lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1245/42

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1245/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
13 212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KorS § 52 lg 1, 3, 4Vallasasja hoiulevõtmineRVastS § 9 lg 1, 2Mittevaralise kahju hüvitamineKorS § 49 lg 1Vallasasja läbivaatusRVastS § 13 lg 1Vastutuse piiramineVSS § 171 lg 1HKMS § 108 lg 2Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 2Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1245

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2022 otsuse nr 62205160039-1 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja Uljana Ponomorjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap

Asja läbivaatamise vorm

Osaliselt kinnisel kohtuistungil kirjalikus menetluses

20.12.2022,

seejärel

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti avalikust dokumendiregistrist Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 24.02.2022 korraldus nr 1.1-4.1/9, 02.03.2022 korraldus nr 1.1-4.1/9, 16.03.2022 korraldus nr 1.1-4.1/13, 29.06.2022 korraldus nr 1.1-4.1/25 ning väljatrükk www.kriis.ee korduma kippuvatest küsimustest seoses Ukraina kodanike Eestisse saabumisega.
2.Lõpetada kaebuse menetlus nõudes kohustada Politsei- ja Piirivalveametit jätkama X taotluse menetlust ajutise kaitse elamisloa saamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2022 otsuse nr 62205160039-1 tühistamise nõude puhul minna üle otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
3.Rahuldada kaebus osaliselt ning:

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Nõuded apellatsioonkaebusele
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
HMS § 61 lg 1Kehtivuse eeldused
KorS § 30Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
RVastS § 7 lg 1Vastutuse alused
RVastS § 8 lg 1Varalise kahju hüvitamine
SKHS § 11 lg 4Mittevaralise kahju hüvitamine
VMS § 43 lg 1
VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhul
VSS § 19
VSS § 20
VSS § 3
VSS § 5
VSS § 73 lg 2
3.1.tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2022 otsuse nr 62205160039-1 õigusvastasus.
3.2.tuvastada, et Politsei- ja Piirivalveameti tegevus 19.05.2022 Eestis lahkumise korraldamisel oli käsitatav väljasaatmisena ning lugeda kaebaja väljasaatmine õigusvastaseks.
3.3.mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja varaline kahju summas 254,03 eurot;
3.4.mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja mittevaraline kahju summas 3000 eurot.
4.Nõudes, et kohus tuvastaks, et kaebaja väljasaatmine oli vastuolus non-refoulement põhimõttega, jääb kaebus rahuldamata.
5.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1790 eurot.
6.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kohtuistungil osalenud tunnistajatena osalenud PPA ametnike nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X on Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina kodakondsusega isik, kes elas 24.02.2022 Ukrainas ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi territooriumil. Venemaa kodakondsuse võttis X pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal. Ebaseaduslikult annekteeritud Krimmist lahkus X 05.05.2022 ning 07.05.2022 soovis ta siseneda Eestisse, kus elab tema nõbu, Narva piiripunkti kaudu. PPA keeldus Xt Eestisse lubamast ning väljastas talle sisenemiskeelu nr 21012200041221 (edaspidi sisenemiskeeld). PPA märkis sisenemiskeelu põhjuseks: „puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi“.
2.Sisenemiskeelu järgselt lahkus X Venemaale, kust ta 10.05.2022 sõitis Saksamaa Liitvabariiki tütre, kes lahkus pärast 24.02.2022 sündmusi Kiievist, juurde. X viibis Saksamaal 2 päeva, misjärel saabus ta 12.05.2022 lennukiga Eestisse.
3.X esitas 16.05.2022 taotluse ajutise kaitse elamisloa saamiseks. 18.05.2022 saadeti isikule SMS, et ta tuleks 19.05.2022 PPA-sse ja võtaks kaasa kõik enda dokumendid. X ilmus 19.05.2022 PPA-sse, kus temaga ajavahemikul 09.55–15.18 vestles Kaitsepolitsei ametnik. Pärast seda toimus vestlus PPA ametnikega.
4.X esitas 19.05.2022 PPA-s viibimise ajal avalduse ajutise kaitse taotlusest loobumise kohta ning PPA sama päeva otsusega nr 62205160039-1 (edaspidi 19.05.2022 otsus) lõpetati X ajutise kaitse elamisloa taotluse menetlus. 19.05.2022 otsust Xle kätte ei toimetatud. Pärast toiminguid PPA-s viidi X PPA ametnike poolt Narva piiripunkti, kus talle tagastati Venemaa passid, kuid Ukraina sise- ja välispassi (edaspidi ühiselt Ukraina passid) kohta koostati kell 20.57 Narva piiripunktis vallasasjade hoiulevõtmise protokoll. Protokolli kohaselt on Ukraina passide hoidmise koht Pärnu mnt 139, Tallinn ning pass toimetatakse Tallinna lennujaama 2-astme kontrolli.
5.X lahkus 19.05.2022 kell 22.40 PPA ametnike järelevalve all Eestist.

Kaebuse lisa 3.

2 (27)

6.X lahkus Peterburist rongiga 20.05.2022 kell 16.04 ning Sevastopolisse jõudis ta 22.05.2022 varahommikul.
7.04.06.2022 koostatud dokumendi uurimise aktide nr 45/2022 ja 44/2022 kohaselt leiti, et X Ukraina välispass on autentne ning selles olnud Saksamaa piiriütluse templi jäljendil võltsimise tunnused puuduvad.
8.X esitas 06.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning täiendas selle nõudeid 20.10.2022, kohtu menetluses on järgmised nõuded:  tühistada PPA 19.05.2022 otsus ning kohustada PPA-d jätkama menetlust kaebaja taotluse kohta ajutise kaitse elamisloa saamiseks;  tuvastada, et kaebaja väljasaatmine oli non-refoulement põhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane;  hüvitada õigusvastase väljasaatmisega tekitatud varaline kahju summas 336 eurot;  hüvitada mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.
9.06.02.2023 avalduses täpsustas kaebaja varalise kahju suurust ning selle kohaselt on temale PPA õigusvastase käitumisega tekitatud varalise kahju suurus 254,03 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10.Kaebaja seisukoht
10.1.PPA peadirektori 24.02.2022 korraldusega nr 1.1-4.1/9 anti Ukraina kodanikele Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja sisenes Eestisse kehtiva Ukraina välispassiga, st seaduslikul alusel, ning tal oli õiguslik alus Eestis viibida. Seejuures saabus kaebaja Eestisse lennukiga Tallinna lennujaama kaudu ning tema riiki sisenemisel ei olnud probleeme.
10.2.Ukraina kodanikuna kohaldus kaebajale automaatselt ajutise kaitse saaja staatus. Ehkki kaebaja elas 24.02.2022 okupeeritud Krimmis, siis on tegemist Ukraina osaga. Kaebaja võttis pärast Krimmi okupeerimist Venemaa kodakondsuse, kuna see andis talle võimaluse vabalt liikuda Ukraina ja okupeeritud Krimmi vahel. Kaebaja liikus eranditult Ukraina ja Krimmi vahelise kontrollpunkti kaudu ning ta ei asunud vahepeal elama Venemaale. Ei Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigus ega ka Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“, millega EL otsust siseriiklikult rakendati, ei välista ajutise kaitse saajate ringist okupeeritud Krimmis elanud isikuid ega ka topeltkodakondsusega isikuid. Ajutise kaitse andmisest keelduvat otsust ei ole kaebajale kätte toimetatud, seega puudub PPA-l ka alus väita, et kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibida. Seega tuleb PPA-l kaebaja ajutise kaitse taotlus läbi vaadata.
10.3.Kaebajat sunniti kirjutama ajutise kaitse taotlusest loobumise avaldust ning ta ei olnud teadlik sellise avalduse kirjutamise tagajärgedest. Enda meelest tegi kaebaja avalduse Eestis töötamisest loobumise kohta. Kaebajaga 19.05.2022 toimunud vestlusi ei protokollitud. Võttes aluseks 19.05.2022 PPA-s toimunud sündmuste ajajoone2, siis on usutav, et PPA ametnikud

Kaebaja ilmus kell 10.00 PPA-sse. Ajavahemikul 09.55–15.18 vestles ta Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) ametnikuga ning vestluse kohta koostati ka protokoll. Pärast KAPO ametnikuga vestlemist vestles kaebaja PPA migratsiooni menetlejatega. Seda vestlust ei protokollitud, kuid eelduslikult viibis kaebaja PPA-s kuni kella 18.20. Seejärel sõidutasid PPA ametnikud kaebaja Narva, kus kell 20.57 koostati kaebaja Ukraina passide hoiule võtmise protokoll.

3 (27)

survestasid kaebajat avaldust kirjutama. Pärast avalduse saamist pandi kaebaja aga PPA bussi ja ta saadeti sunniviisiliselt riigist välja. PPA dokumentidest nähtub, et kaebaja elukoha võtmed olid 19.05.2022 hommikust alates PPA valduses. Ei ole loogiline ega tõenäoline, et kaebaja veedab vabatahtlikult üle 14 tunni PPA ametnikega. Seejuures ei saabunud kaebaja PPA-sse mitte omal soovil, vaid kutse peale. Samuti ei ole usutav, et seejärel kirjutab kaebaja vabatahtlikult ajutisest kaitsest loobumise avalduse ja suundub kodust läbi käimata otse Venemaale, jättes seejuures kõik isiklikud asjad Eestisse. Seega PPA väide, et kaebaja lahkus vabatahtlikult, on absurdne.

10.4.Kaebaja suhtes teostati sunniviisilist väljasaatmist ning teda eksitati väidetega, et vajalik on Narvas menetlustoimingute läbiviimine. Kui PPA leidis, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult või ilma viibimisaluseta, siis oleks pidanud tegema lahkumisettekirjutuse. Seda ei tehtud. Seega ületas PPA oma volituste piire. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) alusel on keelatud isiku väljasaatmine riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes tuua kaasa inimõiguste rikkumise. Ehkki kaebaja esitas ajutise kaitse elamisloa taotluse, siis viitas ta korduvalt PPA ametnikele, et ta vajab kaitset. Vaatamata sellele transportis PPA kaebaja Tallinnast Narva, viis ta piiripunkti ning saatis sunniviisiliselt välja. Sellega rikkus PPA non-refoulement põhimõtet.
10.5.Kaebaja Ukraina passid konfiskeeriti õigusliku aluseta. Oma 30.05.2022 vastuskirjas viitas PPA sellele, et ta saatis kaebaja passid ekspertiisi. Samas ei ole aga võimalik tuvastada, mis menetluse raames PPA seda tegi. Kaebajale teadaolevalt ei ole tema suhtes algatatud süüteomenetlust ega ole tema suhtes koostatud lahkumisettekirjutust ega kinnipidamisprotokolli, mis annaks PPA-le aluse tema passide hoiule võtmiseks ning ekspertiisi saatmiseks. Kaebajale pole esitatud süüdistust ega kahtlustust dokumentide võltsimise osas, seega jääb arusaamatuks, mille alusel PPA kaebaja passid ekspertiisi saatis ja mis eesmärkidel. PPA viidatud KorS § 52 lg 1 punkt 5 ei anna PPA-le alust passide ekspertiisile saatmiseks ega konfiskeerimiseks. PPA konfiskeeris ebaseaduslikult kaebaja Ukraina passid selleks, et takistada tal EL territooriumile sisenemist ja realiseerida õigust saada kaitset.
10.6.PPA tegevusega tekitati kaebajale varalist kahju sõidukulude näol, mille hüvitamist on kaebajal riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 2 lg 1 punkti 5 ja § 7 alusel õigus nõuda. Kuna PPA saatis kaebaja ebaseaduslikult välja, tuleb PPA-l kompenseerida kõik kaebaja kulud, mis on seotud nii Krimmi tagasipöördumisega kui ka Eestisse naasmisega. Kokku tuleb PPA-l hüvitada varalise kahjuna 254,03 eurot.
10.7.Kaebaja taotleb ka mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel. PPA rikkus nonrefoulement põhimõtet, pidas ta alusetult kinni, deporteeris sunniviisiliselt ning konfiskeeris tema Ukraina passid. Ukraina passe ei ole kaebajal õnnestunud siiani taastada, kuna ta elab Ukrainas Venemaa poolt okupeeritud alal. Sellega seadis PPA kaebaja elu ohtu. Kaebaja nägemuse järgi tegi PPA seda tahtlikult. Kaebaja palub kohtul tuvastada õiguserikkumise raskust ning arvestades süü vormi ja raskust nõuda PPA-lt välja mittevaralise kahju hüvitise oma äranägemise järgi.
11.Vastustaja seisukoht
11.1.Kaebajale ei tulnud lahkumisettekirjutust koostada, kuna ta ei viibinud ebaseaduslikult Eestis ning ta oli nõus ise lahkuma. Kaebajat ei survestatud loobumisavaldust kirjutama ning PPA ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kaebajaga vesteldi ning ta teadis, et kui ta loobub taotlusest, siis ta lahkub Eestist. Menetluse lõpetamise kohta taotlusest loobumise korral PPA otsust ei

4 (27)

koostata. Võtmed, millele kaebaja esindaja kaebuses viitab, on PPA valduses, kuna kaebaja unustas need PPA bussi. Kaebaja ise ei avaldanud soovi enne lahkumist kodust läbi käia.

