Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-445
Haldusasi
AS GoBus kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 19.01.2022 kirja nr 6-9/5661-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja AS GoBus, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo Vastustaja Saaremaa vald, esindaja MK Kaasatud haldusorgan Transpordiamet, esindaja HH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Transpordiameti ja Saaremaa valla määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata Transpordiameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.06.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-445.
2.Võtta menetlusse Saaremaa valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.06.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-445.
3.Võtta asja juurde Transpordiameti 08.07.2022 menetlusdokumendi lisad 1–5 ja Saaremaa valla 15.07.2022 määruskaebuse lisad 2–3. Tagastada Saaremaa valla 15.07.2022 määruskaebuse lisa 1.
4.Jätta Saaremaa valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-445 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa Vallavolikogu 08.12.2017 otsusega nr 23 otsustati korraldada Saare maakonna ühiskondlikku transporti alates 01.01.2018 ja sõlmida Maanteeametiga (Transpordiameti õiguseellane) haldusleping ühistranspordi korraldamiseks. Maanteeamet, Saare Maavalitsus ja Saaremaa vald sõlmisid 21.12.2017 halduslepingu nr 17-00119/182, mille kohaselt maavalitsus annab alates 01.01.2018 ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 96 lg 16 alusel Saaremaa vallale üle ÜTS §-s 14 sätestatud ülesanded, sh ülesande korraldada riigihankeid vedajate valimiseks
3-22-445 avalikule liiniveole ÜTS-s sätestatud juhtudel ja sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepingud (ATL).
2.AS GoBus (kaebaja) ja Saaremaa vald (vastustaja) sõlmisid riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Saare maakonnas 2019–2029“ (viitenumber 202542) tulemusel 10.05.2019 ATL-i ajavahemikuks 01.02.2020–31.01.2030. ATL-i p 3.4 näeb ette, et vedajale makstava toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust (hinda) muudetakse, kui muutub tarbijahinnaindeks, Eesti keskmise töötasu indeks ja diislikütuse hinna indeks Statistikaameti andmetel, arvestades liinikilomeetri hinna valemi Tt=THD*ÜTSTIp järgi. ATL ei reguleeri liinikilomeetri maksumuse muutmist transpordikütusena kasutatava surumaagaasi (CNG) hinna muutumise korral.
3.Kaebaja taotles vastustajalt 12.10.2021 kirjaga nr J-1.3/10-2 riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 4 alusel ATL-i täitmise raames CNG erakorralise hinnatõusu kompenseerimist kuni ajani, mil maagaasi ja diislikütuse hinnad maailmaturul on ühtlustunud, või ATL-i muutmist, lisades sinna CNG indekseerimise valemi. Kaebajale lepingu alusel CNG-d tarniv JetGas OÜ tõstis hinda ligikaudu 300% kg kohta, sest maagaasi maailmaturu hinnad on järsult tõusnud. Kui kaebaja ei maksa nõutud hinda, ütleb tarnija lepingu alates 01.11.2021 üles. Kaebaja bussid sõidavad CNG-ga ja Saare maakonnas on ainult üks CNG-d tarniv ettevõte.
4.Vastustaja esitas Transpordiametile 08.12.2021 kirjaga nr 6-9/6870-1 arvutused CNG hinnavahe kohta ja palus eraldada vahendid CNG erakorralise hinnatõusu kompenseerimiseks. Transpordiamet eraldas 10.12.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/697 CNG erakorralise hinnatõusu kompenseerimiseks vahendid, mille arvelt vastustaja hüvitas kaebajale CNG hinnavahe 2021. a novembri ja detsembri eest. Transpordiamet teatas vastustajale 14.01.2022 kirjaga nr 154/22/908-1, et kompenseerib CNG hinnavahe ka 2022. a jaanuaris, kuid keeldub edaspidi hinnatõusu kompenseerimisest väljaspool ATL-s sisalduvat valemit.
5.Vastustaja selgitas kaebajale 19.01.2022 kirjas nr 6-9/5661-2, et täidab maakondliku ühistranspordi korraldamise haldusülesannet 21.12.2017 halduslepingu alusel. Vastustaja ülesanne on taotleda riigieelarvest toetust maakonna ning vajadusel ka linna või valla ühistranspordi rahastamiseks, kuid ATL-i alusel teostatava liiniveo rahastamise korraldamine riigieelarvest on ÜTS § 16 lg 1 p 6 kohaselt Transpordiameti ülesanne. Vastustajal puudub pädevus otsustada iseseisvalt riigi riigieelarve vahendite jagamise ja nende suuruse üle. See tähendab, et kaebaja taotluse mistahes vormis rahuldamine oleks tühine. Seepärast pöördus vastustaja Transpordiameti poole, et lahendada kaebaja taotlus eelarve läbirääkimiste käigus. Transpordiamet teatas 14.01.2022 kirjas, et ei kompenseeri alates 2022. a veebruarist CNG või mistahes teiste kulukomponentide hinnatõusu väljaspool ATL-s sisalduvat valemit.
6.AS GoBus esitas Tallinna Halduskohtule 18.02.2022 kaebuse, milles palus tühistada vastustaja 19.01.2022 kiri ja kohustada vastustajat muutma ATL-i, lisades sinna CNG hinna indekseerimise valemi või alternatiivselt kaaluma uuesti haldusakti andmist, millega hüvitatakse kaebajale CNG hinna tõusuga seotud kulud. Kaebaja märkis mh, et on pidanud vastustajaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid vastustaja keeldus kokkuleppe sõlmimisest põhjendusega, et Transpordiamet ei eralda rahalisi vahendeid. Kaebaja palus kohtu abi kompromissi sõlmimisel, samuti esitas taotluse kaasata HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel menetlusse Transpordiamet.
