Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1570
Haldusasi
Navarra Capital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051568-31 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Navarra Capital OÜ, esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner
Asja läbivaatamise aeg
24.05.2022
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
andmiseks seotud äriühingule Freebanker OÜ. Oma väite tõendamiseks esitas vaide esitaja 01.01.2020 sõlmitud krediidilepingu Freebanker OÜ-le krediidi andmiseks summas 40 000 eurot ja 2 kassa väljamineku orderit: (i) 14.01.2020 summas 6400 eurot ja (ii) 29.01.2020 summas 7200 eurot. 4.2 Vaidlust ei ole selles, et vaide esitaja pangakontolt on kontrollitaval perioodil võetud regulaarselt välja sularaha, aasta jooksul kokku 69 korda summas 5 kuni 1000 eurot ning üksikutel kordadel mitu korda päevas, kusjuures 1000 eurot võeti aasta jooksul sularahas välja vaid 6 korral. Valdavalt võeti vaide esitaja pangakontolt sularaha välja 100 kuni 200 eurot korraga. Teades, et samal ajal oli vaide esitaja raamatupidamise andmetel äriühingu kassas piisaval hulgal sularaha (seisuga 01.01.2019 summas 291 839,36 eurot), samuti teades, et kontrollitaval perioodil tegi vaide esitaja raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt kassast väljamakseid summas 56 241 eurot ja maksis kassast sularaha panka summas 1 200 eurot, ei ole usutav, et vaide esitajal oli vajadus väikestes summades sularaha väljavõtmiseks eesmärgiga need kassasse sisse maksta ja seeläbi niigi suurt kassajääki järjepidevalt suurendada. Nõustudes vaide esitajaga, et tehingud sularahaga ei ole keelatud ja äriühing võib ise otsustada, kas teeb tehingud panga kaudu või sularahas, on käesoleval juhul tegemist siiski äärmiselt tavatu ja ebausutava viisiga kassajäägi suurendamiseks. Just sularahas väljavõetud summa suurused viitavad pigem sellele, et väljavõetud summasid kasutas juhatuse liige oma isiklike kulutuste katmiseks, mitte kassajäägi suurendamiseks. 4.3 Vaide esitaja panagakontot analüüsides jääb silma, et pangakontole laekuvad summad vaide esitaja juhatuse liikme või tema abikaasaga seotud äriühingutelt ja laekunud summad võetakse kas sularahas välja või kantakse edasi seotud isikute pangakontodele. Seejuures ei ole vaide esitaja andnud maksuhaldurile arusaadavat ja usutavat seletust selle kohta, milles seisnes vaide esitaja majandustegevus ja kuidas vaide esitaja kassajääk on tekkinud. Esitatud dokumentidest nähtuvalt suurenes kontrollitaval perioodil kassajääk üksnes 13 865 euro ulatuses, mis kattub summaga, mis on vaide esitaja pangakontolt välja võetud. Esitatud dokumentidest ei nähtu vaide esitaja tulud kontrollitaval perioodil, samuti ettevõtlusele iseloomulikud kulutused, mistõttu kogu majandustegevus näibki seisnevat raha liigutamises seotud äriühingute vahel. 4.4 Arvestades eelnevat nõustub vaide lahendaja maksuhalduriga selles, et usutav ei ole äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha jõudmine äriühingu kassasse. Samuti ei saa pangakontolt väljavõetud sularaha väljavõtmist seostada laenu andmisega seotud äriühingule Freebanker OÜ 2020. aastal, kuna vaide esitaja kassajääk esitatud raamatupidamisdokumentide alusel oli juba piisavalt suur ning vaide esitaja ei saa tugineda väitele, et just kontrollitaval perioodil väljavõetud sularaha kasutas ta Freebanker OÜ-le laenu andmiseks. Seega on põhjendatud ka maksuhalduri järeldus, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutas vaide esitaja juhatuse liige oma isiklike kulutuste katmiseks, mitte vaide esitaja ettevõtluses, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses.
09.06.2021 vaideotsuse nr 6-1/49322 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). 8.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Puudub vaidlus, et kontrollitaval perioodil on kaebaja pangakontolt välja võetud sularaha kokku summas 13 865 eurot. Samuti selles, et vastuseks vastustaja nõudele esitada teave, mille tarbeks kasutati äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha ja kuidas on need seotud kaebaja ettevõtlusega ning esitama vastavad tõendid, esitas kaebaja vastustajale kaks kassa väljamineku orderit laenu andmise kohta Freebanker OÜ-le summas 6400 eurot (14.01.2020) ja summas 7200 eurot (29.01.2020). Kohus leiab, et nimetatud dokumendid ei tõenda usaldusväärselt, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutas kaebaja ettevõtluses, kuna (a) sularaha võeti välja aasta jooksul välja kokku 69-l korral summades 5 kuni 1000 eurot, üksikutel päevadel mitu korda päevas, kusjuures võeti sularaha pangakontolt välja valdavalt 100 kuni 200 eurot korraga ning (b) kaebajal ja Freebanker OÜ-l on seaduslikuks esindajaks üks ja sama isik, (c) kellel kõnealusel perioodil deklareeritud sissetulekud puudusid (mittevaieldavad asjaolud). Kuna kaebaja raamatupidamise andmetel oli kassas piisaval hulgal sularaha (seisuga 01.01.2019 summas 291 839,36 eurot) ja kaebaja tegi kassast väljamakseid summas 56 241 eurot ja maksis kassast sularaha panka summas 1200 eurot (mittevaieldavad asjaolud), ei ole usutav, et kaebajal oli vajadus väikestes summades sularaha väljavõtmiseks eesmärgiga need kassasse sisse maksta ja seeläbi niigi suurt kassajääki järjepidevalt suurendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kirjeldatud asjaolud viitavad pigem sellele, et kaebaja seaduslik esindaja kasutas kaebaja arvelduskontolt väljavõetud sularaha isiklike kulutuste katmiseks. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.