11.2.Samuti on vastustaja seisukohal, et ei ole non-refoulement põhimõtteid rikkunud, kuna kaebajal on kaks kodakondsust ning kaebaja lahkus Eestist ise Venemaale kui oma kodakondsusjärgsesse riiki, kus teda ei ohusta tagakius ega oht elule ega tervisele. Kaebaja nõue hüvitada õigusvastase väljasaatmisega tekitatud kahju on alusetu. PPA ei ole kaebajaga õigusvastaselt käitunud, kaebaja lahkus Eestist ise vabatahtlikult, seega ei ole PPA kaebajale kahju tekitanud, st kaebaja ei ole PPA toimingute tõttu põhjendamatuid kulusid kandnud.
11.3.Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna PPA ei ole kaebajale kahju tekitanud. Samuti puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid mittevaralise kahju hüvitamise. RVastS § 9 lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuses toodud argumendid tekkinud mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised. Isegi kui kaebaja tundis ennast politseisõidukis ebamugavalt, siis ei ole tegemist niivõrd intensiivse kaebaja õiguste riivega, mille puhul oleks põhjendatud kahju rahaline hüvitamine. Mittevaralise kahju hüvitise nõudmiseks peab esinema nii kahju kui ka haldusorgani õigusvastane tegu, süü teo toimepanemises ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel. Asja lahendamisel tuleb arvestada mh Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud põhimõtet, et Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Riigikohus on RVastS § 9 lg-t 1 kohaldades pidanud võimalikuks mittevaralise kahju hüvitamist ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega, ning leidnud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
11.4.Kaebaja esitas PPA-le ajutise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning ühtlasi soovi lahkuda Eestist. Seega lahkus kaebaja Eestist omal soovil, teda ei saadetud välja. PPA ei survestanud kaebajat ajutise kaitse taotlusest loobuma, vaid talle selgitati, milline on tema taotluse lahendamise perspektiiv. Konteksti tundmata võibki kõrvalseisja teha meelevaldseid järeldusi 31.08.2022 salvestistel nähtava ja kuuldava kohta, täites puuduoleva osa oma suva järgi. Antud juhul seisnes piiripunkti ametnike arutelu selles, et kaebaja esitatud passis puudus Venemaalt väljumise tempel, kuid piiriületuse templid sisestatakse samasse dokumenti. Tegemist ei ole õigusvastase käitumise aktsepteerimisega, vaid üksnes aruteluga, et kuidas panna passi templit „välja“ kui templit „sisse“ ei ole. Templi passi panemist täpsustav ametnik märkis ka lahkumise põhjuseks, et isik „lahkub vabatahtlikult“, sest isik oli PPA-le sellesisulise avalduse kirjutanud. Passi templi panemise ja lahkumise/sisenemise põhjuse märkimine viiakse läbi iga isikuga, sellest ei saa kindlasti järeldada, et tegemist oleks olnud väljasaatmisega. Kaebaja esindaja kinnitab samuti, et kaebaja ise ei ütle ühtegi sõna ega protesteeri muul moel, mis tekitaks kahtluse, et kaebaja justkui ei lahku Eestist vabatahtlikult.
11.5.Tuleb möönda, et kaebaja transportimise viisi valik oli ebaõnnestunud, mistõttu tuleb kaebaja ees vabandada. Paljasõnaline on aga kaebaja väide, et alandati ning koheldi ebaväärikalt sellega, et teda peeti ebaseaduslikult kinni ning et tal ei lubatud isiklikke asju korterist ära võtta ega kontakteeruda pere või kaitsjaga. PPA-s viibides kaebaja kasutas oma telefoni helistamiseks. Teel piiripunkti ei esitanud kaebaja kordagi soovi kellelegi helistada. Kaebaja ei avaldanud soovi käia korteris oma isiklike asjade järel. Täiesti alusetu on kaebaja väide selle kohta, et PPA takistas tal kokku saada oma tütrega, kes elab Saksamaal.

5 (27)

KOHTU PÕHJENDUSED

Üldised tähelepanekud

12.Eesti on õigusriik ning õigusriigile on omane, et riigivõim tegutseb seaduste alusel ning nende piirides. Praegusel juhul on tegemist klassikalise sõna-sõna vastu olukorraga, kus vastustaja väidab, et kaebaja sooviks oli ajutise kaitse taotlusest loobumine, misjärel abistati kaebajat viimase soovil Eestist lahkumisel, ent kaebaja väidab, et ta ei soovinud ajutise kaitse taotlusest loobuda ega ka Eestist lahkuda, kuid PPA ametnikud sundisid teda selleks. Sellises sõna-sõna vastu olukorras ei saa pidada ametiisikute ütlusi pelgalt nende ametiseisundist lähtuvalt usaldusväärsemaks. A. sõnul tegutsesid nad KorS sätete alusel3, st neil oleks olnud võimalik ka vestlusi protokollida või helisalvestada (KorS § 30), aga selle tegemisest loobuti. Seejuures selgitas A., et nad ei viinud läbi menetlustoiminguid4, ehkki enne seda oli ta istungil selgitanud, et tema ülesandeks oli välja selgitada kaebaja kodakondsusega ja Eestisse saabumisega seonduv ning lisaks oli tehtud ka kirjalik menetlustoiming päringu näol Saksamaale ning saadud sellele ka vastus5. Kohtu hinnangul oli PPA 19.05.2022 läbi viidud küsitlemine oma olemuselt menetlustoiming ning seda oleks tulnud A. selgitusi aluseks võttes protokollida. Selline haldusorgani otsustus, et tegemist ei ole menetlustoimingutega või et nad küsitlemist ei protokolli, ei saa kaasa tuua aga seda, et kaebaja õiguste kaitse peaks muutuma ebamõistlikult keeruliseks ning tooma kaasa tõendamiskohustuse, mille täitmine on võimatu. Seega peab kohus hindama eeskätt tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste ja seletuste usaldusväärsust.
13.Võttes aluseks kohtumenetluses välja toodud asjaolud, siis ei lähtunud PPA ametnikud oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et PPA sundis õiguslikul alusel Eestis viibivat kaebajat tahtevastaselt 19.05.2022 Eestist lahkuma ning tegemist oli sisuliselt kaebaja väljasaatmisega Eestist. Ehkki kaebaja Eestist välja saatmine oli õigusvastane, siis ei olnud see vastuolus non-refoulement põhimõttega. Samuti lõpetas PPA 19.05.2022 otsusega õigusvastaselt kaebaja ajutise kaitse elamisloa taotluse menetluse, kuna ametnikud oleksid pidanud mõistma, et kaebaja esitatud avaldus ajutise kaitse elamisloa taotlusestl loobumiseks ei peegelda tema tegelikku tahet. Kuna PPA tegevus 19.05.2022 oli õigusvastane ja ka muud kahjunõuete rahuldamise eeldused on täidetud, siis tuleb kaebus rahuldada ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Küll aga tuleb menetlus lõpetada kohustamisnõudes, kuna kaebajale anti 16.01.2023 ajutise kaitse elamisluba.
14.Kuigi 19.05.2022 sündmuste ja PPA ametnike mõttemustrite tabamiseks tuleb kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlusi kuulata tervikuna, siis peab kohus vajalikuks teha siiski 19.05.2022 ajajoone, mis aitaks selle päeva sündmusi kokku võtta ja tekkinud olukorda mõista. 19.05.2022 ajajoon, mille kohus peab vajalikuks kirjalike tõendite ja tunnistajate ütluste alusel põhjendatuks välja tuua, on järgmine:  Kaebaja saabus 12.05.2022 Tallinnasse Ukraina biomeetrilise passi alusel;  Kaebaja broneeris ajutise kaitse elamisloa taotluse esitamiseks endale aja 16.05.2022 PPA Tammsaare esindusse ning esitas sel päeval taotluse ajutise kaitse elamisloa saamiseks6;

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:13:27–11:13:32. Kohtuistungi helisalvestis kell 11:12:44–11:13:32.

PPA 31.08.2022 vastuse lisa 1.

Kaebuse lisa 9.

6 (27)

 PPA kutsel saabus kaebaja 19.05.2022 PPA Pärnu mnt majja7, kus temaga viis ajavahemikul 09.55–15.18 läbi vestluse KAPO ametnik8.  Kell 11.55 palus B, et uuritaks kaebaja Saksamaale saabumise asjaolusid9;  Kell 14.38 tuli Saksamaalt vastus, et neil ei ole infot anda10.  KAPO vestluse järgselt küsitles kaebajat PPA ametnik A koos kolleegidega11, kelle ülesandeks oli välja selgitada, kas kaebaja viibib Eestis seaduslikult või ebaseaduslikult, kuidas ta Eestisse saabus ning miks ta ei jäänud tütre juurde Saksamaale, vaid otsustas uuesti Eestisse tulla12.  Ca kell 16.00 sai kaebaja helistada nõole, kes teda PPA juures ootas.  A sõnul kestis vestlus PPA ametnikega ca pool tundi kuni tund, ent vestlust, mis viidi A. sõnul läbi KorS-i alusel, ei protokollitud13.  Kaebaja küsitlemine PPA ametnike poolt toimus avatud uksega ruumis, kus oli 3 inimest (2 politseinikku ja kaebaja) ning ukse taga koridoris veel üks inimene14,15.  A. võttis kaebajalt pärast küsitlemist vastu ajutise kaitse taotlusest loobumise avalduse16.  Kaebajale pakuti küüti Narva.  Ajavahemikul 16.00–17.00 võeti Tallinnast ühendust C17 ning paluti tal vormistada ühe isiku väljumise Eestist.  Millalgi 19.05.2022 rahuldas PPA kaebaja avalduse ajutise kaitse taotlusest loobumiseks.  Kaebaja lahkus PPA majast ajavahemikus 18.00–18.30 ja asus PPA korraldatud transpordiga Narva teele.  Teel Narva tehti 2 peatust. Üks Kuusalus ning teine Jõhvis.  Jõhvi sõitis Narvast vastu 2 PPA ametnikku, kelle saatel sõideti edasi Narva18.  Narvas anti kaebaja üle PPA ametnikele.

Kaebuse lisa 10. KAPO 10.06.2022 menetlusdokumendi lisa 1.

PPA 31.08.2022 kaebuse vastuse lisa 1.

ibid.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:09:27 ja 11:09:49.

Ehkki A oli teadlik, et kaebajat küsitles KAPO ametnik, siis tema selle vestlusega ei tutvunud ning selle sisu ei teadnud. Küsitluse käigus tekkis A kahtlus, kuidas kaebaja Eestisse sai. Kahtluse aluseks oli asjaolu, et kaebajal olid kahe riigi passid ning kahtlustati, et kaebaja varjab oma kodakondsuseid. A sõnul, oli kaebaja küsitluse ajal endast väljas (kohtuistungi helisalvestis kell 11:05:35–11:09:27).

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:12:40–11:13:31.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:18:00–11:18:22 ja kell 11:18:55–11:19:20; Q sõnade kohaselt (kohtuistungi helisalvestis kell 12:31:36–12:32:15) oli A samas ruumis B ning tema oli ukse taga koridoris.

B sõnade kohaselt pakkus tema A. abi. Oma abi pakkumist selgitas B selliselt: „Kui üks ametnik istub ja üks isik on seal, siis muidugi ma pakuks abi. Äkki on vaja midagi aidata. Kas tõlkida või mis iganes. /.../ Aga äkki on vaja menetlustoimingutega abi pakkuda. /.../ mitmeid ülesandeid. Paljundada, tuua midagi, neid ülesandeid on väga palju, mida ma võiksin aidata.“ (kohtuistungi helisalvestis kell 11:46:20–11:47:10, kuula ka 12:14:00–12:15:24).

Tunnistaja A sõnade kohaselt oli ta kaebajale selgitanud, et tekkinud on arusaamatud kohad ja ta ütles kaebajale, et kaebajal on võimalik kas avaldusest loobuda või siis jätkata pika küsitlemisega. Kuna kaebaja oli niivõrd vaimustuses (hilisemalt selgitas tunnistaja, et sõna „vaimustus“ all mõistab ta, et kaebaja oli hingeliselt erutunud (kohtuistungi helisalvestis kell 11:24:23), siis tekitas see A sõnul temas kõhklemise momendi, kuna kaebaja ei olnud võimeline tema selgitustest aru saama. Vastuseks kaebaja esindaja küsimusele selgitas A täiendavalt, et kaebaja ei saanud aru, mis toimub ning ei suutnud teda kuulata. A sõnul püüdis ta täita lõplikult oma selgitamiskohustuse, kuid kaebaja oli olukorrast niivõrd väsinud, kuna ta oli terve päeva suhelnud PPA kolleegidega, siis ta oli nõus allkirjastama ajutisest kaitsest loobumise avalduse, kuna ta ei soovinud pikemalt enam PPA ametiruumides viibida ja ta oli valmis tegema kõike, mis soodustaks tema jaoks kiiremini PPA-st lahkumist ja võimaldaks minna koju. Tunnistaja A sõnade kohaselt oli ta pakkunud kaebajale ka võimalust minna tagasi Saksamaale, ent seda kaebaja ei soovinud (kohtuistungi helisalvestis kell 11:14:00–11:15.33 ja 11:12:45–11:24:22).

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:55:26–13:57:58.

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:45:40–13:46:04.

7 (27)

 Kell 20.57 koostati passide hoiule võtmise protokoll ning tutvustati seda kaebajale, ehkki B sõnul koostas ta protokolli juba Tallinnas19.  Kaebaja lahkus Venemaale.

