsler leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus, kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektorkontaktisikute selgitustega dokumentides öeldu kohta. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300, õiguskantsleri 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392) Õiguskantsler on seisukohal, et vanglal on kohustus teatud määral hoolitseda selle eest, et kinni peetavatel isikutel, kes küllaldaselt riigikeelt ei valda, oleks võimalik nende igapäevaelu enam mõjutavate üldkorralduste (eeskätt päevakavad jms aktid) sisust küllaldaselt aru saada. Vangla võib seda tagada kas nimetatud üldkorraldusi tõlkides või ka seeläbi, et inspektor-kontaktisikud või muud vanglateenistuse ametnikud selgitavad kinni peetavatele isikutele nende sisu. (Õiguskantsleri 16.07.2012 seisukoht nr 7-4/120987/1203388.) Õiguskantsleri soovituses nr 7-4/080940/0903300 on õiguskantsler märkinud, et üheski vanglas pole kinnipeetavatel talle teadaolevate statistiliste andmete kohaselt õigust nõuda vähemusrahvuste keelseid vastuseid. Tallinna Vangla soovib juhtida tähelepanu õiguskantsleri soovituse kolmandale lõigule: „Kinni peetavate isikute võimalused keeleõppeks on üksjagu väiksemad vabaduses viibivate isikute võimalustest. Keele omandamine ei sõltu vaid nende tahtest.“ Soovituse punktis 96 on õiguskantsler välja toonud, et ta ei pea lahendust, kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektor-kontaktisikute selgitustega dokumentides öeldu kohta, põhiseadusega vastuolus olevaks lahenduseks. Seda eeldusel, et selline süsteem tõepoolest toimib ja riigiasutus rakendab vajadusel ka HMS § 21 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõigust. Niisugune olukord peaks olema optimaalne lahendus, mis ühest küljest tagab kinni peetavale isikule võimaluse mõista tema suhtes langetatud otsuseid, ent samas stimuleerib ka teda otsima ja kasutama võimalusi riigikeele õppimiseks kas omal käel või vangla abiga. Tallinna Vangla on kaebajale korduvalt pakkunud riigikeele õpet, kuid kinnipeetav ei soovi riigikeele õppes osaleda. Kaebaja eesti keele oskuse testimine oli planeeritud läbi viia 17.06.2022, kuid kaebaja keeldus testimisest ja ei väljunud kambrist, kui valvur teda kutsus.
6.11.Kuigi kaebaja 28.07.2022 kaebuses toodud väited ametnik D. Poogeni 07.01.2022 käitumise kohta ei ole käesoleva kaebusega otseselt seotud, peab vastustaja vajalikuks märkida, et haldusasjas nr 3-22-602 toimunud kohtumenetluse käigus kaebaja süüdistused D. Poogen poolt käskkirja tõlkimata jätmise ja ebaviisaka käitumise kohta kinnitust ei leidnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Käesolevas ajas on küsimuse all, kas Tallinna Vangla on kohustatud tõlkima kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 vene keelde.
8.Kaebus on esitatud küll ka seoses kaebaja 03.03.2022 vaidega, mille Tallinna Vangla tõlkimata jättis, kuid tulenevalt sellest, et kohus luges kohtueelse menetluse läbituks ja võttis kaebuse menetlusse, siis kaebaja eesmärk on antud juhul üheselt see, et vastustaja tõlgiks vangla kulul kaebajale ülal viidatud dokumendid. Seejuures ei ole kaebaja nõudnud tingimata viidatud dokumentide kirjalikku tõlkimist, kaebaja nõustub ka nende suulise tõlkimisega lähtudes õiguskantsleri soovitustest.
9.Kohtul tuleb asja lahendamiseks seega esmalt kindlaks teha, kas vangla on kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 vene keelde tõlkinud või mitte. Kohus märgib siinkohal, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kirjalikult nimetatud dokumente kaebajale vene keelde tõlgitud ei ole. Kohus märgib, et ka vastustaja poolt tõendina esitatud videoülesvõte käsitleb väidetavat otsuste aluseks olnud protokollide tõlkimist. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest ei oleks kohtul ka hääleta ja piisava teravuseta videosalvestiselt kindlaks teha, millist dokumenti ja kas üldse tõlgitakse kaebajale. Kohus märgib, et helisalvestuseta videoülesvõtte tõenduslik väärtus räägitus suhtes on paratamatult väga väikene ja vastustaja peaks tõsiselt kaaluma, millistel juhtumitel ja mille tõendamiseks saab selliseid tõendeid kohtule esitada.
