lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2968/8

Keskkonnaõigus › Jahindus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2968/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Jahindus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1988
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 37 lg 2Kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-2968/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.05.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.06.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-2991/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.03.20263-25-2698/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.08.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2968

Haldusasi

W.K kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 26.08.2025 otsuse tühistamiseks, Salme Jahimeeste Seltsi 02.09.2025 ja 05.09.2025 otsuste tühistamiseks, Salme Jahimeeste Seltsi kohustamiseks väljastama kaebajale metsseajahi load, ning Keskkonnaameti kohustamiseks andma Salme Jahimeeste Seltsile korraldus väljastada kaebajale jahiload

Menetlusosalised

Kaebaja – W.K Vastustajad – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme; Salme Jahimeeste Selts, esindaja vandeadvokaat Heili Püümann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse W.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-2968 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
2.Jätta W.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-2968 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav ( lg 7).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
HKMS § 44 lg 1Kaebeõigus
HMS § 51 lg 1Haldusakti mõiste
HMS § 53 lg 1Haldusakti kõrvaltingimus
JahiS § 40 lg 4
HKMS § 252

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2968

1.Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) andis kaebajale: 1) 15.08.2025 metssea jahiloa nr SA10030 kehtivusajaga 15.11.2025; 2) 19.08.2025 punahirve vasika jahiloa nr SA10032 kehtivusajaga 19.11.2025; 3) 19.08.2025 punahirve lehma jahiloa nr SA10033 kehtivusajaga 19.11.2025; 4) 25.08.2025 metssea jahiloa nr SA10036 kehtivusajaga 25.11.2025. Jahilubade lahtris „Erinõuded“ on märkus: „Jahiluba lõpeb ennetähtaegselt kuupäevast, millest alates hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba [...]“.
2.RMK teatas kaebajale 26.08.2025 e-kirjas, et seoses Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisega Salme Jahimeeste Seltsile väljastab sellest kuupäevast jahilube Salme piirkonnas eelnimetatud jahiselts ning sellega seoses on senised RMK väljastatud jahiload tühistatud.
3.Kaebaja esitas 26.08.2025 taotluse metssea laskmise loa nr E272098 saamiseks, mille andmisest Salme Jahimeeste Selts keeldus 02.09.2025, märkides põhjenduseks, et kaebaja ei ole Salme Jahiseltsi liige ega maaomanik Salme jahialal.
4.W.K esitas 07.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.09.2025 ja 12.09.2025), mida halduskohus tõlgendas nõuetena tühistada RMK 26.08.2025 otsus tunnistada kehtetuks kaebajale antud jahiload nr SA10030, SA10032, SA10033 ja SA10036; tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 02.09.2025 otsus keelduda väljastamast kaebajale metsseajahi luba E272098; tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 05.09.2025 otsused keelduda väljastamast kaebajale metsseajahi lube E273035, E273029, E273030, E273031, E273033, E273034, E273036, E273037, E273036 ja E273038; kohustada Keskkonnaametit (KeA) andma Salme Jahimeeste Seltsile korraldus väljastada kaebajale tema taotletud metsseajahi load; ning kohustada Salme Jahimeeste Seltsi väljastama kaebajale taotletud metsseajahi load. Kaebajal ja Sõrve Jahimehed MTÜ-l on Salme jahipiirkonnas paljudel kinnistutel õigus korraldada jahti, pidada jahti ja esindada maaomanikke kõigis neile jahiseadusega (JahiS) antud õigustes. RMK väljastas kaebajale metsseajahi load kinnistutele, kus olid metssea kahjustused. Kaebaja küttis metssigu ja täitis kõiki bioohutuse nõudeid seoses sigade Aafrika katku (SAK) puhanguga. Seoses jahilubade tühistamisega jäi kaebajal realiseerimata kaks metsseajahi luba, üks punahirve vasika ja üks punahirve lehma jahiluba. Kaebaja oli tasunud lubade eest riigilõivu. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses tühistada RMK 26.08.2025 otsus tunnistada kehtetuks jahiload SA10030, SA10036, SA10032 ja SA10033. Jahiload väljastatakse mõistliku kehtivusajaga, et neid oleks võimalik realiseerida. Realiseerimise tähtaeg sõltub jahiuluki küttimise tähtaegadest, mis kajastuvad jahieeskirjas. Kaebajale antud jahiload tunnistati kehtetuks vähem kui kümme päeva pärast nende andmist. Jahiluba SA10036 tunnistati kehtetuks järgmisel päeval pärast selle väljastamist. Kaebaja eeldas kuni lubade kehtetuks tunnistamiseni, et KeA on andnud suunised jahiload väljastada ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa saaja uuendab need jahiload. Lubade tähtaja lõpp ei olnud veel saabunud. Jahilubadelt on tasutud riigilõiv. Keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 291 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 4 lg 2 näeb ette, et kasutusse andmata jahipiirkonnas määrab suurulukiloa kehtivusaja KeA. RMK-l ei olnud seega õigust tunnistada luba kehtetuks KeA korralduseta. Kaebaja tegutseb temaga lepingud sõlminud maaomanike kinnisasjadel jäägrina. Maaomanikega sõlmitud lepingu eesmärgiks on hoida ära ulukikahju maaomanike kinnisasjadel. Jahilubade kehtetuks tunnistamine tõttu ei saa kaebaja ulukikahju tekkimist ära hoida. Samuti takistab see kaebajal tööampsudega elatist teenida. Kaebaja on praegu töötu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib kaebajal ja Sõrve Jahimehed MTÜ-l 2(5)