15.Kohus peab usutavaks, et 19.05.2022 KAPO-ga vestlemise järgselt alanud sündmused said alguse ühelt poolt sellest, et PPA ametnikke häiris asjaolu, et pärast 07.05.2022 saadud ühekordset sisenemiskeeldu Eestisse oli kaebaja taas Eestisse tulnud ning siin ajutise kaitse elamisloa saamiseks taotluse esitanud20. Nt A väljendas kohtuistungil, et kaebaja oli väärkasutanud Eesti usaldust, kuna ta proovis siseneda Eesti kaudu, kuid seoses topeltkodakondsusega kaebajat Eestisse ei lubanud. Saksamaal kaebaja aga oma Venemaa passi ei esitanud21. Samuti uuriti, miks kaebaja ei jäänud Saksamaal tütre juurde22. Teisalt võib aga sündmuste eskaleerumise ning kaebaja sunniviisilise ja vahetult PPA ametnike kontrolli all Eestist lahkumise korraldamise ning ajutise kaitse taotlusest loobuma survestamise taga tajuda PPA ametnike lünkasid õigusalastes teadmistes, mistõttu nad arvasid ekslikult, et hiljemalt 20.05.2022 puudus kaebajal Eestis viibimiseks õiguslik alus23. PPA ametnike enda eksimus kehtivast õigusest ei muuda PPA tegevust 19.05.2022 õiguspäraseks.
16.Kohtule jääb arusaamatuks, miks PPA on nii tulihingeliselt püüdnud piirata kaebaja soovi ja õigust saabuda Ukraina kodanikuna Eestisse, et siin ajutise kaitse elamisluba taotleda24. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, milles kaebajapoolne Eesti usalduse väärkasutamine seisnes. A väitis kohtuistungil, et kaebajaga PPA-s viidud küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada tema kodakondsusega ja Eestisse saabumisega seotud asjaolud, kuid kohtule ei nähtu, et PPA ametnikud oleksid seda teinud. PPA ametnikke, kes kaebajaga 19.05.2022 tegelesid, ei huvitanud nt KAPO vestluse tulemused, kus kaebaja juba selgitas oma topeltkodakondsuse saamise ning Euroopasse ja Eestisse saabumise asjaolusid. Kaebaja ei ole kordagi varjanud enda Venemaa ja Ukraina topeltkodakondsust ning vaidlust ei ole, et topeltkodakondsusega isikud võivad riikide vahel reisida erinevate reisidokumentidega. Et kaebajal on topeltkodakondsus, oli PPA-le teada juba 07.05.2022 piiriületusest, kui kaebajat Eestisse ei lubatud. Samuti ei saa olla vaidlust, et kaebaja võttis 19.05.2022 PPA-sse kaasa oma mõlema kodakondsusjärgse riigi dokumendid.
17.Samuti jääb arusaamatuks, kuidas pärast ühekordset Eestisse sisenemise keeldu Eestisse saabumine võiks olla usalduse väärkasutamine, kuna tegemist oli ühekordse sisenemiskeeluga ning kaebajal lubati 12.05.2022 Eestisse probleemideta siseneda. Kohus märgib, et kui üldse kellegi usaldusväärsuses kahelda, siis on alust kahelda tunnistaja A usaldusväärsuses. Nimelt selgitas A istungil, et kaebaja ei osanud selgitada, miks ta Saksamaale tütre juurde jääda ei soovinud25. Samas vastuseks KAPO ametnikule selgitas kaebaja, et ta ei soovinud Saksamaale jääda, kuna ta tütar on seal samasugune põgenik, kes taotleb kaitset. Lisaks selgitas kaebaja, et soovis tulla oma täditütre juurde Eestisse, kes lubas aidata elukohaga, tööga ja siin saab vene keeles hakkama. Seega ei pea kohus usutavaks PPA ametniku väidet, et mõni tund hiljem ei osanud kaebaja Eestisse saabumist põhjendada.
18.Lõpuni mõistetamatu on ka see, miks hakkasid PPA ametnikud kahtlema kaebaja Ukraina kodakondsuses, mitte Venemaa omas. Nimelt selgitas A, et temale teadaolevalt on üldiselt nii, et

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:01:50–12:02:19. Kaebuse lisad 15 ja 16.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:08:10–11:08:39.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:07:52–11:07:59.

Kuula A ütlused kohtuistungil 11:30:24–11:33:49.

Vt ka kaebaja esindaja 03.11.2022 e-kiri Narva piiripunktis toimuvast.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:07:54–11:08:01.

8 (27)

kui isik siseneb Schengeni viisaruumi, siis kehtib üldprintsiip, et kasutatakse ühte passi ning selle järgi määratletakse isiku kodakondsus26. A. sõnul kaebaja Schengeni viisaruumi sisenemiseks Venemaa passi ei esitanud, mistõttu oleks tema väljendatud üldpõhimõtte kohaselt pidanud kaebajat kohtlema Eestis Ukraina kodanikuna. PPA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja sisenes Schengeni viisaruumi Venemaa kodanikuna. Ka A. sõnadest istungil nähtub, et 19.05.2022 ei olnud PPA-le teada, millise passiga kaebaja Saksamaale sisenes ning vastust sellele, mida kaebaja Saksamaal turvakontrollis esitas, ei ole saabunud siiani27. PPA tegi ühe päringu Saksamaale, kust sai vastuse, et neil kaebaja kohta info puudub. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja oleks varjanud oma topeltkodakondsust Saksamaa ametivõimude eest. Tõendeid, et ühendust oleks võetud Ukraina saatkonnaga, kohtule esitatud ei ole ja seda ei nähtunud ka tunnistajate ütlustest. KAPO-le selgitas kaebaja, et nii Istanbuli kui ka Berliini saabudes näitas kaebaja Ukraina passi28 ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Seega A. väljendatud Schengeni viisaruumi sisenemisel topeltkodakondsusega isiku kodakondsuse määramise üldpõhimõtte kohaselt oleks PPA ametnikud pidanud kaebajat käsitama Ukraina kodanikuna. Vaatamata sellele tekkis aga PPA ametnikel arusaam, et alust on kahelda kaebaja Ukraina kodakondsuses. Isegi kui PPA-l tekib kahtlus ühe või teise dokumendi autentsuses, siis ei tähenda see seda, et sellest hetkest alates ei ole alust pidada isikut selle riigi kodanikuks. 19.05.2022 otsuse tühistamisnõue ja kohustamisnõue

19.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded tühistada PPA 19.05.2022 otsus29, millega tema ajutise kaitse elamisloa taotlusest loobumise avaldus30 rahuldati, ning kohustada PPA-d jätkama kaebaja taotluse menetlust ajutise kaitse elamisloa saamiseks. Eelnimetatud tühistamis- ja kohustamisnõuete eesmärgiks oli Eestis ajutise kaitse saamine, mille kaebaja on tänaseks saavutanud. Nimelt PPA 16.01.2023 otsusega nr 62211140061-1 anti kaebajale kui ajutise kaitse saajale tähtajaline elamisluba kehtivusega 16.01.2023–16.01.202431. Kuna 19.05.2022 otsus ei mõjuta enam kaebaja õigusi, siis on selle mõju ammendunud ning vajadus selle n-ö ületühistamiseks puudub. Samuti ei ole enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik kohustada PPA-d jätkama tema 16.05.2022 taotluse menetlemist. Sellest tulenevalt lõpetab kohus kaebaja 16.05.2022 taotluse läbivaatamise kohustamisnõude osas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel. 19.05.2022 otsuse tühistamise nõudes peab aga kohus võimalikuks minna üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele (HKMS § 152 lg 2), kuivõrd otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamine on muu hulgas vajalik ka PPA hilisema tegevuse õiguspärasuse hindamisel.
20.Seoses 19.05.2022 otsuse õiguspärasusega on menetlusosaliste vahel vaidlus eeskätt selles, kas otsuse aluseks olev kaebaja 19.05.2022 PPA-s esitatud avaldus oli vabatahtlik või esitas kaebaja selle põhjusel, et teda eksitati ja survestati. Kui kaebaja esitas avalduse ajutise kaitse elamisloa taotlusest loobumiseks vabatahtlikult, siis on PPA 19.05.2022 otsus õiguspärane. Kui see aga nii ei olnud, siis tuleb PPA 19.05.2022 otsus tunnistada õigusvastaseks. Sarnaselt halduskohtumenetlusele on ka haldusmenetluses üksnes menetlusosalise enda otsustada, kas ja milliseid avaldusi esitada ning isik saab nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist (haldusmenetluse seaduse §-d 3, 4 ja 107). Samuti saab isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:06:39–11:07:08. Kohtuistungi helisalvestis kell 11:08:31–11:08:31.

KAPO 10.06.2022 seisukoha lisa 1.

PPA 13.06.2022 kohtunõude vastuse lisa 5.

PPA 13.06.2022 kohtunõude vastuse lisa 1 ja selle tõlge, mis esitati 14.06.2022 kohtunõude vastuse lisa 1

Kaebaja 06.02.2023 avalduse lisa 1.

9 (27)

soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel (Riigikohtu 02.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, punkt 14 ja 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, punkt 10).

21.Kaebaja sõnul kirjutas ta avalduse põhjusel, et teda eksitati ja survestati selleks ning tema hinnangul oli avalduse mõte selles, et ta loobub soovist Eestis töötada32. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta kirjutas taotluse paar tundi pärast A. küsitlemise algust. Küsimusele, kas see oli vabatahtlik selgitas kaebaja, et ta arvas, et tegutseb õigesti. A. kinnitas, et kui tulete meile vastu ja loobuta taotlusest, siis meie tuleme teile vastu ja te saate minna kas Ukrainasse või Saksamaale. See oli selline kompromiss33. PPA leiab aga, et kaebaja 19.05.2022 avaldus oli vabatahtlik. Kuna PPA ei protokollinud ega ka helisalvestanud kaebajaga 19.05.2022 toimunud küsitlemist, ehkki kohtu hinnangul oli kaebaja küsitlemine käsitletav menetlustoiminguga, siis tuleb selle üle, kas tegemist oli vabatahtlikult esitatud avaldusega või mitte, otsustada kaebaja ja PPA ametnike antud ütluste ning kaebaja käitumise alusel Eestist lahkumisel. Kohus leiab, et tõendid kogumis annavad aluse järelduseks, et kaebaja ei loobunud 16.05.2022 esitatud avaldusest vabatahtlikult, vaid selle tingisid PPA ametnike antud väärad selgitused ning soov lõpetada 19.05.2022 päeva sündmused. Kohtu järelduse aluseks on eeskätt järgmised asjaolud:  Kaebaja vestles kell 9.55–15.18 KAPO ametnikuga ning seal esitati küsimusi ka ajutise kaitse taotlemise kohta. Küsimused, millele kaebaja vastas, ning nende vastused olid järgmised; „Millistel põhjustel te taotlete ajutist kaitset? Vastus: Ma sõitsin Krimmist ära, sest seal oli minu jaoks ohtlik ja selle pärast taotlen ajutist kaitset. Hetkel ei kavatse ma ka minna Ukrainasse, sest seal on sõjategevus. Kes soovitas teil taotleda ajutist kaitset? Vastus: Keegi ei soovitanud. Võtsin Krimmis interneti lahti ja nägin, et on olemas Eestis selline võimalus ja ma otsustasin proovida. Rääkisin ka Turbas elava täditütrega ja tema soovitas seda taotleda.“;  Ajutise kaitse taotlusest loobumise avalduse võttis vastu PPA ametnik A., kes kohtuistungil kirjeldas kaebaja loobumise avaldusega seonduvat34. PPA ametniku ütlustest nähtub, et avaldust esitades oli kaebaja väsinud ja frustreerunud, talle selgitati, et loobumise taotlust esitamata jätkub pikk menetlus, mis selleks hetkeks oli kaebajale tekitanud frustratsiooni;  Kaebaja väljendas soovimatust Eestis lahkuda ka Narva PPA ametnikele35;  Kaebaja saabus uuesti 02.11.2022 Eestisse, et taotleda siin ajutist kaitset, mille vastuvõtmisest PPA algselt keeldus36, ent mis hilisemalt siiski vastu võeti.
22.Kohtu hinnangul survestas PPA ametnik A. kaebajat õigusvastaste selgitustega ajutise kaitse elamisloa taotlusest loobuma ning kaebaja soovis avaldust esitades väljuda tekkinud olukorrast. Kuna kaebaja saabus PPA-sse juba enne kella kümmet (vestlus KAPO-ga algas 09.55) ning eelduslikult pidi ajutise kaitse taotlusest loobumise avalduse vastuvõtmine leidma aset kuskil ajavahemikul kuni 16.30, kuna PPA ametniku sõnul vesteldi pool tundi kuni tund, siis selleks hetkeks oli kaebaja olnud söömata juba väga pikka aega ning see muudab usutavaks ka A. väite, et kaebaja soovis olukorrast lahkuda. Võttes aluseks tunnistajate ütlused, siis muud viisi olukorrast lahkumiseks ning Venemaale lahkumise vältimiseks kaebajal ei olnud. Ehkki A. selgitas istungil korduvalt, et ta täitis oma selgitamiskohustust ja selle tulemusel võttis kaebaja esitatud taotluse tagasi, siis viibimata küll ise 19.05.2022 PPA-s toimunud vestluse juures, siis vähemalt tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli tegemist ajas eskaleeruva olukorraga, millest kaebaja

Vastavasisulise väite esitas kaebaja kaebuse lisaks olevas isiklikus seletuskirjas; kaebuse lisa 15 ja 16. Kohtuisutngi helisalvestis kell 16:25:39–16:27:26.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:14:02–11:15:35 ning ka kell 11:23:20–11:25:08.

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:34:44–13:36:06 ja 14:18:25–14:19:30.

Vt kaebaja esindaja 03.11.2022 e-kiri kohtule.