9.1.Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et kõik ülal nimetatud dokumendid on kaebajale kätte antud allkirja vastu posti teel kuupäeval 04.02.2022, mida kinnitab kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (dtl 163), ehk mitte kontaktisiku poolt koos suuliste selgitustega. Vastustaja ei ole eeltoodule ka vastu vaielnud ega ühegi tõendiga ümber lükanud.
9.2.Küll aga väidab vangla esmalt, et kaebajale pidi olema Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 sisu teada ja arusaadav, kuivõrd kaebajale olid tõlgitud varasemalt so 02.02.2022 kontaktisiku poolt suuliselt vastavad distsiplinaarmenetluse protokollid (dtl 79-94). Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas distsiplinaarmenetluse prokolle tutvustati kaebajale suuliselt vene keeles või mitte. Vaidlus on selles, kas vangla pidi kaebajale vene keelde tõlkima ka lõplikud haldusaktid ehk distsiplinaarmenetluse käskkirjad. Kohus leiab, et vastustaja enda seisukohtadega on tõendatud, et nimetatud käskkirju ei ole kaebajale vene keelde tõlgitud ei kirjalikult ega ka suuliselt.
9.3.Samuti ei ole vaidlust selles, et 03.02.2022 vastust nr 5-15/22/7-3 „vaide tagastamine“ ei ole kaebajale vene keelde tõlgitud. Vangla leiab, et kaebaja pidi sellest dokumendist aru saama, kuivõrd talle on varasemalt korduvalt samasisulisi otsuseid tehtud. Kohus vastustaja eeltoodud seisukohaga nõustuda ei saa. Üksnes selle põhjal, et isikule on tehtud samasisulisi otsuseid ei saa asuda seisukohale, et isik pidi dokumendi sisust ja põhjendustest aru saama.
9.4.Tallinna Vangla 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 „taotluse rahuldamata jätmine“ (kaebaja taotles enda ümberpaigutamist Tartu Vanglasse) osas on vastustaja märkinud, et Vangiregistrisse 22.02.2022 inspektor-kontaktisiku päevikukandest järelduvalt on Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu kaebajale tõlgitud hiljemalt 22.02.2022. Kohtule on esitatud nimetatud päevikukande väljavõte (dtl 254). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu on kaebajale suuliselt tõlgitud 22.02.2022 ning selles osas on kohustamiskaebus põhjendamatu. Kaebaja ka oma kaebuses sisuliselt viidatud dokumendi osas ühtegi seisukohta kohtule esitanud ei ole.
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 täpsustab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Lisaks sätestab KeeleS § 12 lg 3 ka võimaluse
võõrkeelse avalduse vastuvõtmiseks ja menetlemiseks seda tõlkimata, vastates sellele eesti keeles. Niisiis tuleb haldusmenetlus eelkõige läbi viia eesti keeles, kuid seadusandja on haldusorganile jätnud ka kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda tõlget ning kui seda nõuda, siis kas nõuda tõlke eest tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise. Kohus leiab, et eeltoodud põhimõtted kehtivad ka olukorras, kus isik ei soovi esitada omapoolset avaldust võõrkeeles ja otsustada tuleb selle tõlkimise üle ning selle üle, kelle kulul avaldus tõlgitakse, vaid ka olukorras, kus isiku suhtes koostatakse haldusakt haldusorgani algatusel ning tõusetub küsimus haldusakti (sh haldusmenetluse materjalide) tõlkimisest isikule. Teisisõnu on haldusorganil kaalutlusõigus ka sellise haldusakti tõlkimise vajaduse üle otsustamisel.
11.Kinnipeetavad on karistuse kandmise tõttu allutatud vangla režiimile ning seetõttu on nende potentsiaalne vajadus haldusmenetluses oma õigusi kaitsta oluliselt suurem kui vabaduses viibivatel isikutel. Seejuures ei ole eesti keelt mittevaldavatel kinnipeetavatel vabaduses viibivate isikutega võrreldavaid võimalusi haldusmenetluses eesti keeles osalemiseks, kuna nende kasutuses olevad ressursid on üldreeglina oluliselt piiratumad. Seega tuleb nii kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste puhul kui ka eesti keelt mittekõnelevate kinnipeetavate puhul neile eesti keelsete haldusaktide vormistamisel eriti hoolikalt kaaluda, kas kinnipeetavalt tõlke kulude kandmise nõudmine on põhjendatud. Siiski ei tähenda see seda, et kinnipeetavale tuleks alati ja piiramatult võimaldada kinnipidamisega seonduvates haldusmenetlustes riigi kulul tõlgi kasutamist. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Seetõttu näevad ka VSKE § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Kohus leiab, et vanglal tuleb nii võõrkeelsete pöördumiste, millele ei kohaldu VSKE § 491, kui ka vangla poolt omal algatusel antavate haldusaktide puhul kaaluda, kas pöördumise menetlemiseks on vajalik nõuda kinnipeetavalt tõlget või tuleb haldusakt kinnipeetavale tõlkida ning kas on põhjendatud nõuda tõlke eest tasumist kinnipeetavalt.
