X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., riigi õigusabi korras määratud esindaja Andrei Matvejev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Carol Illak, Triinu Moora ja Merit Heinsar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.04.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. esitas 23.08.2022 tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2022 kirjaga nr 15.3-3.1/2064-1 (dtl 6) peatati tähtajalise elamisloa taotluse menetlus kuni haldusasja nr 3-22-1513 kohtumenetluse lõppemiseni. Hetkel on pooleli kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-22-1513, mis puudutab isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist. PPA hinnangul võib kohtumenetluses tehtav otsus mõjutada haldusmenetluse tulemust.
2.X. X. esitas 12.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest kohus võttis menetlusse kohustamisnõude PPA vastu vaadata kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks sisuliselt läbi.
1.Kaebaja on Eestis sündinud Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes sai kodakondsuse vanemate algatusel. Kaebajal puuduvad Venemaal lähedased sugulased.
2.Haldusmenetluse peatamine on toiming, millel puudub õiguslik alus. HMS § 5 lg 2 kohaselt on kaebajal õigustatud ootus, et haldusorgan vaatab tema taotluse läbi võimalikult kiirelt ja lihtsalt.
3.Pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine ei mõjuta selle otsuse kehtivust. Seetõttu puudub kaebajal Eestis elamisõigus. Kuivõrd kriminaalmenetluses ei ole lõpplahend veel jõustunud [kaebuse esitamise aja seisuga], võib kaebaja saada vabadusse. Oma elu korraldamiseks peab kaebajal olema võimalus tagada endale viibimisalus Eestis. Igal välismaalasel on õigus olla kindel, et tema elamisõigus säilitatakse maksimaalses ulatuses isegi juhul, kui isik rikkus seadust. 1(5)
4.Kujunenud kohtupraktika järgi jätab kohus reeglina kaebused pikaajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamise otsuste peale rahuldamata. Kui isiku pikaajalise elamisluba tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et isik kujundab ohtu avalikule korrale, tuleb kaaluda antud isikule tähtajalise elamisloa andmise võimalust. Kaebajal on õigustatud huvi selle vastu, et lahendada tähtajalise elamisloa saamise küsimus ajal, mil ta viibib vangistuses. Kaebajal avaneb võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve meetmete kohaldamisega poole aasta möödumisel (19.12.2022 vastus). Kaebaja soovib säilitada suhted oma lapsega. Venemaale tagasi pöördumisel võidakse ta mobiliseerida.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kuna kaebaja viibib [vastamise ajal] vahistatuna vanglas, on tal VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks.
2.Käesoleva vaidluse tulemusel ei ole kaebajal võimalik tagada oma viibimisalust Eestis, vaid üksnes taotluse läbivaatamist.
3.Kui kaebaja suhtes kohaldatakse esialgset õiguskaitset haldusasjas nr 3-22-1513 lahkumisettekirjutuse osas, ei anna see kaebajale viibimisõigust ega ka õigust töötada. Välismaalasel puudub põhiseaduslik õigus elada riigis, mille kodanik ta ei ole. Kaebajale on tehtud sama otsusega ka lisaks lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld. Kui kohus rahuldab kaebuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas, saab PPA kaaluda tähtajalise elamisloa andmist erandina. Seetõttu leiab vastustaja, et menetluse peatamine on kaebajale soodsam.
4.Kohtute infosüsteemist nähtub kohtuotsuse tegemise aja seisuga järgmist: - Kaebaja esitas 13.07.2022 kaebuse PPA 01.07.2022 otsusele, millega tunnistati kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks ning tehti lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga (kohtuasi nr 3-22-1513). Kaebaja osas ei ole kohaldatud esialgset õiguskaitset. Halduskohus on kohtuotsuse tegemise ajaks määranud 15.05.2023. - Kohus võttis haldusasja toimiku asja juurde 21.12.2022 määrusega (p 1). Kohus selgitas, et tutvub asja nr 3-22-1513 materjalidega KIS-i vahendusel. Kuna käesoleva asja pooled on menetlusosalisteks ka asjas nr 3-22-1513, siis ei lisa eraldi kohus asja nr 3-22-1513 raames esitatud menetlusdokumente käesoleva haldusasja toimikusse. - Kaebaja mõisteti kriminaalasjas nr 1-21-5320 Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega süüdi. Karistusaja alguseks loeti 30.11.2021 ja kandmata karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 8 päeva. Sama otsusega kohaldati tõkendina vahistamist ja jäeti tõkend muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetus karistusaja ärakandmiseni. - Tartu Ringkonnakohus jättis 25.08.2022 maakohtu otsuse muutmata. - Riigikohus jättis 18.11.2022 kaebaja kaitsja 24.09.2022 esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus selgitas 25.10.2022 määruse kaebuse menetlusse võtmisel, et kaebaja nõue tuvastada menetlustoimingu (29.08.2022 kirja) õigusvastasus neeldub kohustamisnõudes, kuivõrd kohus kontrollib kirja kui menetlustoimingu õiguspärasust kohustamisnõude raames vastavalt RVastS § 6 lõigetele 1 ja 4. Kohus jääb eeltoodu juurde ka kohtuotsuse tegemisel.