3-25-2968 kahju vähemalt lubadelt tasutud riigilõivu ulatuses. Samuti tekib mõlemal mittevaraline kahju, mida pole võimalik hiljem hüvitada, kuna ära jäänud jahti ei saa hiljem pidada. Samuti jätkavad metssead kinnistutel kahjustuste tekitamist. Lisaks suureneb SAK-i oht, kuna metssigade arvukus on liialt suur.

5.KeA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole taotluses esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks põhjust arvata, et teda ähvardaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatu tagajärg, mille kõrvaldamine pole kaebuse rahuldamise korral enam mõistlikul viisil võimalik. RMK 26.08.2025 otsuse kehtivuse peatamine võimaldab kaebajal jahiload kohe realiseerida. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse ära otsustamist. Ülekaalukat õiguskaitsevajadust ei esine.
6.Salme Jahimeeste Selts palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse ja põhivaidluse vahel ei ole seost. Kaebuse ese jääb arusaamatuks. Kaebusest ei selgu, milliste jahilubade väljastamist kaebaja seltsilt taotleb. Selts ei saa väljastada kaebajale jahilube SA10030, SA10036, SA10032, SA10033, mida kaebaja taotles RMK-lt ja mille RMK ka väljastas. Kaebus on selles osas perspektiivitu, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kui kohus peab kaebust siiski perspektiivikaks, tuleb taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et vastasel juhul otsustataks põhivaidlus ära juba esialgse õiguskaitse menetluse raames. Kui kaebuse ese on kohustada seltsi väljastama kaebajale uued jahiload, pole esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse esemega seotud ja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kaebaja pole näidanud, et tema õiguste kaitse kohtuotsusega võiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral osutuda võimatuks. Kaebaja pole tõendanud, et ühelgi temaga sõlmitud lepingutega hõlmatud kinnisasjal oleks ulukikahjustused. Töötu olemine on kaebaja enda valik. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks tööd otsinud või ametlikku tööd teha soovinud. Kaebaja on juba aastaid tegutsenud oma sissetulekuid varjates, et pääseda võlausaldajate nõuete eest (vt otsus kohtuasjas nr 3-20-1723). Jahilubade puudumise tõttu väidetavalt tekkiva kahju hüvitamise nõude saab kaebaja esitada ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebajale pole tekkinud kahju tasutud riigilõivude näol, kuna need on tema asemel tasunud Sõrve Jahimehed MTÜ ja MR. RMK antud jahilubade kehtivus ei lõppenud mitte nende kehtetuks tunnistamisega, vaid lubadele seatud kõrvaltingimuse saabumisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 1). Kõrvaltingimus oli kooskõlas KeA 01.04.2025 korraldusega nr 1-3/25/76. Selle kohaselt tuligi RMK-l märkida suuruluki jahiloale kehtivusaeg kuni KeA korralduse kehtivuse lõpuni. Kaebaja oli jahilubade taotlemise ajal teadlik, et peagi väljastatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Ta osales ka ise aktiivselt selles menetluses Sõrve Jahimehed MTÜ kaudu. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 või 2 1 alusel. Isegi kaebuse rahuldamise korral ei saaks selts kaebajale suurulukijahi lubasid väljastada, sest maaomanikud ei ole sõlminud seltsiga lepingut jahipidamise korraldamiseks nendel kinnistutel. Seltsile teadaolevalt ei ole KeA kehtestanud JahiS § 40 lg 4 teise lause alusel Saaremaal mitte ühtegi piirkonda, kus tuleks SAK-i tõrjumise eesmärgil maaomanikule metssea küttimiseks jahiluba väljastada.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2025 määrusega kaebuse nõudes tühistada RMK 26.08.2025 otsus tunnistada kehtetuks kaebajale antud jahiload SA10030, SA10032, SA10033 ja SA10036 (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 02.09.2025 otsus keelduda väljastamast kaebajale metsseajahi luba nr E272098; 2) tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 05.09.2025 otsused 3(5)