12.Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud riigikeele õppimisest, pole iseenesest nii isiku pöördumiste kui ka vangla poolt väljastatavate haldusaktide tõlkimiskulude kandmise otsustamisel õigusvastane. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebajal ei ole eesti keele õppimise kohustust. Kuid samamoodi ei ole riigil piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul isikule, kes lihtsalt ei taha keelt õppida. Sellisel juhul on kohtu hinnangul tõlkimine põhjendatud vaid isiku õiguste intensiivse riive korral. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkirjade puhul tuleb igal juhul asuda aga seisukohale, et tegemist on isiku õiguste intensiivse riivega.
13.Sellest tulenevalt leiab kohus, et vangla oli kohustatud kaaluma Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 kaebuse esitajale vähemalt suuliselt tõlkimist. Eeltoodust ei vabasta asjaolu, et isikule tõlgiti 02.02.2022 ülal viidatud käskkirjade aluseks olevad distsiplinaarmenetluse prokollid. Isikul peab olema võimalik aru saada lisaks distsiplinaarmenetluse protokollile ka tema suhtes välja antud lõplikust haldusaktist (sh selleks, et välja selgitada selle vaidlustamise vajadus). Sama moodi leiab kohus, et vaide läbivaatamata jätmise otsus riivab intensiivselt kaebaja õigusi, kuivõrd sellest sõltub otseselt edasine kaebeõigus. Seega tuli vastustajal kaaluda kaebajale ka Tallinna Vangla 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 tõlkimist.
Nagu ka vangla ja kaebaja viitavad, siis õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et vangla peab konkreetses kinni peetavat isikut puudutavas haldusmenetluses tõlke vajaduse, viisi vormi ja vangla poolt tõlke kulude kandmise üle otsustamisel kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma hea halduse põhimõtetest. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300.) Samuti on õiguskantsler leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus, kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektorkontaktisikute selgitustega dokumentides öeldu kohta. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300, õiguskantsleri 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392). Lisaks viitab kaebaja siinkohal asjakohaselt ka Euroopa Vanglareeglistikule Rec(2006), mille p 59. sätestab, et distsipliini rikkumises süüdistatava vangi suhtes kehtib järgmine: a. talle teatatakse viivitamata – temale arusaadavas keeles ja üksikasjalikult – tema vastu esitatud süüdistuse laadist; e. ta saab kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei saa menetluses kasutatavast keelest aru või ei kõnele seda. Käesoleval juhul ei ole vastustaja järginud ei hea halduse põhimõtet ega ka ülal viidatud õiguskantsleri soovitust ega Euroopa Vanglareeglistikus sätestatut tagada vähemalt suuline tõlge kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse käskkirjadest ning nendele esitatud vaide tagastamise otsusest. Veelgi enam, kusagilt ei nähtu, et vangla oleks üldse kaalunud nimetatud dokumentidest tõlke tegemist. Kohus leiab, et sellega on vangla käitunud õigusvastaselt. 14. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebus rahuldada osaliselt. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus aga kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tegemist on aga otsusega, kus vastustajal on kaalutlusruum, mistõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/53 ja 03.02.2022 vastust nr 5-15/22/7-3 tõlkima. Niisiis rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja kohustab Tallinna Vanglat Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 tõlkimist uuesti otsustama. Kuivõrd Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 5-8/22/927-2 on kaebajale tõlgitud, siis selles osas jääb kaebus rahuldamata.
15.Kohus selgitab siinkohal veel menetlusosalistele, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 halduskohtus (vt haldusasi nr 3-22-710 ja 3-22-711) ning mõlemas haldusasjas on esimese astme kohtuotsused tehtud, siis võib käesolevaks ajaks olla ära langenud vajadus kaebajale nimetatud käskkirju tõlkida. Samas kohus rõhutab, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mida tuleb põhjendada. Küll aga tuleks vanglal edaspidi arvestada käesolevas kohtuotsuses märgituga tõlkimise küsimuse otsustamisel vältimaks korduvaid samasisulisi vaidlusi.
16.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt seoses kaebaja viitega vangla poolsele VSKE § 491 lõigete 1, 2 ja 4 rikkumisele kohtueelse menetluse läbimisel, et selles osas on kohus seisukoha võtnud eelmenetluses ning vastavaid asjaolusid kohus käesolevas otsuses korduvalt ei pea vajalikuks käsitleda.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse 3 nõude osas ja 1 nõude osas jättis rahuldamata. Kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Küll aga
vabastati kaebaja menetlusabi korras riigilõivu kandmise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.