X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale seoses tema Eesti Vabariigist väljasaatmisega 19.05.2022 Kaebaja X, volitatud esindajad UP ja MH Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MS
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1245 resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, kellel on nii Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kui Ukraina kodakondsus, esitas 06.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, milles nõudis järgmist: lubada tal esialgse õiguskaitse korras Eestisse siseneda ja Eestis viibida kohtumenetluse ajal kuni lõpliku otsuse jõustumiseni (punkt 1); kohustada Politsei- ja Piirivalveametit (edaspidi PPA) tunnistada kaebajat ajutise kaitse saajana ning anda ajutise kaitse alusel elamisluba (punkt 2); alternatiivselt kohustada PPA-d võtta vastu ja läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotlust (punkt 3); tunnistada non- refoulement põhimõtte rikkumist PPA poolt ning kohustada PPA-d rikkumine peatada (punkt 4); mõista PPA-lt välja kaebaja kasuks 336 eurot sõidukulusid (punkt 5); jätta menetluskulud PPA kanda (punkt 6). Kaebuse kohaselt lahkus kaebaja okupeeritud Krimmist 05.05.2022, et saada Eestis ajutist kaitset, kuid 07.05.2022 väljastati talle Narva piiripunktis sisenemiskeeld. Olles seejärel lennanud Saksamaale tütre juurde, jõudis kaebaja 12.05.2022 läbi Saksamaa taas Eestisse. Kaebaja käis 16.05.2022 PPA Tammsaare teeninduses, et taotleda ajutist kaitset, ja kaebajale
3-22-1245 anti mõista, et taotlus võeti vastu. 19.05.2022 viis Kaitsepolitseiameti ametnik kaebajaga läbi vestluse. Samal päeval viisid kaebajaga vestluse läbi ka PPA ametnikud, kes võtsid temalt ära asju, sh kaks Venemaa passi ja kaks Ukraina passi (välis- ja sisepassid). Kaebaja viidi pärast menetlustoiminguid bussiga Narva linna, anti kaasa kott ja Venemaa passid ning saadeti sunniviisiliselt ilma lahkumisettekirjutuseta Eestist välja Venemaale. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras tema riiki lubamist ja luba viibida Eestis kohtumenetluse ajal kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on õigus saada rahvusvahelist kaitset üheks olulisemaks inimõiguseks. Kui üksikisik soovib saada rahvusvahelist kaitset, siis tema väljasaatmine ilma kaitsevajaduse hindamise menetlust läbimata on rangelt keelatud nii välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (edaspidi VRKS) sätestatu alusel kui ka Euroopa Liidu ja muu Eestile siduva õiguse alusel. PPA aga saatis isiku välja ilma, et oleks isegi lahkumisettekirjutus tehtud. Ka rahvusvahelise kaitse menetlust ei viidud läbi. Kaebaja viibimine Ukrainas ja Venemaal seab tema elu ja vabaduse igapäevaselt ohtu.
2.Kaitsepolitseiamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mis tõendaksid, et ilma kohtumenetluse ajal Eestis viibimiseta ei oleks kohtuotsusega võimalik saavutada tema õiguste kaitset või saabuksid kohtumenetluse ajal Eestist eemalviibimisega talle negatiivsed tagajärjed, mis muudaksid kohtuotsusega kaebuse eesmärgi saavutamise raskendatuks või võimatuks. Oluline on, et kaebaja viibib praegu Venemaa poolt okupeeritud Krimmis oma vanematekodus ning Kaitsepolitseiametile teadaolevalt ja ka isiku enese sõnade kohaselt (protokollitud 19.05.2022) otsest ohtu Krimmis temale kui Venemaa kodanikule pole. Kaebaja ei ole Eestis viibiv välismaalane. Tal on võimalik enda õigusi kaitsta esindaja vahendusel ja seda võimalust ta ka kasutab. Seega on kaebaja kaitseõigus tagatud.
