Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-22-77

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-77 Vakantsele vanemuurija ametikohale nimetati MTA teisest struktuuriüksusest koondamisele kuulunud ametnik, sest UOJT-st pole kedagi teist koondatud. Seega tekkis olukord, kus UOJT-s kaebaja vanemuurija ametikoht justkui koondati, kuid samal ajal pakuti samas talituses teist vakantset vanemuurija ametikohta teisele MTA koondatavale ametnikule. Sellega MTA kinnitab, et UOJT-s oli koosseisu muudatuse ajal vakantne vanemuurija ametikoht olemas ja koondamissituatsioon tegelikkuses puudus. Tähtsust pole asjaolul, et vakantsele vanemuurija kohale toimus konkurss ja millised olid konkursi tulemused. Kuna ametikoht on vaba kuni selle täitmiseni, siis see asjaolu kinnitab vakantse ametikoha fakti koondamise ajal. Sellises olukorras koondamissituatsioon puudus. Vastustaja kinnitab, et teise üksuse ametnikule tehti ettepanek tema üleviimiseks UOJT ametikohale. Seega oli tegemist ATS § 90 lg-s 7 sätestatud toiminguga. Kui eeldada sellise teise ametikoha pakkumise võimalikkust, siis oleks seda pidanud pakkuma ka kaebajale järgides muu hulgas ATS § 90 lg-tes 4-6 sätestatud nõudeid ja tingimusi. Kaebajale teadaolevalt viidi üle ametnik, kellel puudusid jälitustegevusega seonduvad teadmised ja oskused. Viimati nimetatud asjaolu koostoimes muu teabega tekitab põhjendatud kahtluse vakantsele vanemuurija konkurssi läbiviimises ajavahemikus 27.10.-12.11.2021. 3) Järgnevaid kaebaja väiteid tuleb hinnata juhul, kui kohus tuvastab, et esines koondamissituatsioon. Kaebaja möönab, et ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Kaebaja ametiülesandeid kirjeldas UOJT vanemuurija (tehnika) ametijuhend. Sellise ametijuhendiga oli vanemuurija ametikohal teenistuses kaks ametnikku. Seepärast pidi MTA tulenevalt ATS § 90 lg-st 5 neid ametnikke hindama ja selgitama välja, kellel on eelisõigus teenistusse jääda. MTA ei ole õiguspäraselt välja selgitanud, keda ametnikest tulnuks ametikohtade vähenemise korral eelistada. Kaebajat pole nõuetekohaselt ära kuulatud. Kaalutlusõigust pole teostatud õiguspäraselt, kaalutlusõiguse piire, eesmärki ja reegleid järgides ning kooskõlas ATS § 90 lg-ga 5. Käskkiri kui haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata. Seepärast on koondamine õigusvastane. ATS § 90 lg 7 kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Esiteks oleks pidanud kaebajale pakkuma vanemuurija ametikohta UOJT-s. Kaebajal on pikaajaline teenistusstaaž ning vajalikud ja nõutavad teadmised, oskused, samuti teenistusalane kogemus ja kvalifikatsioon, et täita mis tahes vanemuurija teenistusülesandeid UOJT-s. MTA personalispetsialisti vastusest tulenevalt nimetati vabale ametikohale teine koondamisele kuulunud ametnik. Seda ametikohta oleks pidanud kaebajale pakkuma ja mitme ametniku vahel valiku tegemisel võtma arvesse ATS § 90 lg-s 5 nimetatud eelisõigust (ATS § 90 lg 6). Teiseks, MTA oleks pidanud lähtuma pakkumisel vabadest ametikohtadest. MTA vabad ametikohad seisuga 31.12.2021 olid: UO juhtivuurija, vanemuurija ja vaneminspektor; teabeosakonna peaspetsialist, tolliosakonna tolliinspektor ning haldusosakonna autojuht. 4) ATS § 105 lg-st 1 saab järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Praeguses asjas ei esinenud aga koondamissituatsiooni. Tegemist võib olla ATS §-s 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab, et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Kaebajal oli õigus eeldada, et

3(14)

