XX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/128 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla kohustamiseks taotleja ümberpaigutamiseks V7 või mõnda teise osakonda
Menetlusosalised
Taotleja – XX Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja nr 3-23-635 menetlus vastustaja 24.03.2023 esitatud videosalvestise osas kinniseks.
2.Keelata XXl tutvuda vastustaja 24.03.2023 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiat.
3.Jätta XX taotlus Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
4.Jätta läbi vaatamata XX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks taotleja ümberpaigutamiseks V7 või mõnda teise osakonda.
5.Võtta asja materjalide juurde XX vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 16.11.2022– 15.03.2023 kohta.
6.Vabastada XX riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.Jätta rahuldamata XX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-2/1-2/128 kehtivuse või täitmise peatamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 4 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse Viru Vanglale.
3-23-635
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kohaldas 16.03.2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 XX (taotleja) suhtes alates 16.03.2023 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist kuni asjaolude äralangemiseni. Julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli 15.03.2023 aset leidnud intsident, mille käigus toimus vangla V8 eluosakonna päevaruumis kinnipeetavate XX ja CCi vahel kõrgendatud hääletoonil sõnaline konflikt. Ühel hetkel lõi CC rusikaga XX näopiirkonda. Peale rünnakut hakkasid kinnipeetavad omavahel kaklema, löödi nii käte kui ka jalgadega. Ametnikud lõpetasid kinnipeetavatevahelise kakluse, suunasid kinnipeetavad kambritesse ning osakond suleti. Oma tegevusega näitas XX, et ta on võimeline kasutama ning kasutab vägivalda teiste isikute suhtes. Teiste isikute suhtes vägivalla kasutamine on raske, vangla julgeolekut ohustav rikkumine. Kuigi XX ei algatanud kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamist, kasutas ta siiski ka ise vägivalda. XX on riskihindamise alusel kõrgohtlik vangidele – risk vanglas.
2.Taotleja esitas Viru Vanglale vaide, milles vaidlustas käskkirja nr 3-23/1-2/128 ning palus anda korraldus tema paigutamiseks V7 osakonda või mõnda teise osakonda.
3.Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 16.03.2023 esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja suhtes on kohaldatud järjestikku alates 13.02.2012–18.07.2020 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 2 sätestatud meetmeid, sh üksikvangistust. Üksikvangistuse kohaldamisega pika aja jooksul on täielikult kahjustatud taotleja vaimne ja füüsiline tervis ning taotleja on sooritanud ca 40 enesetapukatset. Taotleja on korduvalt vajanud psühhiaatrilist ravi Tartu psühhiaatriaosakonnas. Vangla II üksuse juht Triin Salomets korraldas koos enda ametnikega ja teatud kinnipeetavaid kasutades provokatsioone ning otsis põhjuseid, et panna taotleja jälle VangS § 69 alusel lukustatud kambrisse. Taotleja on alates 2022. a märtsist pöördunud T. Salometsa poole ja juhtinud tähelepanu sellele, et taotleja elu ja tervis on V8 osakonnas ohus ning teatud kinnipeetavad korraldavad provokatsioone eesmärgiga tekitada konflikt. T. Salomets ei lahendanud probleemi. Esimene tõsisem provokatsioon toimus 19.07.2022, kui toimus sõnavahetus, pärast mida taotleja paigutati 26.07.2022 V7 osakonda, kus kõik oli korras ja taotleja oli rahul. T. Salometsale taotleja ümberpaigutamine ei meeldinud ja taotleja paigutati 21.02.2023 ilma põhjuseta V8 osakonda, kus 15.03.2023 toimus intsident, mille tõttu kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd taotlejat rünnati ning ta oli kannatanu. Kuna vanglaametnikud ei asunud taotlejat kaitsma, lükkas taotleja käed ette ning hakkas teda rünnanud kinnipeetavat eemale tõukama. Taotleja jäi rahulikuks ega näidanud kuidagi, et ta kavatseb asuda vasturünnakule. Seega ei olnud taotleja kellegi suhtes agressiivne ega rünnanud kedagi, mistõttu ei tulene taotlejast ohtu. Taotleja langes rünnaku ohvriks, mille otseseks korraldajaks on T. Salomets, sest viimane teadis taotlejat varitsevatest ohtudest V8 osakonnas. Taotlejat ei kuulatud enne haldusakti andmist ära. Kui taotleja valvurilt küsis, millise sisuga haldusakti kavatsetakse anda, siis valvur ei osanud selgitada. Taotleja paigutamine üksikvangistusse on vastuolus taotleja vaimse tervisega ja võib kaasa tuua taotleja surma, sest taotleja elab juba pikemat aega suitsiidimõtetega. Taotleja on palunud meditsiiniosakonnalt psühhiaatri abi vähemalt alates 01.12.2022, kuid vangla ei taga vajalikku abi, mistõttu taotleja tervis halveneb. Tervist ega neid õigusi ja vabadusi, mida praegusel juhul rikutakse, ei ole võimalik hiljem taastada ning seda ei korva raha. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/12/128 kehtivus ja täitmine ning kohustada vanglat paigutama taotleja ümber V7 või mõnda teise osakonda.