10 (27)

soovis A. sõnul väljuda. Seega peab kohus usutavaks, et kaebaja esitas avalduse üksnes sel põhjusel, et see olukord lõpeks. Kahtlust, et kaebaja 19.05.2022 esitatud avaldus võidi kirjutada PPA survel ja mitte vabatahtlikult, süvendab ka avalduses toodud lause: „Kohustun lahkuma Eesti Vabariigi territooriumilt esimesel võimalusel.“. Selline lause oleks omane pigem olukorrale, kus isikule dikteeritakse avalduse sisu ette. Kui kaebaja oleks lihtsalt avaldusega taotlusest loobunud, siis oleks olnud loogiline, et kaebaja kirjutabki, et loobub avaldusest, mitte ei avalda täiendavalt, et ta on kohustatud Eestist lahkuma. Ent isegi kui kaebaja selle lause ise koostas, siis näitab see seda, et kaebaja oli eksimuses, kuna tema viibimisõigus Eestis ei olnud lõppemas ning tal puudus kohustus Eestist lahkuda. Üksnes PPA ametnikel oli ettekujutus, et kaebaja viibimisõigus on kohe lõppemas.

23.Selgitamiskohustus on haldusmenetluse üks keskne põhimõte. Selgitamiskohustuse täitmine saab olla aga tulemuslik üksnes siis, kui ametnik ka ise mõistab oma selgituste sisu ning antud selgitused on sisuliselt õiged. A. rõhutas korduvalt, et ta täitis oma selgitamiskohustust, mille üheks osaks oli ka see, et ta selgitas kaebajale viibimisõiguse aluseid ning seda, et need lõppevad 19.05.202237. Tegemist oli selgelt väära selgitusega, kuna kaebaja Ukraina passide hoiule võtmine ning nendest ühe ekspertiisi saatmine ei lõpeta isiku viibimisõigust, reisidokumendi kehtivust ega ka kodakondsust. A. sõnul võtab passi hoiule võtmine isikult viibimisõiguse ära sel põhjusel, et isikul puudub dokument, mida näidata. Kohtule jääb arusaamatuks, millel selline arusaam põhineb. Selline käsitlus viiks absurdini ja tooks kaasa olukorra, kus põhimõtteliselt oleks PPA-l võimalik lõpetada iga välismaalase Eestis viibimise õigus pelgalt seeläbi, et välismaalase reisidokument võetakse hoiule, misjärel oleks võimalik välismaalane ilma reisidokumentideta sundida Eestist lahkuma või saata ta välja. Seejuures oleks sel viisil võimalik viibimisõigus lõpetada põhimõtteliselt igal välismaalasel, kuna passi hoiule võtmise järgselt ei ole isikul võimalik nt tõendada, et ta on EL kodanik või nt USA kodanik. Selleks, et välismaalasel, kelle pass on hoiule võetud, oleks võimalik tõendada, et tal on olemas reisidokument, mis mh kinnitab tema kodakondsust, on vallasasja hoiule võtmisel kohustus koostada protokoll ning väljastada see ka isikule (KorS § 52 lg 3). See sama protokoll tõendabki dokumendi olemasolu ning peaks asendama passi hoiulevõtmise ajal passi ennast, kuivõrd see suunab dokumendi asukohta.
24.Ka PPA peadirektori 24.02.2022 korraldusest nr 1.1-4.1/9, mille kohus võtab käesoleva otsusega asja materjalide juurde, nähtub, et Ukraina kodanikel, kes vastavad selles korralduses toodud nõuetele, on VMS § 43 lg 1 punkti 5 mõistes alus Eestis viibida. PPA ei ole väitnud, et 2022. aasta mais, kui kaebaja Eestisse saabus ja ta sunniti siit lahkuma, kaebaja suhtes see korraldus ei kohaldunud. Kodulehel www.kriis.ee38 on selgitatud, et kui Ukraina kodanikul ei ole kehtivat reisidokumenti, siis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusega on ajutiselt antud õiguslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks kõikidele Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, sõltumata kodakondsusest - ka neile, kellel ei ole biomeetrilist passi, Schengeni viisat või puudub reisidokument (nt on olemas ainult siseriiklik pass). Kui inimesel puuduvad igasugused dokumendid, siis tehakse tema kodakondsus Eesti piiril kindlaks ütluste pinnalt. Pärast Eestisse saabumist peab Ukraina kodanik mõne aja jooksul pöörduma Ukraina suursaatkonda Eestis. Praegusel juhul võttis aga PPA kaebajalt hoiule tema passid, sh ka siseriikliku passi, millega kaebaja oleks saanud oma Ukraina kodakondsust tõendada, ehkki selle passi osas PPA-l kahtlust ei olnud.
25.Kaebaja Ukraina kodakondsust ja selle riigi passide kehtivust ning seeläbi ka kaebaja viibimisõigust Eestis ei muuda ka asjaolu, et A. sõnade kohaselt olid nad Ukraina saatkonnast

Kohtuisutngi helisalvestis kell 11:30:24–11:33:10. https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/korduma-kippuvad-kusimused (10.03.2023).

11 (27)

saanud info, et Venemaa ja Ukraina topeltkodakondsusega inimesed ei ole usaldusväärsed ning et Ukrainas ei ole topeltkodakondsus lubatud39. Vaidlust ei ole, et kaebajalt ei olnud Ukraina kodakondsust ära võetud ning asjaolu, et Ukraina saatkond sooviks selliste isikutega täiendavalt tegeleda või neid uurida, ei ole aluseks sundida kaebajat Eestist lahkuma ning seda veel viisil, et tema dokumendid jäävad kolmandasse riiki. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita suhtlust Ukraina saatkonnaga ega ka seda, et kaebaja passid oleks saadetud saatkonda ekspertiisi. Nimelt selgitas A., et topeltkodakondsusega isikute puhul oli Ukraina saatkond andnud juhise, et selliste isikute passid tuleks hoiule võtta ja neile ekspertiisi saata40. Tõendeid, et selline suunis oleks PPAle antud, esitatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et kaebajalt ära võetud passid oleks edastatud ekspertiisi tegemiseks Ukraina saatkonda. Esitatud tõenditest nähtub, et PPA teostas ekspertiisi ise. Kaebaja Ukraina passide hoiule võtmise protokollist41 nähtub, et passide hoidmise koht on Pärnu mnt 139, Tallinn ning need toimetatakse Tallinna lennujaama 2astme kontrolli. Et passe ei edastatud kontrollimiseks Ukraina saatkonda, seda kinnitab ka PPA 07.06.2022 kiri, millega passid edastati alles siis Ukraina saatkonda. PPA 07.06.2022 kirjas on öeldud, et Ukraina saatkonnale edastatakse kaebaja passid, mis võeti PPA poolt hoiule dokumentide kontrollimiseks. Passid edastatakse põhjusel, et kontrollimise põhjus on ära langenud ja dokumendid võib isikule tagastada42. Seega ei pea kohus usutavaks A., kes enda sõnade kohaselt on PPA kontaktisikuks Ukraina saatkonnaga suhtlemisel, istungil antud ütlusi, et PPA võttis kaebaja passid hoiule Ukraina saatkonnast saadud juhiste alusel, passid saadeti otse Ukraina saatkonnale ja kogu ekspertiisiga tegeles Ukraina saatkond43.

26.Kaebaja viibimisõigust, mis tulenes Ukraina kodakondsusest ja kehtivast reisidokumendist, ei lõpetanud ka see, et kaebaja esitas 19.05.2022 avalduse ajutise kaitse elamisloa taotlusest loobumiseks. Kaebajale ei toimetatud 19.05.2022 otsust kätte44. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Viidatud normist ei tee erandit ei VSS, VMS, VRKS, mis reguleerib ajutise kaitse menetlust, ega ka viisaeeskiri. Seega ka asjaolu, et PPA 19.05.2022 otsusega kaebaja avalduse rahuldas, ei toonud kuidagi kaasa selle otsuse kehtivust, kuna seda ei olnud kaebajale kätte toimetatud. Teiseks ei võta taotlusest loobumine ja selle rahuldamine ära kaebajalt universaalselt ja tol ajal kehtinud õigusaktidest, sh peadirektori 24.02.2022 korraldusest tulenevat viibimisõigust. Kaebaja oli kuni halduskohtule kaebuse esitamiseni ja teadmiseni, et PPA tema taotluse 19.05.2022 rahuldas, ajutise kaitse taotleja staatuses.
27.Ehkki 19.05.2022 õhtuse piiriületuse ning 02.11.2022 sündmustega ei saanud PPA 19.05.2022 otsuse tegemisel arvestada, kuna eelduslikult oli selleks hetkeks 19.05.2022 otsus juba tehtud, siis on kohtu hinnangul tegemist selliste asjaoludega, mis kogumis teiste väidetega kinnitavad, et kaebaja ei soovinud siin ajutise kaitse elamisloa taotlemisest loobuda ning vastavasisulise avalduse kirjutamise tingisid PPA ametniku antud ebaõiged selgitused ning kaebaja soov olukorrast väljuda. Tunnistaja S selgitas, et kaebaja väljendas piirisillal, et ta ei soovi lahkuda ning soovib Eestisse naasta, kuid PPA ametnik selgitas, et see ei ole võimalik45. Sama asjaolu kinnitas ka kaebaja kaebusele lisatud selgitustes46. 02.11.2022 saabus kaebaja uuesti Venemaa kaudu Eesti piirile, kus ta soovis Eestisse siseneda ja siin ajutise kaitse elamisloa taotluse esitada.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:09:50–11:11:00. Kohtuistungi helisalvestis kell 11:11:29–11:11:58.

PPA 13.06.2022 vastuse lisa 3.

PPA 13.06.2022 vastuse lisa 7.

Kohtuistungi helisalvestis 11:22:29–11:22:43.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:40:33–11:42:56.

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:20:09–12:20:36.

Kaebuse lisad 15 ja 16.

12 (27)

Aga ka siis olid kaebajal Eestisse sisenemisel probleemid ning kaebaja esindajaid, kes teda Eestis ootasid, tema juurde ei lubatud47.

28.Eelnev näitab üheselt, et PPA ametnikud ei mõistnud kaebajaga seotud asjaolusid ega ka õigusaktidest tulenevaid viibimisõiguse aluseid. Sel põhjusel on kohtul alus ka arvata, et kaebaja esitas avalduse taotlusest loobumiseks ebaõige ja eksitava info alusel ning PPA survel. Selliselt esitatud avaldust ei saa pidada vabatahtlikuks ega teadlikuks otsuseks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis kinnitas PPA ametnik, et kaebaja oli väsinud ning valmis põhimõtteliselt tegema kõik, et 19.05.2022 hommikul kell 09.55 alanu lõpeks. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kaebaja esitas 19.05.2022 avalduse sel põhjusel, et PPA ametnikud andsid talle viibimisõiguse osas eksitavat informatsiooni ning ta soovis 19.05.2022 PPA ametiruumides eskaleerunud olukorrast väljuda. Seejuures ei pruukinud kaebaja ka mõista, et sellele otsusele järgneb tema viimine Narva ning sealt edasi sunnitud lahkumine Venemaale. Kohtu hinnangul pidid kaebajalt 19.05.2022 avalduse vastu võtnud ametnikud mõistma, et kaebaja 19.05.2022 kirjutatud avaldus ei peegelda tema tegelikku tahet. Vaatamata sellele otsustas PPA aga avalduse vastu võtta, organiseerida kaebaja lahkumise Eestist ning seda avaldust kiirkorras menetleda.
29.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 19.05.2022 otsuse aluseks võetud kaebaja kirjutatud avaldus on koostatud PPA ametnike antud ebaõigete selgituste alusel, mistõttu tuleb PPA 19.05.2022 otsus tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja passide hoiule võtmine
30.Ehkki kaebaja ei ole esitanud eraldiseisva nõudena tunnistada õigusvastaseks tema passide hoiulevõtmist, siis peab kohus vajalikuks kaebaja vastavasisulistele väidetele siiski vastata, kuna kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet on mh selle toiminguga seotud. Kuigi kohus käsitleb mittevaralist kahju allpool, siis kaebajaga tehtud toimingute järjestust arvestades on kohtu hinnangul loogiline käsitleda passide hoiulevõtmist enne kaebaja Eestist lahkuma sundimise käsitlust. Kohus nõustub kaebajaga, et tema passide hoiule võtmine oli õigusvastane. Vallasasja hoiule võtmise protokollis tugineb PPA KorS § 52 lg 1 punktile 5, mille kohaselt on politseil /.../ õigus võtta vallasasi hoiule, kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teostada vallasasja mõõtmist või teha ekspertiis. KorS § 49 reguleerib vallasasja läbivaatust. Vastustaja ei ole kaebaja passe hoiule võttes täpsemalt näidanud, millises osas ta KorS §-le 49 tugineb. Samuti ei ole PPA ära näidanud seda, millises menetluses passid hoiule võeti ning miks oli kaebaja passide äravõtmine vajalik vahetult enne tema Eestist lahkuma sundimist. Ehkki võimalik on tuginemine KorS § 49 lg 1 punktile 7, mille kohaselt on vallasasja läbivaatus lubatav, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses, siis ei ole PPA sellele alusele tuginemist väitnud. Ent ka KorS § 49 lg 1 punkti 7 kohaldamine eeldab siiski vastava menetluse, mille raames sellise toimingu tegemine on lubatud, olemasolu. Praegusel juhul ei ole PPA ära näinud, et sellist menetlust, mille raames passid hoiule võtta ja ekspertiisi saata, oleks läbi viidud.
31.Isegi, kui asuda seisukohale, et PPA-l on õigus välismaalaselt pass hoiule võtta ilma vastava menetluseta, ka siis oli kaebaja passide hoiulevõtmine ikkagi õigusvastane, kuna vähemalt sisepassi osas puudus selle hoiule võtmisel igasugune eesmärk. Vallasasja hoiule võtmine saab KorS § 52 lg 1 punkti 5 alusel olla eesmärgipärane üksnes juhul, kui vajalik on võtta proovi,

Kaebaja esindaja 03.11.2022 e-kiri.