6.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.03.2023 määruses nr 3-22-1894, milles vaidluse all oli sarnases olukorras tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmine, järgmist: - Kaebajal on kinnipeetavana vahetult seadusest tulenev alus Eestis viibimiseks ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema muud seadusliku alust (nt tähtajalist elamisluba) Eestis vii2(5)
-
-
-
bimiseks (VMS § 43 lg 1 p 5 ja lg 3), siis on tegemist VMS § 219 lg 1 p-s 6 nimetatud olukorraga (s.o välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis) ning tähtajalise elamisloa taotlus tuli jätta läbi vaatamata. Elamisloa andmiseks peab välismaalasel olema vajadus elamisloa järele (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17, p 22). Sellist vajadust ei esine, kui välismaalasel on vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida. Kaebaja ei ole toonud välja mingeid selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise tagajärjel võivad tema (põhi)õigused saada rikutud (nt tal poleks võimalik oma õigusi realiseerida). Kaebaja vajadust tähtajalise elamisloa järele ei saa tuletada ka tema võimalusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, sest elamisloa olemasolu ei ole ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks (vt KarS § 76 lg 4) ja isikule ei ole alust anda elamisluba n-ö igaks juhuks, vaid üksnes tegeliku vajaduse korral. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti tähtajalise elamisloa andmist, kui tema karistusaeg hakkab lõppema või tema taotlus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks osutub edukaks. Elamisloa olemasolu või puudumine ei mõjuta tema kinnipidamistingimusi (sh vanglas töötamise võimalust) ega ka tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamist. Kui kaebajal tekib võimalus kinnipidamisasutusest vabaneda, saab ta taotleda tähtajalist elamisluba uuesti ja vajaduse korral vaidlustada elamisloa andmata jätmist uuesti, taotledes ühtlasi esialgset õiguskaitset.
Kohus leiab, et toodud seisukoht on asjakohane ka käesolevas asjas, kuigi eelneval juhul jäeti elamisloa taotlus läbi vaatamata ja kaebaja osas peatati menetlus.
7.Kohus lahendab kohustamisnõude kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega kontrollib kohus ka, kas asjaolud, mis tingisid elamisloa taotluse lahendamisega ootamise, on jätkuvalt olemas. Kohtuotsuse punktis 4 toodud kronoloogia kohaselt on kaebaja praeguseks kinnipeetava, mitte enam vahistatu staatuses. Kaebajale määratud karistuse kandmine lõppeb karistuse täies ulatuses ärakandmise korral 2025. aastal. Kohus ei nõustu ka algses kaebuses tooduga, et kaebaja võinuks iga hetk vanglast vabaneda ja olla siis ilma viibimisaluseta. Kaebaja taotluse menetlemine peatati ajal, mil kaebaja suhtes kohaldati maakohtu otsuse alusel jätkuvalt vahistamist, samas Tartu Ringkonnakohus oli jätnud maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu poolt õigeksmõistva otsuse tegemisele eelneb nii kassatsioonkaebuse menetlusse võtmine kui ka vastaspoole ärakuulamine. Seega ei esinenud ühtegi sellist hetke, mil kaebaja võinuks etteteatamata n.ö päevapealt vabaneda. Kohus märgib, et kaebaja suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld, seega vabanedes puudub tal otsene vajadus viibimisaluse järele, vaid tema esmane kohustus on Eesti Vabariigist lahkuda. Kaebajale selgitati ka haldusasjas nr 3-22-1513 Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2022 määruses, et tal puudub [määruskaebuse lahendamise] hetkel esialgse õiguskaitse vajadus, samas kui Riigikohus rahuldab kaebaja kassatsiooni ning teeb õigeksmõistva otsuse, mille alusel kaebaja vabaneb, saab kaebaja esitada hiljem vajaduse tekkides uue esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimist, kuna kaebaja ei viibi vabaduses ja teda ei ole hakatud Eesti Vabariigist välja saatma.