3-23-635 Taotleja palub kaasata Justiitsministeeriumi ning anda suuniseid väärkohtlemise uurimise läbiviimiseks. Samuti palub taotleja kohtul vastustajalt välja nõuda videosalvestise 15.03.2023 toimunud intsidendi kohta ja väljavõtte taotleja tervisekaardist alates 30.11.2022. Veel palub taotleja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Taotleja esitas 20.03.2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles märkis, et 15.03.2023 toimunud ründe puhul ei asunud ükski ametnik taotlejat kaitsma ega ründajat takistama, mistõttu taotleja tõukas ise ründaja eemale, et kaitsta enda elu ja tervist. Seega kasutas taotleja enesekaitset, mida ei loeta õigusvastaseks (karistusseadustiku § 28 lg 1 ja § 29). Kuna taotleja ei tegutsenud õigusvastaselt, siis on vaidlusalune käskkiri ja selle alusel kohaldatavad meetmed õigusvastased.
5.Viru Vangla esitas 24.03.2023 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, ning palub jätta taotluse rahuldamata. Vangla selgitab esmalt, et XX ei ole esitanud vanglale taotlust enda ümberpaigutamiseks. XX on esitanud 22.02.2023 teabenõudena pealkirjastatud selgitustaotluse, milles soovis teada, miks paigutati teda ümber V8 osakonda, kuid ei ole selles taotlenud enda ümberpaigutamist. Vangla 16.03.2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 ei kohaldatud XX suhtes üksikvangistust, vaid kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 tähenduses. XXlt ei ole ära võetud võimalust käia jalutuskäikudel, suhelda ametnikega, pidada kirjavahetust ja telefoni teel suhelda. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati taotleja suhtes seetõttu, et vaatamata asjaolule, et ta ei rünnanud esimesena, osutas ta siiski vastupanu ning sooritas ka ise lööke teise kinnipeetava suunas ehk astus aktiivselt kaklusesse (nähtuv videosalvestiselt kell 14.55). Videosalvestiselt nähtuvalt algas kinnipeetavatevaheline füüsiline konflikt omavahelisest verbaalsest suhtlusest. Olukord lõppes alles ametnike sekkumisega ja kumbki osapoolest ei taandunud vabatahtlikult. Seega on ebaõige taotleja väide, et ta ei kujuta endast ohtu teistele ega pole kedagi rünnanud. Taotlejale anti võimalus vastuväidete andmiseks, kuid ta keeldus. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse füüsilises konfliktis osalenud mõlema osapoole suhtes. Kuni asjaolude väljaselgitamiseni on põhjendatud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kuivõrd seeläbi tagatakse vangla üldine julgeolek ning hoitakse ära võimalikke uusi konflikte. Ühtlasi on võimalus, et menetluse käigus kogutud asjaolude pinnalt jõutakse järeldusele, et üks konflikti osapooltest paigutatakse ümber. Vangla arst ei hinnanud taotleja tervislikku seisundit enne tema üksikkambrisse paigutamist. Taotleja saab alati kutsuda valveõe, kes hindab tema abivajadust. Praegusel juhul ei ole taotleja meditsiiniosakonda pöördunud. Lisaks on taotlejale määratud aeg psühhiaatri vastuvõtule 17.05.2023. Ka siseriiklikust õigusest ei tulene otseselt kohustust igakordselt enne eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist meditsiinilise kontrolli tegemiseks. Taotleja ei ole väitnud, et käesoleval juhul põhjustab raskusi talle üksinda kambris viibimine, vaid eelkõige tugineb ta minevikus toimunud intsidentidele ning väidetele, et ta on depressiivne. Taotleja on depressiooni väidetega tõepoolest pöördunud meditsiiniosakonna poole, kuid ei ole eraldi välja toonud seda, et tema depressioon oleks põhjustatud üksinda kambris viibimisest või selle võimalikkusest tulevikus. Ka peale 16.03.2023 on taotleja mitmel korral suhelnud meedikuga, kuid ei ole esitanud etteheiteid seoses üksinda kambris viibimisega või sellest tingitud võimaliku depressiooniga ja suitsiidiohuga. Aktsepteeritavaks ei saa pidada olukorda, kus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks vastunäidustatud pelgalt seetõttu, et kinnipeetav on varasemalt toime pannud suitsiidikatse, kuid võib seetõttu tagajärgi ja vastutust kartmata osaleda füüsilistes arveteklaarimistes. Enne 16.03.2023. a käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist viibis taotleja kambris V818 üksinda. Asjaolu, et praegusel juhul on piiratud tema liikumist eluosakonnas käskkirjast tingituna, ei muuda fakti, et ka enne
