Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2165
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Viktor Särgava
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-2165 muutmata.
Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-22-2165 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ning kanda see X (isikukood XXXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2022 taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek X-le kuuluvale korteriomandile Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Maksuhaldur tegeleb Y OÜ maksuvõla (11.10.2022 seisuga 54 701,84 eurot) sissenõudmisega. Maksuvõlg koosneb MTA 02.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/055527-9 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest (45 000 eurot) ja sellelt arvestatud intressist. Maksuotsuses on tuvastatud, et Y OÜ jättis 2020. a mai käibemaksudeklaratsioonil (KMD) deklareerimata 225 000 euro ulatuses käivet, mis tekkis Tallinnas XXX asuva korteriomandi võõrandamisest. Kuna tegemist oli uue korteriga, mis võõrandati enne esmast kasutuselevõttu, tulnuks müügihinnale lisada käibemaks 20% (45 000 eurot) vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-le 3. Maksuotsusega määratud
3-22-2165 maksusumma on jäetud täielikult tasumata. Kuna Y OÜ ei esitanud maksukontrolli käigus temalt nõutud dokumente ja teavet, rikkudes MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust, asus MTA maksuotsuses seisukohale, et äriühing rikkus oma kohustusi tahtlikult. MTA alustab 11.10.2022 taotluse esitamisega Y OÜ endise juhatuse liikme X suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on X solidaarne vastutus Y OÜ maksuvõla eest (sh põhivõlg 45 000 eurot ja intressivõlg 9523 eurot). X oli Y OÜ ainus juhatuse liige 21.11.2017–17.06.2020 ning alates 17.06.2020 (s.o viis päeva enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva) sai juhatuse liikmeks C, kellel on variisiku tunnused. Maksuhalduri hinnangul võõrandas X äriühingu teadlikult, eesmärgiga varjata tegelikke maksukohustusi ja hoida kõrvale nende täitmisest. Kuigi 2020. a mai KMD esitamise tähtpäev saabus pärast X juhatuse liikme staatuse formaalset lõppu, on Y OÜ tasumata maksukohustused tekkinud tema tahtliku tegevuse tõttu. Juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi asjaolu, et tema juhatuse liikmeks olek on lõppenud enne maksudeklaratsiooni esitamise või maksu tasumise kuupäeva (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-18-2141, p 16). Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub ka, et Y OÜ esindajaks korteriomandi müümise notaritehingus oli X ning varasemalt oli äriühing KMD-del deklareerinud käivet XXX ridaelamus asuvate korteriomandite (st nelja korteriomandi puhul viiest) võõrandamisest. Seega oli X käibemaksukohustusest teadlik. Hoolimata äriühingu võõrandamisest oli X Y OÜ internetipanga kasutaja kuni 17.09.2020 ning uuel juhatuse liikmel puudus juurdepääs internetipangale. Maksuhalduril on Y OÜ kontrollimenetluses tuvastatust tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning see põhjustas 2020. a mai KMD esitamata jätmise ja äriühingule maksuotsuse tegemise. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse koostamine 54 523 euro tasumiseks (sh põhivõlg 45 000 eurot ja intressivõlg 11.10.2022 seisuga 9523 eurot). Kõik MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud ja puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Äriühingul on jätkuvalt tasumata maksuvõlg ning selle tekkimise ja X tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Maksusumma määramine ei ole aegunud, sest 2020. a mai KMD-l deklareerimisele kuulunud käibemaksu tasumise tähtpäev saabus 22.06.2020. Seega aeguks tahtluse korral maksusumma määramine 22.06.2025. MTA alustas Y OÜ maksuvõla sissenõudmist 06.01.2022, arestides äriühingu pangakontod, kuid maksuvõla katteks ei ole mingeid laekumisi toimunud. Y OÜ-l puudub registervara ja on alust eeldada, et äriühing on tegevuse lõpetanud (viimane majandusaasta aruanne esitati 2018. a kohta ja esitatud ei ole maksudeklaratsioone). Kuna Y OÜ-d ei ole äriregistrist kustutatud, siis ei ole tema õigusvõime lõppenud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kui tulevase vastutusotsuse täitmise tagamiseks ei rakendata ennetavaid meetmeid, võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda vähemasti osaliselt võimatuks. X-l puudub piisav sissetulek kavandatava vastutusotsuse täitmiseks (2021. a keskmine töötasu oli 128,33 eurot kuus ja 2022. a esimesel kaheksal kuul 108,69 eurot kuus) ning tal on kaks alaealist last. Seega on oluliselt piiratud võimalus pöörata sissenõue X sissetulekule. X käitumine Y OÜ 2020. a mai käibe deklareerimata jätmisel ja juhatuse liikme kohalt lahkumisel iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse ning annab alust arvata, et isik võiks hakata vastutuskohustuse täitmisest hoidumiseks oma vara võõrandama. Seega on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. X ei oma väärtpaberikontot, kuid tal on osalus Q OÜ-s ja Z OÜ-s. Kuna mõlemal äriühingul puuduvad töötajad ning puudus 2021. a-l käive, siis ei ole äriühingute osadele keelumärke seadmine otstarbekas ja see ei tagaks vastutuskohustuse reaalset täitmist. X-le kuulub Tallinnas 2(7)