13 (27)

teostada mõõtmisi või teha ekspertiisi. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis kaebaja sisepassi osas PPA-l küsimusi ei olnud ning see nähtub ka protokollist48. Ka ekspertiisi sisepassi ei saadetud49. Kuna kaebaja sisepassi hoiulevõtmiseks puudusid igasugused põhjused, siis oli selle hoiule võtmine ka lubamatu.

32.Passide hoiulevõtmine on õigusvastane ka põhjusel, et kaebajale ei antud passide hoiulevõtmise protokolli koopiat50, mis KorS 52 lg 3 kohaselt on kohustuslik. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaebaja taotles protokolli saamist, kuid PPA ametnikud otsustasid seda mitte anda51.Teiseks rikuti passide tagastamisel KorS § 52 lg 4 nõudeid, mille kohaselt hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. PPA edastas kaebaja passid Ukraina saatkonda Eestis52. Seega ei antud kaebajale võimalust passe kätte saada. Kaebaja Eestist lahkuma sundimine
33.Välismaalaste väljasaatmist reguleerib VSS. VSS § 5 kohaselt on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. VSS § 3 kohaselt on väljasõidukohustus välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist või kohtulahendist. Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel (VSS § 73 lg 2). Väljasaatmiseks tehakse erinevaid toiminguid, näiteks isiku kinnipidamine ja toimetamine piiripunkti, piiripunktis isiku suunamine välisriiki või üleandmine vastuvõtva riigi esindajale (VSS § 20). Väljasaatmise tagamine ja väljasaadetava piiripunkti toimetamist reguleerib VSS §
34.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on tegemist klassikalise sõna-sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama eeskätt tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste ja seletuste usaldusväärsust. Samuti saab kohus tugineda videotele, mille PPA kohtule 31.08.2022 esitas ning kus on vähemalt osaliselt näha kaebajaga 19.05.2022 toimunu. Kui leiab tõendamist, et PPA sundis kaebajat 19.05.2022 lahkuma ning kaebajal puudus igasugune võimalus seda mõjutada, siis tuleb PPA tegevus 19.05.2022 lugeda seaduslikul alusel Eestis viibinud kaebaja väljasaatmiseks. Kui aga leiab tõendamist, et see nii ei olnud ning kaebaja lahkus omal soovil, siis ei saa pidada 19.05.2022 sündmusi kaebaja väljasaatmiseks.
35.PPA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja lahkus Eestist vabatahtlikult ning soovis PPA ametiruumidest lahkudes minna Narva ja sealt edasi viivitamatult Venemaale ning seda järeldust ei saa teha ka tunnistajate Q ja B ütlustest, kes küll põhimõtteliselt igale kaebaja lahkumist puudutavale küsimusele vastasid rõhutatult, et kaebaja lahkus vabatahtlikult ning nad transportisid teda üksnes sel põhjusel, et nad pidid minema Narva tööülesannet täitma. Kui kuulata tunnistajate A, B, Q, S ning C ütlusi kohtuistungil, siis on need pigem ebavlevad ja sõnu otsivad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja, kellel oli Eestis lähisugulane ja kes soovis end ajutise kaitse kaudu Eestiga siduda, soovis lahkuda Eestist sedavõrd tormakalt, et jätab maha endaga Eestisse saabumisel kaasas olnud isiklikud asjad, sh raha. Samuti ei ole selle käitumisega kooskõlas kaebaja hilisem tegevus Eestisse naasmisel. PPA ametnike ütlused ja selgitused on

PPA 13.06.2022 vastuse lisa 3. PPA 13.06.2022 vastuse lisa 6.

Kohtuistungi helisalvestis kell 14:05:50.

Vt kaebuse lisa 15 ja 16 ning 16.06.2022 lisad 1 ja 2, samuti kohtuistungi helisalvestis kell 14:13:42–14:13:48.

PPA 13.06.2022 vastuse lisa 7.

14 (27)

läbivalt vastuolulised ning ehkki tegemist on väikeste asjadega, siis ometi tekitavad need täiendavat kahtlust. Kohus on eelnevalt juba PPA ametnike ütluste vastuolusid välja toonud, kuid seoses PPA väitega, et kaebaja lahkus Eestist vabatahtlikult, väärib välja toomist veel üks vastuolu, mida loogiliselt seletada ei ole võimalik. Vastuseks kaebusele selgitas PPA, et kaebaja unustas võtmed bussi. Kohtule jääb arusaamatuks, et kuidas selline asi võimalik oli, kuna kaebajalt võeti politseibussi kongi paigutades ära kõik tema isiklikud asjad ning talle anti võimalus võtta endaga üksnes käekotis olnud sularaha. Kaebaja isiklikud asjad olid kogu selle aja, mil teda transporditi ja kuni piirisillal poolele maani saatmisel PPA ametnike käes53. Seega väide, et kaebaja unustas 3 võtit, uksekiibi ja võtmehoidja politseibussi, ei ole usutav. Lisaks märgib kohus, et oleks olnud loogiline, et kui kaebaja vabatahtlikult soovib Eestist lahkuda, siis ta üritab tema käes olnud asjad toimetada Eestis elanud sugulaseni, kes kaebajat PPA juures autos ootas. Selle asemel helistas kaebaja sugulasele, et ärgu teda oodaku ja mingu ära koju54. Selline käitumine muudab usutavaks kaebaja väited, et ta ei lahkunud Narva vabatahtlikult ja põhjusel, et Eestist lahkuda. Kohus peab usutavaks, et kaebajale selgitati Narva sõidu põhjuseid sellega, et seal on vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid, mitte ei selgitatud talle seda, et ta sunnitakse Eestist Ukraina passideta lahkuma.

36.Kohus leiab, et PPA tegevus kaebaja lahkuma sundimisel ning PPA ametnike tegevuse intensiivsus oli samastatav de facto õiguslikul alusel Eestis viibinud kaebaja väljasaatmisega Venemaale. Kõik 19.05.2022 kaebajaga kokku puutunud tunnistajad möönsid üht või teist pidi, et neil oli kohustus tagada, et kaebaja lahkuks Eestist. Et tegemist oli väljasaatmisega, kinnitavad ka PPA toimingud, sh piiripunktis tehtud toimingud, kogumis ning asjaolu, et kaebajal puudus igasugune otsustusõigus ja võimalus lahkumisprotsessi mõjutada55. Kohtu hinnangul annavad kõige parema pildi PPA käitumisest 31.08.2022 esitatud videosalvestused. Nendest nähtub üheselt, et kaebajal puudus igasugune võimalus otsustada oma lahkumise üle. PPA ametnike käes olid tema reisidokumendid ning PPA ametnike otsuste alusel ka nendega toimetati. Et tegemist oli väljasaatmisele väga sarnase olukorraga ning et ainus erinevus oli dokumenteerimises, kinnitavad ka PPA ametnike ütlused kohtuistungil. Nt selgitas C, et väljasaatmisele on omane lahkumisettekirjutuse tegemine ja mingisugune dokument, et isik saadetakse välja. Kaebaja puhul neid ei ole. Lisaks on väljasaatmisel isik rauastatud56. S selgitas, et kaebaja lahkumine meenutas väljasaatmist, aga juhtumeid on erinevaid ning iga juhtum nõuab individuaalselt lähenemist57. Q selgitas58, et tegemist oli väljasaatmisele sarnase tegevusega. Seega tajusid Narvast PPA Põhja prefektuuri abipalvel kaebajaga tegelenud ametnikud, et kaebajaga toimunu oli väljasaatmisele sarnane.
37.VSS §-de 3 ja 5 kohaselt on väljasaatmise aluseks lahkumiskohustuse olemasolu. Vaidlust ei ole, et kaebajale lahkumisettekirjutust ei tehtud59. Lahkumisettekirjutuse tegemata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja Eestis viibimise õigus ei olnud lõppenud. Ametnike hinnangul oli see lõppemas kas 19.05.2022 kell 23:59:59 või siis ajast, mil kaebaja Ukraina passid hoiule võeti. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis tegemist oli eksliku seisukohaga. Et PPA ametnike hinnangul oli kaebajal lahkumiskohustus, nähtub ka A. avaldustest, mis puudutavad kaebaja lahkumist Narva kaudu Venemaale. A. selgitas, et pärast pikka ja intensiivset päeva PPA-s soovis

vt PPA 31.08.2022 esitatud videosalvestised. Vt kaebuse lisa 15 ja 16.

Vt ka PPA 31.08.2022 esitatud videosalvestised, kus kaebajal puudub igasugune kontroll enda asjade üle ning teda saadetakse ka Narva ja Ivangorodi vahelisel sillal PPA ametnike poolt.

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:57:27.

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:48:58–13:51:05.

Kohtuistungi helisalvestis kell 14:01:43-14:01:50.

Vt ka kaebuse lisa 13.

15 (27)

kaebaja lahkuda koju. Kaebaja esindaja uuris istungil, et kuidas PPA ametnik mõistis kaebaja sõna „kodu“ tähendust. A. sõnul sai ta sellest aru viisil, et kaebaja soovib minna üle piiri60 ning et kaebaja peab Krimmi Venemaa osaks. Kohus ei pea usutavaks ka PPA väidet, et kaebaja soovi minna koju sai mõista ainult kui soovi minna Venemaale ning et seda ei saanud mõista kui soovi minna Ukrainasse või Eestis elava sugulase juurde. Et PPA esindaja sai kaebaja koju minemise soovist aru selliselt, et seda sai üksnes pidada Venemaale minemisena, ei ole eluliselt usutav ning on ebaloogiline. Selle vastu räägib muu hulgas kaebaja vestluse protokoll KAPO ametnikuga, kus kaebaja mh selgitab Venemaa kodakondsuse võtmise asjaolusid ning seda, et okupeeritud Krimm kuulub Ukrainale, ta on Ukraina kodanik ja Venemaaga ei seo teda peale sunnitud passi võtmise midagi. Samuti avaldas kaebaja KAPO ametnikule, et Venemaa tungis Ukrainale kalle, ta toetab Ukrainat ning et tema vaated ei ühti sõprade/tuttavate omadega. Seega peab kohus usutavaks, et kaebaja mõtles üle piiri minemise all minekut Ukrainasse61. Kaebaja kodu on annekteeritud Krimmis, mis on Ukraina territoorium. Kohtule jääb arusaamatuks ka see, et kui kaebajal, kellel on topeltkodakondsus, lõpeb PPA hinnangul viibimisõigus, siis miks sunniti kaebajat lahkuma Narva kaudu Venemaale, mitte ei võimaldatud tal ära oodata passide ekspertiisi, et seejärel minna Ukrainasse. A. sõnul soovis kaebaja lahkuda Narva kaudu, kuna selle kaudu oli ta proovinud Eestisse siseneda ja samamoodi oli tal mugav sealt välja minna62. Ka see näitab, et PPA otsustas, millise piiripunkti kaudu kaebaja Eestis lahkuma peaks. Kohus peab usutavaks, et kuna 19.05.2022 ei olnud PPA-l võimalik muul viisil tagada, et kaebaja Eestist lahkuks, siis otsustati näilikult tekitada Narva menetlustoiming passide hoiulevõtmise näol. Sel ettekäändel oli võimalik kaebaja viia Narva ja korraldada piiriületus. Et tegemist oli teadliku otsusega saata kaebaja piirile ja korraldada tema piiriületus, kinnitavad täiendavalt A. sõnad, mille kohaselt ta veendus, et kaebajal on piisavalt raha lahkumiseks ning kuna külm ei olnud, siis tema riided võimaldasid tal rahulikult edasi minna ja Peterburi jõuda63. Seega hindas A., et kaebaja saab, selliselt nagu ta PPAsse oli tulnud, Eestist lahkuda. Lisaks selgitas A., et PPA püüab aidata välismaalasi nende riigist lahkumisel, et nad ei tekitaks endale ülemäära raskusi ning ei muudaks end siin riigis ebaseaduslikult viibivaks välismaalaseks64. Seega kuna PPA ametnike hinnangul oli kaebaja viibimisõigus Eestis lõppemas, siis leidsid nad, et kaebajal on lahkumiskohustus 19.05.2022 kuupäeva sees ning neil tuli tagada, et kaebaja selle kuupäeva sees ka lahkuks65. Seega PPA ametnike hinnangul oli kaebaja puhul täidetud väljasaatmise eelduseks olev lahkumiskohustuse olemasolu. See arusaam nähtus ka tunnistajate ütlustest.