3-23-635 käskkirja kohaldamist viibis ta kambris üksinda, kuid sellekohaseid etteheiteid ei teinud. Seetõttu on vangla seisukohal, et taotleja otsib põhjust endale sobiva lahenduse saamiseks ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja tema ümber paigutamata jätmine ei põhjusta talle selliseid pöördumatuid tagajärgi, et tema õigused oleksid olulises ulatuses riivatud. Ühtlasi esitas vangla kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid ning videosalvestise 15.03.2023 toimunud sündmuse kohta. Vangla taotleb esitatud turvasalvestise osas menetluse kinniseks kuulutamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-le 1, tulenevalt HKMS § 79 lg 1 p-st 1 taotlejale turvasalvestisele ligipääsu mittelubamist ning taotleja eemaldamist turvasalvestise uurimise ajaks kohtuistungilt ja selles osas taotlejale kohtuistungiprotokolliga ja toimikuga tutvumise mittevõimaldamist tulenevalt HKMS § 88 lg 1 p-st 2.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus lahendab esmalt Viru Vangla 24.03.2023. a taotluse ja XX taotluse Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamiseks (I) ning võtab seejärel seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
7.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1, võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. HKMS § 88 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
7.1.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Arvestades, et kohus jätab käesoleva määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt läbi vaatamata ja rahuldamata (vt määruse jaotis II), mis on ühtlasi asjas lõpplahend, ei ole asjakohane taotlejat üheltki menetlustoimingult eemaldada. Saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
7.2.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb vastustaja 24.03.2023 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata taotleja ligipääsu esitatud tõendile. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna
3-23-635 videosalvestise vaatlus võimaldaks taotlejal näha Viru Vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vastustaja esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille taotlejale avalikustamine ei ole põhjendatud. Vastustaja huvi selle teabe osas menetluse kinniseks kuulutamiseks ja teabe saladuses hoidmiseks kaalub üle taotleja huvi videosalvestisega tutvuda.
7.3.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja nr 3-23-635 menetluse vastustaja 24.03.2023 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab taotlejal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiat.
8.XX taotleb kaasata menetlusse Justiitsministeeriumi ning anda suuniseid T. Salometsa poolt taotleja väärkohtlemise uurimise läbiviimiseks. Sisuliselt on XX esitanud kohtule taotluse haldusorgani kaasamiseks HKMS § 24 järgi. Selle sätte kohaselt võib halduskohus arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani, kes teostab vastustaja üle järelevalvet (p 1), kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab (p 2), kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis (p 3), või kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele (p 4).
8.1.Kohus on seisukohal, et XX taotlus ei ole põhjendatud ning haldusorgani menetlusse kaasamise eeldused vastavalt HKMS §-le 24 ei ole täidetud. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada viivitamatult ja selle menetluse raames kogub kohus vaid selliseid tõendeid ja selgitab välja sellised teiste haldusorganite arvamused ja nende valduses oleva teabe sisu, mis on selgelt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vajalikud. Praegusel juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks Justiitsministeeriumi seisukoht T. Salometsa tegevuse kohta vajalik. Eelnevast tulenevalt jätab kohus XX taotluse Justiitsministeeriumi menetlusse kaasamiseks rahuldamata. II
9.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 16.11.2022–15.03.2023 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
11.Taotleja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/128 kehtivuse või täitmise ning kohustada vanglat paigutama taotleja ümber vangla V7 või mõnda teise osakonda (HKMS § 251 lg 1 p-d 1 ja 3).
12.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus vangla kohustamiseks paigutama taotleja ümber vangla V7 või mõnda teise osakonda tuleb jätta läbi vaatamata.
