Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2165
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Viktor Särgava
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-2165 muutmata.
Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-22-2165 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ning kanda see X (isikukood XXXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
3-22-2165 maksusumma on jäetud täielikult tasumata. Kuna Y OÜ ei esitanud maksukontrolli käigus temalt nõutud dokumente ja teavet, rikkudes MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust, asus MTA maksuotsuses seisukohale, et äriühing rikkus oma kohustusi tahtlikult. MTA alustab 11.10.2022 taotluse esitamisega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ maksuvõla eest (sh põhivõlg 45 000 eurot ja intressivõlg 9523 eurot). X oli Y OÜ ainus juhatuse liige 21.11.2017–17.06.2020 ning alates 17.06.2020 (s.o viis päeva enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva) sai juhatuse liikmeks C, kellel on variisiku tunnused. Maksuhalduri hinnangul võõrandas X äriühingu teadlikult, eesmärgiga varjata tegelikke maksukohustusi ja hoida kõrvale nende täitmisest. Kuigi 2020. a mai KMD esitamise tähtpäev saabus pärast X juhatuse liikme staatuse formaalset lõppu, on Y OÜ tasumata maksukohustused tekkinud tema tahtliku tegevuse tõttu. Juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi asjaolu, et tema juhatuse liikmeks olek on lõppenud enne maksudeklaratsiooni esitamise või maksu tasumise kuupäeva (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-18-2141, p 16). Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub ka, et Y OÜ esindajaks korteriomandi müümise notaritehingus oli X ning varasemalt oli äriühing KMD-del deklareerinud käivet XXX ridaelamus asuvate korteriomandite (st nelja korteriomandi puhul viiest) võõrandamisest. Seega oli X käibemaksukohustusest teadlik. Hoolimata äriühingu võõrandamisest oli X Y OÜ internetipanga kasutaja kuni 17.09.2020 ning uuel juhatuse liikmel puudus juurdepääs internetipangale. Maksuhalduril on Y OÜ kontrollimenetluses tuvastatust tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning see põhjustas 2020. a mai KMD esitamata jätmise ja äriühingule maksuotsuse tegemise. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse koostamine 54 523 euro tasumiseks (sh põhivõlg 45 000 eurot ja intressivõlg 11.10.2022 seisuga 9523 eurot). Kõik MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud ja puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Äriühingul on jätkuvalt tasumata maksuvõlg ning selle tekkimise ja X tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Maksusumma määramine ei ole aegunud, sest 2020. a mai KMD-l deklareerimisele kuulunud käibemaksu tasumise tähtpäev saabus 22.06.2020. Seega aeguks tahtluse korral maksusumma määramine 22.06.2025. MTA alustas Y OÜ maksuvõla sissenõudmist 06.01.2022, arestides äriühingu pangakontod, kuid maksuvõla katteks ei ole mingeid laekumisi toimunud. Y OÜ-l puudub registervara ja on alust eeldada, et äriühing on tegevuse lõpetanud (viimane majandusaasta aruanne esitati 2018. a kohta ja esitatud ei ole maksudeklaratsioone). Kuna Y OÜ-d ei ole äriregistrist kustutatud, siis ei ole tema õigusvõime lõppenud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kui tulevase vastutusotsuse täitmise tagamiseks ei rakendata ennetavaid meetmeid, võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda vähemasti osaliselt võimatuks. X-l puudub piisav sissetulek kavandatava vastutusotsuse täitmiseks (2021. a keskmine töötasu oli 128,33 eurot kuus ja 2022. a esimesel kaheksal kuul 108,69 eurot kuus) ning tal on kaks alaealist last. Seega on oluliselt piiratud võimalus pöörata sissenõue X sissetulekule. X käitumine Y OÜ 2020. a mai käibe deklareerimata jätmisel ja juhatuse liikme kohalt lahkumisel iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse ning annab alust arvata, et isik võiks hakata vastutuskohustuse täitmisest hoidumiseks oma vara võõrandama. Seega on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. X ei oma väärtpaberikontot, kuid tal on osalus Q OÜ-s ja Z OÜ-s. Kuna mõlemal äriühingul puuduvad töötajad ning puudus 2021. a-l käive, siis ei ole äriühingute osadele keelumärke seadmine otstarbekas ja see ei tagaks vastutuskohustuse reaalset täitmist. X-le kuulub Tallinnas 2(7)
3-22-2165 8 kinnisasja (sh kaks elamumaa kinnistut, neist üks hoonestatud, ning kuus korteriomandit: kaks korterit, kaks garaaži ja kaks parkimiskohta), mis on kõik koormatud hüpoteekidega, ning 7 sõidukit (sh neli sõiduautot, millest üks on ära varastatud, üks mootorratas ja kaks haagist), mille väärtust saab määrata üksnes ligikaudselt. Sõidukeid on lisaks võimalik väga kiiresti edasi võõrandada. Kuna võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suuruseks on 54 523 eurot, siis on kõige sobivamaks täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmine X-le kuuluvale korteriomandile Tallinnas XXX, mille hinnanguline väärtus on 230 000 eurot. Kuigi korteriomandil lasuvad hüpoteegid Swedbank AS kasuks kogusummas 171 922,33 eurot, on need sisse kantud 2007. a-l ja seega on tagatava nõude suurus tuntavalt vähenenud. Kuna korteriomand on X ainuomandis, lihtsustaks see ka võimalikku sundtäitmist. Kohtulik hüpoteek ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Seevastu sõiduki koormamine keelumärkega piiraks otseselt vara käsutamist ja oleks isikule seetõttu koormavam. Kuna kinnisasja sundmüük saab toimuda vaid kohtutäituri vahendusel, siis tuleb arvestada võimalike täitekuludega, mille suuruseks oleks praegusel juhul maksimaalselt 6516 eurot (sh menetluse alustamise tasu 30 eurot ja kohtutäituri põhitasu 2900 eurot koos lisanduva käibemaksuga ning võimalik täitetoimingu lisatasu 3000 eurot). Seega on põhjendatud seada 61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X esitab MKS § 122 kohase tagatise, mis katab maksuhalduri nõude ja võimalikud sundtäitmiskulud, või kannab deposiiti 54 523 eurot.
3(7)
3-22-2165
4(7)
3-22-2165
5(7)
3-22-2165
6(7)
3-22-2165
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.