3-22-2165 8 kinnisasja (sh kaks elamumaa kinnistut, neist üks hoonestatud, ning kuus korteriomandit: kaks korterit, kaks garaaži ja kaks parkimiskohta), mis on kõik koormatud hüpoteekidega, ning 7 sõidukit (sh neli sõiduautot, millest üks on ära varastatud, üks mootorratas ja kaks haagist), mille väärtust saab määrata üksnes ligikaudselt. Sõidukeid on lisaks võimalik väga kiiresti edasi võõrandada. Kuna võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suuruseks on 54 523 eurot, siis on kõige sobivamaks täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmine X-le kuuluvale korteriomandile Tallinnas XXX, mille hinnanguline väärtus on 230 000 eurot. Kuigi korteriomandil lasuvad hüpoteegid Swedbank AS kasuks kogusummas 171 922,33 eurot, on need sisse kantud 2007. a-l ja seega on tagatava nõude suurus tuntavalt vähenenud. Kuna korteriomand on X ainuomandis, lihtsustaks see ka võimalikku sundtäitmist. Kohtulik hüpoteek ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Seevastu sõiduki koormamine keelumärkega piiraks otseselt vara käsutamist ja oleks isikule seetõttu koormavam. Kuna kinnisasja sundmüük saab toimuda vaid kohtutäituri vahendusel, siis tuleb arvestada võimalike täitekuludega, mille suuruseks oleks praegusel juhul maksimaalselt 6516 eurot (sh menetluse alustamise tasu 30 eurot ja kohtutäituri põhitasu 2900 eurot koos lisanduva käibemaksuga ning võimalik täitetoimingu lisatasu 3000 eurot). Seega on põhjendatud seada 61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X esitab MKS § 122 kohase tagatise, mis katab maksuhalduri nõude ja võimalikud sundtäitmiskulud, või kannab deposiiti 54 523 eurot.
2.Tallinna Halduskohus andis 12.10.2022 määrusega MTA-le loa taotleda 61 039 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) X-le kuuluvale kinnisasjale Tallinnas XXX. Taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. MTA alustas 11.10.2022 taotluse esitamisega X suhtes vastutuskohustuse tuvastamise menetlust ja seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib mh alata kohtule loataotluse esitamisega. Y OÜ 2020. a mai käibemaksukohustus 45 000 eurot on tuvastatud MTA 02.12.2021 maksuotsusega. X oli sel ajal äriühingu ainus juhatuse liige, kellel oli MKS §-s 8 toodud kohustus tagada maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kuigi X võõrandas äriühingu ja lahkus juhatuse liikme kohalt, tekkis tasumata maksukohustus tema tahtliku tegevuse tõttu. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatu alusel esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA esitatud andmete põhjal on alust arvata, et Y OÜ ei ole enam tegutsev äriühing. Samuti viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud (s.o lahkumine juhatuse liikme kohalt 17.06.202 ning äriühingu võõrandamine variisikule) maksukohustuse teadlikule vältimisele. Vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda X tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, sest täitmine ei oleks tõenäoliselt võimalik X sissetulekute arvelt ja samuti ei ole välistatud, et isik võib temale kuuluvad kinnisasjad võõrandada. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid (MKS § 96 lg 6) ei esine ja aegumistähtaeg (MKS § 98, § 132 lg 2) ei ole möödunud ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhalduri taotletud täitetoiming on sobiv meede, mis ei riiva ülemääraselt X õigusi. Isikul säilib õigus kinnistut vallata ja kasutada ning ta saab leppida MTA-ga kokku kinnisasja käsutamise tingimustes. Piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. MTA märgitud täitekulud ei ole ülemäärased. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud 54 523 euro suuruse tagatise esitamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(7)
3-22-2165