38.Täidetud on ka VSS §-s 19, § 20 lg-tes 1 ja 2 ning VSS § 73 lg-s 2 väljasaatmisele omased tunnused. VSS § 73 lg 2 sätestab, et lahkumiskohustus täidetakse välismaalase kinnipidamise teel ning VSS §-i 19 kohaselt võib kinnipidamine toimuda muu hulgas politsei ametiruumis (lg 1). Kohtu hinnangul peeti kaebaja kinni pärast seda, kui PPA kaebaja küsitlemise lõpetas ning tal lahkuda ei lubatud ning kinnipidamine kestis kuni ajani, mil PPA ametnikud tema juurest piirisillal eemaldusid. Kinnipidamise eesmärgiks on väljasaatmise tagamine ja transportimine Narva ning praegusel juhul olid PPA toimingud suunatud eranditult sellele, et kaebaja Eestist lahkuks. Kaebajal piirati võimalust välismaailmaga suhelda, temalt võeti ära tema isiklikud asjad, sh Venemaa ja Ukraina passid, ning need olid kuni piiriületuse lõpuni politseiametnike käes, kaebajal puudus võimalus teha iseseisvalt piiripunktis lahkumistoiminguid ning teda saadeti kahe politseiametniku poolt piirisillale, kus talle temaga kaasas olnud isiklikud asjad lõpuks tagastati. Lisaks on siinjuures oluline ka kaebaja transportimise viis, mis on samuti samastatav alusetu

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:19:43–11:20:33. Vt ka kaebaja selgitused lisas 15 ja 16.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:27:08–11:28:10.

Ibid.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:28:10–11:30:24.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:28:50–11:30:23.

16 (27)

vabaduse võtmisega, kuna kaebajat transporditi Narva politseibussi kongis ning kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks olnud üldse reaalne võimalus 19.05.2022 politseibussis Narva minekust keelduda ning korraldada oma lahkumist iseseisvalt. Tallinna ja Narva vahel on toimiv ühistranspordi ühendus ning välistatud ei ole ka see, et kaebaja oleks saanud endale korraldada transpordi muul viisil. PPA ametniku A. väited, et ühistranspordi korraldus Narva suunal on ebausaldusväärne, on täielikult tõendamata ning isegi kui see nii oleks, siis ei saaks sellest järeldada, et PPA-l on õigus seaduslikult Eestis viibiv inimene vastu tahtmist paigutada politseibussi kongi ning sõidutada ta piirile.

39.PPA sõnul toimus kaebaja transport Narva kaebaja vabal tahtel ning põhjusel, et B ja C ootas päeva keskel saadud ootamatu tööülesanne Narvas. Asjas kogutud tõendid ei kinnita PPA väiteid ning kohtu hinnangul on PPA väidetud ootamatu tööülesande täitmise vajadus Narvas üksnes ettekääne, et kaebajat transportida ning kontrollitult üle piiri toimetada. Vaidlust ei ole, et ametnikud, kes kaebajaga Tallinnas tegelesid ning kes organiseerid ka kaebaja transpordi Narva, olid A, B ning C, ehkki B ja C püüdsid oma rolli kaebajaga menetlustoimingute läbiviimisel pisendada. Nt viibis B kaebaja küsitlemise juures ning ta saatis 19.05.2022 kell 11.55 taotluse, et saadetaks päring Saksamaale66. C ütlustest aga nähtus, et tema seisis küsitlemise ajal koridoris, ehkki oma sõnul tegeles ta terve päeva tööülesannetega ja eesoleva ülesande ettevalmistamisega67. Arvestades, et C osales ukse taga olles kaebaja küsitlemises, siis on tõenäoline, et tööülesanne, millega ta tegeles, oli seotud kaebajaga. Enne KAPO ametnikuga vestluse lõppemist, s.o kell 14.38, saabus Saksamaalt B päringule vastus, et nende süsteemis ei ole kaebaja kohta infot. Selleks hetkeks ei olnud KAPO vestlus lõppenud, ent arvestades PPA ametnike antud ütlusi, oli neil tekkinud arusaam, et kaebaja ei tohiks Eestis viibida, mistõttu on usutav, et otsiti lahendust, kuidas sundida kaebajat Eestist lahkuma. Selleks loodi näilik ettekujutus, et B ja C said ootamatu tööülesande Narva ning kuna PPA ametnikud peavad niikuinii Narva minema, siis on kaebajal võimalik nendega Narva minna. Kuna kaebaja oli Eestisse saabunud ning tal oli õiguslik alus Eestis viibida olemas, siis ei saanud seda teha tavapärase VSS menetluse raames. Samuti mõisteti, et kuniks kaebaja ajutise kaitse taotlus on PPA menetluses, ei ole samuti kaebaja Eestist lahkuma sundimine võimalik. Tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik teha kindaks, kelle initsiatiivil toimus kaebaja survestamine, küll aga on kohus tunnistajate ütluste alusel veendunud, et ainus tööülesanne, mida B ja C tol päeval Narva tegema läksid, oli kaebaja transportimine ning tagamine, et kaebaja Eestist lahkuks. See järeldus põhineb suuresti tunnistajate ütlustel ning kohtu siseveendumusel, mille aluseks on B ja C kehakeel kohtuistungil tunnistajana küsimustele vastates. Vastustaja, B ja C sõnul pakuti kaebajale küüti Narva, kuna PPA ametnikele B ja C tuli sel päeval ootamatu vajadus minna täitma tööülesannet Narva68. Nagu kohus enne välja tõi, siis on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega. Vajadust minna täitma kaebajaga mitteseotud tööülesannet ei saa järeldada ka tunnistajate B, ,C, S ning Q ütlustest. Kui kuulata tunnistajate B ja C ütlusi, siis on nad ühel meelel sisuliselt kahes asjas – nad said tööülesande Narva ning kaebaja soovis vabatahtlikult nendega lahkuda. Kohus ei pea tunnistajate B ja C ütluste usaldusväärsust võimaliku tööülesande saamisega seoses kuigivõrd suureks. Kohtu hinnangul on ilmne, et tunnistajatele oli selgitatud, et tunnistusi andes tuleb jääda väite juurde, et kaebaja transportimine Narva oli seotud tööülesannete täitmisega ning kõik toimus vabatahtlikult69, kuid hinnates tunnistajate ütlusi kogumis, siis ei ole Narvas tööülesande täitmise vajadus ning kaebaja vankumatu soov vabatahtlikult kiirustades Narva jõuda usutav70. Samuti ei ole kohtule usutav, et kui tunnistajate tööpäev on kella kaheksast viieni, et siis on loomulik, et nad lähevad tööülesannet

PPA 31.08.2022 vastuse lisa 1. Kohtuistungi helisalvestis kell 12:32:40.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:44:44–11:46:00.

Nt B kinnitab seda igal võimalikul hetkel.

Kuula ka kohtuistungi helisalvestis kell 12:24:27–12:27:04.

17 (27)

täitma pärast tööpäeva lõppu ning seda oma tööpiirkonnast väljaspoole. Nii B kui ka C väitsid, et tööülesanne kannatas kaebaja järel oodata. Arusaamatuks jääb, et kui A. sõnul toimus vestlus pool tundi kuni tund, siis miks lahkuti Tallinnast alles 18.24, kui KAPO-ga vestlus lõppes kell 15.18. Kohus usub, et B ja C ülesanne oli transportida kaebaja Narva ning tagada, et ta lahkub Eestist. Seda järeldust kinnitavad ka tunnistajate C ja B antud ütlused. Nt möönis B küsimustele vastates, et kaebaja viimine Narva oli tööülesanne71, ehkki ta parandas end koheselt, ning kaebajal ei võimaldatud ise lahkuda põhjusel, et PPA oli otsustanud aidata ja võimalus Narva saada oli olemas72. Küsimusele, kes andis ülesande kaebaja Narva viia73, selgitas B, et nemad lihtsalt nägid, et isiku saab transportida, kaebaja oli nõus ja temale pakuti, et on selline võimalus, et meie transpordime Narvani. Isik nõustus vabatahtlikult, meie läksime. Vaatamata sellele, et PPA ametnikud pidid n-ö vabatahtlikult lahkuva kaebaja transportima Narvani, siis olid B ja C kohustatud andma kaebaja üle Narva PPA ametnikele ning seda põhjusel, et nad ei saanud ise piiripunktis liikuda ning tema ei teadnud, kuidas Narvas asjad käivad, mis on nende eesmärk, kuidas nad saadavad inimesi, kuidas nad paigutavad74. Seejuures kutsuti Narva ametnikud vastu juba Jõhvi, mida aga B ja C tunnistajana ütlusi andes kordagi ei maininud, ehkki kohus uuris Narva saabumise kohta. Esindaja küsimusele, et miks passe ei võetud ära juba hommikul kell 10, kui B tegi Saksamaale päringu, vastas viimane, et „ma veel ei teadnud, et ma pean selle isikuga ...“75. Tähelepanu väärib ka see asjaolu, et ehkki PPA ametnikud pidid kaebaja transportima Narva, siis kutsuti endale Jõhvi vastu PPA Narva ametnikud. S selgitas kohtuistungil76, et „meile öeldi, et Põhja prefektuuri kolleegid taotlevad abi. Abi seisnes selles, et nemad tulevad varsti Narva, aga ei tea, kuhu tulla ja kuidas asjad käivad. Läksime neile Jõhvi vastu, aga leppisime seal kokku, et kõik jääb nii nagu on. Meie sõidame oma autoga Narva ja nemad tulevad oma bussiga.“ Seega nähtub S ütlustest, et põhimõtteliselt oleks olnud kaebaja pealevõtmine võimalik Jõhvist, ent otsustati teisiti. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui PPA ametnike ülesanne oli kaebajale pakkuda lihtsalt transporti Narva, siis miks oli vaja kutsuda vastu kolleege, kuna PPA Tallinna ametnikud ei tunne maja ja sealseid protseduure. Ka see näitab, et tegemist ei olnud vabatahtliku lahkumisega, vaid küsiti abi lahkumistoimingute tegemiseks. Lisaks saab S ütlustest järeldada, et kui nad oleks otsustanud võtta kaebaja Jõhvist enda autole, siis oleks B ja C ilma Narva sõitmata võinud lahkuda. Seega näitab, et väide tööülesandest Narvas on paljasõnaline.

40.Vaidlust ei ole, et kaebajat transporditi Narva politseibussi kongis. Kongi paigutamist õigustavad PPA ametnikud sellega, et kaebaja oli agressiivne, ärritunud ja see tekitas neis ohutunnet, mistõttu PPA ametnike turvalisuse tagamiseks tuli kaebaja paigutada politseibussi kongi77. Kohtule jääb mõistetamatuks, miks isik, kelle palve ja soovi PPA täidab, peaks olema agressiivne, lõhkuma PPA vara jne. Selline käitumine on omane isikule, kelle vabadust õigusliku aluseta piiratakse ning kelle suhtes viiakse ellu toiminguid, mille elluviimist ta ei soovi. Kui kaebaja oleks lahkunud Narva PPA bussiga vabatahtlikult, nagu PPA ametnikud püüavad väita, siis ei oleks pidanud PPA ametnikud tundma muret ju enda turvalisuse pärast või kaebaja agressiivsuse pärast. Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud olema õnnelik ja rahul pakutud võimalusega ning tema transportimine oleks olnud võimalik politseibussis sees. Ometi see nii PPA enda ametnike sõnul ei olnud. Seega PPA narratiiv, et kaebaja lahkus politseibussiga vabatahtlikult, ei haaku PPA ametnike antud ütlustega ning neist nähtuvate tegelike asjaoludega.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:53:16–11:53:56. Kohtuistungi helisalvesis kell 11:50:40–11:50:56.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:51:20.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:58:35–11:58:50 ja 11:53:30–11:54:00.

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:20:45–12:21:05.

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:46:17–13:47:00.

Kohtuistungi helisalvestis kell 11:49:10–11:49:50 ja 11:50:07–11:50:23 ja 11:52:00–11:52:11, 12:34:15– 12:34:55.

18 (27)

Lisaks märgib kohus, et PPA ametnike väide kaebaja agressiivsusest on paljasõnaline. Ainus objektiivne tõend, mis kaebajat PPA-st lahkumisel kirjeldab, on PPA 31.08.2022 esitatud video nimega „Lisa_Video_Narva transport 19.05.2022 18_24_13“. Sellest nähtub, et kaebaja oli politseibussi kongi paigutades rahulik ning täitis PPA ametniku korraldusi. Seega väide, et kaebaja oli agressiivne ning tema paigutamine politseibussi kongi oli vajalik turvataktikalistel kaalutlustel, on paljasõnaline ja tõendamata. Ent isegi kui kaebaja oleks olnud agressiivne ja ärritunud, siis arvestades seda, et kaebaja viibis Eestis seaduslikul alusel, siis sellises olukorras oleks olnud loogiline jätta kaebaja autosse võtmata, selgitada talle vajadust lahkuda ning minna oma väidetavat tööülesannet täitma.