7.Tallinna Halduskohus võttis 13.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks Saaremaa valla ja kohustas teda kaebusele vastama hiljemalt 27.06.2022 (resolutsiooni p 2) ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Transpordiameti, määrates talle vastamise tähtajaks 27.06.2022 (resolutsiooni p 3). Halduskohus tegi menetlusosalistele ettepaneku pidada läbirääkimisi asja lahendamiseks kompromissiga, selgitades, et kui alustatakse kompromissiläbirääkimisi ja neid ei lõpetata nurjumise tõttu enne eespool toodud 2(11)
3-22-445 menetlustähtaja lõppu, tuleb esitada taotlus menetlustähtaegade pikendamiseks pikemaajaliste läbirääkimiste korral taotlus menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 4).
ja
Halduskohus märkis, et Transpordiamet kaasatakse HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel, sest avalike liinivedude rahastamise korraldamine riigieelarvest on Transpordiameti ülesanne ning praeguses asjas on vaidlus sisuliselt rahastamise üle. Samuti poleks kompromissi arutamine ilma Transpordiameti osaluseta eesmärgipärane.
8.Vastustaja esitas halduskohtule 21.06.2022 avalduse, milles selgitas, et esitas 21.06.2022 kaebajale kirjaliku ettepaneku sõlmida kompromiss. Viidates 13.05.2022 määruse resolutsiooni p-le 4, taotles vastustaja kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamist kuni 27.07.2022.
9.Halduskohus teatas 21.06.2022 e-kirjaga menetlusosalistele, et rahuldab vastustaja taotluse ja vastus kaebusele tuleb esitada 27.07.2022.
10.Kaebaja esitas halduskohtule 27.06.2022 taotluse kinnitada kaebaja ja vastustaja vaheline kompromiss tingimustel, mille vastustaja esitas 21.06.2022 kirjaga nr 3-4/3795-1.
11.Halduskohus saatis kaebajale ja vastustajale 28.06.2022 kohtunõude, milles märkis, et kohtule ei ole esitatud vastustaja 21.06.2022 kirja nr 3-4/3795-1, milles tehakse kaebajale ettepanek kompromissiks. Halduskohus palus vastustajal esitada kõnealune kiri, samuti palus pooltel teatada, kuidas jaotatakse kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud. Kohtu nõue tuli täita hiljemalt 01.07.2022.
12.Vastustaja esitas halduskohtule 28.06.2022 taotluse kinnitada kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kompromiss taotluses toodud tingimustel ning lõpetada haldusasja menetlus.
13.Tallinna Halduskohus kinnitas 29.06.2022 määruse resolutsiooni p-s 1 kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kompromissi, mille sisu oli järgmine: „2.1 Saaremaa Vallavalitsus tühistab Saaremaa Vallavalitsuse 19. jaanuari 2022. a haldusakti nr 6-9/5661-2. 2.2 Seoses ettenägematu maagaasi hinnatõusuga maailmaturul muudavad osapooled riigihangete seaduse § 123 lõige 1 punktide 1-3 ja p 7 ja lg 4 alusel 10. mail 2019. a sõlmitud „Saare maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 2-7.7/169-1 (edaspidi leping või ATL)ˮ tingimusi järgnevatel põhjustel: 2.2.1 Avaliku teenindamise lepingu muutmiseks tahteavalduse tegemise pädevus on RHS § 123 lg 1 kohaselt hankijal (RKHko 3-20-1150 p 23). Hankijaks on Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. 2.2.2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel on hankijal õigus lepingut muuta, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 10% teenuse hankelepingu algsest maksumusest. Käesolevaga lisatakse osapoolte vahel sõlmitud lepingusse uus hinna piirmäära arvutamise valem, mille puhul võetakse arvesse gaasikütuse hinna indeksit Statistikaameti andmetel. 2.2.3 RHS § 123 lg 1 p 4 lubab teatud tingimustel muuta hankelepingut, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud (RKHko 3-20-1150 p 35). Hankija on seisukohal, et surugaasi hinna järsk tõus ei olnud hanke läbiviimise ajal ja ATL sõlmimise ajal ettenähtav ja prognoositav. Surugaasi järsk ja kiire hinnatõus maailmaturul ei ole vedaja ega ka hankija mõjusfääris. Hankemenetluses tuli vedajal pakkumuse esitamisel arvestada hinnapakkumuse sisse pakkumuste esitamise ajal kehtinud surugaasi hind ning majandusliku riski maandamiseks hinna võimalik tõus. Kuid nii hankija kui ka pakkuja ei osanud sellel ajahetkel arvestada asjaoluga, et surugaasi hinnatõus vedajale võiks olla umbes 300% kilogrammi kohta. 2.3 Eeltoodust tulenevalt muudetakse lepingu tingimusi järgmiselt: 3(11)
3-22-445 2.3.1 Lepingule lisatakse punkt 3.4.1 järgnevas sõnastuses: „Toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust (hinda) muudetakse lepingu kehtivusaja vältel juhul, kui muutub tarbijahinnaindeks (THI), Eesti keskmise töötasu indeks ja gaasikütuse hinna indeks Statistikaameti andmetel. Alltoodud valemi järgi arvutatakse liinikilomeetri hind (maksumus) ja ümardatakse 3 (kolme) kohaga peale koma: Tt = THD* GSTIP, kus Tt – liinikilomeetri hind poolaastal t (euro/km); THD – liinikilomeetri maksumus (hind) pakkumuses (euro/km); GSTIP – ühistranspordi gaasikütusega hinnaindeks perioodil P
GSTIP=GS*GP+PS*PP+MS*MP
GS – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis GP – maagaasi keskmise hinna muutus perioodil P1 (1. oktoober-31. märts) või perioodil P2 (1. aprill-30. september) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali keskmise hinnaga – maagaasi hinnana kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele lisatakse Eesti Vabariigis kehtiv aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile. PS – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti koostatud valemis PP – töötasu muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali palga indeksiga MS – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti koostatud valemis MP – THI muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali THI-ga Perioode P on aastas 2 (kaks): P1, P3, P5,... on II kvartalist III kvartalini (1. aprill kuni 30. september) ja P2, P4, P6,... IV kvartalist I kvartalini (1. oktoober kuni 31. märts), kaasa arvatud. Indeksit GSTIP1, P3, P5,... kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1. jaanuarist. Indeksit GSTIP2, P4, P6,... kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1. juulist. S - Statistikaamet koostab valemi arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul. Näide Pakkumuses esitatud LKM hind THD on 1,00 €.
