Keskkonnaõigus › Jahindus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Ansepuu OÜ on alates 07.09.2021 pankrotis, kuid kohus kasutab otsuses läbivalt äriühingu nime ilma märketa „pankrotis“

2(29)

2) Kahju suuruse kindlaks tegemiseks tuleb võrrelda kaebaja praegust olukorda kaebaja olukorraga, milles ta hüpoteetiliselt oleks, kui õigusi ei oleks rikutud (vt Riigikohus 23.03.2020 lahend asjas nr 3-16-1634, p 30; võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Ehk kui kaebajale oleks jahiluba väljastatud 15.05.2017. 3) Otsene varaline kahju seisneb rendimaade renditasudes perioodil 15.05.2017 kuni 25.12.2019, s.o kokku 951 päeva eest. Kaebaja on sõlminud kinnistute omanikega jahipidamiseks lepingud, millega maaomanikud andsid talle õiguse esindada end kõigis JahiS tulenevates küsimustes, sh õiguse määrata, kes saab kinnistutel väikeulukijahti pidada. SSJ jahipiirkonna osas hõlmas Silvester Mets OÜ-ga 01.09.2013 sõlmitud jahipidamise leping nr 10 kaebaja 07.10.2020 menetlusdokumendi punktis 1.3 loetletud katastriüksuseid. Rehe Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud jahipidamise leping nr 12 hõlmas SSJ piirkonnas asuvaid kaebaja 07.10.2020 menetlusdokumendi punktis 1.4 loetletud katastriüksuseid. Mõlemaid eelviidatud jahipidamise lepinguid pikendati 10.06.2017 kuni tähtajani 01.09.2028 ning seetõttu vastav pikendamine ei kajastunud 10.05.2017 kaebaja poolt vastustajale esitatud jahilubade taotlusele lisatud lepingutes. Jahimaade renditasude osas sõlmisid Silvester Mets OÜ ning kaebaja eraldi kokkuleppe, mille kohaselt tasutakse jahimaade renditasu üks kord aastas summas, mis lepitakse igakordselt eraldi kokku, kuid mitte väiksemas summas kui aastas 24 000 eurot + km ehk 2 000 eurot + km kalendrikuu eest. Silvester Mets OÜ ning Rehe Kinnisvara OÜ juhatuse liige oli nii lepingute sõlmimise, muutmise kui ka käesoleval hetkel on S.M ning mõlemad äriühingud kuulusid ühte kontserni. Vastavalt Silvester Mets OÜ ning Rehe Kinnisvara OÜ omavahelisele kokkuleppele lepiti kokku, et renditasud esitab Silvester Mets OÜ. Kaebaja ja Ansepuu OÜ sõlmisid 30.12.2016 kokkuleppe, mille kohaselt Ansepuu OÜ tasub jahimaade rendiarved kaebaja eest Silvester Mets OÜ-le ning kaebaja kohustuseks on kostja piirkonnas jahituristidele väikeulukijahi ja suurulukijahi korraldamine ning lubade taotlemine. Kokkuleppe mittetäitmise korral on kaebaja kohustatud renditasud Ansepuu OÜle hüvitama. (30.12.2016 leping, esitatud 07.10.2020 menetlusdokumendi lisana 4) Eeltoodust lähtuvalt esitas jahimaade renditasu arved OÜ Silvester Mets Ansepuu OÜ-le. Arved esitati aastase perioodi eest üks kord aastas. Kuivõrd kaebajale ei väljastatud õigusvastaselt vastustaja poolt jahiluba, ei olnud kaebajal võimalik OÜ-ga Ansepuu sõlmitud kokkulepet täita ning kaebajal on kohustus Ansepuu OÜ poolt tasutud renditasud Ansepuu OÜ-le hüvitada. Eeltoodut tõendab täiendavalt kaebaja ning Ansepuu OÜ vaheline võlatunnistus (väide ja tõend esitatud 25.05.2021 menetlusdokumendiga). Ansepuu OÜ tasus OÜ-le Silvester Mets jahimaade renditasude arved tasaarvestuse teel, mida tõendab äriühingute allkirjastatud saldokinnitus ning arveid kajastavad Ansepuu OÜ käibedeklaratsioonid (väited ja tõendid esitatud 25.05.2021 menetlusdokumendiga). 25.05.2021 menetlusdokumendi lisana 2 esitas kaebaja Rehe Kinnisvara OÜ ja L.N suusõnalise kokkuleppe kinnituse (allkirjastatud 06.04.2021), mille kohaselt on Rehe Kinnisvara OÜ-le kuuluvad kolm katastriüksust (2,53 ha, 2,60 ha, 4,69 ha) ja S.Mile kuuluv Vakkuma katastriüksus 17,72 ha antud suulise kokkuleppega rendile (samadel tingimustel Rehe Kinnisvara OÜ 01.09.2013 lepingus nr 12 kokkulepitule) ning leping kehtib kuni 31.12.2033. Viimases kirjalikus menetlusdokumendis (16.02.2023) kaebaja täpsustab, et Ansepuu OÜ on tasunud Silvester Mets OÜ-le kõik renditasud tasaarvestuse (mis on suuliselt kokku lepitud) teel. Seda kinnitab juba varem esitatud saldokinnitus ja Ansepuu OÜ käibedeklaratsioon. 16.02.2023 menetlusdokumendile on lisatud täiendavalt ka tasaarvestuskokkulepete 3(29)

väljatrükid Ansepuu OÜ raamatupidamissüsteemist. Kaebaja täpsustab (vastuseks 17.01.2023 kohtumäärusele), et tal ei ole kohustust Ansepuu OÜ-le midagi tasuda, kuna ta on vastava nõude (millele Ansepuu OÜ tugineb kaebaja maksejõuetusmenetluses) tasunud. Samuti esitas kaebaja 16.02.2023 menetlusdokumendi lisana kohtu nõudel 01.11.2016 töölepingu. Sellest nähtuvalt lõppes tööleping 25.09.2017, kuid kaebaja on seisukohal, et selle kehtivuse lõppemine ei mõjutanud 30.12.2016 rendi tasumise kokkuleppe kehtivust. 4) Kaebaja 14.09.2020 ja 07.10.2020 menetlusdokumentides on osaline eksimus jahimaade nimekirjas. Vastav eksimus on tulenenud asjaolust, et jahipiirkondade piirid ja valdade piirid ei kattu ning ka ühes külas võivad osad kinnistud kuulude ühe jahipiirkonna koosseisu ning osad teise jahipiirkonna koosseisu. Ekslikult on nimetatud SJS jahipiirkonna maaüksustena järgnevad maaüksused: Härjapõlve 10,69 ha, Sookandi 4,55 ha, Rajaveere 5,51 ha, Kontpuu 5,06 ha ning Kivipõllu 36,75 ha. Samas on jäänud kaebuses nimetamata mõned maaüksused, mis asuvad vastustaja jahipiirkonnas ning mille osas on kaebajal samuti jahipidamise lepingud sõlmitud. Nimelt Rehe Kinnisvara OÜ-ga on sõlmitud kokkulepe järgnevate katastriüksuste osas: 80701:002:0490 Hänga-Georgi 2,53 ha, Hänga-Georgi katastriüksuse 80701:003:0807 2,60 ha, Kopli katastriüksuse 80701:003:0194 4,69 ha ning S.Miga on sõlmitud kokkulepe Vakkuma katastriüksuse 80701:003:0123 17,72 ha ehk kokku 27,54 ha. Tegemist oli suuliste kokkulepetega, mille olemasolu on kokkuleppe osapooled täiendavalt kirjalikult kinnitanud. Lisaks on kaebajal sõlmitud SSJ jahipiirkonna osas jahipidamise lepingud Nederma-Netsaja Põllumajandussaadused OÜ-ga Mato katastriüksuse 5,02 ha ning V.S Saare katastriüksuse 80701:002:0386 3,94 ha ehk kokku 8,96 ha. Eeltoodud eksimuse tulemusel muutub minimaalselt ka vastavas osas esitatud kahjunõue (vt loetelu 25.05.2021 menetlusdokumendi punkt 9). Sisutu on vastustaja väide, et kaebaja ei tea, kus asuvad tema jahimaad. S.M on ekirjavahetuses kaebajaga kinnitanud, et kaebaja teostas metsaraieid ja metsahooldustöid S.Mile, Silvester Mets OÜ-le ning Rehe Kinnisvara OÜ-le kuuluvatel kinnistutel ning on detailselt teadlik nii kinnistute piiridest, asukohtadest kui kooslusest. 2017. a eest esitati renditasu arve kokku summas 30 000 eurot, 333,12 ha ulatuses, millest SSJ jahipiirkonna rendimaad moodustasid vastavalt 152,48 ha, millest lähtuvalt muutub vastavas osas ka kahjunõude arvestus. Seega ühe hektari renditasu aastas on 90,06 eurot ning kokku moodustas SSJ jahipiirkonna renditasu aastas 13 732,35 eurot. Arvestades, et jahiluba oleks tulnud väljastada hiljemalt 15.05.2017, siis kahjunõue on arvestatud alates 16.05.2017 ning 2017. a oli õigusvastaselt jahiluba väljastamata 226 päeva. Seega moodustab kahjunõue 2017. a rendiarvete osas 226 päeva renditasu ulatuses võttes arvesse SSJ jahipiirkonna rendimaad s.o kokku 8 502,77 eurot (15 732,35:365x226). 2018. a eest esitati renditasu kokku summas 24 000 eurot, 333,12 ha ulatuses, millest SSJ jahipiirkonna rendimaad moodustasid 152,48 ha. Seega ühe hektari renditasu aastas on 72,05 eurot ning kokku moodustas SSJ jahipiirkonna renditasu aastas 12 698,99 eurot. Arvestades, et kogu 2018. a oli jahiluba õigusvastaselt väljastamata, moodustab kahjunõue 2018. a rendiarvete osas kokku 10 986,18 eurot. 2019. a eest esitati renditasu kokku summas 24 000 eurot, 333,12 ha ulatuses, millest SSJ jahipiirkonna rendimaad moodustasid 152,48 ha. Seega ühe hektari renditasu aastas on 72,05 eurot ning kokku moodustas SSJ jahipiirkonna renditasu aastas 10 986,18 eurot. Arvestades, et kaebajale väljastati jahiluba 25.12.2019, siis moodustab kahjunõue 2019. a rendiarvete osas kokku 359 päeva osas s.o kokku 10 805,59 eurot (10 986,18:365x359). Seega moodustab kaebaja kahju SSJ piirkonnas asuvate jahimaade renditasude näol kokku 30 294,54 eurot. 4(29)