41.Kohtu hinnangul näitab kaebajalt vabaduse võtmist ka asjaolu, et politseibussi kongi paigutades võeti temalt turvataktikalistel kaalutlustel ära kõik isiklikud asjad. Kohtule jääb täiesti mõistetamatuks, miks anti kaebajale politseibussi kongi üksnes käekotis olnud sularaha, ent ei võimaldatud nt võtta endaga ühes mobiiltelefoni, mis oleks olnud vabatahtliku lahkumise korral loogiline. Ka see asjaolu näitab pigem seda, et kaebaja lahkumine Eestist ei olnud vabatahtlik ning PPA soov oli muu hulgas piirata kaebaja suhtlust. Kui PPA ametnikel oli hirm, et kaebaja suitsetab või võib kotis olevate esemetega lõhkuda PPA vara, siis oleks olnud loogiline vaadata kotti sisse ja paluda sellised esemed eemaldada.
42.Et tegemist oli kaebaja kinnipidamisega, nähtub ka sellest, et kaebajal ei võimaldatud teha iseseisvalt toiminguid Narva piiripunktis ning ta oli kuni piirisilla keskele jõudmiseni pidevalt PPA ametnike järelevalve all.
43.Et kaebaja lahkumine ei olnud vabatahtlik, kinnitab ka asjaolu, mille kaebaja kohtumenetluses välja tõi. Kohtul ei ole alust kaebaja väidetes kahelda, kuna need haakuvad ka tunnistajate väidetega78. Nimelt selgitas kaebaja 16.06.2022 avalduses kohtule, et „umbes 18.30 paiku viidi mind koos migratsioonipolitsei töötaja B 79 mikrobussi juurde transpordiks Narva. /.../ Tema konfiskeeris minu kotti, koos telefoni, rahakoti ja isiklike asjadega. Mul lubati rahakotist sularaha välja võtta. /.../ Kohe Tallinnast välja sõites, umbes 19.00–19.30, peatusime tanklas, kus mulle anti esimest korda üle päeva võimalus lõuna- ja õhtusööki süüa. Umbes 1,5–2 tundi hiljem peatusime teises tanklas ja hakkasime B sõnul ootama, et Narva piiripunkti töötajad tulevad ja mind neile üle antakse.“ Need kaebaja ütlused on kooskõlas nii B, C kui ka S ütlustega. Seejärel lisab kaebaja, et seal tanklas pöördus ta B poole, et saada temalt selgitust oma kinnipidamise põhjuse kohta ning kui tegemist ei ole kinnipidamisega, siis soovis kaebaja saada kätte oma asjad ning lahkuda. Seda talle ei võimaldatud. Kohus märgib, et PPA ametnike B ja C ütlustest ei saa teha järeldust, et sellist vestlust kaebajaga ei toimunud, vaid nende antud vastused olid väga umbmäärased. Nt selgitas C istungil, et kaebajat eskorditi ka peatuste ajal, ehkki pärast kaebaja esindaja täpsustavat küsimust püüdis C algselt antud ütluste mõtet muuta80. Seega kuna PPA ei ole suutnud ümber lükata, et sellist vestlust aset ei leidnud, siis leiab kohus, et kaebaja selgitusi tuleb pidada selles osas usaldusväärseks. Kaebaja ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et PPA ametnikud väljendasid kohtuistungil selgelt, et nende eesmärgiks oli kaebaja viimine Narva.
44.Üheks väljasaatmise eripäraks on asjaolu, et välismaalane suunatakse välisriiki ning et väljasaatmise toimingute tegemisel piiripunktis võib juures viibida Eesti piiriesindaja (VSS § 20). Ka need eeldused on praegusel juhul täidetud. Narva jõudes anti kaebaja üle S ning Q, kelle

Nt selgitab kaebaja kaebuse lisas 15, et teda intervjueeris politseinik A ning tema põhiküsimus oli, et miks kaebaja pärast sissesõidukeeldu Eestisse tuli. Et see PPA-le muret tegi, tuli välja ka A tunnistajana antud ütlustest.

kohtu märkus - kaebaja kirjutas B nime selliselt.

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:54:25–12:55:40.

19 (27)

ülesandeks oli korraldada kaebaja lahkumine Narvast. Samuti allkirjastati Narvas kaebaja Ukraina passide hoiule võtmise protokoll, ehkki B sõnul koostati passide hoiule võtmise protokoll juba Tallinnas ning C sõnade kohaselt jäid passid temale teadaolevalt Tallinnasse81. Kohtule jääb arusaamatuks, miks tuli passide hoiulevõtmine allkirjastada Narvas, kui passid võeti kaebajalt ära juba Tallinnas ning pärast kaebaja küsitlemist oli PPA-st lahkumiseni ca 2 tundi aega. Arvestades aga kaebaja väiteid, mille kohaselt selgitati talle vajadust teha menetlustoiminguid Narvas, siis eelduslikult loodigi kaebaja transportimiseks Narva olukord, kus kunstlikult tuli teha üks menetlustoiming, mille oleks saanud teha Tallinnas, Narvas. Selliselt tagati, et kaebaja ei hakka vastu ka Narva sõidule. Lisaks peab kohus usutavaks, et kui passid oleks hoiule võetud ära Tallinnas, siis ei oleks olnud PPA-l ühtegi mõjuvat põhjust, miks kaebajat Narva transportida. Võttes aluseks C ütlused, et temale teadaolevalt jäid passid Tallinnasse ning asjaolu, et passide hoiulevõtmise protokolli on koostanud käekirjade alusel vähemalt 3 inimest, siis võib sellest järeldada, et passide hoiulevõtmine Narvas oli üksnes ettekääne. Kohus peab usutavaks, et PPA eesmärgiks oli saada kaebaja Narva piiripunkti, kus kohalikud PPA ametnikud vormistavad tema lahkumise ilma Ukraina passideta Venemaale. Selliselt oli PPA poolt tagatud, et kaebaja ei saa Ukraina passide alusel uuesti Eestisse siseneda.

45.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA tegevus 19.05.2022 kaebaja transportimisel Narva ning temaga piiriületustoimingute tegemine vastas väljasaatmisele ning tegemist oli seaduslikul alusel Eestis viibinud kaebaja väljasaatmisega. Non-refoulement põhimõtte rikkumine
46.Ehkki kohus leiab, et PPA tegevus kaebaja Eestist lahkuma sundimisel ning selle korraldamisel on käsitatav kaebaja väljasaatmisena, siis ei nõustu kohus kaebajaga, et see oli vastuolus non-refoulement põhimõttega. Non-refoulement põhimõtet on eesti keeles nimetatud erinevalt. Nii on seda põhimõtet nimetatud mittetagasisaatmise põhimõtteks, tagasi ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtteks. Ükskõik, kuidas seda aga nimetada, on selle eesmärgiks välistada isiku saatmine kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Ehk teisisõnu on riigil keelatud iga tegevus või isiku riigi territooriumilt eemaldamine või riiki pääsu keelamine, mille tulemusena saadetakse isik riiki, kus on reaalne võimalus, et teda kiusatakse taga, piinatakse või koheldakse mõnel muul moel, mis on vastuolus riigi rahvusvaheliste kohustustega. Tegemist on keskse põhimõttega ning see ei ole omane mitte ainult rahvusvahelise kaitse valdkonnale, vaid see kohaldub väljasaatmismenetlustes tervikuna.
47.Non-refoulement põhimõte on sätestatud nii pagulasseisundi konventsioonis (artikkel 33), EIÕK-s (artikkel 3), EL varjupaiga- ja sisserännet puudutavates õigusaktides82 kui ka siseriiklikult VSS § 171 lg-s 1. VSS § 171 sätestab lg-tes 1 ja 2, et välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (koos 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga) artiklitega 32 ja 33. Põhiõigus, mis on otseselt seotud harta artiklis 4 ja EIÕK artiklis 3 sätestatud

Kohtuistungi helisalvestis kell 12:55:45–12:57:00. Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

20 (27)

piinamise ja karistamise või ebainimliku või alandava kohtlemise keeluga, on absoluutne ning seda ei tohi üldse piirata. See keelab kõikides olukordades isikut tagasi ja välja saata riiki või välja anda riigile, kus valitseb tõsine oht, et talle saab seal osaks niisugune kohtlemine.

48.Ehkki kohtu hinnangul oli PPA survestav ja jõuline käitumine kaebaja Eestist lahkuma sundimisel samastatav tema väljasaatmisega, siis ei ole selline tegevus samastatav mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumisega. Kohus uuris kaebajalt tema lahkumist Venemaalt okupeeritud Krimmi ning sellest ei nähtunud, et kaebaja elu oleks olnud ohtu seatud. Ka kohtuistungil antud kaebaja ütlustest ei nähtu, et Eestist lahkuma sundimise järgselt oleks talle osaks saanud VSS § 171 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mille eest non-refoulement põhimõte kaitseb. Kaebaja selgitas istungil oma annekteeritud Krimmi naasmist ning kaebaja ei kirjeldanud, et see oleks olnud ohtlik või et tal oleks olnud hirm Venemaale naasmise ees.83
49.Ehkki kaebaja esitas kirjalikule menetlusele üle minnes täiendavad väited, et ta kartis, et teda võidakse Venemaale minnes mobiliseerida, siis on tegemist väidetega, mis on tõendamata ning sellist hirmu ei ole kaebaja ka ise algset kaebust esitades väljendanud.
50.Kohtu hinnangul on oluline ka see, et kaebaja püüdis 07.05.2022 saabuda Venemaa kaudu Eestisse ning kui teda Eestisse ei lubatud, siis oli tal võimalik sarnaselt 19.05.2022 sündmustele Venemaalt lahkuda. Ka novembris 2022. aastal saabus kaebaja Eestisse Venemaa kaudu. Seega väited võimalikust mobiliseerimisest ja rindele saatmisest on paljasõnalised. Kui kaebajal tõepoolest oleks olnud selline hirm, siis oleks kaebaja vältinud Venemaa kaudu Eestisse saabumist. Seega väide, et Venemaale sisenemine ja seal viibimine võiks olla kaebajale ohtlik, on pigem kaebaja esindaja ülepaisutatud väide. Kohtu hinnangul ei olnud ka PPA-l 19.05.2022 kaebaja faktilisel väljasaatmisel alust arvata, et kaebaja lahkumine Venemaale võiks tuua talle kaasa tõsise ohu või tagakiusu ning olla vastuolus VSS §-ga 171. Arvestades ka asjaolu, et kaebaja proovis saabuda esmakordselt Eestisse läbi Venemaa ning kui teda üle piiri ei lubatud, siis sai ta probleemideta Venemaale tagasi minna.
51.Kaebaja lahkuma sundimist ei ole alust pidada non-refoulement põhimõtte rikkumiseks ka sel põhjusel, et kaebaja sai 16.01.2023 ajutise kaitse elamisloa Eestis. Ajutise kaitse saamise õigus on igal Ukraina kodanikul ning vastava elamisloa andmisest alates 16.01.2023 ei saa järeldada, et varasem kaebaja lahkuma sundimine Venemaale ning sealt edasi naasmine annekteeritud Krimmi oleks olnud vastuolus VSS §-ga 171. Kahju hüvitamise nõue
52.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju liigid, mille hüvitamine RVastS alusel on võimalik, on varaline ja mittevaraline kahju. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes 2) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel ning 4) kas esinevad alused vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Varalise kahju hüvitamine

Kohtuistungi helisalvestis kell 16:27:27-16:28:40.

21 (27)

53.Varaline kahju kujutab endast igasuguseid mittevabatahtlikke negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis. Kaebaja leiab, et PPA õigusvastase tegevusega 19.05.2022 tekitati temale varaline kahju, mis seisneb PPA survestatud lahkumise järgselt sõidukuludes Peterburist okupeeritud Krimmi ning sealt tagasi Eestisse novembris 2022. Ehkki kaebust esitades pidas kaebaja varalise kahju suuruseks 336 eurot, siis pärast seda, kui kaebaja oli Eestisse naasnud, täpsustas ta varalise kahju nõuet ning selle kohaselt on varalise kahju suurus 254,03 eurot.
54.RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodu tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. PPA asus vastuses kaebusele seisukohale, et kuna PPA tegevuse õigusvastasus puudub, siis on nõue alusetu. Kohus PPA-ga ei nõustu ning leiab, et kõik eelviidatud tingimused on praegusel juhul täidetud.
54.1.Kohus tuvastas PPA tegevuse õigusvastasuse ja sellega seotult kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Samuti on kaebaja ära näidanud, et õigusvastaselt kaebaja Eestist lahkuma sundimine ja siia naasmine tõi talle kahju summas 254,03 eurot.
54.2.PPA õigusvastase tegevuse ja kaebajale varalise kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kaebajat poleks 19.05.2022 õigusvastaselt välja saadetud, poleks ta pidanud tegema kulutusi Krimmi ja tagasi sõitmiseks. Kaebaja oleks jäänud Eestisse, milleks tal oli kehtiva õiguse kohaselt seaduslik alus, ja seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja naasis Eestisse ja soovis siin uuesti ajutise kaitse alusel elamisluba.
54.3.Täidetud on ka esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. PPA ametnik S kinnitas istungil84, et kaebaja soovis Eestisse naasta vähemalt piirisillal, kuid seda ei võimaldatud. Samuti soovis kaebaja Narva piiripunktis viibides saada andmed temaga kokku puutunud ametnike kohta, et kaebusi esitada. Kõiki eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades ei olnud reaalselt kaebaja võimuses enda väljasaatmist takistada ja asuda kuidagi efektiivsemalt mitmete PPA ametnike vastu peale selle, mida ta tegi, nt küsis tanklas enda kinnipidamise põhjuse kohta ja avaldas soovi lahkuda ning samuti avaldas piirisillal soovi Eestisse naasta.
55.Vastustaja ei viita, et varalise kahju hüvitamisel esineks RVastS § 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Selliste aluste esinemist ei nähtu ka kohtule.
56.Seega on kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning kaebus tuleb 254,03 euro suuruse hüvitise nõude osas rahuldada. Mittevaralise kahju hüvitamine
57.Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime. Juhul,

Kohtuistungi helisalvestis kell 13:34:44–13:35:51.

22 (27)

kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Lisaks on kohtupraktikas väljendatud, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kahju ulatuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju (vt nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 21; 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 24 ).