3-23-635
12.1.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Taotleja on 16.03.2023 vanglale esitatud vaides muu hulgas taotlenud anda korraldus taotleja paigutamiseks vangla V7 või mõnda teise osakonda. Vangla ei ole praeguseks taotlust lahendanud. Seega ei ole kohtule teadaolevalt kohustamisnõude osas vanglas käimas samasisulist vaidemenetlust. Ka kohtumenetluses ei ole kohustava esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust. Seega ei toimu kohustamistaotlusega seoses vaide- ega kohtumenetlust, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus vangla kohustamiseks lubatav.
12.2.Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks paigutama taotleja ümber vangla V7 või mõnda teise osakonda HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
13.Viru Vanglas toimub käesoleval hetkel vaidemenetlus Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/128 kehtetuks tunnistamise nõudes, millest tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vangla käskkirja kehtivuse või täitmise peatamiseks HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Kohus lahendab selle taotluse sisuliselt.
14.Kohtu hinnangul on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.o taotleja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine võib taotlejale põhjustada ebamugavusi ning kitsendab tema õigusi ja vabadusi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/128 tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Siiski ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14).
15.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
15.1.Vaidlusalune täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri nr 3-23/1-2/128 on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel. Käskkirjas nr 3-23/1-2/128 on märgitud õiguslikud alused ja selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu. Ka taotleja väited tema ära kuulamata jätmise kohta ei tingi haldusakti ilmselget õigusvastasust. XX märkis esialgse õiguskaitse taotluses, et vangla ametnik küsis temalt seisukohta koostatava käskkirja kohta, kuid kuna valvur ei osanud taotlejale selgitada, millise sisuga käskkirja koostatakse, taotleja enda seisukohti ei esitanud. Eelnev kinnitab, et taotlejale anti võimalus endapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaheldav, et taotleja ei mõistnud üks päev pärast toimunud intsidenti, et tema käest küsiti selgitusi just toimunud intsidendi kohta ning tema suhtes võidakse koostada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri.
15.2.VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Taotleja hinnangul ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud seetõttu, et teda rünnati, tema oli kannatanu ning ta ei ole teistele ohtlik. XX märkis enda taotluses, et ta tõstis rünnaku kaitseks enda käed ette ja tõukas kaaskinnipeetava eemale. Vaidlusaluse intsidendi videosalvestiselt nähtub, et CC tõepoolest ründas esimesena taotlejat, kuid taotleja ei jäänud passiivseks, vaid lõi CCit vastu vähemalt ühe korra. Tõele ei vasta taotleja väide, et vanglaametnikud ei sekkunud kaklusesse. Videosalvestiselt nähtub, et CC
3-23-635 ründas taotlejat kell 14.54.59 ning vahejuhtumi võis lugeda lõppenuks kell 14.55.11. Salvestiselt nähtub ka see, et vanglaametnik sekkus kaklusesse. Arvestades seda, et taotleja siiski mingil määral osales kakluses, osutas vastupanu ja lõi kaaskinnipeetavat, ei saa pidada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuks. Juhtumi täpsemaid asjaolusid ning sellega kaasnenud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust saab kohus põhjalikumalt kontrollida käskkirja peale esitatava kaebuse sisulisel lahendamisel. Praegusel juhul nõustub kohus vanglaga selles, et Viru Vangla peab tagama vangla julgeoleku ning seal viibivate isikute elu ja tervise kaitse. Et kehtivad julgeolekuabinõud on sobivad vahendid võimalike kehaliste konfliktide ärahoidmiseks, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Seetõttu leiab kohus, et ei saa taotlejal lubada vaide- või kohtumenetluse ajal tegutseda viisil, mis võib eelnimetatud õigushüvesid kahjustada.
15.3.Kohtu hinnangul on vangla käskkirjas kajastatud faktilisi asjaolusid ning kohtule esitatud avalduses märgitud seisukohti arvestades vaide eduväljavaated kasinad. Taotleja väited tema vaimse tervise kahjustumise kohta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal ja selle kohta, et üksikvangistus võib kaasa tuua tema surma, on pigem üldsõnalised ning kohtule ei nähtu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks eeltoodud põhjustel taotleja suhtes vastunäidustatud. Kohus nõustub vanglaga selles, et ainuüksi asjaolu, et taotlejal on olnud suitsiidikatseid, ei tähenda automaatselt seda, et tema suhtes ei saaks julgeolekuabinõusid üldse rakendada. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel peaks XX terviseseisund muutuma halvemuse poole, on tal võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 16.03.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/128 kehtivuse või täitmise peatamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata. Riigilõiv, mille tasumisest kohus taotleja vabastas, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.