5) Vastustaja märgib, et renditasud olevat ebamõistlikult suured võrreldes RMK rendihindadega. Jääb arusaamatuks, millist tähendust vastav võrdlus antud vaidluse puhul omab. Kaebajal ei olnud võimalust soodsamatel tingimustel jahimaid rendile võtta. Tegemist on reaalsete ja vastavate maade puhul tavapäraste renditasudega. Vastav võrdlus ei ole ka asjakohane. Kaebaja sõlmis jahimaade osas jahipidamise lepingud, millega andsid maaomanikud kaebajale ainuõiguse jahipidamiseks koos JahiS-st tulenevate õigustega. Võrdluseks toodud RMK annab üksnes õiguse konkreetse arvu ulukite küttimiseks, mis ei ole võrreldav jahipidamise ainuõigusega küttimismahtu piiramata. Samuti on eksitav võrdlus jahimaade suuruse pinnalt. Jahimaade renditasu hind tavakäibes sõltub jahiulukite esinemisest. Kaebajaga sõlmitud jahipidamise lepingud hõlmavad kinnistuid, kus on nii jahiulukeid kui jahilinde külluslikult. Seevastu RMK maade hulgas on alasid, kus loomi on väga vähe. Lisaks on RMK jahimaadel seatud ulukite küttimise piirid, mida kaebajaga sõlmitud jahipidamise lepingute puhul ette nähtud ei ole. Seega ei ole tegemist võrreldavate asjaoludega. Sarnastel tingimustel on sõlmitud jahipidamise lepingud ka mitmetes teistes piirkondades. Kaebaja informeeris vastustajat kahju tekkimisest 07.04.2018 ning kahju tekkimine oli vastustajale ettenähtav. 6) Tulenevalt vastustaja keeldumisest jahiluba väljastamast ei olnud kaebajal võimalik 30.12.2016 kokkulepet täita. 30.12.2016 kokkulepet oleks saanud asuda täitma alates 2017. a jahihooaja algusest. 2017. a mais vastustaja keeldus kaebajale jahiloa väljastamisest. Sellest lähtuvalt tekkis kaebajal kahju renditasude näol. Vastav kahju on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. 7) Kaebaja saamata jäänud tuluks perioodil 15.05.2017 kuni 25.12.2019 on kokku 36 382,09 eurot. 30.12.2016 kokkuleppe sõlmimisel lähtuti eeldusest, et SSJ piirkonnas on võimalik jahipidamisega tegeleda ning kaebajal on võimalik jäägriteenust osutada. Saamata jäänud tulu arvestamisel on lähtutud varasematest kogemustest ning sarnase jahipiirkonna (sh Salme Jahimeeste Selts) jahihooaja küttimise mahtudest, prognoosidest ning jahiturismi hinnakirjadest. Õigusvastaselt jahiloa mitteväljastamise tõttu ei olnud võimalik kolmel jahihooajal (2017, 2018 ning 2019) tegeleda linnujahiga. Kahju arvestamisel on lähtutud järgnevatest jahiperioodidest: kormoran ja metskurvits jahiaeg 1. august - 30. november; kaelustuvi 1. august - 31. oktoober; haned, lagled 20. september - 30. november; vee ja soolinnud, laanepüü 20. august - 31. oktoober (mere ääres 30. november). Seega oleks olnud võimalik linnujahti teostada vähemalt 60 päeval linnujahi hooajal ning iga päev oleks jahiturismi korras jahile viidud keskmiselt kaks jahimeest. Ühe jahimehe päevane minimaalne saatmistasu on 150 eurot ning saatmiskulu on keskmiselt 10 eurot. Seega on ühe jahimehe päevane saatmistasust teenitav tulu 140 eurot päevas. Arvestades, et keskmiselt oleks viidud jahile kaks jahimeest kokku 60 päeva jooksul moodustab ühe jahihooaja raames saamata jäänud tulu linnujahi pidamise võimatuse tõttu 16 800 eurot (140 eurot x 60 päeva x 2 isikut) ning kolmel hooajal seega kokku 50 400 eurot. Lisaks linnujahile oleks olnud võimalik teostada väikeulukijahti samuti kokku kolmel hooajal. Kahju arvestamisel on lähtutud järgnevatest jahiperioodidest: Rebane, kährik, mink, tuhkur, nugised 1. oktoober - 31. märts vastavalt külmadele kui nahk on trofeekõlbulik; mäger 1. september - veebruari viimane päev; jänes 1. oktoober- veebruari viimane päev. Väikeulukijahil oleks ühel jahihooajal käinud keskmiselt 50 jahimeest, mille puhul oleks tasu olnud sama kui linnujahil s.o. 150 eurot ning saatmiskulu 10 eurot. Seega jäi seeläbi ühel jahihooajal saamata tulu 7 000 eurot (50 x 140 eurot) ning kolmel hooajal kokku 21 000 eurot.

5(29)

Saamata jäänud tulu arvestamisel tuleb vastavast summast maha arvestada jahimaade renditasud. 8) Riigikohtu 23.03.2020 lahendi asjas nr 3-16-1634 kohaselt tuleb välja selgitada hüpoteetiline olukord, mis oleks kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral. Eeltoodud põhimõtetest lähtudes ongi kaebaja esitanud saamata jäänud tulu prognoosarvestuse. Ühelt poolt oleks kaebaja saanud osutada jäägriteenust OÜ-le Ansepuu ning teisalt saanud teenust osutada iseseisvalt. Seega lähtuski kaebaja prognoosist, et kaebaja ise oleks teeninud jahihooajal kahe turisti saatmistasud, kuid OÜ Ansepuu oleks teeninud täiendavalt vähemalt samas mahus jahituristide saatmistasud. Puuduvad mõistlikud kahtlused, et olukorras, kus igapäevaselt jahindusega tegeleval isikul ei olnud võimalik vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu jahindusega tegeleda, ei olnud seeläbi kaebajal ka võimalik tulu teenida. Kaebaja on varasemalt osutanud jäägriteenust, mis eeldab väga põhjalikke teadmisi konkreetse jahipiirkonna eripäradest ning osaleb ise koos saadetava jahimehega (nn turistiga) jahil. Samuti on ilmne, et tegemist ei ole tasuta tegevusega. Arvestades, et jahihooaeg on väga piiratud periood, siis kaebaja enda poolt kahe turistist jahimehe jahile viimine ei ole kuidagi ebaloogiline või ülepaisutatud. Arvestades üldiseid sarnaste piirkondade jahipidamise mahte, on tegemist väga konservatiivse prognoosiga. 9) Alusetu on väide, et kaebaja ei ole jahiturismiga tegelenud ega tegele. Vastustaja jätab mainimata, et vastustaja keeldus kaebajale ka varasemalt väikeuluki jahiloa väljastamisest, s.o alates 2014. a. Varasem vastustaja õigusvastane keeldumine ei ole käesolevas asjas esitatud kahjunõudega hõlmatud. Seega ei ole vastustaja jahipiirkonnas kaebajal olnud võimalik vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kuus aastat väikeulukijahiga tegeleda ning etteheide, et kaebaja nõue on seetõttu põhjendamatu, on kohatu. Samas on kaebaja teistes jahipiirkondades aktiivselt tegelenud jahiturismiga, sh nii linnujahi kui väikeulukijahiga, mida kinnitab e-kirjavahetus erinevatest perioodidest ja erinevatest jahtidest (25.05.2021 menetlusdokumendi lisa 9). See, et kaebaja on varasemalt tegelenud jahiturismiga ning tegeleb jahiturismiga ka käesoleval ajal, kinnitab täiendavalt, et kaebajal oli kindel soov ja kavatsus ka perioodil 15.05.2017 kuni 25.12.2019 jahiturismiga tegeleda renditud jahimaadel. 10) Asjaolu, et kaebajal oli tegelik kavatsus ja võimalus jahiturismiga tegeleda, tõendavad kaebaja ning OÜ Ansepuu vahel sõlmitud 30.12.2016 kokkulepe ning kaebajaga sõlmitud jahipidamise lepingud. Kinnistute omanikud andsid kaebajale ainuõiguse vastavatel kinnistutel jahti pidada koos õigusega endaga koos jahitegevusse kaasata teisi isikuid. Ilmselgelt vastav õigus hõlmab ka jahituristide kaasamise õigust. Kuivõrd vastustaja keeldus jahiloa väljastamisest põhjendusel, mis ei olnud seotud kaebaja isikuga, siis sai üheselt järeldada, et mis tahes isikule ei oleks vastustaja kaebaja taotletud maadele jahilube väljastanud. Puuduvad mõistlikud põhjendused, et isik peaks reklaamima teenust, mille osutamine on tal võimatu. Tegemist oleks üksnes isikute eksitamisega. Vastustaja viide Saarte Jahimeeste Seltsi MTÜ-le on asjakohatu. Esiteks, olid kaebajal sõlmitud maaomanikega kokkulepped valdavalt vastustaja ning Salme Jahimeeste Selts MTÜ jahipiirkonna maade osas, millest tulenevalt oli kaebaja huviks ja sooviks vastavates jahipiirkondades jahti pidada. Vastustaja vastusele lisatud Salme Jahimeeste Seltsi MTÜ ekirjas on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. E-kirjavahetusest kaebaja ja Salme Jahimeeste Selts MTÜ vahel nähtub üheselt, et kaebaja on korduvalt taotlenud Salme Jahimeeste Selts MTÜ-lt jahilube eesmärgiga jahiturismiga tegeleda (vt 2018-2019 ekirjavahetus). Lisaks on Salme Jahimeeste Selts MTÜ kaebajale alusetult ette heitnud, et kaebaja poolt toodud turist olevat omavoliliselt küttinud (vt 2016 e-kirjavahetus). Veelgi 6(29)

enam, Salme Jahimeeste Selts MTÜ arvas kaebaja õigusvastaselt oma liikmete hulgast välja põhjendusel, mis oli seotud jahiturismiga. Lisaks esitas Salme Jahimeeste Selts ka jahiturismiga seonduvalt arveid. Vastavad tõendid kinnitavad, et kaebaja tegeles jahiturismiga Salme jahipiirkonnas ning Salme Jahimeeste Selts MTÜ esitab tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Lisaks esitab vastustaja valeväite, et Aste Jahiselts MTÜ olevat kinnitanud, et kaebaja ei olevat nende jahimaadel jahti korraldanud. Lisatud e-kirjas kinnitab Aste Jahiselts MTÜ sõnaselgelt vastupidist. 11) Kaebaja osaleb ise koos saadetava jahimehega (nn turistiga) jahil. Ilmselgelt eeldab vastava teenuse osutamine jahipidamisluba. Kaebajal ei olnud võimalik omanike poolt seatud tingimustest lähtuvalt jahituristi vastavatele aladele lubada iseseisvalt jahti pidama, vaid seda oli võimalik teha üksnes koos kaebajaga. 12) Kaebaja on välja toonud linnujahtide perioodid, kuid ei ole väitnud, et kõiki vastavaid linde oleks saanud küttida vastustaja jahipiirkonnas. Kaebaja tõi esile, et tulenevalt küttimisperioodidest oleks olnud võimalik linnujahti teostada vähemalt 60 päeval linnujahi hooajal ning iga päev oleks jahiturismi korras jahile viidud keskmiselt kaks jahimeest. Kaebajale rendile antud kinnistutel on kõige esinduslikumalt esindatud metskurvits, kelle küttimisperiood on 1. august - 30. november ehk 120 päeva. Kaebaja on esitanud konservatiivse hinnangu võttes aluseks 60 päeva. Samuti on piirkonnas esindatud kaelustuvi, laanepüü, kormoran. Asjaolu, et vastavaid linde võib olla vähe, ei tähenda, et neid ei oleks olnud võimalik küttida. Kaebajale antud kinnistud on ideaalsed piirkonnad just metskurvitsa jahtimiseks. Seda tõendab kaebajale edastatud ettepanek metskurvitsa jahi korraldamiseks Itaalia jahituristidele. Vastav ettepanek kinnitab, et Saaremaal peetakse metskurvitsa jahti, vastava jahi vastu on jahituristidel huvi ning kaebajale rendile antud kinnistuid peetakse sobivateks piirkondadeks kurvitsajahi korraldamisel. Linnujahil osalevad jahituristid käivad jahil oma koertega. Kuivõrd metskurvitsa jaht on keerukas, siis seda ei soovita üldjuhul ka jahituristidele pakkuda. Eeltoodut kinnitab ka e-kiri, kus kaebajale esitati ettepanek metskurvitsa jahi korraldamiseks seetõttu, et jahiselts ise sellest huvitatud ei olnud. 13) Kaebaja esitatud saamata jäänud tulu prognoosarvestus on teostatud tagasihoidlikult, võttes arvesse linnujahi puhul 60 jahipäeva ehk poole vähem, kui periood lubaks. Väikeulukijahi puhul on samuti arvestatud perioodi konservatiivselt – periood on kokku kuus kuud, mille jooksul oleks prognoosarvestuse kohaselt käinud jahil kokku 50 jahimeest. Arvestades, et jahituristid käivad üldjuhul 5-liikmeliste gruppidena, teeb see kogu jahiperioodi kohta kokku 10 jahilkäiku, mida kindlasti ei saa pidada ülepaisutatuks. Kaebaja prognoosarvestuses on ühe jahimehe päevase minimaalse saatmistasuna arvestatud 150 eurot ning saatmiskuluna keskmiselt 10 eurot, mis teeb ühe jahimehe päevane saatmistasust teenitav tulu 140 eurot päevas. Asjaolu, et tegemist on tavapärase tasu suurusega kinnitab muuhulgas Saaremaal jahiturismiga tegeleva Jurna turimistalu e-kiri hindadest, kus on esile toodud, et ühele jahimehele maksab nädalavahetuse jaht 595 eurot, mis sisaldab kahel päeval jäägiteenust ning majutust ja toitlustust. Seega kui võtta aluseks jäägriteenuse tasu 150 eurot päev, moodustaks nädalavahetuse paketi tasust jäägritasu 300 eurot ning 295 eurot oleks kahe päeva majutus ja toitlustamine, mis turismitalude hindu arvestades on pigem kõrge tasu ühe inimese majutusele ja toitlustusele. Asjaolu, kuidas Jurna turismitalu enda hinda erinevate kululiikide vahel jaotab, ei mõjuta teenuse lõpphinda turisti jaoks. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja poolt esitatud jäägriteenuse hind 150 eurot ei ole kindlasti ülepaisutatud. Jäägriteenuse osutamise korral turist eraldi maaomanikule makstavat tasu ei maksa ning vastav kulu on teenuse hinna sees. 14) Kaebajale tekkinud kahju on ilmses põhjuslikus seoses kaebaja õiguste rikkumisega. Kaebajale tekkinud kahju on hõlmatud kaebaja poolt esile toodud rikkumiste ja normide 7(29)

kaitse-eesmärgiga. Ilmselgelt on jahiloa väljastamise eesmärgiks võimaldada isikul jahti pidada.