3-22-77 teenistussuhtes koheldakse teda võrdselt teiste ametnikega, sh teda vabastatakse teenistusest õigusliku aluse olemasolul, mitte ei lasta lahti varjudes näilikult koondamise taha. Võrdsusõigus on suunatud ka inimväärikuse kaitseks ühiskonnas. Teenistusest vabastamine ilma õigusliku aluseta on käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena. Sellest tulenevalt kaebaja teenistussuhte lõpetamise asjaolud tekitasid talle tavapärasest suuremat kahju. Pärast koondamisteate kättesaamist muutus täielikult vahetu juhi suhtumine kaebajasse. Kaebajalt võeti ära töövahendid, v.a telefon ning piirati ligipääsu tööalasele teabele, sh andmebaasidele. Kaebaja ilmus alati tööle, kuid ajavahemikul koondamisteate saamisest 24.11.2021 kuni 31.12.2021 ei antud kaebajale ühtegi tööülesannet. Samuti ei kutsutud kaebajat töökoosolekutele. Tööruum, milles kaebaja pidi kogu tööaja kestel viibima, oli aknata ja ilma ventilatsioonita. Lisaks selgus, et tööruumi oli paigaldatud kaamera kaebaja varjatud jälgimiseks, kuid kaebajat ennast sellest ei teavitatud. Kaebajat hoiti tööasjadest ja teistest kolleegidest eemal. Kaebaja säärane kohtlemine on vastusolus ka hea halduse tava põhimõttega. Eeltoodud põhjendustel tuleb väljamõistetava hüvitist suurendada kolme kuu võrra ning mõista MTA-lt välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis. 5) Koondamisest tuli kaebajale teatada ette vähemalt 90 kalendripäeva (ATS § 101 lg 1 p 4). Kui eelnevat ei järgita, makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6). Kuna kaebaja viimane tööpäev oli 31.12.2012, siis oleks etteteatamine pidanud toimuma vähemalt 90 kalendripäeva enne viimast tööpäeva. Tegelikkusest toimus teavitamine 24.11.2021. Nimetatud päevast lähtuvalt arvestas MTA kaebajale palka etteteatamisest puudu jäänud 39 päeva. Kaebaja koondamisest teavitamine toimus ajal, mil puudus käskkiri MTA peadirektori koosseisu vähendamise kohta. Sellise koondamisprotsessi käivitava käskkirja andis peadirektor alles 30.11.2021. Koondamisest etteteatamine ei saanud toimuda enne 30.11.2021 käskkirja andmist, sest alles selle käskkirjast andmise järgselt saadi kaalutlusõiguse alusel otsustada, keda koondada ja keda teenistusse jätta ning seejärel koondamisele kuuluvaid ametnikke teavitada nende koondamisest. Sellest tulenevalt tuleb kaebajale maksta palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 4 tööpäeva eest (ajavahemik 24.11.2021 kuni 30.11.2021).

3-22-77 on vastuseks kaebaja 03.01.2022 järelepärimisele selgitanud, et kaebajaga sarnase ametijuhendi ja teenistusülesannetega töötas UOJT-s veel üks vanemuurija. UOJT juhataja 04.03.2022 selgitusest nähtub, et juba septembris 2021. a oli MTA-s tehtud selge otsus koondamise ja koondatavate arvu osas (UOJT-s kuulus koondamisele üks ametikoht). Koondatava ametikoha väljaselgitamiseks viis UOJT juhataja perioodil 04.10.-29.10.2021 läbi kahe sarnase ametijuhendiga teenistuses viibiva vanemuurija tööaja kaardistamise, mille tulemusel jõudis järeldusele, et kahele sarnaste teenistusülesannetega vanemuurijale pole piisavalt ülesandeid anda, mistõttu on põhjendatud ühe vanemuurija ametikoha kaotamine. Seega on vaidlustatud vanemuurija ametikoha (tehnika) kaotamine objektiivselt põhjendatud ja puudub mistahes alus kahtluseks, et ametikoha kaotamisel oleks MTA lähtunud subjektiivsetest eesmärkidest vabaneda konkreetselt just kaebajast. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja seisukoht, et vanemuurijate koosseisu vähendamisega ühe ametikoha võrra ei saanud tekkida kaebaja koondamise vajadust. 3) Koondamisteates on MTA selgitanud, et vastavalt ATS § 90 lg 5 alusel läbiviidud ametnike võrdlusele kuulub koondamisele kaebaja. Vastuses kaebaja 03.01.2022 järelepärimisele on MTA täpsustanud, et enne kaebaja koondamist on MTA võrrelnud kahte sarnaseid teenistusülesandeid täitvat vanemuurijat (mõlemad seotud tehnikaga). UOJT juhtaja 23.11.2021 e-kirjaga edastatud koondamisanalüüsist nähtub, et analüüs on koostatud UOJT kahe vanemuurija (tehnika) osas. UOJT juhataja 04.03.2022 selgitusest nähtub, et võrdlustabeli pingereas võitnud vanemuurija eelised kaebaja ees olid põhiliselt paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et koondamisele eelnes koondamissituatsiooni sattunud ametnike hariduse, töökogemuse, teadmiste ning oskuste analüüs, mille tulemusena kaotas kaebaja võrdlustabeli pingereas olevale teisele vanemuurijale. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et kaalutletud valikut, keda koondatavatest eelistada, ei ole tehtud. 4) Vastustaja on toonud vaidlustatud käskkirjas välja vabastamise põhjenduse ja aluse ning täidetud on ka muud haldusakti sisu suhtes kehtestatud nõuded. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjale ja koondamisteatele. 30.11.2021 käskkirjas ja selle seletuskirjas on kirjeldatud MTA-s läbiviidavat koosseisu muudatust, kirjeldatud muudatuse sisu ning põhjendatud ümberkorralduste vajadust. Eelnimetatud peadirektori käskkiri oli kaebaja ametikoha kaotamise õiguslikuks aluseks. Koondamisteatest nähtub, et ATS § 90 lgst 5 tulenevalt on koondamisele kuuluva vanemuurija väljaselgitamiseks läbiviidud võrdlus ja vastavalt koondamisanalüüsile kuulus koondamisele just kaebaja. Käskkirjas on esile toodud põhimotiivid ja viidatud korrektselt teistele kaebajale kättesaadavatele dokumentidele. Seega on alusetu kaebaja väide, et käskkirjast ei selgu kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Erandina võib esineda ka olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Kohtul on võimalik vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavate põhjenduste ja tõendite alusel hinnata koondamise seaduslikkust. 5) MTA on koondamisteates märkinud, et kahjuks ei ole võimalik pakkuda kaebajale sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ametnikul, kes viidi üle vanemuurija ametikohale, puudusid jälitustegevusega seonduvad teadmised ja oskused. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõudeid, kuna pole pakkunud kaebajale vanemuurija ametikohta UOJT-s. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et teisele koondamisele kuuluvale ametnikule eelnimetatud vanemuurija ametikoha pakkumisel oleks MTA pidanud arvesse võtma ATS § 90 lg-s 5 nimetatud eelisõigust, mille järgi tulnuks pakkumine teha hoopis kaebajale. Nagu MTA juba eelnevalt välja tõi, ei sarnanenud vaidlusaluse vakantse vanemuurija ametikoha 5(14)

3-22-77 teenistusülesanded ja ametikoha eesmärk kaebaja omaga. Lisaks puudub kaebajal nimetatud ametikohal töötamiseks vajalik haridus ja töökogemus, mistõttu juba seetõttu ei pidanud vastustaja seda kohta kaebajale pakkuma. ATS ei reguleeri, millal tuleb lugeda ATS § 90 lg-s 7 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks ega reguleeri, kas ja kuidas peaks eelistama teise ametikoha pakkumisel ühte koondamisele kuuluvat teenistujat teisele. Kaebuses toodud seisukoht, nagu oleks MTA pidanud koondamissituatsioonis pakkuma vaba vanemuurija ametikohta eelisjärjekorras just kaebajale, ei põhine õigusaktidel. 6) Iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine, eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Koondamisteates on MTA juhtinud kaebaja tähelepanu, et info saamiseks vakantsetest ametikohtadest on kaebajal võimalik pöörduda personaliosakonna poole ning aktiivsed töökuulutused leiab kaebaja siseveebist ja täpsema info saamiseks saab kaebaja pöörduda töökuulutuses märgitud kontaktisiku poole. Seega oli kaebajal võimalus koondamisega mittenõustumisel välja selgitada temale sobivad vakantsed ametikohad ja seeläbi vältida teenistusest vabastamist. Kui kaebaja tahe oli ka tegelikult suunatud teenistuse jätkamisele, siis oleks ta saanud ise näidata üles aktiivsust teise temale sobiva vakantse ametikoha otsingul. Kaebaja ei pöördunud kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteates märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks ega väljendanud muul moel MTA-le soovi teenistuse jätkamiseks. 7) ATS § 90 lg-st 7 tulenevalt ei pea koondatavale pakkuma ükskõik millist ametikohta, vaid ametikohta, mis vastaks ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Kõigi kaebaja poolt nimetatud vakantsete ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt kaebaja teenistusülesannetest. Lisaks ei vasta kaebaja haridus UO juhtivuurija, vanemuurija, vaneminspektori, teabeosakonna peaspetsialisti ja tolliosakonna tolliinspektori ametikohale kehtestatud hariduse nõuetele ning kaebajal puudub töökogemus sarnasel tööl või erialal, mis on nõutud eeltoodud ametikohtadel töötamiseks. Seega ei pidanud vastustaja neid ametikohti kaebajale koondamisel pakkuma. 8) Vastustaja on tõendanud, et kaebaja teenistusest vabastamise ajal esines koondamissituatsioon. Vanemuurija ametikoha kaotamine UOJT-s on objektiivselt põhjendatud ja puudub mistahes alus kahtluseks, et ametikoha kaotamisel oleks MTA lähtunud subjektiivsetest eesmärkidest vabaneda konkreetselt just kaebajast. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnaline kaebaja väide tema võimalikust diskrimineerimisest. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et pärast koondamisteate saamist pidi ta taluma ebasoodsat ja inimväärikust alandavat kohtlemist. Tõele ei vasta kaebaja väide, et pärast koondamisteate saamist ei antud talle ühtegi tööülesannet, temalt võeti ära töövahendid, v.a telefon, piirati ligipääsu tööalasele teabele, teda ei kutsutud töökoosolekutele, teda hoiti eemal tööasjadest ja teistest kolleegidest. Tööruumis asuv valvekaamera paigaldati turvalisuse tagamiseks ja kaebaja oli sellest teadlik. Seega ei ole põhjendatud kaebajale kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmine. Põhjuseks ei saa pidada ka seda, et kaebaja tegelik tahe oli teenistust jätkata ja kaebajal on olnud laitmatu teenistus. Kaebaja viited MTA pahatahtlikkusele on paljasõnalised ja tõendamata. 9) Kaebaja leiab ebaõigesti, et etteteatamistähtaega tuli hakata lugema arvates sellest, kui MTA peadirektor andis käskkirja koosseisu vähendamise kohta. Etteteatamiskohustuse täitmise hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kas koondamise aluseks olev haldusakt on etteteatamise ajaks jõustunud või mitte. Oluline on see, et koondamise hetkeks on koondamise 6(14)

3-22-77 õiguslik alus olemas. UOJT juhataja 04.03.2022 selgitusest nähtub, et kaebajale koondamisteatise andmise ajaks oli selge, et UOJT koosseisu vähendatakse ühe vanemuurija ametikoha võrra, samuti oli koondamisteatise andmise ajaks viinud MTA läbi koondamissituatsiooni sattunud ametnike võrdluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

ametijuhend esitatud MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisana 6 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; käskkiri leitav MTA avalikust dokumendiregistrist (https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/dokumendid-isikuandmed/dokumendiregister)

31.01.2023 istungi protokoll ja helisalvestis

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 7

7(14)

3-22-77 asutus valiks enda tegevuse ümberkorraldamisel mõne ametikoha koondamise asemel ametikoha ülesannete üleandmise teisele struktuuriüksusele või ametikoha ülesannete muutmise (ATS § 90 lg-d 3 ja 4). Asutuse otsustuspädevust toetab kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-11, p 12). Asjaolu, et asutuse töö ümberkorraldamise (isikkoosseisu vähendamise) hetkel on mõni ametikoht täitmata, ei saa kohtu hinnangul tekitada asutusele sundolukorda, et just konkreetse vakantse ametikoha tööülesanded tuleb edaspidi teostada väiksema isikkoosseisuga. Teiste sõnadega ei saa see kohtu hinnangul tekitada piirangut, et asutus ei saa enda isikkoosseisu vähendada nende tööülesannete osas, mis jaotuvad täidetud ametikohtade vahel. Tegemist oleks ametiasutuse autonoomia põhjendamatu piiranguga, mida ei saa ATS-ist tuletada. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et kui MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirja andmise ajal oli UOJT 10-st vanemuurija ametikohast täidetud 9, siis sai üksuse koosseisu vähendamine toimuda üksnes vakantse ametikoha kaotamise teel, st keelatud oli ATS § 90 lg 1 p 2 rakendamine. Teiste sõnadega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul koondamissituatsioon puudus / koondamine polnud lubatav.

UOJT vanemuurijate erinevad ametijuhendid on esitatud MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisadena 2-6 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 7 (R. Kalmuse 04.03.2022 selgitus), istungi helisalvestis 11:08:5411:11:22 ja 11:13:58-11:16:34

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.12 ja 02.01.2023 menetlusdokumendi p 2.4, istungi helisalvestis 13:50:54-13:52:34

Tunnistaja R. Kalmuse selgitus, istungi helisalvestis 11:11:57-11:13:29

8(14)

3-22-77 ümber korraldama selleks, et vabaneda varjatult X. X-ist. Seda ei saa pidada ka eluliselt usutavaks.

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 8 vt ka kaebuse p 35 ja istungi helisalvestis 12:12:52-12:15:36

istungi helisalvestis 12:11:39-12:12:52; 12:12:52-12:14:45

istungi helisalvestis 11:30:50-11:34:21

9(14)

3-22-77 ATS § 90 lg 5 näeb teenistusse jäämise eelisõiguse ette isikule, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Samas ei näe seadus ette konkreetset metoodikat, kuidas tuleks võrdlus läbi viia ja vormistada. Seadusest ei tulene, millist kriteeriumi tuleks pidada määravamaks (nt hariduse ja töökogemuse võrdluses) või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses omandama. Kohtu hinnangul ei saa näiteks teha ATS-i pinnalt järeldust, et ametnikku, kellel on asutuses pikem tööstaaž, tuleks eelistada lühema tööstaažiga ametnikule, kellel on spetsiifiline eriharidus või kogemus. Samuti ei tulene ATS-ist kataloogi, milliseid näitajaid peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt läbitud koolituste võrdlust või ametnike poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tavapärase kaalutlemisega, mille osas on küll seadusandja poolt toodud kriteeriumid, mida tuleb hinnata, kuid ei ole piiratud seda, millist asjaolu loeb asutus konkreetse ametikoha puhul olulisemaks. Ka Riigikohus on selgitanud, et ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-11, p 12). Praegusel juhul saab asuda seisukohale, et need asjaolud, mis esitati võrdlustabelis teise ametniku kohta, olid MTA jaoks kaalukamad, kui kaebaja osas esile toodud asjaolud. Kaebaja on küll loetlenud kohtumenetluses asjaolud, mida tuleks tema hinnangul lugeda eelisteks teise ametniku ees (staaž, jälitustegevuse kogemus, erikoolitused)13. Samas on tunnistaja F. F selgitanud, miks need ei olnud valiku tegemisel olulised ja miks neid seetõttu võrdluses ka ei kajastatud14. Kohtul puudub kogutud teabe pinnalt alus asuda vastupidisele seisukohale, st lugeda kaebaja loetletud asjaoludele suurema tähenduse omistamata jätmine oluliseks kaalutlusveaks. Kohus leiab, et teenistuja valik ei pea olema formalistlik ning põhjendatud on eelistada kandidaati, kellel on parimad eeldused nende tööülesannete täitmiseks, mis seonduvad ametikoha põhieesmärgiga ning millele kulub valdav osa teenistuskoha tööajast. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et praegusel juhul oleks saanud võrdlustabeli koostada ja/või koondamisteate ja teenistusest vabastamise käskkirja selle pinnalt motiveerida süsteemsemalt, põhjalikumalt ja selgemalt. Samas puudub alus asuda seisukohale, et võrdlustabelis toodud andmed (sh paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas) ei saa konkreetse ametikoha puhul olla määravad valiku tegemisel ning mõni oluline või olulisem asjaolu oleks jäänud (kirjalikult) kaalumata. Seega tuleb järeldada, et ATS § 90 lg 5 ja HMS § 56 lg 2 nõudeid on MTA poolt täidetud mahus, mis võimaldab lugeda MTA 08.12.2021 käskkirja õiguspäraseks. Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 24.11.2021 koondamisteate andmine kaebajale, mis eelnes 08.12.2021 teenistusest vabastamise käskkirjale.

istungi helisalvestis 13:28:14-13:31:19 istungi helisalvestis 11:34:21-11:43:40

10(14)

3-22-77 kui koondamisel tuleb valida kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel. Praegusel juhul ei täitnud kaebaja ja UO teisest üksusest koondamisele kuulunud ametnik samu teenistusülesandeid (mida on möönnud ka kaebaja15), samuti ei olnud UOJT vakantse ametikoha teenistusülesanded samad kummagi koondamisele kuulunud ametniku teenistusülesannetega. Sellises olukorras oli kohtu hinnangul MTA pädevuses teha valik, kas ja millises järjekorras pakkuda koondatavatele kõnealust vakantset ametikohta. Samas ei saa pidada nõutavaks vastava valiku põhjendamist koondatavale (koondamisteates või teenistusest vabastamise käskkirjas). UOJT juhataja F. F selgitas kohtuistungil, miks tema hinnangul ei sobinud kaebaja vastavale ametikohale ning miks teine ametnik oli sobiv(am) – teise ametniku eelisteks olid Sisekaitseakadeemias erialase hariduse omandamine, senine töö iseloom MTA-s ning senise juhi antud iseloomustus16. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja F. F-i ütlustes. Seega saab teha järelduse, et vastustaja ei ole toiminud õigusvastaselt, pakkudes UOJT vakantset vanemuurija ametikohta teisele koondamisele kuulunud ametnikule ja mitte kaebajale. Lisaks leiab kaebaja, et talle oleks tulnud pakkuda UO juhtivuurija, vanemuurija ja vaneminspektori; teabeosakonna peaspetsialisti ning tolliosakonna tolliinspektori ametikohti, millised olid seisuga 31.12.2021 MTA-s vakantsed. Vastustaja on selles osas juhtinud tähelepanu, et kõigi nimetatud ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt kaebaja teenistusülesannetest. Lisaks ei vastanud kaebaja kehtestatud hariduse nõuetele ning kaebajal puudus töökogemus sarnasel tööl või erialal, mis oli nõutud eeltoodud ametikohtadel 17. Kohus nõustub MTA-ga, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud vastustaja neid ametikohti kaebajale koondamisel pakkuma. Täiendavalt on kaebaja esile toonud, et seisuga 31.12.2021 oli vakantne haldusosakonna autojuhi ametikoht. Selles osas on vastustaja selgitanud, et autojuhi ametikohta täitnud isik suri ootamatult 13.11.2021 ning kaebaja koondamise ajaks ei olnud veel otsustatud, kas ametikoht täidetakse (konkurssi ei olnud välja kuulutatud)18. Samas oli koondamisteates märgitud, et info saamiseks vakantsete ametikohtade kohta on võimalik pöörduda personaliosakonna poole. Kaebaja selgitas istungil, et uuris korduvalt personaliosakonnast vakantsete ametikohtade kohta ning oli enne MTA teenistusest lahkumist teadlik autojuhi täitmata ametikohast19. Ka F. F selgitas, et vestles kaebajaga vabade ametikohtade teemal, seejuures vakantsest autojuhi ametikohast20. Tunnistaja Y. Y mäletas omakorda, et vakantsetest ametikohtadest oli kaebajaga juttu, kuid olemasolevad kohad kaebajale ei sobinud21. Kokkuvõtvalt saab seega järeldada, et kaebaja oli vakantse autojuhi ametikoha staatusega kursis enne MTA teenistusest lahkumist ning kaebaja kas ei soovinud autojuhi ametikohale asuda või esines mingi muu takistus kaebaja asumiseks sellele kohale. Seejuures ei pea kohtu hinnangul sisustama ATS § 90 lg-t 7 selliselt, et iga ametikohta, mille nõuete lävendi koondatav isik ületab, peab ametiasutus automaatselt koondatavale pakkuma. Kaebaja võis küll täita autojuhi ametikoha eeldused, kuid on vähemalt vaieldav, kas tegemist oleks kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastava ametikohaga, arvestades kaebaja senist ametikohta. Seejuures ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et autojuhi ja jälitusüksuse tehnikaspetsialisti ametikohad (kaebaja eelnev ametikoht) ei ole sarnaste teenistusülesannetega ametikohad. Eelnev ei tohiks küll osutuda ka takistuseks vastavale ametikohale asumiseks, kui teenistuja selleks siiski soovi avaldab, kuid sellises olukorras

istungi helisalvestis 13:21:14-13:21:59 istungi helisalvestis 11:24:54-11:27:42 ja 11:58:16-12:02:48

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.14

istungi helisalvestis 13:53:43-13:54:56

istungi helisalvestis 10:28:10-10:29:28

istungi helisalvestis 12:05:20-12:06:33

istungi helisalvestis 10:37:19-10:39:19

11(14)

3-22-77 peaks ka koondatav ise aktiivsust üles näitama (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 15). Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, et kaebaja polnud teadlik vakantsest autojuhi ametikohast ning ei saanud näidata üles huvi sinna asumiseks. Eeltoodu kontekstis leiab kohus, et autojuhi ametikoha pakkumata jätmine kaebajale enne tema teenistusest vabastamist ei anna alust lugeda koondamist õigusvastaseks.

istungi helisalvestis 11:21:45-11:22:31, 11:53:05-11:58:16, 12:08:47-12:11:39 MTA 02.01.2023 menetlusdokumendi lisa 9

istungi helisalvestis 11:47:59-11:50:25

istungi helisalvestis 10:56:53-10:59:20

istungi helisalvestis 12:07:31-12:08:47

istungi helisalvestis 10:20:53-10:22:52

12(14)

3-22-77 oleks teda kolleegidest eemale hoitud, ei täheldanud kohtule esitatud kirjalike selgituste kohaselt kaebaja kolleegid S. S ja C. C 28. Ka tunnistaja Q. Q ütlustest nähtub, et tema tööalane läbikäimine kaebajaga jätkus pärast kaebaja poolt koondamisteate saamist. Kaebaja tööruum pärast koondamisteate saamist ei muutunud, seega ei ole etteheited tööruumile seostatavad kaebaja koondamisega. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et tööruumi oli paigaldatud kaamera kaebaja varjatud jälgimiseks, millest kaebajat ei teavitatud. Vastustaja (ja tunnistaja F. F) selgitas, et nimetatud tööruumis asuv valvekaamera paigaldati MTA vara kaitseks / turvalisuse tagamiseks juba enne kaebajale koondamisteate andmist 29. MTA esitas kohtule tõendi, et kaamera paigaldamisest oli kaebajat allkirja vastu 26.10.2021 teavitatud30. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, millised tööks vajalikud töövahendid temalt ära võeti (seejuures olukorras kui kaebaja selgituse kohaselt tal pärast koondamisteate saamist tööülesandeid polnud). Kaebaja on möönnud, et töötelefoni ei võetud temalt ära ning MTA on esitanud kohtule tõendi31, mille kohaselt kaebaja arvutikasutaja konto palus tema juht sulgeda alates 31.12.2021. MTA on vastuses kaebusele selgitanud, et töövahendeid hakati kaebajalt ära võtma alates 09.12.2021 ning viimased töövahendid (mobiiltelefon ja sülearvuti) võeti ära 2021. a viimasel nädalal. Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtule, et kaebajat oleks pärast koondamisteate saamist koheldud varasemaga võrreldes negatiivselt või viisil, mis ei ole mõistlikult seostatav tema teenistusest lahkumisega. Teatud muutused võrreldes varasema perioodiga on teenistusest lahkuva ametniku viimasel töökuul paratamatud. Seejuures võis riigisaladusega seonduva teadmisvajaduse kontekstis olla põhjendatud kaebaja kaasamata jätmine teatud tegevustesse (vt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 6 ja § 25 lg 1). Kui kaebaja seejuures tundis, et tal ei ole alates koondamisteate saamisest piisavalt tööülesandeid või töövahendeid ja see teda häiris, oleks olnud mõistlik vastavast murest enda vahetut juhti teavitada. Toimikust ei nähtu, et kaebaja seda teinud oleks. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kaebaja sai kõnealuse perioodi, s.o 24.11.-31.12.2021 eest töötasu.

Eeltoodust tulenevalt jääb X. X-i kaebus tervikuna rahuldamata.

MTA 02.01.2023 menetlusdokumendi lisad 9 ja 10 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.17; istungi helisalvestis 12:06:47-12:07:31

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 19

MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 18

istungi helisalvestis 10:32:00-10:33:39 ja 11:07:37-11:11:22

13(14)

3-22-77 mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.