8.Vastustaja on ka asjas õigesti selgitanud, et kaebajal on hetkel Eestis viibimisalus. VMS § 43 lg 1 p 5 sätestab, et välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks on vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Hetkel viibib kaebaja Eestis, kuivõrd talle on määratud karistusena vangistus. 3(5)
Nagu on eelnevalt viidatud, ei ole elamisloa olemasolu ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks (vt KarS § 76 lg 4). Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 111 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ §-d 41-43 reguleerivad ka vangla eeltoiminguid enne elamisloata kinnipeetava vabastamist. Seega tegutseb riik ennetavalt selle teemaga, et isik ei jääks vabanedes viibimisaluseta, kui viibimisaluse andmine on võimalik, arvestades kaebaja osas kehtivaid haldusakte. Kohus märgib, et ka avavanglasse paigutamisel ei pruugi elamisloa andmine olla nõutav. Kuigi justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 92 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 5 seab avavanglasse paigutamise tingimuseks elamisloa, on õiguskantsler seadnud määruse põhiseaduspärasuse kahtluse alla 3 ning sama küsimus on kahtluse all veel vähemalt ühes Tallinna Halduskohtu menetluses olevas kohtuasjas (haldusasi nr 3-23-170). Seega on kaebajal igal juhul võimalik vaidlustada haldusakt, millega talle keeldutakse elamisloa puudumise tõttu avavanglasse paigutamisest.
9.Riigikohtu praktika võimaldab menetlust peatada, kui see on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ja kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige lahendamise (vt RKHKo 3-3-1-62-08, p 9). Küll aga tuleb elamisloa andmist igal üksikjuhtumil kaaluda, võttes arvesse avalikku huvi ja samuti seda, kas isiku õigused kaaluvad või ei kaalu üles avalikust huvist tulenevaid kaalutlusi, mis õigustavad menetluse peatamist. Kohtule ei nähtu eeltoodust tulenevalt kaebaja õiguseid ja huvisid, mis kaaluksid üles PPA selgitust menetluse peatamise osas. Menetluse peatamine on kaebaja suhtes ka leebem kui võimalus, et elamisloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub elamisloa saamiseks vajadus (vt eelnev viide ringkonnakohtu määrusele). Kohus käsitles kaebajal vajaduse puudumist eelnevalt. Kohtule ei nähtu, sh ka eeltoodud ringkonnakohtu lahendit arvestades, et kaebaja õigused oleksid paremini kaitstud juhul, kui menetluse peatamise asemel oleks kaebajale tehtud läbi vaatamata jättev või keelduv haldusakt. Arvestades vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi, võib olla menetluse peatamise põhjuseks ka otstarbekus ja vajadus kokku hoida riigi ressursse. Juhul, kui haldusasjas nr 3-22-1513 jäetakse kaebus rahuldamata, puudub õiguslik takistus kaebaja vanglast vabanemisel (v.a kriminaalhoolduse kohaldamisel) Eestist väljasaatmiseks. Sellises olukorras enam täiendavalt tähtaegse elamisloa andmist ei kaaluta. Samuti on kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld, mille kehtivust ei ole peatatud, tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks – VMS § 126.
10.Kohus nõustub vastustajaga ka osas, et käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja nõue, et tema elamisloa taotlus vaadataks läbi; mitte et vastustaja kaebajale elamisloa annaks. Arvestades nii HKMS § 41 lg-s 3 toodud kohtu kaalumisruumi ning PPA kaalutlusõigust elamislubade väljastamisel, ei näe kohus võimalust, et käesolevas asjas saaks kohus kohustada kaebajale elamisluba andma (definitiivne ettekirjutus). Nagu kohus eelnevalt sedastas, on kaebajal hetkel olemas viibimisalus ning varem vanglast vabastamise korral võimalikud õiguskaitsevahendid. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas kaebajal on sidemed Venemaal, kas ta soovib alaealise lapsega suhteid säilitada ja kas ta võidaks Venemaal mobiliseerida. Nimetatud väited on asjakohased teises haldusasjas, kus on kontrollimisel kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse õiguspärasus. Kaebaja on ekslikult leidnud, et igal välismaalasel on õigus mh ka kuriteo toimepanemisel maksimaalses ulatuses Eestis viibimisõiguse säilitamisele. Vastupidiselt – ühelgi välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestisse saabumisele, siin viibimisele ega töötamisele, v.a kaalukate õigushüvede
riivamise võimaluse korral. Hetkel ei ole ka kaebaja viibimisõigus, vähemalt vanglas viibides kuni 2025. aastani, lähiajal lõppemas.
11.Kuna vastustaja põhjendus menetluse peatamiseks oli õiguspärane haldusasja nr 3-22-1513 kulgemisega seonduvalt ning vajadus menetluse peatamiseks on siiani olemas; sh on see kaebaja huvides, võrreldes taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmisega; leiab kohus, et vastustaja ei ole õigusvastaselt viivitanud elamisloa taotluse läbi vaatamisega. Asjaolude muutumisel on vastustajal nii võimalus kui ka kohustus asjakohaselt reageerida; ennekõike mis puudutab kriminaalhoolduse kohaldamisega ennetähtaegselt vanglast vabanemist või avavanglasse paigutamisel taasühiskonnastamiseks vajalikke tegevusi. Nii kaebuse esitamise kui ka lahendamise ajal, samuti ettenähtavas lähitulevikus puudub kaebajal vajadus täiendava viibimisaluse järele elamisloa vormis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.