8(29)

4) Kui isegi lugeda põhjendatuks, et kaebaja jahiturismi korraldamist takistas vastustaja poolt 15.05.2017 väikeuluki jahiloa väljastamisest keeldumine, oleks kaebajal võimalik olnud jahituriste võõrustada nt Kaavi jahipiirkonnas või Salme jahipiirkonnas asuvatel ja tema poolt väidetavalt jahipidamise eesmärgil rendile võetud kinnistutel. Kaebaja ei ole esitanud vaidluse aluseks oleval perioodil ühtegi taotlust Saarte Jahimeeste Selts MTÜ-le, et taotleda välismaalt pärit jahituristile jahipidamiseks vajalikku jahitunnistust. See näitab, et kaebaja vahendusel ei olnud 15.05.2017-25.12.2019 tulnud mitte ükski jahituristi Saaremaale jahile. 5) 30.12.2016 Ansepuu OÜ-ga sõlmitud kokkulepe ei tõenda kaebaja kavatsust jahiturismiga tegeleda. Kokkuleppe kohaselt pidi jahiturismiga tegelema Ansepuu OÜ, mitte kaebaja. Kaebaja tööks oli Ansepuu OÜ jahituristidest klientidele väikeulukijahi korraldamine ja väikeulukilubade taotlemine. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et Ansepuu OÜ-l oleks olnud mõni jahituristist klient, kes oleks soovinud vastustaja hallatavas Torgu jahipiirkonnas pidada jahti jahilindudele või väikeulukitele. See, et väidetavalt maaomanikega sõlmitud jahipidamise lepingute kohaselt võis kaebaja rendile võetud katastriüksustel jahitegevusse kaasata ka teisi isikuid, ei tõenda seda, et kaebaja kavatses korraldada jahiturismi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi muule tegevusele, mis oleks olnud perioodil 15.05.2017- 25.12.2019 (või enne seda) suunatud Torgu jahipiirkonnas jahiturismi korraldamise kavatsusele: ta ei ole välja toonud reklaamide avaldamist vastavates ajakirjades või Internetis, ta ei ole esitanud kirjavahetust võimalike linnu- ja väikeulukijahi huvilistega Torgu jahipiirkonnas vms. 6) Kui kohus loeb siiski tõendatuks, et vastustaja on õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud kaebaja õigusi, siis on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole tekkinud otsest varalist kahju ega saamata jäänud tulu kaebuses toodud summas ja ulatuses. 7) Ansepuu OÜ ei ole nõudnud ja ei saa õigusliku aluse puudumise tõttu kaebajalt nõuda väidetavalt Silvester Metsale tasutud rendiarvete tagasi maksmist. Kaebaja ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tema ema poolt juhitav Ansepuu OÜ oleks kunagi tegelikult rendiarved Silvester Metsale tasunud. Kaebuse lisas 1 olevad arved ei tõenda, et Ansepuu OÜ oleks arved tegelikult tasunud. Kui kohus loeb tõendatuks, et Ansepuu OÜ on tasunud Silvester Metsale rendiarved, siis on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Ansepuu OÜ oleks kunagi õiguslikult põhjendatult nõudnud temalt Silvester Metsale makstud renditasude hüvitamist või et tal oleks kunagi tekkinud kohustus renditasud Ansepuu OÜ-le hüvitada. Kuna Ansepuu OÜ ei ole kaebaja vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud, siis ei ole kaebajale kahju tekkinud. (09.03.2021 vastus kaebusele) Ansepuu OÜ-l puudub ka õiguslik alus nõuda kaebajalt kahju hüvitamist 30.12.2016 kokkuleppe rikkumisest tulenevalt. Ansepuu OÜ ja kaebaja vahel 30.12.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Ansepuu OÜ-l õigus nõuda Silvester Metsale tasutud rendi tagasimaksmist kaebajalt, kui viimane ei täida kokkuleppe punkte 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4. Viidatud kokkuleppe punktid ei ole käesoleval juhul tagasinõude osas relevantsed, sest kokkuleppe p-s 1.1 on kirjeldatud üldiselt jäägriteenuse sisu, mille osutamist vastustaja tegevus kuidagi mõjutada ei saa – ulukihoolet, ulukihaigustega võitlemist, maaomanikuga suhtlemist jne ei mõjuta see, kas vastustaja väljastab väikeuluki jahiloa või mitte. Kokkuleppe p 1.3 puudutab Salme Jahimeeste Selts MTÜ-d. Kokkuleppe p 1.4 paneb kaebajale üldise kohustuse osutada kokkuleppes ette nähtud teenuseid ja kohustab Ansepuu OÜ-d maksma 01.11.2016 töölepingus ette nähtud tasu. Isegi, kui Ansepuu OÜ nõuaks kaebajalt rendimaksete tagasimaksmist kokkuleppe p-de 1.2, 1.3 või 1.4 alusel, siis ei saa sellise nõude eest panna vastutust vastustajale, sest väikeuluki jahiloa väljastamata jätmine ei saa olla seotud kokkuleppe p-de 1.2, 1.3 ja 1.4 väidetava rikkumisega kaebaja poolt. 8) Ansepuu OÜ poolt Silvester Metsale tasutud rendi tagasinõudmisel saab olla asjakohane üksnes 30.12.2016 kokkuleppe p 1.2. Kaebaja ei ole kunagi saanud 30.12.2016 kokkuleppe

9(29)

punkti 1.2 rikkuda. Kaebaja ei ole ühelgi korral osundanud ega tõendanud, et Ansepuu OÜ vahendusel oleks mõni jahiturist soovinud rendile antud kinnistutel väikeuluki jahti pidada ja Ansepuu OÜ oleks andnud kaebajale korralduse jahituristidega tegeleda ning et vastustaja tegevus oleks Ansepuu OÜ jahituristidele teenuse osutamist takistanud. F.Y, Ansepuu OÜ seaduslik esindajana ega kaebaja ise Ansepuu OÜ töötajana ei ole kunagi vastustajalt taotlenud Ansepuu OÜ jahituristile väikeuluki jahiluba ega andnud muul viisil teada, et sooviks jahituristidele väikeuluki jahti korraldada. Maksu- ja Tolliameti (MTA) avalike andmete kohaselt ei ole Ansepuu OÜ-l alates 2018. a. neljandast kvartalist ühtegi töötajat. Seega ei ole alates sellest ajast kaebaja Ansepuu OÜ töötajaks ja jäägriteenuse osutajaks ning vähemalt alates oktoober 2018 kuni 25.12.2019 ei saa olla ka põhjendatud ükski väide 30.12.2016 kokkuleppe rikkumise kohta kaebaja poolt. Veelgi enam - Ansepuu OÜ 2017 kuni 2019 majandusaasta aruannete kohaselt ei ole OÜ tegevusena märgitud turismi või jahiturismi. Majandustegevusena on välja toodud üksnes saematerjali tootmine ja kuivatamine. Äriregistri andmete kohaselt on alates 2017. a olnud põhitegevuseks enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Vastustaja ei ole leidnud ühtegi teadet ega kuulutust Internetist ega muudest allikatest, kus Ansepuu OÜ oleks pakkunud väikeuluki jahipidamise võimalust Eesti või välismaistele jahituristidele. Seega ei ole Ansepuu OÜ seega mitte kunagi tegelenud aktiivselt jahiturismi teenuse pakkumisega, mitte ükski jahiturist ei ole tahtnud Ansepuu OÜ korraldatud väikeuluki jahil osaleda ja kaebajal ei ole kunagi olnud võimalust ega järelikult ka kohustust Ansepuu OÜ ülesandel jahituristidele väikeuluki jahti korraldada. Selles tulenevalt ei ole täidetud 30.12.2016 kokkuleppe p-des 2 ja 3 koosmõjus pga 1.2 toodud Ansepuu OÜ tagasinõude eeldused kaebaja vastu. Kuna kaebaja ei ole Ansepuu OÜ-ga 30.12.2016 sõlmitud kokkuleppe punkti 1.2 rikkunud, siis ei pea ta hüvitama Ansepuu OÜ poolt väidetavalt tasutud rendimakseid. 9) Kaebaja väidab alles 25.05.2021 menetlusdokumendis ning paljasõnaliselt, et Ansepuu OÜ on tasaarvestanud Silvester Mets OÜ poolt esitatud renditasude arvetest tulenevad nõuded. Seejuures on jäetud selgitamata, millised rahalised nõuded Ansepuu OÜ poolt täpsemalt tasaarvestati või millisest õiguslikust alusest tasaarvestatud nõuded Ansepuu OÜ-l Silvester Mets OÜ vastu tulenesid. Esitatud ei ole Ansepuu OÜ tasaarvestamise avaldust ega muid tõendeid tasaarvestamise kohta, samuti tõendeid ja originaaldokumente selliste väidetavate nõuete kohta, millest tulenevalt on Ansepuu OÜ väidetavalt teostanud tasaarvestuse. Kaebaja väited Ansepuu OÜ poolt Silvester Mets OÜ-le tehtud tasumiste kohta on ainuüksi eluliselt ebausutavad, kuna MTA kodulehekülje andmete kohaselt on Ansepuu OÜ alates 21.11.2016 jäänud MTA-le võlgu. See tähendab, et Ansepuu OÜ maksuvõlg on tekkinud juba enne seda, kui väidetavalt pidi kaebaja hakkama Ansepuu OÜ-le jäägriteenust osutama. 09.07.2021 tehtud väljavõtte kohaselt on Ansepuu OÜ kogu maksuvõlg 127 915,08 eurot, maksegraafikut sõlmitud ei ole. Alates 06.03.2019 on Ansepuu OÜ-le kuuluv Anseküla külas asuvale L.N-i kinnistule seatud MTA nõude katteks keelumärge, 14.06.2021 on kinnistusraamatusse sisse kantud MTA võla katteks keelumärge kohtutäitur Kaire Põlts algatatud täitemenetluse raames. Kaebaja on esitanud üksnes Ansepuu OÜ saldoteate, mis kannab kuupäeva 06.02.2020. Saldoteade on Ansepuu OÜ juhatuse liikme F.Y poolt allkirjastatud ligikaudu 15 kuud hiljem (05.05.2021). F.Y on saldoteate allkirjastanud üks päev pärast seda, kui oletuslikult Silvester Mets OÜ nimel on saldokinnituse allkirjastanud S.M. Jääb arusaamatuks, kelle poolt ja millal tegelikult saldoteade Silvester Mets OÜ-le esitati ja miks on saldoteade allkirjastatud ca 15 kuud hiljem saldoteatel olevast kuupäevast ning miks on saldokinnitus allkirjastatud enne saldoteadet. On eluliselt ebausutav, et kui 06.02.2020 soovis Ansepuu OÜ ka tegelikult saada Silvester Mets OÜ-lt kinnitust, et Ansepuu OÜ-l puuduvad Silvester Mets OÜ ees kohustused, siis ainult „juhuslikult“ allkirjastas F.Y 05.05.2021 juba ca 15 kuud varem välja 10(29)

saadetud saldokinnituse nt selleks, et tagada Ansepuu OÜ raamatupidamisdokumentide korrektsus ja allkirjastamine ei olnud seotud käesoleva kohtuasjaga ega kaebajale pandud tõendamiskoormusega. Isegi kui saldoteade on korrektselt väljastatud ja saldokinnitus on samuti korrektselt tagasi saadetud, siis ei selgu neist, kas Ansepuu OÜ üldse kunagi on Silvester Mets OÜ-le võlgu olnud. Ansepuu OÜ saldoteate ja Silvester Mets OÜ saldokinnituse kohaselt oli Ansepuu OÜ võlgnevus Silvester Mets OÜ ees seisuga 31.01.2020 väidetavalt 0,00 eurot. Saldoteatisest ega saldokinnitusest ei nähtu, et tegelikult oleks Ansepuu OÜ-l üldse kunagi tekkinud mingisugune kohustus Silvester Mets OÜ ees. Saldoteate ega -kinnituse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et Ansepuu OÜ kohustused võisid tuleneda jahipidamiseks kasutada antud katastriüksuste renditasudest ja et Ansepuu OÜ on need renditasud Silvester Mets OÜ-le tasunud. Kaebaja esitatud saldoteatisest ei nähtu asjaolusid, mida kaebaja soovib saldoteatisega tõendada. Selline tõend on asjakohatu. Seega ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et Ansepuu OÜ-l on olnud kohustus tasuda Silvester Mets OÜ-le katastriüksuste jahindusliku kasutamise eest esitatud rendiarved või et Ansepuu OÜ oleks Silvester Mets OÜ-le tegelikult midagi tasunud. 11) Kaebaja kohustust hüvitada Ansepuu OÜ-le jahimaade rendiarved ei tõenda kaebaja poolt 25.05.2021 esitatud võlatunnistus. Võlatunnistuse, mille on 09.05.2020 ühelt poolt digiallkirjastanud kaebaja ja teiselt poolt F.Y, kohaselt võlgneb kaebaja Ansepuu OÜ-le 78 000 eurot. Võlatunnistusest ei selgu, kas kaebajal on üldse mingi võlg Ansepuu OÜ ees kunagi tekkinud, mida võlatunnistusega n-ö tunnistatakse, millise võlasuhte alusel tunnistatav võlg on tekkinud, kas see tuleneb 30.12.2016 kaebaja ja Ansepuu OÜ vahel sõlmitud kokkuleppest või mingist muus võlasuhtest. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks tekkinud rendiarvete hüvitamise kohustus Ansepuu OÜ ees. 12) Kaebaja ei ole tõendanud väiteid, mis kinnitavad saamata jäänud tulu nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja esitatud arvestused on täiesti hüpoteetilised ning meelevaldsed. Riigikohtu poolt asjas nr 3-16-1634 tehtud järeldused ei ole käesolevale vaidlusele kohaldatavad, sest Riigikohus käsitles PRIA poolt toetuse andmata jätmise tulemusena saamata jäänud tulu hüvitamist. Kui kohtu arvates on Riigikohtu poolt eelviidatud haldusasjas avaldatud seisukohad käesolevale vaidlusele kohaldatavad, siis on kaebaja sisustanud Riigikohtu suuniseid (p 30) täiesti meelevaldselt ja ebaõigesti. Kaebaja peaks tõendama, et ta tegeles või et tal oli reaalselt eksisteeriv võimalus tegeleda rendile antud katastriüksustel jahituristidele väikeuluki jahi korraldamisega. Ühtegi sellist tõendit kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja peab saamata jäänud tulu nõudmiseks tõendama, et ajavahemikul 15.05.2017 kuni 25.12.2019 olid olemas jahituristid, kes reaalselt soovisid rendile antud kinnistutel väikeulukijahti pidada. Kaebaja peaks esitama tõendid, mis kinnitavad tema väiteid, et ajavahemikul 15.05.2017 kuni 25.12.2019 oleks igal aastal 120 jahimeest soovinud tulla tema poolt korraldatud metskurvitsa jahile ning 50 jahimeest rebase, kähriku, mingi, nugise, mägra või jänese jahile, tasudes seejuures ühe jahimehe eest päevas 140 eurot. Saamata jäänud tulu nõude esitaja peab tõendama neid elulisi asjaolusid, millel tema väited hüpoteetilise olukorra kohta rajanevad. 13) Kaebaja väidab 25.05.2021 menetlusdokumendis, et on teistes jahipiirkondades tegelenud aktiivselt jahiturismiga, sh nii linnujahi kui väikeulukijahiga ning on esitanud e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt hr X.Y on tundnud neljal korral (27.06.2015; 18.11.2015; 30.05.2016; 05.06.2016) huvi võimaluse vastu pidada koos mõne jahikaaslasega jahti suurulukitele Salme Jahimeeste Selts MTÜ, Kaali Jahiselts MTÜ või Aste Jahiselts MTÜ poolt hallatavates jahipiirkondades. Torgu jahipiirkonna vastu X.Y huvi tundnud ei ole ja kaebaja ei ole ka ühtegi korda pakkunud võimalust pidada jahti Torgu jahipiirkonna maadel. X.Yi ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest ei ole võimalik ka aru saada, kas tegemist on jahituristide või X.Yi sõprade/tuttavatega, kellele X.Y soovib Saaremaal korraldada mõne jahiseltsi hallatavas 11(29)

jahipiirkonnas jahikäiku. Kaebaja poolt turismijahi korraldamist ei tõenda ka asjaolu, et esitatud e-kirjades on viidatud kütitud ulukite hindadele. Jahiseltside tavapärase praktika kohaselt peavad külalisjahimehed, ka need, kes ei ole tavatähenduses jahituristid, külastatavale jahiseltsile tasuma tabatud trofeeulukite eest jahiseltsi kehtestatud hinnakirja kohaselt. Need ei ole kaebaja korraldatud turismijahi hinnad, vaid jahiseltside kehtestatud hinnad külalisjahimeestele. Seda, et tegemist ei ole kaebaja poolt kehtestatud jahituristide hinnakirjaga näitab näiteks 22.09.2016 septembri e-kiri (saatja: [email protected]), milles on välja toodu Aste Jahiseltsi turismijahi hinnakiri. 04.07.2017 e-kirjas (saatja: [email protected]) on selgelt välja toodud, et: „Hinnad võetud Aste Seltsi hinnakirja järgi.“ Salme Jahimeeste Selts MTÜ vastas e-kirjaga vastustaja päringule, et kaebaja ei ole nende juures jahituristidele jahti korraldanud. Telefonivestluses kinnitas sama ka Aste Jahiselts MTÜ juhatuse liige. Seega ei ole 25.05.2021 menetlusdokumendiga esitatud e-kirjades tegemist kaebaja korraldatud jahiturismiga. Üheski kaebaja viidatud e-kirjas ei ole käsitletud väikeuluki (rebane, kährik, mäger, jänes, nugis vms) jahti. E-kirjavahetus on seotud suurulukijahiga, mida kaeba poolt rendile võetud katastriüksustel nende väiksuse tõttu pidada ei saa (JahiS § 23 lg 7). Ainult kolmel korral on e-kirjavahetuses mainitud jahilinde: (1) 27.07.2015 e-kirjas (saatja: [email protected]) on tuntud huvi pardijahi vastu, aga ei ole võimalik aru saada, kas jaht toimus või mitte; (2) 22.09.2016 on mainitud hanejahti, kuid on teadmata, kas selline jaht toimus või mitte; (3) 29.09.2016 e-kirjas (saaja: [email protected]) on palutud väikeuluki jahiluba kahepäevaseks pardijahiks Salme Jahimeeste Selts MTÜ hallatavas jahipiirkonnas. See, et kaebaja pöördus Salme Jahimeeste Selts MTÜ poole, mitte vastustaja poole, järeldub sellest, et M.N oli kirja saatmise ajal Salme Jahimeeste Selts MTÜ juhatuse liige, mitte SSJ liige. Seega ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et ta on kunagi jahituristidele korraldanud jahti väikeulukitele või jahilindudele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kunagi rendile võetud katastriüksustel ise jahtinud või korraldanud jahituristidele jahti 25.05.2021 menetlusdokumendi p-s 22 nimetatud jahilindudele. Lisaks on kõik kaebaja esitatud e-kirjad saadetud enne kahjunõude aluseks olevat perioodi algust, s.o enne 15.05.2017. 14) Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et vastustaja on rikkunud väikeuluki jahiloa väljastamata jätmisega kaebaja võimalusi jahiturismi korraldamiseks ja selle tulemusena on kaebajale tekkinud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, siis on kaebajale tekkinud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu oluliselt väiksemad kui kaebuses välja toodud. 15) Kaebajal puudub endal ülevaade, kus asuvad rendile antud katastriüksused, mis näitab, et tal ei ole olnud kunagi kavas tegelikult jahiturismi korraldada. Keskkonnaregistri andmete kohaselt asuvad 14.09.2020 menetlusdokumendi p-s 2.12 toodud 29-st katastriüksusest 16 Torgu jahipiirkonnas, mida haldab vastustaja. Vastustaja andmetel asuvad ülejäänud rendile antud katastriüksustest Kaavi jahipiirkonnas. Vastustajal oli seega õiguslikult võimalik väikeuluki jahiluba väljastada üksnes 16-l (vt tabel, vastustaja 09.03.2021 menetlusdokumendi p 92) rendile antud katastriüksusel jahi pidamiseks. Ülejäänud 13 rendile antud katastriüksust Torgu jahipiirkonnas ei asu ja vastustajal ei ole õigust anda jahiluba nendel katastriüksustel väikeulukile jahi pidamiseks. Kokku on Torgu jahipiirkonnas asuvate rendile antud katastriüksute pindala 146,57 ha, mitte 161,69 ha. Kaavi jahipiirkonda jäävate rendile antud katastriüksuste pindala on 97,42 ha. Kaebuse p-s 2.12 toodud katastriüksuste pindala kokku on 243,99 ha. Alates 17.07.2017 ei olnud Annustemetsa kinnistu, mille pindala on 10,07 ha, omanikuks Rehe Kinnisvara OÜ, vaid see võõrandati Metskond OÜ-le. Seega on sellest ajast alates Torgu jahipiirkonda jäävate rendile antud katastriüksuste kogupindala, millel oleks kaebajal olnud õigus Silvester Metsaga ja Rehe Kinnisvaraga sõlmitud jahipidamise lepingu alusel jahti pidada, veelgi väiksem – 136,5 ha. Arvestades, et kaebuse p12(29)

s 2.12 toodud katastriüksuste keskmine pindala on 8,4 ha, on märkimisväärne, et enda sõnul suurejoonelist ja suuremahulist jahiturismi kavandanud kaebaja ei teadnud 10,07 ha suuruse Annustemetsa kinnistu võõrandamisest. Need asjaolud ilmestavad veelgi, et kaebajal ei olnud ülevaadet tema poolt väidetavalt jahinduslikul eesmärgil rendile võetud katastriüksustest ja tegelikult ei olnud kaebajal ega temale katastriüksuseid rendile andnud isikutel – Silvester Metsal ega Rehe Kinnisvaral – reaalest kavatsust jahiturismiga tegeleda. Kõik kokkulepped kaebaja ja Silvester Mets ja Rehe Kinnisvara vahel on fiktiivsed ja sõlmitud eesmärgiga nõuda vastustajalt raha. Kaebaja eksimused (või eksitamine) kahjuhüvitise aluseks olevate katastriüksuste osas on kandunud üle ka 25.05.2021 menetlusdokumendi p-s 9 esitatud katastriüksuste koondnimekirjale, mis sisaldab 9 katastriüksust, mis ei asu vastustaja hallatavas Kaavi jahipiirkonnas. Vastustaja juhtis sellele tähelepanu ka 09.03.2021 vastuses, kuid mingil põhjusel ei ole kaebaja eemaldanud Torgu jahipiirkonnas mitteasuvaid katastriüksuseid 25.05.2021 menetlusdokumendis esitatud nimekirjast. Katastriüksuste nimekirjast tuleb välja jätta Kivipõllu, Pärmiku, Peetri, Kähriku, Kopliku, Kitse, Haraka, Kilveti ja Vesiroosi katastriüksused. Jätkuvalt on kaebaja poolt p-s 9 välja toodud ka Annustemetsa katastriüksus pindalaga 10,07 h, kuigi vastavalt kinnistusraamatu andmetele võõrandati Annustemetsa kinnistu juba 17.07.2017 Metskond OÜ-le. Kahju olemasolul tuleb selle suuruse hindamisel lähtuda üksnes Torgu jahipiirkonda jäävate kinnistute pindalast, mis on kokku 136,5 ha, mitte 161,69 ha, nagu väidab kaebaja. 16) Silvester Mets OÜ-l ei olnud õigust nõuda renti Rehe Kinnisvara OÜ poolt rendile antud kinnistute eest. Kui Ansepuu OÜ on nende katastriüksust eest tasunud (tasumist ei ole tõendatud), siis on need tasutud ilma õigusliku aluseta ja seega ei pea vastustaja Rehe Kinnisvara poolt rendile antud katastriüksuste eest väidetavalt tasutud renti hüvitama. Kahjuhüvitise määramisel tuleks lähtuda üksnes Silvester Metsa poolt rendile antud katastriüksuste pindalast. Kaebaja on selgitanud, et Silvester Metsal on õigus nõuda ka Rehe Kinnisvara poolt kaebajale rendile antud kinnistute eest renti. Jahipidamise lepingute nr 12; 10; 14; 11; 13 lisa 1 mingit sellist kokkulepet kaebaja ja Silvester Metsa või Rehe Kinnisvara vahel ei kajasta. Kõnealuse lisa 1 kohaselt tuleb jahimaade renditasu maksta üksnes Silvester Metsale ja ei ole mitte mingit viidet, et kaebaja peab Silvester Metsa kaudu maksma renti Rehe Kinnisvara katastriüksuste eest. Ühelegi muule kokkuleppele, millega kaebaja oleks nõustunud tasuma Rehe Kinnisvara kinnistute eest renti, kaebaja viidanud ei ole. Ainuüksi lepingu pealkirjast ei saanud kaebajale tulla õiguslikult siduvat kohustust tasuda renti Rehe Kinnisvara katastriüksute eest. Seda, et kaebaja ei pidanud tasuma Rehe Kinnisvara poolt rendile antud kinnistute eest renti, kinnitab ka Ansepuu OÜ-ga 30.12.2016 sõlmitud lepingu p 3, mille kohaselt Ansepuu OÜ kohustus tasuma ainult Silvester Metsa rendiarved. Seega, kui kohus peab õigeks otsese varalise kahju hüvitise suuruse arvutamisel lähtuda kaebaja poolt rendile võetud katastriüksuste pindaladest, siis tuleks lähtuda katastriüksuste kogupindalast 95,49 ha, mis on rendile antud üksnes Silvester Metsa poolt. Sellega ei ole vastustaja siiski nõustunud, et kaebajale on väikeuluki jahiloa väljastamata jätmisega tekitatud kahju. 17) Kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevat korrektset katastriüksuste loetelu. Kaebaja on 25.05.2021 väitnud, et Torgu jahipiirkonnas on kaebaja poolt Silvester Mets OÜ-lt või Rehe Kinnisvara OÜ-lt või S.Milt rendile võetud katastriüksuste pindala kokku 152,48 ha. Jääb arusaamatuks, milliste katastriüksuste pindalade kokku liitmisel kaebaja 152,48 ha on välja arvutanud. 25.05.2021 seisukohtades esitatud katastriüksuste kogupindala ei ole 152,48 ha, vaid on 235,88 ha.

13(29)

Kaebaja on 25.05.2021 seisukohtades lisanud kahjunõude aluseks olevate katastriüksuste nimekirja kaks Hänga-Georgi katastriüksuse ja Kopli katastriüksuse eest, ning väidetavalt S.Mi poolt rendile antud Vakkuma katastriüksuse eest. Ebaõige on kaebaja väide, et 01.09.2013 sõlmitud jahipidamise lepingute 12, 10, 14, 11, 13 lisa 1 hõlmas ka Rehe Kinnisvara OÜ poolt rendile antud katastriüksuseid. Väidetav kokkulepe Rehe Kinnisvara OÜ ja Silvester Mets OÜ vahel, mis annaks Silvester Mets OÜ-le õiguse nõuda Rehe Kinnisvara OÜ katastriüksuste eest rendi, ei saa mõjutada kaebaja või Ansepuu OÜ kohustusi. 25.05.2021 menetlusdokumendi lisas 2 esitatud suusõnalise kokkuleppe kinnitus ei sisalda ühtegi viidet kaebaja või Ansepuu OÜ kohustusele maksta renti. Suusõnalise kokkuleppe kinnituses on Rehe Kinnisvara OÜ ja S.Mi katastriüksuste puhul viidatud jahipidamise lepingule nr 12, mis on sõlmitud 01.09.2013, kuid puudub viide jahipidamise lepingute nr 12, 10, 14, 11, 13 lisale 1. Seega isegi kui lugeda tõendatuks, et tõesti sõlmisid kaebaja ja Rehe Kinnisvara OÜ ja S.M enne 15.05.2017 suusõnalise kokkuleppe kahe Hänga-Georgi katastriüksuse ja Vakkuma katastriüksuse rendile andmiseks, siis ei tulene 06.05.2021 sõlmitud suusõnalise kokkuleppe kinnitusest, et jahipidamiseks kasutusse antud katastriüksuste eest tuli tasuda renti. Kui tõesti tulenes kaebaja ja Rehe Kinnisvara OÜ ning S.M vahelistest varasematest suusõnalistest kokkulepetest kohustus tasuda renti, siis kindlasti ei ole kohane lähtuda kahjuhüvitise summa arvutamisel Kopli katastriüksuse (tunnus 80701:003:0194) pindalast 4,69 ha, sest Rehe Kinnisvara OÜ omandas Kopli katastriüksuse alles 23.04.2019. 18) Kaebaja on temale tekkinud otsese varalise kahju summa arvutamisel lähtunud sellest, et 01.09.2013 sõlmitud jahipidamise lepingute nr 10-14 lisa 1 kohaselt tuleb Silvester Metsa poolt rendile antud kinnistute eest tasuda renti mitte vähem kui 24 000 eurot aastas, millele lisandub käibemaks. Sellises suuruses jahimaa renditasu on enam kui kakskümmend korda suurem, kui Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) korraldatud oksjonitel on aastatel 2017-2019 keskmiselt jahiala rentimise eest makstud. Seega isegi kui sellist renditasu on kunagi makstu, on sellise turuhinda enam kui kakskümmend korda ületava tasu maksmise näol tegemist kaebaja enda poolt tekitatud kahjuga (kaebaja omaosalus), mis ei saa põhimõtteliselt kuuluda hüvitamisele (VÕS § 139). Igal aastal korraldab RMK tema poolt hallatavate jahipiirkondade jahipidamisõiguse võõrandamiseks avalikud enampakkumised. 2017/2018 jahihooajaks olid enampakkumisel ka RMK hallatavad jahipiirkonnad Saaremaal. Saaremaal asuvate RMK jahipiirkondade keskmiseks rendihinnaks kujunes ühe hektari kohta 4,88 eurot. 2018/2019 jahihooajaks pakkus RMK enampakkumisel jahipidamisõigust samadele jahipiirkondadele nagu 2017/2018 jahihooajaks. Saaremaal asuvate RMK jahipiirkondade keskmiseks rendihinnaks kujunes ühe hektari kohta 2,99 eurot. 2019/2020 jahihooajaks RMK jahipiirkonnad Saaremaal muutusid. Enampakkumisel sai teha pakkumisi kahe jahipiirkonna jahipidamisõiguse omandamiseks – Abruka ja Viidu. Keskmiseks pakkumise hinnaks ühe hektari kohta kujunes 5,99 eurot. RMK jahipiirkondades, sh Saaremaal asuvates jahipiirkondades, on alati olnud võimalik küttida ka suurulukeid – punahirve, põtra, metskitse ja metssiga, kes on kõige hinnatumad jahiulukid. Väikeulukite küttimise ülempiiri RMK jahipiirkondades ette nähtud ei ole. Kehtestatud on väikeuluki küttimise alampiir, milleks on 5 väikeulukit 1000 hektari kohta. Aastate jooksul see nõue muutunud ei ole. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja väidetavalt Ansepuu OÜ kaudu Silvester Metsale tasuma ühe hektari rendile võetud jahimaa eest 98,17 eurot, mis on ligikaudu 20 korda rohkem (98,17 / 4,88 = 20,11), kui RMK Saaremaal asuvate jahipiirkondade eest 2017/2018 jahihooajaks ühe hektari eest avalikul enampakkumisel tasuda tuli. 2018/2019 jahihooaja eest tuli avalikul enampakkumisel tasuda RMK jahipiirkonnas jahipidamisõiguse eest 2,99 eurot ühe hektari kohta, mis on ligikaudu 26 korda vähem (78,54 / 2,99 = 26,26), kui kaebuse kohaselt Silvester 14(29)

Metsale väidetavalt Ansepuu OÜ poolt tasutud summa. 2019/2020 tasuti avalikul enampakkumisel 13 korda (78,54 / 5,99 = 13,11) vähem, kui kaebuse kohaselt kaebaja (või Ansepuu OÜ) Silvester Metsale tasuma kohustus. Seejuures olid kaebaja kasutuses üksteisest lahus ja temale teadmata asukohas asuvad katastriüksused, millel oli õigus küttida ainult väikeulukeid ja kelle küttimise eest RMK jahipiirkonna kasutusõiguse omaja ei pea eraldi üldse maksma (va väikeuluki jahiloa väljastamise tasu ca 6 eurot). Kaebaja ja Silvester Metsa omavahelisest meelevaldsest ja turutingimustele mittevastavast kokkuleppest ei saa tulla kahju, mille hüvitamise kohustus on vastustajal. Niivõrd suure rendihinna tasumise kokkuleppe sõlmimisega on kaebaja ise endale VÕS § 139 lg 1 kohaselt kahju tekitanud ja seda ei pea vastustaja hüvitama. Kaebaja (või Ansepuu OÜ) poolt Silvester Metsale makstav õiglane ja turutingimustele vastav ühe hektari renditasu peaks olema oluliselt väiksem, kui RMK jahipiirkondade jahipidamisõiguse tasu, sest rendile antud katastriüksustel saab pidada jahti üksnes väikeulukile. RMK lepingu kohaselt on väikeulukijaht kohustus, mille peab täitma, mitte õigus, mille eest raha tuleb maksta (jahipidamisvõimaluse kasutamise kokkuleppe p 2.6). Kuna RMK ega keegi teine ei anna tasu eest kastutada jahipiirkonda, kus võib küttida ainult väikeulukit, siis ei ole vastustajal võimalik välja tuua õiglast ja turutingimustele vastavat väikeuluki jahipidamiseks ette nähtud jahimaa renditasu, kuid hinnanguliselt võiks see moodustada mitte rohkem kui 20 % RMK Saaremaal asuva jahipiirkonna ühe hektari rendihinnast. Jahihooajal 2017/2018 tasuti Saaremaal asuvate RMK jahipiirkondade eest keskmiselt 4,88 eurot ühe hektari kohta. 2018/2019 jahihooajal oli sama näitaja 2,99 eurot hektari kohta ja 2019/2020 oli vastav tasu 5,99 eurot hektari kohta. Vähendades Saaremaal RMK jahipiirkondade ühe hektari tasu 20%ni, tuleks kaebajale 2017. a eest hüvitada ühe hektari kohta 0,97 euro (4,88 * 20% / 100% = 0,97), 2018 a. eest tuleks ühe hektari kohta hüvitada 0,6 eurot (2,99 * 20% / 100% = 0,6). 2019 a. eest tuleks hüvitada ühe hektari kohta 1,2 eurot (5,99 * 20% / 100% = 1,2). Kui lähtuda kaebajale tekkinud otsese varalise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel rendile antud kinnistute pindalast, mille eest kaebajal tuli Silvester Metsale väidetavalt renti tasuda, siis tuleks lähtuda katastriüksute kogupindalast 95,49 ha (136,5 ha – 41,01 ha = 95,49 ha). Võttes aluseks kaebuses esitatud arvutused ja: 1) asendades rendile antud katastriüksute valesti arvestatud pindalad tegelikult Torgu jahipiirkonna maadel asuvate ja tasukohustuslike katastriüksuste pindalaga – 95,49 ha – ning 2) arvestades ühe hetktari renditasuks 20% Saaremaal asuvate RMK jahipiirkondade jahipidamisõiguse tasust ühe hektari kohta, siis 3) tuleks L.N-ile 2017. a eest hüvitada 92,62 eurot, 2018. a eest hüvitada 57,29 eurot ja 2019. a eest hüvitada 114,59 eurot. Kokku kuuluks hüvitamisele otsese varalise kahjuna mitte rohkem kui 264,5 eurot. 19) Tõendamata on kaebaja väited, et tal ei olnud võimalust võtta jahimaid soodsamatel tingimustel rendile ning tegemist on vastavate maade puhul tavapäraste renditasudega. Arusaamatuks jääb, miks ei soovinud kaebaja võtta mitukümmend korda odavamate renditasude eest rendile RMK rendijahipiirkondi Saaremaal. Kaebaja väide on ka vastuolus tema enda poolt 25.05.2021 väidetuga, mille kohaselt on kaebaja võtnud rendile Torgu jahipiirkonnas Mato katastriüksuse (pindalaga 5,02 ha) ja Saare katastriüksuse pindalaga 3,94 ha. Nederma-Netsaja Põllumajandussaadused OÜ-ga ja V.S jt sõlmitud jahipidamise lepingutes ei ole jahimaade eest rendi tasumist ette nähtud. Seega on kaebaja saanud jahipidamiseks kasutusele võtta mitu katastriüksust, mille eest ei pea üldse renti maksma. Ebaõiged on kaebaja väited, et sedavõrd kõrget rendihinda õigustab asjaolu, et sõlmitud jahipidamise lepingud annavad neil katastriüksustel ainuõiguse jahipidamiseks ilma küttimismahu piiranguta ning RMK annab üksnes õiguse konkreetse arvu ulukite küttimiseks. Erinevalt kaebaja poolt rendile võetud katastriüksustest on RMK rendijahipiirkondades suuruluki jaht lubatud. Seega on RMK rendijahipiirkondades ette määratud suurulukite 15(29)