3.PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja on Venemaa kodanik, Venemaal ei ole sõda ja kaebaja elu pole Venemaal ohus. Kaebajal on esindaja, seega on kaitseõigus tagatud. Kaebaja lahkus Eestist omal soovil Venemaale. Kaebaja Ukraina pass võeti PPA poolt hoiule põhjusel, et selle autentsuses tekkis kahtlus. Kaebaja suhtes ei ole kohaldatud sissesõidukeeldu ja kõigi tingimuste täitmisel saab ta Ukraina passiga Eestisse siseneda. Kaebaja ei ole rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärgiks on naasta Eestisse ja viibida siin ka käesoleva kohtumenetluse ajal. Selle eesmärgi saavutamiseks ei vaja kaebaja tingimata esialgset õiguskaitset ning ei nähtu, et kaebajale kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatuid või ebamõistlikult raskeid tagajärgi. Kaebajale ei ole kohaldatud sissesõidukeeldu. Samuti nähtub PPA 13.06.2022 vastuse lisast 7 (PPA 07.06.2022 kiri nr 15.716/592-1), et PPA ei hoia kaebaja Ukraina passe enam enda käes, vaid need edastati Ukraina Suursaatkonda ning need on lubatud kaebajale tagastada. Seega on kaebajal Ukraina passide kättesaamisel võimalused lahkuda Ukrainast sarnaselt sellele, nagu ta lahkus sealt 05.05.2022. Kui kaebaja leiab, et tal on Ukrainas (Krimmis) või Venemaal ohtlik viibida, siis saab ta neist riikidest lahkuda kas Eestisse või mõnda muusse riiki peale Venemaa. Ohu tervisele ja elule kõrvaldab juba see, kui isik lahkub Ukrainast ega lähe Venemaale ning ohu vältimiseks ei pea tingimata saabuma Eestisse. Kaebajal on küll pooleli käesoleva asja menetlus, kuid juba senine menetlus näitab, et kaebajal on võimalik menetluses osaleda esindaja vahendusel ka Eestist eemal viibides. Lisaks, esialgse õiguskaitse taotluses ei tugine kaebaja sellele, et kohtumenetluses osalemine mõnes muus riigis viibides oleks raskendatud, vaid kaebaja tugineb 2(4)
3-22-1245 ohule ja kaitsevajadusele. PPA vastustest kohtunõuetele nähtub, et ajutise kaitse elamisloa taotluse menetlus lõpetati 19.05.2022 PPA poolt kaeba enda soovil. Samuti pole kaebaja esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. See viitab reaalse ohu puudumisele. Samas ei ole välistatud, et kaebaja taotleb Eestisse (piirile) saabudes uuesti ajutise kaitse alusel elamisluba või esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, mis kumbki annaks võimaluse Eestis viibida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja lubada kaebajal esialgse õiguskaitse korras Eestisse siseneda ja Eestis viibida kohtumenetluse ajal kuni lõpliku otsuse jõustumiseni. Kaebaja Ukraina passid on tänaseks saadetud Kiievisse, kuid kaebaja ise viibib okupeeritud Krimmi territooriumil. Käimasoleva sõja tõttu ei ole tal võimalik Krimmist Kiievisse minna, et oma passe kätte saada. Seega ei mängi rolli, et kaebajale ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu kehtestatud, kuna hetkeseisuga ei saaks ta ilma Ukraina passideta Eesti territooriumile tulla. Samuti on ainult Venemaa passidega kaebajal äärmiselt keeruline minna ka muudesse riikidesse peale Venemaa. Seega on alusetu kohtu väide, et ohu kaebaja elule ja tervisele kõrvaldab juba see, kui ta lahkuks Ukrainast muusse riiki peale Venemaa. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega EL 2022/382 on määratud kindlaks, et Ukrainast lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsusega on selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid. PPA selgitas14.06.2022 vastuses, et kõik tingimused sisenemiseks peavad olema täidetud, samas aga ei täpsustanud tingimuste sisu. Lisaks andis PPA mõista, et kaebajal peab olema Ukraina pass sisenemiseks, mida kaebajal aga pole. Seega on kaebaja Eesisse naasmisega seonduvad asjaolud lahtised. Õiguskantsler leidis 04.07.2022 vastuses nr 7-4/220845/2203595, et kui taotleja soovib ajutist kaitset, siis on tal võimalik uuesti püüda jõuda kas Eestisse või muusse Euroopa Liidu liikmesriiki. Kuna kaebaja asub Krimmis, siis on ebaselge, kuidas tal oleks võimalik passid kätte saada. Õiguskantsler leidis ka, et riik on juba dokumenteerinud selle asjaolu, et kaebaja on Ukraina kodanik. Tal on võimalik piirikontrolli käigus sellele tugineda. Tal on võimalik esitada ajutise kaitse taotlus piiril. Ajutise kaitse taotleja ei pea tõendama muude riiki sisenemise tingimuste täitmist. Samuti on kohtulikult kontrollitav, kui riik peaks takistama ajutise kaitse taotlejal riiki sisenemise. PPA vastusest selgub, et Eestisse sisenemiseks nõuaks PPA kaebajalt Ukraina passe. Antud seisukoht ei ühti õiguskantsleri seisukohaga. Samuti PPA on juba kaebajat kord Eestisse mitte lubanud ja kord teda ilma lahkumisettekirjutuseta välja saatnud, seega puudub garantii, et kaebaja saaks Eestisse siseneda kaitse taotlemise eesmärgil ning tema õiguste tagamiseks on vajalik esialgse õiguskatse rakendamine kuna PPA on juba varasemalt kaebajaga tema hinnangul õigusvastaselt käitunud.
6.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal on topeltkodakondsus (Ukraina ja Venemaa) ning kaebajal on õigus relvakonflikti kartuse tõttu Krimmist ümber asuda Venemaale. Venemaal ei ole relvakonflikti ega muud sõjalist agressiooni, mistõttu ei ole kaebaja elu ega tervis seal ohus. Kuna kaebajal on Venemaa
3(4)
3-22-1245 kodakondsus, siis ei esine kaebajal seal kaitsevajadust ning kaitse vajaduse peab eelkõige tagama tema kodakondsusjärgne riik. Olenemata asjaolust, et kaebaja Ukraina pass ei ole väidetavalt kaebaja käes ja tal on seda keeruline kätte saada, on kaebajal võimalik Ukrainast või Krimmist Venemaa passiga lahkuda. PPA ei nõua Eestisse sisenemiseks Ukraina passi ning PPA märgib, et Eestisse seaduslik sisenemine Ukraina passiga on lihtsam seetõttu, et Ukraina kodanikel on Eestisse sisenemine viisavaba. Venemaa passiga Eestisse seaduslikuks sisenemiseks on vajalik viisa. Kui kaebaja tuleb piiripunkti ja palub piiripunktis rahvusvahelist kaitset (mitte ajutist kaitse), siis võtab PPA selle taotluse vastu ja alustab menetluse. PPA ei ole kunagi väitnud, et taotlust ei ole võimalik piiril esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
8.Kaebaja eesmärk on naasta Eestisse ning tagada talle võimalus viibida kuni kohtumenetluse lõpuni Eestis ja osaleda haldusasja arutamisel.
9.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja pole näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad talle pöördumatud või ebamõistlikud tagajärjed. Ka määruskaebuses pole sellistele tagajärgedele viidatud. Kaebajal puudub pakiline vajadus viibida Eestis üksnes põhjusel, et ta soovib osa võtta praeguse kohtuasja lahendamisest. Kaebajal on esindaja ning ta saab nii esindaja kui ka kohtuga suhelda muude vahendite abil. Kui kaebaja soovib osa võtta kohtuistungist, on kohtul võimalik kohtuistung korraldada menetluskonverentsi teel. Puuduvad andmed selle kohta, et välisriigis viibimine takistab kohtuistungil osalemist.
10.Õiguskantsler selgitas õigesti, et kui Ukraina passi kättesaamine Kiievist on raskendatud, on kaebajal võimalik ka Venemaa passiga Eestisse naasta ning esitada uus ajutise kaitse taotlus või rahvusvahelise kaitse taotlus. Selleks ei pea kohus rakendama esialgset õiguskaitset.
11.Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.