3.X palub 10.11.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta MTA taotlus rahuldamata. Isegi kui eeldada maksuhalduri väidete õigsust selle kohta, et Y OÜ jättis 2020. a mai käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata, puudub määruskaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks alus. Puudub ka alus arvata, et X ei suudaks võimaliku vastutusotsusega määratavat kohustust raskusteta tasuda ja asuks muutma ennast varatuks. X ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ega raskest hooletusest, samuti puudub põhjuslik seos äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise ja X kui äriühingu endise juhatuse liikme tegevuse vahel. Põhjuslikku seost ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et isik lahkus juhatuse liikme kohalt enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva. Kohtumäärusest ei nähtu, et juhul, kui X ei oleks Y OÜ juhatusest lahkunud, oleks 2020. a mai KMD alusel nõuetekohaselt tasutud. Kuna äriühingul puudusid maksukohustuste täitmiseks rahalised vahendid, ei olnudki objektiivselt võimalik makse tasuda ja see ei olnud põhjustatud määruskaebuse esitaja tahtlikust või hooletust käitumisest (vt Riigikohtu 27.01.2022 otsus nr 3-19-1876, p 14; 06.10.2021 otsus nr 3-19-1161, p 12). Äriühingul vajaliku raha puudumine on tuvastatud kontrolliaktis (lk 5) ning maksuotsusest ja kontrolliaktist ei nähtu, et selle tinginuks X tahtlik või hooletu tegevus. Seega puudus kohustuse rikkumise ja vastutusotsusega nõutava maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos. Ridaelamuboksi ehitamisega kahjumisse jäämine oli äririski realiseerumine, mitte tahtlik tegevus. Äriühingul oli mitmeid kohustusi ja neid ei olnud võimalik kõiki täita. Maksukohustuslane ei pea eelistama maksuhaldurit teistele võlausaldajatele (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 17) ja see polnud ka võimalik, sest maksuotsus tehti alles 02.12.2021. MTA taotluses viidatud asjaolu, et XXX ridaelamu viiest korteriomandist nelja võõrandamise puhul on Y OÜ varem käibe deklareerinud, kinnitab just X hoolsat käitumist juhatuse liikmena. Temale vastutusotsuse tegemine ei ole seega võimalik ega tõenäoline. Isegi kui eeldada vastutusotsuse tegemist, ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmiseks alust, kuivõrd määruskaebuse esitajal on piisavalt vara, et MTA taotluses märgitud summa raskusteta tasuda. Halduskohus ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või tõendit, mille pinnalt oleks põhjust asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja võib muuta ennast varatuks. X on vaidlusaluse maksuvõla kohta andnud maksuhaldurile selgitusi juba äriühingu kontrollimenetluses. Seetõttu pidi võimaliku vaidluse tekkimine olema talle juba ammu teada, kuid ta ei ole sellele vaatamata asunud oma vara võõrandama. Seega ei olnud loa andmine põhjendatud.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 28.11.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Y OÜ maksumenetluses selgus, et äriühing pani toime maksupettuse, jättes 2020. a mai KMD-l deklareerimata KMS § 16 lg 2 p 3 alusel maksustatavat käivet 225 000 eurot ja tasumata käibemaksu 45 000 eurot. Maksukohustus on tasumata. Olukorras, kus X on osalenud maksupettuse toimepanemisel, on alust eeldada, et soovimatus maksukohustust täita esineb ka tulevikus. Vastutusotsuse tegemise eelduste olemasolu või puudumine tuvastatakse alustatud menetluse käigus. Põhjusliku seose esinemist kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel ei välista ainuüksi juhatuse liikme volituste lõppemine viis päeva enne maksukohustuse deklareerimise tähtaega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud annavad põhjust kahelda väites, et maksukohustuste täitmata jätmise tingis „ebaõnnestunud äriplaan“. Kuna maksumenetluses on leidnud kinnitust X teadlik tegevus maksudest kõrvalehoidmisel, siis on põhjendatud rakendada täitmist tagavaid toiminguid. MKS § 1361 ei nõua tõendite esitamist, mis kinnitaksid kavatsust hoiduda tulevase kohustuse täitmisest, vaid seda saab eeldada, kui esineb põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Taotlus on põhjendatud ja ületagamist ei ole toimunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-22-2165
5.Maksuhaldur alustas 11.10.2022 taotlusega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib maksuhalduril olla tekkinud mh äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus kontrollib seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Näiteks kas maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus, kas Y OÜ maksuvõla tekkimine ja selle täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest, mitte puudutatud isiku tahtlikust või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas MTA taotluses kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või ebatõenäoliseks.
6.Määruskaebuses on väidetud, et vastutusotsuse tegemine ei ole tõenäoline, sest X ei ole tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MKS § 8 lg 1) ning puudub põhjuslik seos X tegevuse ja Y OÜ maksukohustuse tekkimise vahel. Samuti on MTA taotluse rahuldamist peetud ebaõigeks, kuna puudutatud isikul on võimaliku rahalise kohustuse täitmiseks piisavalt vara ja puudub alus arvata, et ta asuks muutma ennast varatuks. Kuivõrd määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid vastutusotsuse tegemise muude eelduste (MKS § 96 lg 5) esinemisele ja vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (MKS § 96 lg 6) puudumisele ning täitetoimingu lõpetamise tingimustele ja täitekuludele, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks neid eraldi käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid üle (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
7.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et äriühingu maksumenetluses ei ole heidetud ette X tahtlikku või raskelt hooletut tegevust. MTA 19.11.2021 kontrolliaktis nr 12.23/055527-8 on üheselt märgitud, et viimase XXX ridaelamuboksi võõrandamisel 06.05.2020 (ülejäänud neli korteriomandit võõrandati 31.01.2019, 22.08.2019, 15.01.2020, 27.02.2020) jättis Y OÜ käibemaksu tahtlikult deklareerimata ja tasumata. Samuti on maksuhaldur väljendanud kontrolliakti p-des 1.1.2.e–1.1.2.h selgelt ja korduvalt seisukohta, et X võõrandas äriühingu teadlikult vahetult enne 2020. a mai KMD esitamise tähtpäeva variisikule, et vältida enda seostamist esitamata KMD ja tasumata maksukohustusega, ning tegi äriühingu enne võõrandamist rahatuks. Seetõttu ei ole alust väita, et äriühingu maksumenetluses koostatud kontrolliakt kinnitaks, et maksukohustuse täitmata jätmise põhjustas üksnes äririski realiseerumine. See, kas X on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja kas rikkumine on põhjuslikus seoses äriühingu tasumata maksuvõlaga, tuleb tuvastada vastutusotsuse tegemisel. Puudutatud isikul on vastutusotsuse vaidlustamise raames seejuures võimalik esitada vastuväited ka äriühingu maksukohustuse tuvastamisele (nt Riigikohtu 18.01.2023 otsus nr 3-19-2430, p 14). Küll aga ei oleks asjakohane vastuväide, et äriühing ei pidanudki maksuhalduri nõudega arvestama, sest maksuotsus tehti alles 02.12.2021. Maksuvõlg on tähtajaks tasumata maksusumma (MKS § 32 p 1) ja sellelt arvestatud tasumata intress (MKS § 32 p 4). Äriühingu maksuvõlg ei tekkinud maksuotsuse tegemisest, vaid alates 23.06.2020 (vt KMS § 27 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-d 7 ja 8). Äriühing ei pea eelistama maksukohustuste täitmist teistele kohustustele, kuid ta ei tohi põhjendamatult eelistada ka teisi võlausaldajaid maksuhaldurile (nt Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 24; 06.10.2021 otsus nr 3-19-1611, p-d 16.3 ja 16.5).
5(7)
3-22-2165
8.Maksuhaldur on õigesti viidanud, et X suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemist ei välista iseenesest asjaolu, et tema volitused Y OÜ juhatuse liikmena lõppesid hiljemalt 17.06.2020 ehk enne 2020. a mai käibe deklareerimise ja käibemaksu tasumise tähtpäeva (22.06.2020) saabumist. Kontrolliakti p-s 1.1.2.d on märgitud, et 06.05.2020 asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas Y OÜ (keda esindas X) viimase XXX korteriomandi hinnaga 270 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja 5000 eurot on tasutud ettemaksuna. Kontrolliakti p-st 1.1.2.f ja lisast 24 (kontoväljavõte) nähtuvalt laekus võõrandatud korteriomandi eest Y OÜ pangakontole 06.05.2020–07.05.2020 kokku 265 000 eurot. Sellest summast kandis äriühing 07.05.2020 X-le 50 600 eurot selgitusega „Osaniku laenu tagasimakse“ ning 220 567,83 eurot OÜ-le Europroject Invest (sh 06.05.2020– 07.05.2020 tasuti arvete alusel kokku 90 567,83 eurot ning 28.05.2020 ja 04.06.2020 maksti laenu tagastusena kokku 130 000 eurot). OÜ Europroject Invest ainuosanikuks on X abikaasa. Variisikule võõrandamise ajal oli Y OÜ pangakontol 1,29 eurot.
9.Eeltoodud asjaolude pinnalt ei saa maksuhalduri kahtlust, et X muutis äriühingu teadlikult varatuks, pidada selgelt põhjendamatuks. Juhatuse liikme volituste lõppemine enne maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva ei välista automaatselt tema solidaarvastutust äriühingu maksuvõla (sh intressivõla) eest MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-18-2141, p 16). Ka hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist, mida ei saa lahendada MKS § 1361 alusel loa taotlemise menetluses (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Ainult erandlike asjaolude esinemise korral saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13). Seega ei ole alust asuda seisukohale, et Xle vastutusotsuse koostamine ja tema solidaarvastutus Y OÜ maksuvõla eest 54 523 euro ulatuses oleks võimatu või ebatõenäoline.
10.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Seetõttu ei eelda kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et X võib asuda muutma võimaliku maksukohustuse täitmist raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annab esmajoones alust puudutatud isiku tegevus, millest võib järeldada, et ta muutis Y OÜ vahetult enne osaluse võõrandamist ja juhatuse liikme kohalt lahkumist ning KMD esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva saabumist äriühingu teadlikult varatuks, mille tagajärjel tekkis maksuvõlg, mis jäi tasumata ja mida ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Seega ei saa MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute rakendamist pidada asjakohatuks sellest sõltumata, kas nõustuda määruskaebuses toodud väitega, et X-l on piisavalt vara, et võimalikult määratav rahaline kohustus (54 523 eurot) raskusteta tasuda. Ringkonnakohus märgib siiski, et väide X-l ilmselgelt piisava vara olemasolust on paljasõnaline, sest kuigi isikul on mh mitmeid kinnisasju ja sõidukeid, lasuvad kõigil kinnistutel hüpoteegid ja sõidukite seisukorra kohta puuduvad andmed. Ametlik sissetulek isikul praktiliselt puudub.
6(7)
3-22-2165
12.Puudutatud isiku registrijärgseks elukohaks olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kinnistut kasutada (sh elamiseks) ega riiva tema õigusi ülemääraselt, kuid tagab samas maksuhalduri võimaliku tulevase nõude täitmise. Vajaduse korral on kokkuleppel maksuhalduriga võimalik koormatud korteriomandit (61 039 euro suurune kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks kanti kinnistusraamatusse sisse 25.10.2022) ka käsutada. Sobivaima täitetoimingu valib maksuhaldur ning halduskohus ei saa MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel asuda maksuhalduri eest ise otsustama, millisele kinnistule on otstarbekas hüpoteek seada (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 8.1). Kohus kontrollib üksnes seda, et valitud täitetoiming ei piiraks puudutatud isiku õigusi ülemääraselt. Maksuhaldur on ka asjakohaselt põhjendanud, miks on taotletud luba just konkreetse täitetoimingu tegemiseks. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada puudutatud isiku õiguste ülemäärast riivet ega viidatud ühelegi määruskaebuse esitajat vähem koormavale täitetoimingule, mis oleks samas taganud maksuhalduri võimaliku tulevase nõude. Puudutatud isikul on soovi korral võimalik anda maksuhaldurile 11.10.2022 taotluses märgitud tingimustele vastav tagatis, mille esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus muutmata.
14.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebusele lisatud 09.11.2022 maksekorraldusest nähtuvalt on X tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.