3-25-2968 keelduda väljastamast kaebajale metsseajahi lube nr E273035, E273029, E273030, E273031, E273033, E273034, E273036, E273037, E273036 ja E273038; 3) kohustada Salme Jahimeeste Seltsi kaebaja taotletud metsseajahi lube väljastama; 4) kohustada Keskkonnaametit andma Salme Jahimeeste Seltsile korraldus väljastada kaebajale tema taotletud metsseajahi load (resolutsiooni p 3). Kõigis RMK antud lubades on „erinõuete“ all märgitud, et luba lõpeb ennetähtaegselt alates päevast, mil hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Tegu on kõrvaltingimusega, millega on loa kehtivusaeg piiratud tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes (HMS § 53 lg 1 p 1). KeA väljastas 26.08.2025 otsusega DM-132519-8 jahipiirkonna kasutusõiguse loa Salme Jahimeeste Seltsile. Seega lõppes kõigi nelja kaebajale antud loa kehtivus sellest kuupäevast alates, tulenevalt lubades seatud kõrvaltingimusest. RMK ei teinud 26.08.2025 eraldi otsust kõnealuseid jahilube kehtetuks tunnistada. Seega on kaebaja nõue tühistada RMK 26.08.2025 otsus talle antud jahilubade kehtetuks tunnistamise kohta eesmärgitu, kuna otsust, mida kaebaja soovib vaidlustada, ei eksisteeri. Kaebaja nõue seoses RMK tegevusega ei vii teda seega soovitud sihile. Selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.W.K palub 28.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. RMK seatud kõrvaltingimus ei ole kooskõlas seadustega. Jahiload on väljastatud katastriüksuse põhiselt, mitte terve jahipiirkonna ulatuses. Kasutusõiguse loa väljastamine ei anna Salme jahipiirkonna kasutajale õigust pidada jahti kinnistutel, millele on väljastatud vaidlusalused jahiload. Kõik õigused seoses jahipidamise ja jahipidamise korraldamisega kinnisasjadel, kuhu RMK on väljastanud jahiloa, on antud kaebajale. Seega ei saa olla Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamine jahilubade lõppemise tingimus. RMK-l ei ole õigust seada omal algatusel jahiloa väljastamise tingimusi, mis ei ole kooskõlas JahiS-ga. Jahiload olid väljastatud maaomanike kinnistutel suuruluki kahju tekkimise takistamiseks. Esialgse õiguskaitse korras RMK otsuse tühistamine ei ole eesmärgitu. Kohtuotsuse jõustumisel on jahilubade kehtivus lõppenud. Jahipidamise takistamine (jahilubade tühistamine) kahjustuskohtadel on maaomanikule kahju tekitamine ning kaebaja maaomanikega sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmise takistamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Halduskohus on õigesti selgitanud, et RMK antud suuruluki jahiload nr SA10030, SA10032, SA10033 ja SA10036 (dtl 21˗24) on antud kõrvaltingimusega, mille kohaselt lõppevad load ennetähtaegselt päevast, mil hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba. KeA 26.08.2025 korraldusega DM-132519-8 anti Salme jahipiirkonna (JAH1000159) kasutusõiguse luba nr JPKL-525002 kehtivusega 26.08.2025˗26.08.2035 4(5)

3-25-2968 Salme Jahimeeste Seltsile (dtl 30). Seega lõppes ülalnimetatud suurulukite jahilubade kehtivus alates 26.08.2025 tulenevalt nendes lubades endis seatud kõrvaltingimusest (HMS § 53 lg 1 p 1) ning RMK ei ole neid jahilube kehtetuks tunnistanud. Kui kaebaja leidis, et seatud kõrvaltingimus on õigusvastane, oleks tulnud tal vaidlustada vastavas osas suuruluki jahilube.

11.Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb kohtult muu hulgas RMK 26.08.2025 otsuse tühistamist. Halduskohus tagastas tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 15). Tegemist on eelkõige olukorraga, kus kaebaja on kohtule esitanud n-ö vale nõude ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22). Viidatud sätte alusel saab tagastada nõude, mis on menetluslikult lubatav.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused siinsel juhul täidetud. RMK 26.08.2025 e-kirjaga ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega kohustusi. Kirjas on kaebajale üksnes selgitatud, et senised RMK väljastatud jahiload on tühistatud (tegelikult kehtivuse kaotanud) seoses sellega, et 26.08.2025 väljastati Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba Salme Jahimeeste Seltsile ehk edaspidi väljastab Salme jahipiirkonnas taas jahilube Salme Jahimeeste Selts. Seega puudub RMK 26.08.2025 e-kirjal haldusaktile (HMS § 51 lg 1) omane regulatiivne toime ning kohtult ei saa taotleda selle tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kuna kaebaja subjektiivseid õiguseid ei ole RMK 26.08.2025 e-kirjaga piiratud, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Seetõttu on kohaseks tühistamisnõude tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 1 (s.o kaebeõiguse ilmselge puudumine).
13.Kuna kaebajal puudub tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), mis on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise esmane eeldus. Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium