Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1570
Haldusasi
Navarra Capital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051568-31 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Navarra Capital OÜ, esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja KV
Menetluse alus ringkonnakohtus
Navarra Capital OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Navarra Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
02.05.2023
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 22.01.2020 korraldusega nr 12.2-3/051568-1 Navarra Capital OÜ Eestis ettevõtlusega tegelemise ning võimaliku 40 000 euro suuruse käibe täitumise kontrolli perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019. MTA laiendas 13.10.2020 korraldusega nr 12.2-3/051568-12 kontrolli objekti ja alustas tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2019.
2.MTA koostas 04.02.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/051568-13, mis edastati Navarra Capital OÜ-le tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks.
3.Kaebaja esindaja käis 04.03.2021 MTA ametiruumides kontrolliaktile arvamusi ja vastuväiteid esitamas ning 24.03.2021 edastas Navarra Capital OÜ täiendavad dokumendid.
4.MTA kohustas 02.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/051568-31 Navarra Capital OÜ-d tasuma maksu 59 790,84 eurot kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Navarra Capital OÜ arvelduskontolt on kontrollitaval maksustamisperioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 välja võetud sularaha 13 865 eurot ning tehtud kassast väljamakseid 225 298,36 euro ulatuses. Nende tehingute kohta puuduvad Navarra Capital OÜ-l raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-le 3 ja § 54 lg-le 2 ja lg-le 4 oli Navarra Capital OÜ-l kohustus deklareerida need sularaha väljavõtmised kontrollitava maksustamisperioodi tuludeklaratsioonide lisal 6 ning tasuda tulumaks pangakontolt väljavõetud maksetelt (13 865 eurot) ja kassast tehtud väljamaksetelt (225 298,36 eurot); 2) Navarra Capital OÜ esitatud teave ja dokumendid sularaha kasutamise kohta ei ole usaldusväärsed ega kinnita laenu andmist; 3) välja võetud summad ja raha väljavõtmise sagedus viitavad, et Navarra Capital OÜ juhatuse liige Rain Linnasmägi kasutas Navarra Capital OÜ arvelduskontolt välja võetud raha isiklikuks otstarbeks. Enamasti jäävad välja võetud summad alla 200 euro. Samuti on 28 korral välja võetud alla 100 euro. Mõnel juhul on raha välja võetud ühel päeval kahel erineval ajal ja erinevatest sularahaautomaatidest; 4) RLl puuduvad deklareeritavad sissetulekud.
5.Navarra Capital OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA rahuldas 09.06.2022 vaideotsusega nr 6-1/4932-2 osaliselt ja tunnistas MTA 23.04.2021 maksuotsuse nr 12.23/051568-31 kehtetuks kassajäägi maksustamist puudutavas (s.o 225 298,36 euro) osas ning ülejäänud osas jäi maksuotsus muutmata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlust ei ole selle üle, et vaide esitaja pangakontolt on kontrollitaval perioodil võetud regulaarselt välja sularaha. Aasta jooksul võeti sularaha 69 korda 5 kuni 1000 eurot ning üksikutel kordadel mitu korda päevas. 1000 eurot võeti aasta jooksul sularahas välja 6 korral. Valdavalt võeti vaide esitaja pangakontolt sularaha välja 100 kuni 200 eurot korraga. Vaide esitajal oli raamatupidamise andmetel äriühingu kassas piisaval hulgal sularaha (seisuga 01.01.2019 oli 291 839,36 eurot). Vaide esitaja tegi kontrollitaval perioodil raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt kassast väljamakseid 56 241 eurot ja maksis kassast sularaha panka 1200 eurot. Usutav ei ole, et vaide esitajal oli vajadus väikestes summades sularaha väljavõtmiseks eesmärgiga need kassasse sisse maksta ja seeläbi niigi suurt kassajääki järjepidevalt suurendada. Nõustudes vaide esitajaga, et tehingud sularahaga ei ole keelatud ja äriühing võib ise otsustada, kas teeb tehingud panga kaudu või sularahas, on praegusel juhul tegemist tavatu ja ebausutava viisiga kassajäägi suurendamiseks. Just sularahas väljavõetud summa suurused viitavad sellele, et väljavõetud summasid kasutas juhatuse liige oma isiklike kulutuste katmiseks, mitte kassajäägi suurendamiseks; 2(6)
3-21-1570 2) pangakontost nähtub, et sinna laekuvad summad vaide esitaja juhatuse liikme või tema abikaasaga seotud äriühingutelt ja laekunud summad võetakse kas sularahas välja või kantakse edasi seotud isikute pangakontodele. Vaide esitaja ei ole maksuhaldurile andnud arusaadavat ja usutavat seletust selle kohta, milles seisnes vaide esitaja majandustegevus ja kuidas vaide esitaja kassajääk tekkis. Esitatud dokumentidest nähtuvalt suurenes kontrollitaval perioodil kassajääk üksnes 13 865 euro ulatuses, mis kattub summaga, mis on vaide esitaja pangakontolt välja võetud. Esitatud dokumentidest ei nähtu vaide esitaja tulu kontrollitaval perioodil, samuti ettevõtlusele iseloomulikud kulutused. Kogu majandustegevus näibki seisnevat raha liigutamises seotud äriühingute vahel; 3) usutav ei ole äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha jõudmine äriühingu kassasse. Samuti ei saa pangakontolt väljavõetud sularaha väljavõtmist seostada laenu andmisega seotud äriühingule Freebanker OÜ 2020. aastal, kuna vaide esitaja kassajääk esitatud raamatupidamisdokumentide alusel oli piisavalt suur ning vaide esitaja ei saa tugineda väitele, et just kontrollitaval perioodil väljavõetud sularaha kasutas ta Freebanker OÜ-le laenu andmiseks. Seega on põhjendatud ka maksuhalduri järeldus, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutas vaide esitaja juhatuse liige oma isiklike kulutuste katmiseks, mitte vaide esitaja ettevõtluses. Seetõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses.
6.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse MTA 02.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/05156831 tühistamiseks tulumaksu 3466,25 euro määramist puudutavas osas kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) maks määrati põhjendusega, et kuivõrd pangakontolt võeti raha välja väikeste osadena, siis ei saanud toimuda laenu andmist Freebanker OÜ-le. Kuigi MTA on möönnud, et äriühing võib ise otsustada, kas tehinguid tehakse panga kaudu või sularahas, siis maksuhalduri seisukoha järgi oleks justkui olemas piirsummad, millest alates on äriühingu tehtud sularahatehingud usutavad; 2) sama kehtib ka MTA argumentatsiooni kohta, et kaebaja ei saanud Freebanker OÜ-le laenu anda põhjusel, et kaebaja kassajääk oli juba piisavalt suur ja et sinna ei olnud põhjust täiendavalt sularaha kanda. Ka siinkohal ei ole selge, et millisest kassajäägi summast alates oleks maksuhaldur pidanud täiendavate sissemaksete tegemist põhjendatuks. Vaideotsuses on MTA leidnud, et maksuhalduri järeldused kassast raha väljaviimise kohta on oletuslikud. Samadel põhjendustel tuli terve maksuotsus tühistada.
7.MTA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tõendatud ei ole, et 2019. a jooksul regulaarselt 69 korral pangakontolt välja võetud sularaha 13 865 eurot jõudis kaebaja kassasse ning leidis kasutamist kaebaja ettevõtluses. Kaebaja pangakontolt regulaarselt välja võetud sularaha ei ole seostatav Freebanker OÜ-le väidetavalt 2020. a-l laenu andmisega. Usutav pole, et alates 2019. a algusest hakati regulaarselt võtma pangakontolt välja sularaha just eesmärgil viia see kassasse, et teha alles pea pool aastat hiljem asutatud (s.t 15.05.2019) seotud ettevõttele omakorda veel üle poole aasta hiljem, s.t 14.01.2020 ja 29.01.2020 laenu väljamakseid. Eelkirjeldatud tegevusele ei ole võimalik omistada majanduslikku mõtet. Kaebajal oli 01.01.2019 seisuga väidetavalt kassajääk 291 839,36 eurot ning kontrollitaval perioodil tehti kassast väljamakseid 56 241 eurot ning kassast maksti panka sularaha 1200 eurot. Seetõttu puudus reaalne vajadus kassajäägi järjepidevaks suurendamiseks. Sularaha väljavõtmise regulaarsus (aasta jooksul 69 korda, sh mõnikord mitu korda päevas) ja summad (varieerusid 5 eurost kuni 1000 euroni) ning kaebaja juhatuse liikmel pikaajaliselt sissetulekute puudumine annab alust põhjendatud kahtluseks, et kontrollitaval perioodil regulaarselt 69 korral pangakontolt välja võetud sularaha ei jõudnudki kaebaja kassasse ning ei leidnud kasutamist kaebaja ettevõtluses. Raha kasutati juhatuse liikme isiklike kulutuste katmiseks. 3(6)
3-21-1570
8.Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) MTA 23.04.2021 maksuotsus nr 12.2-3/051568-31 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2); 2) puudub vaidlus, et kontrollitaval perioodil on kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha 13 865 eurot. Kaebaja esitas MTA-le kaks kassa väljamineku orderit laenu andmise kohta Freebanker OÜ-le 6400 eurot (14.01.2020) ja 7200 eurot (29.01.2020). Nimetatud dokumendid ei tõenda usaldusväärselt, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutas kaebaja ettevõtluses, kuna sularaha võeti välja aasta jooksul välja kokku 69-l korral 5 kuni 1000 eurot korraga, üksikutel päevadel mitu korda päevas. Sularaha võeti pangakontolt välja valdavalt 100 kuni 200 eurot korraga. Kaebajal ja Freebanker OÜ-l on sama seaduslik esindaja, kellel puudusid kõnealusel perioodil deklareeritud sissetulekud. Kaebaja raamatupidamise andmetel oli kassas piisaval hulgal sularaha (seisuga 01.01.2019 oli 291 839,36 eurot). Kaebaja tegi kassast väljamakseid 56 241 eurot ja maksis kassast sularaha panka 1200 eurot. Seega pole usutav, et sellise tegevuse eesmärgiks sai olla kassasse sissemakse tegemine ja seeläbi niigi suurt kassajääki järjepidevalt suurendada. Kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja seaduslik esindaja kasutas kaebaja arvelduskontolt väljavõetud sularaha isiklike kulutuste katmiseks. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Navarra Capital OÜ taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega maksuotsuse tühistamist või alternatiivselt asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna jättis kohtuotsuse põhjendamata. Halduskohus ei andnud otsuses omapoolset hinnangut, miks kaebaja poolt maksumenetluses esitatud ja MTA poolt nõutud tõendid Freebanker OÜ-le laenu andmise kohta ei läinud arvesse; 2) halduskohus on sarnaselt MTA-ga rajanud oma otsuse oletusele. Kaebaja põhiliseks väiteks kaebuses oli, et ei saa olla piirsummasid, millest alates on äriühingu tehtud sularahatehingud usutavad; 3) halduskohus ei leidnud vastuolu ka selles, et kuigi MTA poolt kontrollitavaks perioodiks oli üksnes 01.01.2019 kuni 31.12.2019, käsitles MTA ka 2020. a-l toimunut. Kaebaja poolt Freebanker OÜ-le laenu andmine jäi kontrollitava perioodi välisesse aega ehk aastasse 2020. Seetõttu ei olnud maksumenetluses selle laenutehingu käsitlemine asjakohane. Kui MTA andis hinnangu 2019. a-le, oleks pidanud MTA otsust tehes piirduma kaebaja esitatud tõenditega kaebaja kassasse pangast raha toomise kohta ja möönma, et raha oli kassas 2019. a-l ka olemas. Maksustamine on määratud TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, mille järgi äriühing peab maksma tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Väljamakse tegemine kassast laenu andmiseks jäi kontrolliperioodi välisesse perioodi, mistõttu ei ole õige TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel määrata maksu 2019. a kohta; 4) MTA ei soovinud maksumenetluses täpsustada Freebanker OÜ-ga 2020. a-l toimunud laenutehingusse puutuvat. Samuti ei võtnud MTA põhjendamatult arvesse seda, et Freebanker OÜ on kaebajale laenu tagasi maksnud. Halduskohus ei ole ka eelnevas näinud MTA menetlusvigu ega neid küsimusi üldse käsitlenud. Samuti ei selgu halduskohtu otsusest, miks ei lähe arvesse kaebaja poolt MTA-le esitatud tõendid Freebanker OÜ-le laenu andmise kohta (krediidileping ning kassa väljamineku orderid). 4(6)
3-21-1570
10.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) erinevalt apellandi väidetust on kohus lisaks HKMS § 165 lg-le 2 viitamisele esitanud kohtuotsuse punktis 8.2 põhjendused, miks Freebanker OÜ-le laenu andmisega seonduvalt esitatud dokumendid ei tõendanud usaldusväärselt pangakontolt väljavõetud sularaha ettevõtluses kasutamist; 2) sama seadusliku esindajaga ettevõtete vahel väidetavalt antud laenu väidetav sularahas tagasimaksmine ei veena asjas tuvastatud asjaolude valguses, et 2019. a-l pangakontolt regulaarselt väljavõetud sularahaga anti Freebanker OÜ-le laenu; 3) apellant ei suutnud välja tuua ühtegi mõistlikku eesmärki 2019. a jooksul pangakontolt regulaarselt väikestes summades sularaha väljavõtmise kohta. MTA menetluslikuks veaks ei ole maksuotsuses kontrolliperioodist välja jäävate asjaolude, s.t Freebanker OÜ laenulepinguga seonduva käsitlemine, sest apellant viitas ise enda 25.05.2020 seletustes Freebanker OÜ-le väidetavalt laenu andmise seosele kontrolliperioodiga. Seetõttu maksuhaldur andis ka omapoolse seisukoha neile väidetele; 4) usutav pole, et alates 2019. a algusest hakati regulaarselt võtma pangakontolt välja sularaha just eesmärgil viia see kassasse, et teha alles pea pool aastat hiljem asutatud (s.t 15.05.2019) seotud ettevõttele omakorda veel üle poole aasta hiljem, s.t 14.01.2020 ja 29.01.2020 laenu väljamakseid. Kaebaja juhatuse liikmel puudus alates 2013. a-st sissetulek. Kaebaja pangakontole laekunud raha võeti sularahas välja või kanti edasi seotud isikute pangakontodele. Kaebaja tegevus seisnes seotud ettevõtete vahel raha liigutamises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
12.MTA on 2019. a pangakontolt välja võetud summade osas määranud tulumaksu õigesti. TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, v.a kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Ettevõtlusega mitteseotud kulu viidatud sätte tähenduses on mh väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Selliste kulude kohta peab residendist juriidiline isik esitama TuMS § 54 lg 2 kohaselt maksudeklaratsiooni. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. Ettevõtlusest välja viidud tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks, näiteks dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet (Riigikohtu 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 32). Mis tahes rahaülekanne või sularaha väljamakse, mille tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatuks, tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (Riigikohtu 26.09.2011 otsus asjas nr 3-3-1-42-11, p 14).
13.MTA on maksumenetluses tuvastanud, et kaebaja on perioodil jaanuar kuni detsember 2019 võtnud arvelduskontolt välja sularaha 13 865 eurot (kontrolliakti p 1.2 a ja maksuotsuse p 2.2). Välja võetud summad ja väljavõtmise sagedus viitavad, et sularaha ei jõudnud tegelikult kaebaja kassasse, ning äriühingu juhatuse liige RL, kellel sissetulekud puuduvad, kasutas arvelduskontolt väljavõetud raha isiklikuks tarbeks (kontrolliakti p-d 1.2 b-d). Ringkonnakohtu 5(6)
3-21-1570 hinnangul on sellises olukorras raha läinud kaebaja mõjusfäärist välja 2019. a-l ja maksuhaldur on õiguspäraselt maksustanud need kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.
14.Kaebaja seisukohad pangakontolt väljavõetud summade kassasse maksmise ja nende ettevõtluses kasutamise kohta ei ole usutavad. MTA ja halduskohtu tuvastatu kohaselt võeti sularaha 2019. a jooksul pangakontolt välja kokku 69-l korral valdavalt 100 kuni 200 eurot korraga. Kaebajal ja Freebanker OÜ-l on sama seaduslik esindaja. Sellel esindajal puudus kõnealusel perioodil deklareeritud sissetulek. Kaebaja raamatupidamise andmete kohaselt oli äriühingu kassas piisaval hulgal sularaha (seisuga 01.01.2019 oli 291 839,36 eurot). Eelnevalt kirjeldatud asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse selles, et kaebaja seaduslik esindaja kasutas kaebaja arvelduskontolt väljavõetud sularaha isiklike kulutuste katmiseks. Kaebaja pole seda põhjendatud kahtlust tõenditega ümber suutnud lükata. Usutav pole, et kaebaja kogus alates jaanuarist 2019 terve aasta väikeste summade kaupa (mõnel juhul on raha välja võetud ühel päeval mitmel korral, erineval ajal ja erinevatest sularahaautomaatidest) raha kassasse, et laenata see 2020. a jaanuaris kaebajaga seotud Freebanker OÜ-le, mis asutati alles 15.05.2019. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et maksumenetluses esitatud kaks kassa väljamineku orderit (s.o 14.01.2020 order 6400 eurot ja 29.01.2020 order 7200 eurot) ei tõenda, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutas kaebaja ettevõtluses laenu andmiseks. Usutav pole, et kaebajal võttis väikestes summades sularaha välja, et see siis viia äriühingu kassasse. Kaebajaga seotud äriühingu poolt väidetav laenu tagastamine ei lükka ümber MTA ja halduskohtu antud hinnangut tõenditele.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei võinud anda hinnangut kontrolliperioodi välisesse aega jäänud tõenditele. Kontrolliperiood oli 01.01.2019 kuni 31.12.2019. Kaebaja esitas 24.03.2021 maksuhaldurile kaebaja ja Freebanker OÜ vahel väidetavalt 01.01.2020 sõlmitud laenulepingu. Kontrolliperioodist väljuvad tõendid olid konkreetsel juhul lubatavad ning asja õigeks lahendamiseks pidi maksuhaldur andma hinnangu ka kaebaja poolt esitatud laenulepingule kassa väljamineku orderitele. Väidetavalt oli kontrollperioodil väljavõetud raha laenatud teisele isikule. Kui seda väidet ei saanud lugeda tõendatuks, ei saanud sularaha väljavõtmine olla seotud ettevõtlusega.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.