1.Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P1 (GSTIP1) indeksi arvestusperioodiga 1. aprill kuni 30. september: Statistikaameti poolt koostatud valemis esimeseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas 25%, palgakulu osatähtsus 40% ja muude kulude osatähtsus 35%. Perioodil P1 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,06; töötasu osas 1,07 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,02. Järelikult valemis GSTIP=GS*GP+PS*PP+MS*MP GSTIP1=0,25*1,06+0,40*1,07+0,35*1,02=0,265+0,428+0,357=1,05 Liinikilomeetri hind Tt1 = THD* GSTIP1 on 1,00*1,05=1,05 €/km perioodiks t1 (1. jaanuarist 2020. a)
2.Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P2 (GSTIP2) on: Statistikaameti koostatud valemis on kütuse kulu osatähtsus aastas 25%, palgakulu osatähtsus 40% ja muude kulude osatähtsus 35% need ei muutu ühe aasta jooksul, sest arvutatakse kõigi vedajate kulude keskmiste alusel kord aastas. Perioodil P2 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,04; töötasu osas 1,08 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,03. GSTIP2=0,25*1,04+0,40*1,08+0,35*1,03=0,260+0,432+0,3605=1,0525 ümardus 1,053 Liinikilomeetri hind Tt2 = THD* GSTIP2 on 4(11)
3-22-445 1,00*1,053=1,053 €/km perioodiks P2 (1. juulist 2020. a)
3.Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P3 (GSTIP3) on: Statistikaameti koostatud valemis teiseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas 23%, palgakulu osatähtsus 45% ja muude kulude osatähtsus 32%. Perioodil P3 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,08; töötasu osas 1,09 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,04. GSTIP3=0,23*1,08+0,45*1,09+0,32*1,04=0,2484+0,4905+0,3328=1,0717 ümardus 1,072 Liinikilomeetri hind Tt3 = THD* GSTIP3 on 1,00*1,072=1,072 €/km perioodiks P3 (1. jaanuarist 2021. a).“ 2.3.2 Muudetakse lepingu punkti 2.5. järgnevalt: „2.5. Tellija poolt makstava tasu suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks järgnevaks perioodiks sõltub kokkulepitud liinikilomeetri maksumusest ning veomahtudest sellel perioodil. Perioodi liinikilomeetri maksumus ja veomaht vormistatakse eraldi käesoleva lepingu lisana 1 pärast vastavaks perioodiks riigieelarvest maanteetranspordile sihtotstarbelise toetuse jaotuse kinnitamist pädeva asutuse poolt, arvestades lepingu punktides 3.4 ja 3.4.1 toodut ning lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. Juhul, kui eelnimetatud jaotus ei ole kinnitatud, lähtutakse kuni vahendite saamiseni selleks perioodiks kinnitatud sõiduplaanidest ja veomahust ning vahendid eraldatakse nende laekumisel ilma viivise arvestuseta.ˮ 2.3.3 Muudetakse lepingu punkti 2.6. järgnevalt: „2.6. Tellija planeerib eelarvevahendeid järgnevateks eelarveaastateks edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud maksumuse, lepingu, planeeritavate liinivõrgu muudatuste ja lepingu punktides 3.4 ja 3.4.1 toodud prognoosi alusel.ˮ 2.3.4 Muudetakse lepingu punkti 3.6. järgnevalt: „3.6. Kui lepingu kehtivuse perioodil töötatakse välja üldine, kogu sektorile kasutamiseks uus ühistranspordi hinnaindeksi valem või selle arvestamise alused, siis võib muuta vastavalt käesoleva lepingu punktides 3.4, 3.4.1 ja 3.5 sätestatud tingimusi. Kui ühistranspordi hinnaindeksit enam ei rakendata, lähtutakse kvartaalsest tarbijahinnaindeksist võrreldes 2019. aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga, mida rakendatakse viimasele ühistranspordi hinnaindeksi alusel arvutatud liinikilomeetri hinnale.““ Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lõpetas asja menetluse (resolutsiooni p-d 2 ja 3).
14.Kaebaja esitas halduskohtule 01.07.2022 seisukoha lisana vastustaja 21.06.2022 kirja nr 3-4/3795-1 ja teatas, et soovib kompromissi kinnitamist kirjas toodud tingimustel ja menetluse lõpetamist. Kaebaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Transpordiamet palus Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.06.2022 määrus ja saata asi arutamiseks halduskohtule. Transpordiametit ei kaasatud kompromissiläbirääkimistesse, kuigi kõik menetlusosalised pidasid Transpordiameti menetluses osalemist oluliseks. Transpordiamet oli eksituses ja arvas, et kaebusele vastamise tähtaja pikendamine kuni 27.07.2022 kehtib ka kaasatud haldusorganile. Transpordiamet sai kompromissiläbirääkimistest teada e-toimiku kaudu 28.06.2022 ning kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse juba 29.06.2022. Kompromiss oleks tulnud jätta kinnitamata, sest see ei ole täidetav. Statistikaamet ei koosta CNG hinna indeksit, millele on viidatud ATL-i uues p-s 3.4.1. Kompromissi tulemusel kehtivad samaaegselt ATL-i p-d 3.4 ja 3.4.1 ning pole selge, kumma punkti alusel tuleb vedajale toetust
5(11)
3-22-445 arvestada, kui Statistikaamet peaks hakkama koguma andmeid CNG hinna kohta ja saaks koostada selle alusel hinna indeksi. Kehtiva ATL-i p 3.3 järgi ei ole võimalik muuta liinikilomeetri maksumust selliselt, nagu kompromissis on kokku lepitud. Pole selge, kas kaebajal ja vastustajal oli õigus kokkulepitud ulatuses kompromissi sõlmida. Kompromissis viidatud Riigikohtu 30.05.2022 otsuses nr 3-201150 ei muudetud liinikilomeetri hinda ega võetud riigile rahalisi kohustusi, vaid kehtestati liinikilomeetri maksumuse piirmäär. Samuti puudub selgus, mille arvelt makstakse kaebajale toetust, kui see ületab riigieelarves ettenähtud summasid. Võib arvata, et vastustaja soovib saada vahendeid riigieelarvest, kuid selliste rahaliste kohustuste võtmist ei ole Transpordiametiga läbi räägitud. Vastustajal ei ole pädevust ega volitusi võtta riigile rahalisi kohustusi. Puudub selgus, kas kompromiss on kooskõlas RHS §-ga 123. Võttes arvesse Riigikohtu seisukohti haldusasjas nr 3-20-1150, ei saanud ATL-i muuta RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. Arvestades Rahandusministeeriumi juhiseid hankelepingute muutmiseks kriisiolukorras, ei pruugi olla kohaldatav ka RHS § 123 lg 1 p 4. CNG hinna tõusust tingitud kulud on kaebajale osaliselt hüvitatud ja ATL-i muutmine paneks teised vedajad ebavõrdsesse olukorda.
16.Saaremaa vald palus määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.06.2022 määrus ja saata asi arutamiseks halduskohtule. Kohus ei hinnanud, kas kompromiss on kooskõlas materiaalõigusega ja täidetav. Kompromissi sõlmimine ei eeldanud Transpordiameti nõusolekut, kuid tema menetlusse kaasamine ja tema seisukoha ärakuulamine enne kompromissi kinnitamist oli vajalik, sest ka vaidlustatud haldusakti andmise aluseks oli Transpordiameti seisukoht (vt ÜTS § 16 lg 1 p 6). Halduskohus kinnitas kompromissi enne, kui vastustaja oli täitnud 28.06.2022 kohtunõude ja esitanud kohtule 21.06.2022 kirja, millega saadeti kaebajale kompromissiettepanek. Kaebaja esitas selle kirja kohtule alles 01.07.2022, s.o pärast kohtumääruse tegemist. Seega rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust. Vastustajal kui hankijal oli õigus muuta ATL-i ilma Transpordiameti kooskõlastuseta, sh vajadusel võtta riigile rahalisi kohustusi (vrd Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 22 ja 26). Kompromissilepinguga muudeti ATL-s liinikilomeetri maksumuse arvestamise valemit. ATL-i muutmise tulemusel kuuluks edaspidi paralleelselt kohaldamisele diislikütuse hinnaindeksiga valem ja CNG hinnaindeksiga valem. See ei ole ATL-i üldise olemuse muutmine. Valemi lisamisega viiakse ATL kooskõlla hanketingimustega, mille järgi sai enam punkte pakkuja, kes kasutas gaasibusse. Kaebaja palus juba hanke läbiviimise ajal siduda hind gaasihinna indeksiga, kuid tol ajal leiti, et gaasi ja diisli hinnatõus käib samas taktis, mistõttu puudub otsene vajadus sellise muudatuse järele. Nüüd on selge, et CNG hind on tõusnud kiiremini ja rohkem kui diislikütuse hind. Mitmetes ATL-de sõlmimiseks korraldatud riigihangetes on nüüd kasutatud ka CNG hinnaindeksit. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaldamise võimalikkust kinnitab Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-18-1946. Transpordiamet teatas vastustajale 29.06.2022 e-kirjas, et keeldub kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud ATL-i muutmise korral gaasihinna indeksi alusel veoteenuse hinda kompenseerimast. See tähendab, et kompromiss ei ole täidetav. ATL-i täitmiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad riigieelarvest ja kui Transpordiamet keeldub gaasihinna vahe kompenseerimisest, muutub ATL-i täitmine veo korraldaja jaoks võimatuks. Seepärast oli Transpordiameti seisukoha ärakuulamine enne kompromissi kinnitamist oluline. Rahaliste vahendite puudus võib viia ATL-i erakorralise ülesütlemiseni kaebaja poolt ning bussiveoteenuse katkemiseni. Seepärast oleks halduskohus pidanud hindama ka kompromissi täidetavuse küsimust.
AS GoBus palus jätta määruskaebused rahuldamata. 6(11)
3-22-445 Kompromiss on pooltele siduv ja seda tuleb täita. Kompromissi täitmisest ei saa vabaneda pelgalt seetõttu, et vastustaja on pärast kompromissi kinnitamist ümber mõelnud. Määruskaebuse esitajad otsivad juriidilisi ettekäändeid, kuid ükski neist ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. ATL ei keela selle muutmist kompromissiga kokkulepitud viisil (vt p-d 3.3 ja 9.11). Kaebajal oli õigus nõuda ATL-i muutmist RHS § 123 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 97 lg 1 alusel. Kompromissis tehtud muudatuste aluseks oli RHS § 123 lg 1 p 4. Kompromissi sõlmimiseks ei pidanud küsima Transpordiameti kui kaasatud haldusorgani nõusolekut. Transpordiametil oli võimalik esitada halduskohtule oma seisukoht kaebuse kohta. Vastustaja ei ületanud kompromissi sõlmimisel oma pädevust, sest ATL on hankeleping, mille muutmise õigus on hankijal. Piiranguid ei tulene ka ÜTS-st ega vastustaja ja Transpordiameti õiguseellase vahel sõlmitud halduslepingust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-20-1150, p-d 22, 26 ja 28). Puuduvad kompromissi kinnitamist välistavad asjaolud. Kompromissi ei saa tühistada asjaolude tõttu, mis puudutavad selle täitmist (nt küsimust, kes katab ATL-i kallinemisega seotud kulud). Kompromiss on täidetav HKMS § 154 lg 1 tähenduses, sest seal on silmas peetud kompromissis sisalduva kohustuse täitmise õiguslikku võimatust, mitte majanduslike võimaluste puudumist. Kompromissis ei ole kindlaks määratud kulude rahastamise allikat, mistõttu kohaldub ÜTS § 23 lg 2. Transpordiameti 29.06.2022 e-kiri vastustajale pole ka haldusakt, millega oleks rahastamise küsimus lõplikult otsustatud (vt majandus- ja taristuministri 26.02.2016 määruse nr 17 „Riigieelarvest ühistranspordi toetamise toetusraha kasutamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord“ (määrus nr 17) § 3). Kompromissis kokku lepitud indekseerimise valem on korrektne. Tegelikult ei ole valemi sisendiks Statistikaameti andmed gaasihinna kohta, vaid valemist on näha, et hinnana kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele lisatakse Eestis kehtiv aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile (valemis tähis „GP“). Lause, millele Transpordiamet viitab, on deklaratiivne ega mõjuta kompromissi täidetavust. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud. CNG hinna nii järsku ja kiiret tõusu maailmaturul ei saanud hanke läbiviimise ega ATL-i sõlmimise ajal ette näha hankija ega kaebaja. Kõnealune hinnatõus läheb kaugemale äririskist, millega kaebaja pidi pakkumuse tegemisel arvestama (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 137/2007 (reisijateveo määruse) art 4 lg 1 (b) ja ÜTS § 23 lg 2). Hinnatõusu maailmaturul põhjustas COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ning eeltooduga seotud makromajanduslikud muutused, s.o kaebajast ja hankijast sõltumatud asjaolud. Hankelepingu üldist olemust ei ole muudetud, sest CNG hinna indekseerimine on tehniline täpsustus makstava tasu arvutamiseks. Muude RHS § 123 lg-s 1 sätestatud aluste hindamiseks puudub vajadus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
18.Ringkonnakohus keeldub Transpordiameti määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest tal ei ole määruskaebuse esitamise õigust (HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 ls 3).
19.Halduskohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, võib määruskaebuse esitada määrusega puudutatud menetlusosaline (HKMS § 155 lg 5, HKMS § 203 lg 1 ls 1).
20.Halduskohus kaasas Transpordiameti HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel menetlusse arvamuse andmiseks. Haldusorgani kaasamise mõte on võimaldada kohtul vajaduse korral otsida abi asja õigeks lahendamiseks, mitte kaitsta haldusorgani subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 18). Seega on Transpordiametil praeguses asjas 7(11)
3-22-445 HKMS-s ettenähtud menetluslikud õigused, kuid kaasatud haldusorganina ei osale ta menetluses riigi huvides ega saa neid kaitsta.
21.HKMS § 24 lg 2 kohaselt on kaasatud haldusorganil kõik HKMS-s sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte (s.o kaebaja ja vastustaja, vt HKMS § 15 lg 1 p 1) ja kolmanda isiku suhtes. Kompromissi sõlmivad HKMS § 154 lg 1 järgi kohtumenetluse pooled ning kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kompromissi kinnitamise korral tuleb halduskohtul menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 3). Seega ei olnud kaebaja ja vastustaja vahelise kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks vaja Transpordiameti kui kaasatud haldusorgani nõusolekut.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole Transpordiamet halduskohtu 29.06.2022 määrusega puudutatud menetlusosaline, kellel oleks HKMS § 203 lg 1 alusel õigus esitada selle peale määruskaebus.
23.Kuna vastustaja esitas samuti halduskohtu 29.06.2022 määruse peale määruskaebuse ja Transpordiametil kui haldusasja menetlusse kaasatud haldusorganil on õigus avaldada arvamust ka määruskaebemenetluses, saab Transpordiameti määruskaebuses toodud seisukohtadega arvestada vastustaja määruskaebuse lahendamisel. Vastustaja määruskaebuse õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus seetõttu HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde Transpordiameti määruskaebuse lisad 1–6 (Saaremaa Vallavolikogu 08.12.2017 otsus nr 23, millega otsustati sõlmida maakonna ühistranspordi korraldamiseks haldusleping; 21.12.2017 haldusleping; vastustaja 01.12.2021 taotlus Transpordiametile; Transpordiameti 14.01.2022 kiri vastustajale; Transpordiameti ja Statistikaameti kirjavahetus; Transpordiameti 25.05.2022 e-kiri kaebajale koos lisadega). II
24.Vastustaja määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
25.Määruskaebuse õigemaks lahendamiseks tuleb HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde võtta vastustaja määruskaebuse lisad 2–3 (Transpordiameti 29.06.2022 kiri vastustajale; hankija ja pakkujate teabevahetus ATL-i sõlmimisele suunatud hankemenetluses). Lisa 1 – Transpordiameti 14.01.2022 kiri – on juba asja juurde võetud ja selle dubleerimine ei ole vajalik. III
Saaremaa valla määruskaebus jääb rahuldamata.
27.HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
28.Kompromiss on õigusvastane eeskätt juhul, kui üks pooltest võtab kompromissiga kohustuse teha toiming, mille sooritamine on seadusega vastuolus, nt võtab haldusorgan kohustuse anda välja haldusakt, mille seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud. Seadusega on vastuolus ka kokkulepe, mis kohustab tegema kolmanda isiku õigusi rikkuvaid toiminguid. Kompromissi võib jätta kinnitamata, kui ühe poole kohustuse täitmine on õiguslikult võimatu. Kompromissi täidetavuse hindamisel ei ole aga tähtsust, kas kompromissiga endale teatud 8(11)
3-22-445 kohustuse võtnud poolel on hetkel olemas majanduslik võimalus kõnealust kohustust täita (vt K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013, § 154 komm-d B.III.2 ja B.III.3).
29.Vastustaja leiab määruskaebuses kokkuvõtlikult, et halduskohus ei oleks tohtinud kinnitada kompromissi enne, kui pooled olid täitnud 28.06.2022 kohtunõude ja Transpordiametil oli võimalus esitada kompromissi kohta oma arvamus. Kui halduskohus oleks Transpordiameti ära kuulanud, oleks ta saanud teada, et kompromiss ei ole täidetav. Kompromiss pole vastustaja hinnangul täidetav, sest tal puuduvad rahalised vahendid kohtuliku kompromissiga võetud kohustuse täitmiseks, arvestades, et Transpordiamet on 29.06.2022 ekirjaga keeldunud kompromissiga kaasnevate kulude hüvitamisest riigieelarvest.
30.Vastustajal on iseenesest õigus, et kohus kiirustas kompromissi kinnitamisega ega oodanud ära, et pooled täidavad 28.06.2022 kohtunõude ja vastustaja edastab kohtule oma 21.06.2022 kirja, milles sisaldusid kompromissi tingimused. See ei ole siiski nii oluline menetlusviga, mille tõttu tuleks halduskohtu 29.06.2022 määrus tühistada. Halduskohus kinnitas kompromissi vastustaja 28.06.2022 taotluses toodud sõnastuses. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja 28.06.2022 taotluses toodud tingimused kattuvad kompromissiettepanekuga, mille vastustaja tegi kaebajale 21.06.2022 kirjas ja millega kaebaja nõustus täiendavate parandusteta. Seega kajastab halduskohtu kinnitatud kompromiss tingimusi, milles pooled olid kokku leppinud, ning asjaolu, et vastustaja ei olnud esitanud kohtule kompromissi kinnitamise ajaks 21.06.2022 kirja, ei mõjutanud lõpptulemust.
31.Kuna kompromissi kinnitamiseks ja sellest tulenevalt haldusasja menetluse lõpetamiseks ei olnud vaja Transpordiameti nõusolekut (vt eespool), ei rikkunud kohus oluliselt menetlusnormi ka sellega, et ei andnud Transpordiametile võimalust esitada kompromissi kohta oma seisukoht. Vastustaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis takistasid tal endal vajadusel kaasata Transpordiamet kompromissiläbirääkimistesse või vähemalt teavitada kaasatud haldusorganit kaebajale 21.06.2022 tehtud ettepaneku sisust. Haldusmenetluse käiku ja kompromissi sisu arvestades pidi vastustaja mõistma vajadust konsulteerida ATL-i rahastamise küsimuses Transpordiametiga, kui ta soovis kompromissi sõlmimise eeldusena saada Transpordiameti kinnitust, et täiendavad kulud kaetakse riigieelarvest. Halduskohus ei pidanud kompromissi kinnitades tuvastama, kellega ja millistel teemadel on pooled kompromissiläbirääkimiste käigus konsulteerinud.
32.Õige pole vastustaja seisukoht, et halduskohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et kompromiss ei ole täidetav. Kompromissiga lisatakse kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud ATL-i indeks, mille abil kompenseeritakse kaebajale CNG hinna tõus sarnaselt diislikütuse hinna tõusule. ÜTS § 23 lg 2 ls 1 kohaselt kaetakse ATL-i alusel teostatava liiniveo kulud ATL-i alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Praeguses asjas kinnitatud kompromissi tingimused ei puuduta täpsemalt seda, millisest allikast tuleb lisakulud kompenseerida, s.o kompromissi kohaselt on kulude katmine põhimõtteliselt võimalik kõigist ÜTS § 23 lg-s 2 nimetatud allikatest (vt ka Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 28). Kompromiss ei ole sõnastatud tingimuslikult selliselt, et see eeldaks mingeid Transpordiameti poolseid tegevusi või muid sündmusi. Seega ei ole kompromissi täitmiseks õiguslikke takistusi. Vastustaja majanduslikke raskusi täita kompromissiga võetud kohustusi ei saa aga käsitada kompromissi täitmise võimatusena HKMS § 154 lg 1 tähenduses, mille tõttu tuleks halduskohtu 29.06.2022 määrus tühistada. Kaebaja märgib õigesti ka seda, et Transpordiameti 29.06.2022 e-kirja ei saa käsitada lõpliku keeldumisena rahastada kompromissiga võetud kohustusi, sest rahastamise taotluse menetlemine toimub määruse nr 17 §-s 3 ettenähtud korras ning lõpliku otsuse teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 9(11)
3-22-445
33.Vastustaja leiab määruskaebuses, et muus osas on kompromiss õiguspärane. Samas on vastustaja taotlenud määruskaebuses halduskohtu 29.06.2022 määruse tühistamist, s.o vastustaja on vaidlustanud selle määruse tervikuna. Tulenevalt kohtulahendi seaduslikkuse põhimõttest (HKMS § 157 lg 1 ja § 203 lg 2), peab ringkonnakohus tagama õigusaktide (sh HKMS § 154 lg 1) õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vastustaja õiguslikud väited ei piira tema määruskaebuse läbivaatamise ulatust (vrd Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p 16). Seega hindab ringkonnakohus ka Transpordiameti kui kaasatud haldusorgani 08.07.2022 menetlusdokumendis esitatud väiteid, et kompromiss on õigusvastane ja tulnuks jätta kinnitamata põhjusel, et vastustaja ületas kompromissi sõlmides oma pädevust ja kompromiss ei pruugi olla kooskõlas RHS §-ga 123.
34.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tal oli pädevus muuta ATL-i. RHS § 123 lg 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata selles paragrahvis ettenähtud tingimustel. Vastustaja, Saare Maavalitsuse ja Maanteeameti vahelise 21.12.2017 halduslepingu kohaselt on vastustajale antud üle mh pädevus korraldada riigihankeid vedajate valimiseks avalikule liiniveole ÜTS-s ettenähtud juhtudel ja sõlmida vedajaga ATL (s.o hankeleping). Nimetatud haldusleping ei piira vastustaja kui hankija õigust muuta riigihanke tulemusel sõlmitud ATL-i. Ka kohtupraktika toetab järeldust, et ÜTS-i alusel halduslepinguga ühistranspordi korraldamiseks volitatud ühistranspordikeskusel (s.o praegusel juhul vastustajal) on ÜTS-st tulenevalt pädevus muuta ATL-i nii üldiselt kui ka spetsiifiliselt hinnaregulatsiooni kontekstis (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 22–26). Riigihanke viitenumbriga 202542 tulemusel kaebaja ja vastustaja vahel 10.05.2019 sõlmitud ATL-s ei ole samuti piiratud vastustaja pädevust muuta hankelepingut RHS §-s 123 sätestatud tingimustel (vt p-d 3.3 ja 9.11).
35.Halduskohtu kinnitatud kompromissis on viidatud üldiselt mitmele RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alusele. Määruskaebemenetluses on kaebaja ja vastustaja seisukohal, et ATL-i muutmise aluseks oli RHS § 123 lg 1 p 4, mille kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50% hankelepingu algsest maksumusest.
36.Riigikohus selgitas 11.11.2021 otsuses nr 3-18-1946, et riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema puhul pakutud hind on realistlik. Ka hankelepingute, sh ATL-de puhul kehtib lepingu kohustuslikkuse põhimõte, kuid haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4 ja RHS § 123 teevad sellest põhimõttest erandi. Olukorras, kus mõistlikult mitteettenähtavad uued asjaolud võivad haldusülesannet täitvale eraisikust lepingupoolele anda aluse taotleda lepingu lõpetamist või muutmist, tuleb neid lahendusi õiglaselt kaaluda ning õiguspärane ei pruugi olla pakkuja suhtes leppetrahviga sarnaste tagatiste realiseerimine (p 28). Nn tavalise asjade ostmise või ehitustöö tellimise lepingu täitjale on võimalik jätta ulatuslikum risk. Avaliku ülesande delegeerimine eraisikule ei tohi aga kahjustada ülesande täitmise kvaliteeti, avalikke huve ega puudutada isikute õigusi. Ülesande üle andnud haldusorgan jääb ülesande täitmise kvaliteedi eest sellest puudutatud isikute ees kaasvastutavaks. Oluline tegur, mis mõjutab avaliku ülesande täitmise kvaliteeti, on ülesande täitmiseks ettenähtud raha. ÜTS § 23 lg 2 kohaselt peavad ATLi täitmise eest makstavad tasud katma avaliku liiniveo kulud. Seda sätet peab silmas pidama ka hankelepingu täitmise ajal. Kui alakompenseerimine on tingitud asjaoludest, mida hoolsal hankijal või vedajal ei olnud võimalik hankemenetluses ette näha, võib rakenduda RHS § 123 lg 1 p 4 (p 29).
37.Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja vastustajaga, et maagaasi hinna ulatuslik tõus maailmaturul ei olnud riigihanke läbiviimise ajal hankijale ega pakkujale ka hoolsa tegutsemise korral ettenähtav. Riigihange viitenumbriga 202542 viidi läbi 2019. a-l ja ATL sõlmiti 10(11)
3-22-445 10.05.2019. Enne pakkumuste esitamist toimunud teabevahetuses (vastustaja määruskaebuse lisa 3, sõnumi ID 433 086, dtl 286) tehti vastustajale ettepanek täiendada hankelepingu p-i 3.4 selliselt, et lisaks diislikütuse hinnaindeksile arvestatakse ka CNG hinnaindeksiga, sest diislikütuse ja CNG hinna muutumine ei ole omavahel seotud ning hindade muutumine ühe aasta jooksul on erinev. Vastustaja märkis oma vastuses, et CNG ja diislikütuse hind on erinevad, kuid CNG hinna muutumist saab arvestada sama sammuga, nagu diislikütuse hinna muutumist. Seega analüüsis hankija CNG hinna teemat, kuid tal ei olnud hankemenetluse ajal alust eeldada, et CNG hind muutub sedavõrd kiirelt ja suures ulatuses võrreldes diislikütuse hinnaga, et selleks oleks vaja ATL-s ette näha CNG hinna indekseerimine. Kaebaja pöördus CNG järsu hinnatõusu tõttu vastustaja poole 12.10.2021, s.o ligikaudu poolteist aastat pärast ATL-i sõlmimist. Kaebaja on selgitanud, et maagaasi maailmaturu hindade tõusu tõttu tõstis kaebajale CNG-d tarniv äriühing hinda 300% kg kohta. Maailmaturu hindade järsu tõusu põhjuseks omakorda oli COVID-19 pandeemia ning alates 2022. a veebruarist ka Venemaa alustatud sõda Ukrainas ja sellega seotud sanktsioonid (vt ka kaebaja 07.08.2022 menetlusdokumendi p 41 ja seal viidatud allikad). Need on objektiivsed asjaolud, mida kaebaja ega vastustaja ei saanud ATL-i sõlmides ette näha ning mida kumbki neist ei saanud mõjutada. Sellist maagaasi maailmaturu hindade tõusu riski oleks praegusel juhul ebaõiglane jätta täies ulatuses kaebaja kanda, arvestades mh Riigikohtu seisukohti haldusasjas nr 3-18-1946. Ka Transpordiamet ise on vedajatele kütuse hinna tõusu osalisel kompenseerimisel möönnud, et kütuse hinna tõus oli erakorraline ning ka hoolsusmeetmete rakendamisel ei saanud hankijad ja pakkujad kütusehinna nii drastilist tõusu ette näha (dtl 215, 253).
38.Kompromissis kokku lepitud muudatuse tulemusel ei muutu ATL-i üldine olemus, s.o lepingu alusel jätkatakse ühistranspordi teenuse osutamist Saaremaa vallas samas mahus, kui oli esialgu kokku lepitud. ATL-s on arvestatud olukorraga, kui suureneb diislikütuse hind. Kompromissis kokku lepitud ATL-i muudatuse tulemusel lisandub indeks, mille abil arvutatakse kaebajale makstav tasu olukorras, kus suureneb CNG hind.
39.ATL sõlmiti 10 aastaks ja kehtib kuni 31.10.2030. Riigihangete registrisse esitatud hankelepingu sõlmimise teate kohaselt on hanke lõplik kogumaksumus 18 000 000 eurot (käibemaksuta). Kuna ATL sisaldab indekseerimistingimust, saab RHS § 123 lg 4 kohaselt hankelepingu maksumuse arvutamisel lähtuda selle indekseerimisjärgsest maksumusest. Kaebaja möönab, et ATL-i täiendamise korral CNG hinna indeksiga muutub ATL-ga ettenähtud teenuse ostmine vastustaja jaoks kallimaks, sest CNG hind on diiselkütuse hinnast oluliselt kallim ja lähitulevikus võib gaasi hind jätkuvalt tõusta (kaebuse p-d 26, 46 ja 51 ning kaebuse lisad 2 ja 3). Samal seisukohal on sisuliselt ka vastustaja, sest tema väitel on muudetud ATL-i täitmiseks vaja lisavahendeid riigieelarvest. Samas ei ole kaebaja, vastustaja ega Transpordiamet mingil viisil kahtluse alla seadnud, et kompromissis kokku lepitud ATL-i muudatuse tulemusel jääb hankelepingu maksumuse suurenemine ikkagi alla 50%. Ka ringkonnakohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale.
40.RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alused on alternatiivsed, st igaüks annab iseseisva aluse hankelepingu muutmiseks (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 28). Seepärast pole vaja hinnata, kas ATL-i muutmine oleks lubatav ka mõnel muul RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alusel.
41.Kokkuvõttes puudus halduskohtul alus jätta kompromiss kinnitamata. Saaremaa valla määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus 29.06.2022 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.