küttimismaht, mida kaebaja poolt rendile võetud katastriüksustel eraldiseisvalt üldse jahtida ei tohi, sõltumata sellest, kas kaebajal on seal jahipidamise ainuõigus või mitte. RMK jahipiirkonnas ei ole ette määratud väikeulukite küttimismahtu. RMK näeb rendijahipiirkonna kasutajale ette üksnes väikekiskjate minimaalse küttimismahu. Seega on ka RMK rendijahipiirkonnas võimalik väikeulukeid või jahilinde jahtida küttimismahu piiranguteta. Tõendamata on kaebaja väide, et RMK rendijahipiirkondades on alasid, kus loomi on väga vähe. RMK rendijahipiirkonna kasutaja õigused on suuremad, kui kaebajal tema poolt rendile võetud väikeste katastriüksuste kastutamisel. 20) Kui kohtu hinnangul tuleb saamata jäänud tulu hüvitada, siis on kaebuses toodud hüpoteetilised jahituristide arvud ja jahisaatja päevased tasud ebarealistlikult suured. Reaalselt ei oleks kaebajal õnnestunud mitte kunagi hanedele, lagledele ega muudele vee- või soolindudele rendile antud katastriüksustel jahti korraldada, sest ükski rendile antud katastriüksusest ei ole mere või muu veekogu kaldal ega piirne põllu või muu alaga, kus näiteks läbirändel jahilinnud peatuksid. Kuna kaebaja ei ole tegelikult kunagi rendile võetud katastriüksustel käinud (mida kinnitab asjaolu, et ta ei tea, kus need asuvad), siis on arusaamatu, millest lähtuvalt on kaebaja väidetud, et neil katastriüksustel on jahiulukeid, sh jahilinde külluslikult. Teoreetiliselt oleks võimalik rendile antud katastriüksustel jahti pidada üksnes metsas elavatele jahilindudele, nt kaelustuvile, metskurvitsale või laanepüüle. Erinevate jahihooaegade kütitud ulukite statistika põhjal saab väita, et tegelikult ei ole Saaremaa metsad, sh Sõrve Säärel asuvate jahipiirkondade metsad sobilikud elupaigad laanepüüle, sest jahihooaegadel 2017/2018, 2018/2019 ja 2019/2020 ei ole Saaremaal kütitud mitte ühtegi laanepüüd. Ka kaelustuvi arvukus on Saaremaal väga väike, sest alates 2018 on Saaremaal kütitud keskmiselt 70-80 lindu. Samas Raplamaal, Pärnumaal või Harjumaal on neid kütitud ligikaudu 2 korda enam. 2017 kütiti Saaremaal 78 metskurvitsat, 2018 aastal kütiti 202 metskurvitsat ja 2019 aastal kütiti 708 metskurvitsat (Hiiumaal on aastate jooksul kütitud siiski enam kui kaks korda rohkem metskurvitsat, kui Saaremaal; ka Pärnumaal on metskurvitsat 2017 ja 2018 aastatel rohkem kütitud, kui Saaremaal). Metskurvitsa jaht on keerukas ning nõuab väga hästi koolitatud jahikoeri, kes aitaksid jahimehel metsa all kasvavas rohus varjuva linnu üles leida. Kõigil rendile antud katastriüksustel ei ole võimalik metskurvitsat jahtida, sest kinnistud on enamasti läbi rajutud ja neil kasvab reeglina tihe võsa, selliste kohtades metskurvits ei ela (metskurvits eelistab hõredaid metsi, kus peab kindlasti olema veekogusid, lompe, kraave, samuti ka lagendikke või laiu metsasihte). Seega oleks kaebaja saanud rendile antud katastriüksustel teoreetiliselt jahituristidele pakkuda üksnes metskurvitsajahti ja seda ka vähesel määral, sest metskurvitsate arvukus Saaremal ei ole võrreldav metskurvitsate peamiste jahipaikadega Hiiumaal või Pärnumaal. Lisaks ei ole kaebajal endal ühtegi sellist jahikoera, kellega metskurvitsale jahti oleks võimalik pidada. Saare Jahimeeste Selts MTÜ poolt väljastatud kokkuvõte Torgu jahipiirkonnas perioodil 2013-2020 kütitud jahilindudest näitab, et nimetatud aastatel ei ole Torgu jahipiirkonnas kütitud mitte ühtegi metskurvitsat, mitte ühtegi kaelustuvi ega laanepüüd. Kui neid linde elutseks Torgu jahipiirkonnas sedavõrd arvukalt nagu väidab kaebaja, siis oleks viimase seitsme aasta jooksul kütitud (juhuslikult) vähemalt mõni nimetatud jahilindudest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist väidet ega tõendit, et tema poolt rendile võetud katastriüksustel oleks tegelikult võimalik jahtida kaelustuvile, laanepüüle või kormoranile. Tegemist ei ole kindlasti selliste jahilindudega, mis pakuksid jahituristidele huvi. Neid liike on Euroopa teistes riikides ja ka Eesti muudes piirkondades piisavalt ning tegelikult puudub suur jahinduslik huvi nende lindude küttimise vastu. Kaebaja seisukoht, et linnujahihooajal (alates 01. august kuni 30. november) oleks tal olnud kõigil kolmel aastal võimalik 60 päeval korraldada jahituristidele jahti metskurvitsale, on eluliselt ja jahinduslikult ebausutav. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema poolt rendile võetud kinnistud on ideaalsed piirkonnad

16(29)

just metskurvitsa jahiks. Helena Väli 07.03.2021 e-kiri on saadetud Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le, mitte kaebajale. Tegemist on masspöördumisega paljude jahiseltside poole ning kirjas ei ole viidet ega selgitust, et kaebaja poolt Torgu jahipiirkonnas rendile võetud katastriüksused oleksid „ideaalsed piirkonnad just metskurvitsa jahikorraldamiseks Itaalia jahituristidele“. Isegi kui metskurvitsaid oleks Torgu jahipiirkonnas palju ja nende jaht Torgu jahipiirkonnas jahituristidele atraktiivne, siis tuleb arvestada, et metskurvitsa peamine jahiaeg on hilissügis – oktoobrist novembri keskpaigani. Jahiks sobivad eelkõige sombused ilmad, kui metskurvits otsib sobivatest metsadest endale kehva ilma eest kaitset ja toitu. Kaebaja esitatud hinnang tähendab, et ta peaks alates oktoobrist kuni novembri lõpuni käima iga päev jahituristidega jahil. See ei ole reaalselt ettekujutatav. Eesti Jahimeeste Selts on analüüsinud, kui palju välismaiseid jahituriste tuleb Eestisse veelinnujahti pidama, mis on jahituristide seas kõige populaarsem väikeulukijaht. Jahituristide arvu väljaselgitamisel lähtus Eesti Jahimeeste Selts 2017/2018 jahihooajal väljastatud väikeuluki jahilubade andmetest. Kogutud andmete põhjal väljastati kogu Saaremaal veelinnujahiks väikeuluki jahiluba 151-le välismaalt pärit jahituristile. Sellises võrdluses on ebausutav, et kaebaja oleks saanud ajavahemikul 15.05.2017 kuni 25.12.2019 tuua igal aastal rendile võetud katastriüksustele ainult metskurvitsa jahile ligikaudu 120 jahimeest. See oleks moodustanud 80% kõigist jahituristidest, kellele 2017/2018 väljastati Saaremaal väikeuluki jahiluba veelinnujahiks. Niivõrd suure hulgale jahituristidele teenuse pakkumine oleks tähendanud märkimisväärset turundust (reklaamid, otsepakkumised jne), millele kaebaja viidanud ei ole. Kaebaja plaan osutada jahiturismi teenust 120 linnujahimehele aastas on ebarealistlik võrreldes ka aastaid Saaremaal Muha turismitalu pidanud ja jahiturismiga tegelnud O.Pi kogemusega. Ta toob välja, et ajavahemikul 2007-2019 ei pöördutud kordagi tema poole palvega osaleda metskurvitsa jahil. Jahituristid olid huvitatud üksnes suurulukijahist ja sügisesest (vee-)linnujahist. Keskmiselt oli jahiturismiga professionaalsel tasemel tegelenud O.Pil välisriigi jahituriste aastas 50-70. Eelnevat kinnitab ka Q.R, kes on üle kümne aasta jahiturismiga tegelenud Wildest OÜ juhatuse liige. Wildest OÜ korraldab jahituristidele jahte üle terve Eesti, sh Saaremaal. Jahituristide hulgas on kõige nõutumad jahiulukid suurulukid, veelinnud ja metskurvits. Q.R kinnitusel on parimatel aastatel olnud jahituriste üle 100, see arv sisaldab ka suuruluki jahile tulnud jahituriste. Jahiseltsi hinnangul oleks tõenäoliselt kaebaja linnujahi pidamiseks jahiturismi teenuseid kasutada soovinud mitte rohkem kui 3 jahituristi aastas. Kolme aasta jooksul seega kokku 9 linnujahi jahituristi. 21) Jahisaatja tasu 150 eurot päevas on ebarealistlik, sellist hinda ei oleks mitte keegi olnud nõus maksma. Nt Saaremaal jahiturismiga tegelenud O.Pi ja Rohevik OÜ hinnakirja kohaselt oleks jahisaatja tasu jäänud vahemikku 30-75 eurot päevas. Keskmine hind oleks seega oleks 52,5 eurot ((70 + 30) / 2 = 52,5). Erinevalt kaebaja väidetust, ei kinnita Jurna turismitalu poolt kaebajale saadetud e-kiri, et jahisaatja ühe päeva tasu on 150 eurot. Jurna turismitalu esindaja hr G.L selgitas vastustaja pöördumisele, et nende poolt pakutava linnujahipaketi koguhinnast 595 eurot moodustab jäägri tasu ühe jahikäigu eest 50 eurot. Kuna päevas tehakse kaks jahikäiku (hommikul ja õhtul), siis on jahisaatja tasu päevas 100 eurot, millest lähevad maha jahisaatja kulud – jahiload, maaomanikele makstavad tasud jne. G.L on 11.06.2021 Jahiseltsile saadetud e-kirjas lahti selgitanud, millistest kuluartiklitest linnujahipaketti koguhind koosneb. Ühe jahikäigus tasu on 50 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et Jurna turismitalu on kaebajale saadetud e-kirjas ja Jahiseltsile saadetud täpsustustes käsitlenud hindu, mis kehtisid 2020. a. Võrreldes aastatega 2017 kuni 2019 on hinnad 2020 a. mõnevõrra tõusnud. Kaebaja väidab, et on „teistes jahipiirkondades aktiivselt tegelenud jahiturismiga, sh nii linnujahi kui väikeulukijahiga“. Seega peaks olema kaebajal väga lihtne esitada tõendid ka selle kohta, kui palju temale teistes jahipiirkondades jahituristidele korraldatud jahtide eest 17(29)

tasutud on. Tagantjärele koostatud „võlatunnistusest“ või „kinnitusest“ selleks ei piisa. Jahituristi poolt jahisaatjale makstav tasu ei erine sellest, millises jahipiirkonnas jahituristile jahti korraldatakse. Juhul, kui kaebaja oleks tõesti kavandanud rendile antud katastriüksutel jahituristidele linnujahi korraldamist, siis oleks hüpoteetiline jahituristide arv, kes oleks suhteliselt väikese pindalaga katastriüksustel olnud huvitatud üksnes metskurvitsa jahist, olnud 3 jahituristi aastas. Iga jahiturist oleks jahisaatja tasu maksnud keskmiselt 52,50 eurot päevas. Kokku oleks seega kaebajal olnud võimalik kolme aasta jooksul teenida mitte rohkem kui 472,50 eurot (52,5 x 3 x 3 = 472,5), millelt oleks tulnud tasuda ka riiklikud maksud. Lähtudes kaebaja väidetest, oleks ta selle summa pealt pidanud lisaks tasuma veel rendile antud katastriüksuste renditasu. Kaebaja ei oleks seega teeninud jahituristidele linnujahi korraldamisega mitte midagi. Jahiselts ei pea saamata jäänud tulu hüvitama. 22) Rebane, mäger, kährik, jänes, tuhkur ja nugis, on Euroopas ja mujal maailmas väga levinud liigid ja välismaine jahiturist ei tule selleks Eestisse, et neile jahti pidada. Sama kehtib ka Eesti sisese jahituristi kohta. Sama kinnitavad ka Wildest OÜ juhatuse liige Q.R ja Saaremaal üle kümne aasta jahiturismi korraldanud O.P. Seega ei oleks ajavahemikul 15.05.2017 kuni 25.12.2019 tulnud mitte ühtegi jahituristi rendile antud katastriüksustele rebasele, kährikule, mägrale, nugisele, mingile ja jänesele jahti pidama. Rendile antud katastriüksused ei ole väikeimetajatele atraktiivseteks elupaikadeks. Rebane, mäger, kährik on loomad, kes elupaiga vahetus läheduses või lausa keskmes (eriti mägral) peab olema maasse kaevatud urgude süsteem, kus ohu korral varjuda või kus kutsikad üles kasvatada. Kaebaja ei ole välja toonud, et rendile antud katastriüksustel oleks selliseid elupaiku, kus rebane, mäger, kährik elada soovis. Rendile antud katastriüksused ei ole sobivaks elupaigaks ka jänesele. Eesti ja mujal Euroopas arvukalt levinud halljänes elab põldude vahele jäävates metsatukkades ja metsaservades. Rendile antud kinnistud on valdavalt suurte metsamassiivide sees, mis ei ole halljänese jaoks sobivad elupaigad. Kuna enamus rendile antud kinnistuid on läbi raiutud või lausa lagedaks raiutud, siis ei ole tegemist ka sobiva elupaigaga valgejänese jaoks. Rendile antud katastriüksused ei ole sobivad elupaigad mingile või tuhkrule. Neist esimese elupaigad on tihedalt seotud veega ja rendile antud katastriüksustel sellist elupaika ei asu. Mingiga sarnaseid elupaiku jagab ka tuhkur, mistõttu ei ole rendile antud kinnistud sobilikud ka tuhkru elupaigana. Nugise elupaigaks on küpsed või vanemad metsad, kuid sellised metsad on rendile antud katastriüksustelt ära raiutud. Seega ei oleks kaebajal olnud tegelikkuses võimalik jahituristidele rebase, mägra, kähriku, tuhkru, mingi, nugise või jänese jahti pakkuda, kui isegi mõni jahituristi oleks sellisest jahist huvitatud olnud. Kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt oleks rendile antud katastriüksutel soovinud väikeulukijahti pidada mitte rohkem kui üks jahiturist aastas. Kolme aasta jooksul seega kokku kolm jahiturist. Võttes ühe jahituristi saatmise tasuks samuti 52,50 eurot päevas nagu metskurvitsa jahi puhul, oleks kaebajal jäänud jahituristidele korraldatavatest jahtidest saamata kolme aasta jooksul kokku 157,50 eurot (3 x 52,5 = 157,5). Kogu seda summat ei oleks kaebaja endale saanud, sest maha tuleks arvata riiklikud maksud ja Silvester Metsale tasumisele kuuluv maade rent. Seega ei oleks kaebaja tulu väikeimetajate jahiga teeninud. 23) Reaalsete prognooside kohaselt oleks kaebajal olnud võimalik, kui ta ka tegelikult oleks soovinud ajavahemikul 15.05.2017 kuni 25.12.2019 korraldada rendile antud katastriüksustel väikeulukijahti, teenida kolme aasta jooksul kokku 630 eurot (472,5 + 157,5 = 630). Kaebaja on toonud välja, et jahituristide makstavate päevatasude arvelt oleks ta pidanud tasuma ka Silvester Metsale renti. Kuna väidetav rendi summa kolme aasta peale kokku (35 017,91 eurot) ületab summat, mida kaebaja oleks reaalselt saanud jahiturismiga teenida, siis seega ei oleks kaebaja teeninud mitte mingit tulu jahiturismi korraldamisega.

18(29)

24) Kui kohus jõuab järeldusele, et vastustaja peab kaebajale kahju hüvitama, esinevad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 5 toodud muud asjaolud, mille alusel on ebaõige kahju hüvitamine täies ulatuses. 15.05.2017 otsuse tegemisel, millega vastustaja keeldus kaebajale väikeuluki jahiluba rendile antud katastriüksustel pidamiseks väljastamast, lähtus vastustaja Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud juhistest. Täiendavalt lähtus vastustaja ka Keskkonnaameti poolt 25.05.2014 antud selgitusest, et kui maaomanik on keelanud enda maal jahipidamise, siis ei ole kohustust ega õigust väljastada jahilube sellistele kinnistutele. Vastustaja ja kaebaja vaidlus haldusasjas nr 3-17-1268 lõppes Riigikohtu otsusega, millega Riigikohus kohustas vastustajat väljastama kaebajale väikeuluki jahiloa. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti juhised ning madalama astme kohtute lahendite tühistamine Riigikohtu poolt näitavad, et vastustaja ja kaebaja vahel tekkinud õiguslik küsimus väikeuluki jahiloa väljastamisel oli õiguslikult komplitseeritud. Kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni 13.12.2019 oli jahindusega seotud ametkonnad seisukohal, et vastustajal ei ole kohustus kaebajale väikeuluki jahiluba väljastada. Riigikohtu 13.12.2019 otsus muutis senist halduspraktikat ja JahiS § 40 lg 4 rakendamist oluliselt. Kindlasti ei olnud vastustajal soovi seadust rikkuvalt käituda ja kahju tekitada. Sellele viitab ka vastustaja käitumine, kui 25.12.2019 väljastati koheselt pärast Riigikohtu otsuse kättesaamist ja otsusega tutvumist kaebajale väikeuluki jahiluba. Täiendavalt palub vastustaja kaaluda kohtul RVastS § 13 lg 2 rakendamist saamata jäänud tulu hüvitamata jätmisel. 25) 27.02.2023 menetlusdokumendis on vastustaja kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja pole senini tõendanud väikeulukijahist (või mistahes jahist) tulu teenimist. Ansepuu OÜ pole isegi mitte tasaarvestuse teel kaebaja eest rendimakseid tasunud, kuna vastastikku tasaarvestatavad nõuded ei tulene arvetest või tasaarvestuse kokkuleppest, isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et L.N-il pole kunagi olnud kohustust Ansepuu OÜ-le tema eest väidetavalt tasutud rendimakseid hüvitada. Ansepuu OÜ ja Silvester Mets OÜ vahel jahimaade eest rendi maksmise kokkulepe puudub, mistõttu VÕS § 197 lg 1 alusel nõuete tasaarvestust toimuda ei saanud. Vastastikused tasaarvestatavad nõuded puuduvad. Silvester Mets OÜ-l puudub õigus Ansepuu OÜ-lt renditasude maksmist nõuda. Kaebaja poolt alles 16.02.2023 esitatud töölepingu osas märgib vastustaja, et see sai kehtida vaid kuni töölepingu rikkumiseni (töölepingu p 1.3) ning nähtuvalt lepingust see ka lõpetati 25.09.2017 ehk eelnevat kõrvale jättes ei saanud ka sellest tulenevalt olla Ansepuu OÜ-l kohustust L.N eest rendimakseid tasuda. Tööleping (01.11.2016) ja 30.12.2016 leping (töölepingu lepingu lisa või täiendamise kokkulepe) on ilmselgelt seotud lepingud, mistõttu lõppes ka 30.12.2016 leping töölepingu lõpetamisega samaaegselt. Kui sellega mitte nõustuda, ei saanud tööleping igal juhul kehtida alates oktoobrist 2018 (III kvartali lõpp), millal Ansepuu OÜ-l puudusid töötajad. Kaebaja on enda ja oma lähisugulaste kontrolli all olevate ettevõtete kaudu loonud erinevaid tõendeid; toime pannud maksupettuse (vt 12.12.2022 Harju maakohtu määrus); väitnud esmases kaebuses, et tal on kohustus Ansepuu OÜ-le tasuda rendimaksete võlg, mida tõendab võlatunnistus ning tsiviilasjas nr 2-22-13165 väidab võla puudumist (see on rahatu või tasaarvestatud). Ehk esitab vastuolulisi väiteid ja skeemitab, mistõttu tuleb kaebajat pidada ebausaldusväärseks. Kaebaja pole senini ühelgi viisil tõendanud tulu teenimist enne ja pärast vaidlusalust perioodi, mistõttu on eluliselt ebausutav, et ta vaidlusalusel perioodil oleks tulu teeninud lausa kümnetes tuhandetes eurodes.

KOHTU PÕHJENDUSED

19(29)

andma väikeulukijahi loa maaomanikule endale või tema määratud isikule. JahiS § 6 p 1 kaitseb viidatud lahendi kohaselt maaomaniku põhiseaduslikku omandiõigust. SSJ väljastas L.N poolt taotletud jahiloa 25.12.2019, milles vaidlus puudub. Kaebaja oli sõlminud 01.09.2013 vaidlusaluste kinnisasjade osas kinnisasja jahipidamiseks kasutamise lepingud (JahiS § 25 lg 1). Keeldumine jahiloa väljastamisest väikeulukite (hõlmab ka jahilinde) küttimiseks kaebaja 10.05.2017 taotluses näidatud ja Torgu jahipiirkonda jäävatel kinnistutel võis ühtlasi rikkuda kaebaja õigust seal jahti pidada ja kaasata sellesse enda poolt valitud isikuid.

20(29)

põhiõiguste riive vastustaja õigusvastase keeldumisega vähemalt osas, mis puudutab kaebaja enda poolt väikeulukijahi pidamist maaomanikega sõlmitud (jahi)lepingutega hõlmatud kinnistutel. Ehk seal jahiloa olemasolul oma harrastusega tegelemine. Samas, isegi õiguste rikkumise tuvastamisest ei järelduks automaatselt varalise kahju tekkimine. Kahju tekkimist peab tõendama kaebaja (HKMS § 59 lg 1), isegi kui nõude (saamata jäänud tulu osas) suuruse hindamisel tuginetakse HKMS § 61 lg-le 5 (kahjunõude suuruse määramine kohtu siseveendumuse kohaselt, kui suuruse kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas). See norm pole siiski mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus kaebaja väidab (praeguses asjas kaebaja väited kohtuistungil), et jahinduses on varimajandus ja sularaha liikus käest-kätte ehk siis sisuliselt võib järeldada, et ka kaebaja väidetavad tulud (enne vastustaja õigusvastast keeldumist) on teenitud mitteametlikult (nö mustalt), jättes riigile tulud deklareerimata ja maksud tasumata. Tulude deklareerimise korral oleks kaebajal olnud võimalik oma väidetavaid tulusid hõlpsalt tõendada füüsilise isiku tuludeklaratsioonidega (12.01.2023 usaldusisiku aruandest tsiviilasjas nr 2-22-13165 nähtub, et 2020. ja 2021. a pole kaebaja tuludeklaratsioone isegi esitanud). Halduskohtu uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg 4) ei ulatu selleni, et kohus peaks hakkama tuvastama varimajanduse ulatust jahindussektoris ning selle põhjal siseveendumusele tuginedes määrama kindlaks kaebaja osa selles, et siis teenuse osutamise kulude ja riigile tasuda tulnud maksude mahaarvamisest allesjääv osa lugeda kaebaja poolt hüpoteetiliselt vaidlusalusel perioodil teenimata jäänud tuluks, mille peaks vastustaja hüvitamata. Kohus on menetluses läbivalt selgitanud kaebaja tõendamiskoormist ning ka vastustaja on juhtinud korduvalt vastuväidetes kaebusele tähelepanu tõendamata asjaoludele ja kaebaja esitatud tõendite ebausaldusväärsusele ja kontrollimatusele. Kui kaebaja on valinud riigi petmise, siis ei saa ta hiljem kaevelda selle üle, et tal ei ole võimalik oma väidetavalt saamata jäänud tulu kontrollitavalt tõendada ega oodata kohtult tõendamata nõude rahuldamist. Kuigi kaebajal on vabadus valida, milliste tõenditega ta oma väiteid kahju tekkimisest tõendab, pole kaebaja praeguses asjas varalise kahju tekkimist mitte ühegi tõendiga usutavalt tõendanud.

nõustub kohus kaebajaga selles, et kui vastustaja keeldus temale vaidlusalustel kinnistutel jahiloa andmisest põhjusel, et jahikeeld kehtib ka maaomanikule endale ja tema määratud isikule, polnud kaebajal mõistlikku põhjust arvata, et jahituristi puhul tõlgendataks sama normi teisiti. Õiguste riive vähesus ei välista iseenesest siiski seda, et kaebaja väidetav jahiturismist (väikeulukijahist) saadav tulu ei oleks saanud kõnealusel perioodil selle tulemusel väheneda. Samuti ei välistaks õiguste riive vähesus seda, et kaebajal poleks saanud tekkida tulu vähenemise tõttu raskusi jahimaade2 kasutustasu (rendi) maksmisega. Viimatine järeldus eeldab, et kaebajal oli tegelikult kohustus renti tasuda ning Ansepuu OÜ tegelikult rendi kaebaja eest tasus ja oli selleks ka õiguslikult kohustatud ning on esitanud tagasinõude kaebaja vastu. Kaebaja nõue otsese varalise kahju hüvitamiseks

Silvester Mets OÜ, S.M ja Rehe Kinnisvara OÜ poolt kaebajale kasutamiseks antud jahimaad, mille juurde on vormistatud väidetavalt 01.09.2013 rendilepingud (lepingute nr 10, 11, 12, 13, 14 lisa 1).

22(29)

sellest, mis alusel üldse Ansepuu OÜ, kellele Silvester Mets OÜ on arved vormistanud, pidi L.N eest renti tasuma. Tunnistaja ei mäletanud, kas arvete tasumise kokkuleppe (30.12.2016, mida tunnistajale istungil näidati) pool oli ka Silvester Mets OÜ. Küll mäletas tunnistaja hästi seda, et L.N on teinud Silvester Mets OÜ kinnistutel võsalõikamise jm metsatöid, mille eest tasuti L.N esitatud arve alusel ja ülekandega L.N-ile, kuid mis käesolevas asjas tõenduslikku tähendust ei oma. Silvester Mets OÜ pole esitanud tunnistaja sõnul nõudeid Ansepuu OÜ pankrotimenetluses ega L.N maksejõuetusmenetluses, kuigi nimetatud äriühing ja L.N on viimased aastad maksevõimetud (kohus vabastas L.N seetõttu aastal 2020 riigilõivust; Ansepuu OÜ on 2018. a IV kvartalist ühegi töötajata ja 09.07.2021 seisuga maksuvõlas riigi ees summas 127 915 eurot ning maksuvõlg hakkas tekkima juba 2016. a lõpus), kuid rendileping peaks justkui kehtima. Kohtu hinnangul viitavad ka tunnistaja ütlused sellele, et renditasu kokkulepe oli näilik (TsÜS § 89 lg 1), isegi kui see vormistati selles märgitud ajal, mitte tagantjärele kohtumenetluses kaebaja väidetele mingigi katte leidmiseks. Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa ka välistada rendilepingu vormistamist käibemaksupettuse läbiviimise eesmärgil. Tunnistaja S.M vastas kohtu küsimusele, miks jahimaade kasutusse andmist jätkati kui L.N-il puudus jahiloa andmata jätmise tõttu võimalus seal jahti pidada, et jätkab lepinguid, kuna jahiseltsi onupojapoliitika tuleks ära lõpetada. Sellest võib järeldada, et nii maade kasutusse andmise lepingud kui nende lisa 1 (rendikokkulepe) olid sõlmitud eesmärgiga mõjutada jahiseltsi (vastustaja) tegevust, mitte sooviga äriühingu poolt rendile andmisest ausalt tulu teenida. Rendimaksete tasumist ei tõenda usutavalt antud asjas ükski tõend, isegi kui eeldada, et rendileping kehtis.

eelneva põhjal loogiliselt järeldada, et tasaarvestatavate nõuete kohta selgituste andmine ja tõendite esitamine oli võimatu ning seda põhjusel, et nõudeid tegelikult ei eksisteerinud. Lisaks eelnevale asus kaebaja 16.02.2023 menetlusdokumendis ka väitma, et ta ei ole enam kohustatud Ansepuu OÜ-le rendimakseid tasuma, kuna on nõude tasunud. Kaebaja maksejõuetusmenetluses esitatud usaldusisiku 12.01.2023 aruandest nähtub, et kaebaja ei tunnista Ansepuu OÜ nõuet summas 78 000 eurot, millises summas võlga ta on tunnistanud 09.05.2020 võlatunnistusega. Kohus nõustub vastustajaga (27.02.2023 menetlusdokument, p 3), et VÕS § 197 lg 1 alusel oli Ansepuu OÜ ja Silvester Mets OÜ vaheline tasaarvestus välistatud. Tasaarvestada saab üksnes vastastikuseid nõudeid. Puudub vaidlus, et Silvester Mets OÜ ja Ansepuu OÜ vahel polnud sõlmitud lepingut, millest oleks tulenenud Ansepuu OÜ-le jahimaade renditasude maksmise kohustus. Sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnitanud ka tunnistaja S.M.

Kohtule nähtuvalt on Harju Maakohus on 12.12.2022 määruse p-des 13-16 tuvastanud, et Ansepuu Mets OÜ-l ei olnud nõuet, mida Ansepuu OÜ-le loovutada, kuna tööde tegemist ei toimunud, vaid toime pandi käibemaksupettus (tuvastatud 17.01.2019 MTA maksuotsusega).

24(29)

taotlema selleks lube (30.12.2016 lepingu p-d 1.1 ja 1.2). Ehk 30.12.2016 lepingus on rendi tasumise kohustus ühemõtteliselt seotud tööülesannete täitmisega ning lepingu p-s 3 on märgitud, et kui kaebaja ei täida tööülesandeid (praeguse vaidluse kontekstis p-st 1.1 ja 1.2 tulenevaid kohustusi), ei ole Ansepuu OÜ-l kohustust renti kaebaja eest tasuda. Seega on õige vastustaja järeldus, et kaebaja töölepingu lõppemisega 25.09.2017 lõppes ühtlasi Ansepuu OÜ kohustus tasuda kaebaja eest rendimakseid Silvester Mets OÜ-le. Lisaks tõendab töösuhte lõppemist ka asjaolu, et 2018. a IV kvartalist alates pole Ansepuu OÜ-l töötajaid (01.02.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Seega puudus Ansepuu OÜ-l alates 25.09.2017 õiguslik alus tasuda kaebaja eest rendimakseid Silvester Mets OÜ-le, kellega Ansepuu OÜ rendilepingut sõlminud ei olnud ning Ansepuu OÜ polnud ka L.N ja Silvester Mets OÜ vahelise 01.09.2013 rendilepingu osapool. Seega, eeldades rendi tasumise kohustuse kehtivust, oleks 25.09.2017 alates pidanuks kaebaja ise tasuma rendimakseid aga kaebaja selle tegemist ei väida. Samuti pole tunnistaja S.Mi ütluste kohaselt Silvester Mets OÜ esitanud kaebaja maksejõuetusmenetluses nõuet rendivõla tõttu. Küll nõuab väidetavalt 30.12.2016 lepingu alusel tekkinud rendimaksete võlga kaebaja maksejõuetusmenetluses Ansepuu OÜ, millele kaebaja selles menetluses aga vastu vaidleb, samal ajal väites rendimaksete tasumise kohustust Ansepuu OÜ-le käesolevas haldusasjas 14.09.2020 esitatud kahjunõudes.

jahiseltside jahimaadel tõendanud ka enne ja pärast vaidlusalust perioodi. Seega pole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja oleks hüpoteetiliselt tulu (VÕS § 128 lg 4) saanud. Kohus peab eluliselt usutavaks vastustaja väidet, et kaebaja väidetavas mastaabis jahiturismi korraldamine (mh ka välismaistele jahituristidele) väikeulukite küttimiseks eeldab ettevalmistusi ja eeltööd. Praegusel juhul pole kaebaja tõendanud, et Ansepuu OÜ-l oleks olnud mõni jahituristist klient, rääkimata klientide nimekirja esitamisest või äriplaan või kokkulepped majutusasutuste jm vajalike jahiturismiks vajalike teenuste pakkujatega ning tehtud pole mingit turundust, mida sellises mastaabis jahiturismiga tegelemine eeldaks. Kaebaja väidetav tööleping Ansepuu OÜ-ga ja selle täiendav kokkulepe on sõlmitud vastavalt 01.11.2016 ja 30.12.2016 ehk mitmeid kuid enne SSJ-i keeldumist jahiloa väljastamisest. Viidatud ettevalmistustega oleks äriühing ja kaebaja selleks ajaks juba pidanud vähemalt alustama. Ansepuu OÜ tegevusala pole 2017-2018 majandusaasta aruannete kohaselt isegi olnud turism või jahiturism, milles vaidlus puudub. Seega pole kaebaja tõendanud, et tal oli tegelik kavatsus ja võimalus tulu teenida väikeulukijahi korraldamisest jahituristidele.

26(29)

küsimust, kas kõnealustel jahimaadel ka haned peatuvad, mis ei ole tõend linnujahi toimumise ja sellest tulu teenimise kohta). Sama menetlusdokumendi lisa 11 (Läti jahimehe 10.02.2023 e-kiri, milles ta kinnitab kahel korral linnujahil käimist ja tasumist sularahas L.N-ile; Saarte Jahimeeste Seltsi poolt 17.10.2016 väljastatud jahitunnistus) on ainus tõend selle kohta, et välismaine jahiturist on Saaremaal jahil käinud ning maksnud sularahas 3600 eurot L.N kätte kuid, kas selle näol oli tegemist L.N või kellegi teise tuluga, tõendatud ei ole. Samuti ei nähtu e-kirjast, millistel jahimaadel jahil käidi.

vähendada – arvestades, et kohus juba menetluse alguses tehtud määrustes selgitas, et kaebaja väited on tõendamata, polnud vastustajal vajadust asuda kaebaja tõendamata väiteid sedavõrd suuremahuliselt ümber lükkama. Samuti sisaldavad vastustaja menetlusdokumendid kohati ka korduvaid seisukohti, mille esitamine ei ole käsitatav vajaliku kuluna. Kaebajalt ei saa nõuda 05.03.2021 ja 09.03.2021 toimingutega (s.o määruskaebuse projekti ülevaatamine ja täiendamine kliendilt saadud parendusettepanekutega) seotud õigusabikulu (s.o kokku 8 h 30 min) hüvitamist, kuivõrd käesolevas asjas ei ole toimunud määruskaebemenetlust. Ülepaisutatud on 05.09.2022 ja 06.09.2022 eelistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu (kokku 10 h) – eelistung kestis 1 h ja 8 min ning mõistlikuks ei saa pidada selleks ca 9 tunnist ettevalmistust. Samuti tuleb jätta vastustajale välja mõistmata 10.01.2023, 18.01.2023–20.01.2023, 23.01.2023 ja 26.01.2023 Silvester Mets OÜ esitatud kaebuse analüüsimisega ja kolmanda isiku seisukoha koostamisega seonduvad kulud (kokku 12 h ulatuses) – Silvester Mets OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks ning toimikust ei nähtu, et vastustaja oleks sel perioodil kohtule mingeid menetlusdokumente esitanud. Seega pole kohtul võimalik kontrollida selle kulu seotust käesoleva haldusasjaga. 22.03.2023 istungil osalesid nii vastustaja vandeadvokaadist esindaja (Arsi Pavelts) kui ka nõustaja (Indrek Niklus, eelkõige jahindust puudutavates küsimustes). HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud ka nõustajate kulud. Nõustaja pädevus piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega (vt HKMS § 36 lg 2; Riigikohtu 03.03.2009 otsus nr 3-3-1-93-08, p 16; 22.04.2010 otsus nr 3-3-1-92-09, p 50 ning 21.03.2012 otsus nr 3-3-1-5-12, p 15). Praegusel juhul võib vastustaja seega 22.03.2023 istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemisega seoses nõuda nii esindaja- kui ka nõustajakulu väljamõistmist. Tegemist ei ole dubleerivate kuludega. Küll aga on esindaja ja nõustaja istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu (s.o 7 h + 7 h) ülepingutatud ning kohus peab vajalikuks väljamõistetavaid menetluskulusid ka selles osas vähendada. Vastustaja kasuks kaebajalt menetluskulude väljamõistmisel tuleb samas arvestada, et kohus selgitas kaebajale kohtumenetluse kestel, et kaebuse perspektiiv on tõendamisprobleemide tõttu vähene ning soovitas korduvalt kaaluda kompromissi sõlmimist (nt 30.04.2021 ja 30.08.2021 määrused). Vastustaja oli 21.10.2022 tehtud kompromissettepaneku kohaselt valmis väljastama kaebajale kolme aasta jooksul metssigade küttimislubasid ja samuti kaasama kaebaja Torgu jahipiirkonnas hirve ühisjahtidele võrdsetel alustel seltsi liikmetega (vt vastustaja esindaja 01.12.2022 e-kiri). Kaebaja keeldus antud olukorras igati mõistlikust kompromissist (hüvitamaks põhiõiguse kasutamise vähest piirangut) ning pidi seega arvestama võimalusega, et kannab kaebuse rahuldamata jätmisel ka vastaspoole menetluskulud. Ühtlasi oli ka kaebajal endal teatud määral võimalik ära hoida vastustajal täiendavate kulude tekkimist, kui ta oleks tulenevalt HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormust arvestades esitanud kohtule kõik vajalikud tõendid korraga menetluse alguses (koos kaebusega), mitte kogu pika menetluse vältel eri aegadel ja ositi. Arvestades nii eeltoodut kui ka vaidluse mahtu ja keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt vastustaja menetluskulude katteks välja 12 000 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

28(29)

(allkirjastatud digitaalselt)

29(29)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.