58.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama §-i lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
59.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses alusetu vabaduse võtmisega, väärikuse alandamisega, elu ja tervise ohtu seadmisega ning eraelu puutumatuse rikkumisega. Kohus leiab, et kaebajale tuleb mittevaraline kahju hüvitada seoses alusetu vabaduse võtmise ja väärikuse alandamisega. Elu ja tervise ohtu seadmise eest RVastS § 9 lg 1 mittevaralise kahju hüvitamist ette ei näe ning eraelu puutumatuse osas ei ole mittevaralise kahju tekkimine tõendatud.
60.Kohus peab esmalt põhjendatuks peatuda kaebaja väidetel, mis on seotud mittevaralise kahju tekkimisega alusetu vabaduse võtmisega. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis kaebaja transportimine Narva ning temaga Narva piiripunktis toimingute tegemine kvalifitseerub vabaduse võtmiseks, mis RVastS § 9 lg 1 kohaselt on rahas hüvitatav. Lisaks tuleb pidada alusetuks vabaduse võtmiseks ka osaliselt aega, mil kaebaja viibis pärast menetlustoimingute tegemist PPA-s. Vabaduse võtmise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada.
61.Kohtuasjas 3-09-2847 tehtud kohtuotsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et ka väljaspool süüteomenetlust politsei poolt isiku vabaduse piiramisel ulatuses, mis on kvalifitseeritav vabaduse võtmisena, on sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel põhjendatud lähtuda nendest hüvitise määradest, mis on ette nähtud süüteomenetluses alusetult vabaduse võtmise korral. Eelnimetatud kohtuotsuses kohaldas ringkonnakohus analoogia alusel toona kehtinud alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust. Käesoleval ajal reguleerib samu küsimusi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (edaspidi SKHS). Hiljutises Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 otsuses 3-21-1009 on kohus jäänud selle seisukoha juurde. SKHS § 11 lg-s 4 on sätestatud, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Viidatud sättest koosmõjus sama

23 (27)

paragrahvi lõikega 3 nähtub üheselt, et vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju puhul on seadusandja eeldanud selle rahas hüvitamist ega ole jätnud võimalust selle heastamiseks muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Eeltoodust saab lähtuda ka käesolevas asjas. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema õigusvastane kinnipidamine kestis alates KAPO vestluse lõppemisest kuni väljasaatmiseni. Vaidlust ei saa olla, et ka ajutise kaitse menetluses on PPA ametnikel õigus viia isikutega läbi menetlustoiminguid. Asjaolu, et PPA jättis need protokollimata, ei muuda menetlustoimingute läbiviimist isiku kinnipidamiseks. Küll aga nõustub kohus sellega, et kaebaja õigusvastaseks kinnipidamiseks tuleb lugeda 19.05.2022 ajavahemikku kell 16.30–22.40, s.t kokku ca 6 tundi, mil kaebaja viibis PPA-s, politseibussi kongis ja Narva piiripunktis. Nimelt kinnitas A, kes viis läbi kaebaja küsitlemist, et küsitlemine kestis pool tundi kuni tund. Seega võttes aluseks, et vestlus KAPO ametnikuga lõppes kell 15.18 ning lisades sinna 15 minutilise ajapuhvri, siis oleks vestlus kaebajaga pidanud lõppema hiljemalt kell 16.30. Kaebaja paigutati politseibussi kongi aga alles 18.2485. Seega ei saanud kaebaja ka ajavahemikul 16.30–18.24 PPA hoonest lahkuda. Kuigi kaebajat ei lubatud pärast 16.30 PPA majast lahkuda ning ta pidid ootama PPA ametnikke, misjärel paigutati ta kongi ja tema vabastamisest keelduti ka Narva jõudes, siis ei ole selline kinnipidamise viis ega selle tingimused sellised, mis tekitaksid põhimõtteliselt suurema kahju kui isiku ühe päeva jooksul kinni pidamine arestimajas mõnel SKHS-is sõnaselgelt sätestatud juhul. Neil asjaoludel ei ole põhjendatav süüteomenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest ette nähtud hüvitisest suurema hüvitise välja mõistmine.

62.Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude 20.10.2022, st aluseks tuleb võtta oktoobri kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. 25.08.2022 avaldati 2022. aasta II kvartali brutokuupalk, mis oli 1693 eurot86. III kvartali andmed avaldati 24.11.202287. Seega tuleb lähtuda 2022. aasta II kvartali andmetest. Seega on SKHS § 11 lg 4 kohane päevamäär 56,43 eurot. Kuna kaebaja kinnipidamine kestis vähem kui ühe päeva, siis ei saaks hüvitis ületada päevamäära.
63.Kehtiv õigus väärikuse alandamist ei defineeri, ent see on sätestatud põhiseaduse §-s 10 ühe põhiprintsiibina. Inimväärikus põhiseaduse alusprintsiibina on isiku kõigi põhiõiguste alus (Riigikohtu 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-06, punkt 10). Kohtlemine on inimväärikust alandav, kui see tekitab isikule kannatusi, hirmu, ängistust või alaväärsustunnet. Selline kohtlemine võib halvata isiku psüühilist ja moraalset vastupanu või juhtida isikut tegutsema oma tahte ja veendumuse vastaselt88. Seega on RVastS § 9 lg-s 1 sätetatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alus – inimväärikuse alandamine – seotud subjektiivse tundega.
64.Kaebaja sõnul tundis ta, et tema väärikust alandasid järgmised asjaolud või PPA ametnike käitumine:  Kaebaja lahkuma sundimisel non-refoulement põhimõtte rikkumine89 ning sellega seoses kaebaja elu ohtu seadmine90;  õigusvastane kinnipidamine ja sunniviisiline deporteerimine91;

Vt PPA 31.08.2022 esitatud videod. https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-ii-kvartal-2022 (12.03.2022).

https://www.stat.ee/et/uudised/keskmise-palga-kasv-aeglustus-kolmandas-kvartalis (12.03.2022).

U. Lõhmus. Põhiõigused kriminaalmenetluses. 2. vlj. Tallinn: Juura 2014, lk 152.

Kaebaja 20.10.2022 seisukohtade punkt 5 ja 01.11.2022 seisukohtade punkt 4.1.

Ibid.

Ibid.

24 (27)

 Ukraina passide konfiskeerimine92;  PPA-s küsitlemisel tegeles kaebajaga mitu ametnikku93;  Kaebajal ei võimaldatud kontakteeruda pere ja kaitsjaga ning enne lahkumist ei võimaldatud tal ära tuua isiklikke asju94;  Kaebajal ei võimaldatud minna koju, selle asemel survestati teda kirjutama loobumise avaldust ja sõitma Narva95;  Transpordil Narva koheldi kaebajat kui kinnipeetavat96

65.Kohtu hinnangul saab praegusel juhul asjaolusid arvesse võttes pidada veenvaks kaebaja väiteid, et PPA tegevus tema lahkuma sundimisel oli väärikust alandav, kuna kui vaadata PPA tegevust alates hetkest, kui KAPO-ga vestlus lõppes, siis on see olnud survestav ning jätnud täielikult kaebajaga seotud isiklikud asjaolud arvestamata. Samuti on kaebaja PPA ametnike antud ekslikel selgitustel loobunud temale EL õigusest ja siseriiklikust õigusest tulenevast ajutise kaitse elamisloa taotlusest. Ehkki PPA toob oma seisukohtades välja, et kaebajat ei survestatud ajutise kaitse taotlusest loobuma, vaid talle selgitati, milline on taotluse perspektiiv, siis 19.05.2022 sai taotluse lahendamise perspektiiv olla ainult üks ja selleks olnuks taotluse rahuldamine. PPA ametnikud otsustasid aga kehtivat õigust eirates asuda vastupidisele seisukohale ning seda üsna survestavalt ka kaebajale selgitada. Ehkki kohus ei tuvastanud non-refoulement põhimõtte rikkumist, siis kõiki teisi tuvastatud asjaolusid arvestades on usutav, et kaebaja tundis end alandatuna. Isikut koheldi nagu õigusteta objekti, ehkki ta viibis seaduslikult Eestis ega teinud praktiliselt midagi valesti. Kohus mõistab, et kaebajaga käitumine PPA ametnike poolt põhjustas ängistust, tühisuse tunnet, hirmu ja seda veel eriti olukorras, kus ta oli just lootnud saada Eestilt kaitset Ukrainas toimuva eest.
66.Kohus jääb eelnevalt tuvastatu juurde, mille kohaselt viibis kaebaja 19.05.2022 Eestis õiguslikul alusel ning PPA-l puudus igasugune põhjus transportida kaebajat Narva. Samuti puudus PPA-l igasugune õigus survestada kaebajat Eestist lahkuma. Kohus jääb selle juurde, et kaebaja lahkuma sundimine Eestist oli de facto tema väljasaatmine.
67.RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud süüd hinnatakse võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) alusel. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus leiab, et täidetud on ka süü kriteerium, kuivõrd hinnates PPA käitumist tervikuna, siis oli tegemist teadliku ja tahtliku tegevusega. Asjaolu, et PPA ametnike õigusalased teadmised on kasinad, ei muuda tegevust mittesüüliseks. Vastustaja tegevus oli suunatud oma õigusvastaste selgituste andmisega sellele, et kaebajal tekiks arusaam, et alates 20.05.2022 viibib ta õigusvastaselt Eestis ja tal tuleb lahkuda. Samuti oli PPA vankumatu, et tal tuleb kaebaja igal juhul Narva toimetada ning mitte võimaldada tal vabatahtlikult lahkuda. See näitab PPA tegevuse tahtlikkust.
68.Kohus nõustub PPA-ga, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 33-1-9-17, punkt 13; 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, punkt 12.2). Kohtu hinnangul on see eeldus täidetud ning kaebaja väärikuse alandamine on põhjendatud hüvitada rahas. Õiguslikul alusel Eestis viibiva Ukraina kodaniku, kes on soovinud saada Eestis kaitset, sundimine Eestist lahkuma põhjustab hingelist kannatust. Samuti peab kohus usutavaks kaebaja väiteid, et tema lahkumine Eestist ilma Ukraina passideta oli samuti hingelist kannatust tekitav, kuivõrd need on ainsad

Ibid. Kaebaja 06.02.2022 seisukohtade punkt 1.10.

Kaebaja 01.11.2022 seisukohtade punkt 4.1.

Kaebaja 06.11.2022 seisukohtade punkt 1.16.

Kaebaja 06.11.2022 seisukohtade punkt 1.33.

25 (27)

dokumendid, mis sisuliselt tõendavad piiril õigust saada ajutist kaitset. Sel viisil kaebaja lahkuma sundimine okupeeritud Krimmi võiks olla omane Eesti idanaabrile, mitte aga Eestile, mis on õigusriik. Asjaolu, et kaebajal oleks olnud võimalik enda uuesti dokumenteerimine Ukrainas, ei oma asjas tähendust, kuivõrd Ukraina passide õigusvastase äravõtmisega kaotas kaebaja võimaluse enda tuvastamiseks Ukraina kodanikuna.

69.Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda EIK-i analoogsetes asjades määratud hüvitistest ning hüvitis ei või olla põhjendamatult madal (vt Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-18-562, punkt 10). Samas ei ole kohtul keelatud EIK praktikas väljamõistetud hüvitise suurustest kõrvale kalduda, sest mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel teeb ka EIK individuaalse otsuse (Riigikohtu 05.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-10-14, punkt 12.1). Ehkki hüvitis ei pea olema sama suur kui määrab sarnastes asjades EIK, ei tohi see olla ka ebamõistlikult väike (vt Riigikohtu 15.04.2020 otsus asjas nr 3-18-360, punkt 16). EIK hinnangul peavad riigisisesed otsused olema sealjuures kooskõlas õigustraditsiooni ja elatustasemega (EIK 07.05.2013 otsus asjas nr 38967/10, Mets vs. Estonia, punkt 31). Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohane arvestada EIK määratud hüvitisi kohtuasjades, kus on tuvastatud, et isik on saadetud riigist välja ilma kohase menetluseta. Kaebaja tõi välja EIK 03.05.2022 lahendi nr 41326/17. Viidatud lahendis mõisteti isikute kasuks välja kahjuhüvitis 9000 eurot, kuid selle summa väljamõistmine oli suuresti seotud sellega, et isikud saadeti Türki, kus ootas neid ees reaalne väärkohtlemise oht. Kaebaja väited elu ja tervise ohtu seadmisest on hüpoteetilised. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väiteid perekonna- ja eraelu riivest ning vaidlust ei saa olla, et nt tütrega kohtumiseks oli kaebajal võimalik kasutada sidevahendeid ning samuti kasutada reisimiseks Venemaa passi. Kohtule ei ole teada, et sarnaselt Eestile oleks Saksamaa keelanud Venemaa kodanikele viisa andmise.
70.Kokku peab kohus põhjendatuks määrata kaebajale hüvitatavaks mittevaraliseks kahjuks väärikuse alandamise ning alusetu kinnipidamise eest 3000 eurot. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
71.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti avalikust dokumendiregistrist Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 24.02.2022 korraldus nr 1.1-4.1/9, 02.03.2022 korraldus nr 1.1-4.1/9, 16.03.2022 korraldus nr 1.1-4.1/13, 29.06.2022 korraldus nr 1.1-4.1/25 ning väljatrükk www.kriis.ee korduma kippuvatest küsimustest seoses Ukraina kodanike Eestisse saabumisega.
72.HKMS § 108 lõikes 2 on sätestatud, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Kaebaja taotleb, et vastustaja hüvitaks 350 euro ulatuses tasutud riigilõivud ning kohtuistungi tõlkimisega kaasnenud kulud summas 1440 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ning nende väljamõistmine lubatav. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud asuda arvestama välja kaebuse rahuldamise proportsiooni, vaid kohus lähtub kaebaja eesmärgist.
73.HKMS § 175 alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel kaebaja ja kohtuistungil osalenud tunnistajate nimed tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)

26 (27)

27 (27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja