Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-543
Haldusasi
X kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 11. veebruari 2021. a makseteatise nr 951989 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, esindaja OO
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-543 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. märtsil 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-543 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-543 koostas 11.02.2021 makseteatise nr 951989 perioodi 13.11.2020–10.02.2021 eest summas 129,70 eurot, mis on kaebajale posti teel kätte toimetatud. LKindlS ei kohusta LKF-i toimetama enne makseteatise koostamist isikule kätte meeldetuletust sundkindlustuse tekkimisest, seega ei mõjuta meeldetuletuse mitte kätte saamine automaatse liikluskindlustuse rakendamise õiguspärasust ega makseteatise kehtivust. Meeldetuletus on eelkõige informatiivse iseloomuga. Seejuures oli kaebajat tekkivast automaatsest liikluskindlustusest teavitatud, sest kaebaja oli selle ise suunanud enda juhitavale äriühingule OÜ Q.
3-21-543 aadress XXX on seostatav OÜ-ga Q, mille juhatuse liikmeks on X. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei ole meeldetuletust kätte saanud. Juriidilise isiku ja füüsilise isiku eristamine ei ole praegusel juhul asjakohane, sest kaebaja on ise avaldanud enda kui füüsilise isiku kontaktandmetena OÜ Q äriregistri järgse e-posti aadressi. Kuna makseteatist ei õnnestunud kaebajale e-postiga kätte toimetada, siis toimetati see temale kätte tähtsaadetisena. Automaatne liikluskindlustus kestab, kuni sõlmitakse liikluskindlustusleping või kustutatakse sõiduk liiklusregistrist. Kuna esimest makseteatist ei suudetud kaebajale kätte toimetada ja samas jätkus automaatne liikluskindlustus ka pärast selle makseteatise koostamist, siis oli vastustaja LKindlS § 65 lg 3 järgi kohustatud koostama teise 90-päevase makseteatise. Kindlustusmakse määrad on LKindlS § 63 alusel sätestatud rahandusministri määrusega ning makseteatise summa ei sisalda intressi ega viiviseid. Asjaolu, et kaebaja ei ole kättesaadav, ei vabasta teda seadusest tulenevatest kohustustest. LKF on kohustatud väljastama makseteatised vastavalt seadusele ja tal pole õigust nimetatud nõudest loobuda. Automaatse liikluskindlustuse makse tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte. Tegemist ei ole teenuse eest arve väljastamisega, vaid makseteatis on seaduse alusel koostatud haldusakt. Kui sõidukit teatud ajavahemikel ei kasutata ja seda ei soovita kindlustada, tuleb see automaatse liikluskindlustuse vältimiseks registrist kustutada. Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mida vastustaja või halduskohus oleks ebaõigesti kohaldanud, ega asjaolule, mis oleks valesti või ebapiisavalt tuvastatud. Inimlikkuse küsimuse kõrvale jätmine ei anna alust halduskohtu otsust tühistada, sest õigusemõistmisel tuleb lähtuda seadusest.
3-21-543 isikule põhjustatud kahju hüvitamine. LKindlS § 6 lg 1 järgi puudub kindlustuskohustus lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi, ning eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust (viimati märgitu tuleneb ka LKindlS § 60 lg 2 p-st 2). Kuigi kõnealuse 12-kuulise ajavahemiku vältel kindlustuskohustus puudub, on kolmandatele isikutele põhjustatud kahju hüvitamine tagatud seeläbi, et LKindlS § 36 lg 2 järgi peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja hüvitama kahju, mis on tekitatud 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Sel juhul tekib kindlustusandjal LKindlS § 55 alusel tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. LKindlS § 6 lg-s 1 sätestatud erand kehtestatigi esmajoones nende isikute huvides, kes soovivad oma sõidukeid kasutada üksnes hooajaliselt (vt Riigikogu XII koosseisu 423 SE seletuskiri, lk 15–17). Seevastu liiklusregistris registreeritud sõidukile rohkem kui 12 kuu jooksul liikluskindlustuslepingu sõlmimata jätmist ei saa enam põhjendada hooajalise kasutusega, vaid see viitab pigem sõiduki kasutamisele ilma kindlustuskaitseta, mis on LKindlS § 3 lg 2 järgi keelatud. Tagamaks ka selliste sõidukitega põhjustatud liikluskahjude hüvitamine, ongi nähtud ette automaatne liikluskindlustus (LKindlS § 60 lg 1). Sundkindlustuse puhul ei ole tegemist teenuse osutamisega, vaid avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mille eesmärk on riskide hajutamine (nt L. Lehis, K. Lind. Põhiseaduse § 113 kommentaarid, p 12 – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu 2020, lk 817).
3-21-543 e-posti aadress on täielikult kaebaja kontrolli all. Seejuures nähtub kaebusele lisatud riigiportaali kuvatõmmiselt, et ka OÜ Q @eesti.ee aadressid on suunatud edasi e-posti aadressile XXX. Etteheited füüsilise isiku ja juriidilise isiku lubamatust samastamisest ei ole asjakohased, sest kaebaja on riigiportaalis e-kirjade suunamise ise aktiveerinud ja määranud ka e-posti aadressi, kuhu kirjad suunatakse. Võttes arvesse eesti.ee ametliku postkasti teenuse kasutustingimusi (vt nt p-d 2.1–2.3: eesti.ee ametliku postkasti teenust saab kasutama hakata, kui kasutaja suunab oma @eesti.ee aadressi igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile; @eesti.ee aadressi suunamisega annab teenuse kasutaja nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks; teenusest on kasutajal võimalik igal ajal loobuda @eesti.ee e-posti aadressi suunamise lõpetamisega), ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et tema ei ole määranud aadressi, kuhu @eesti.ee aadressile saadetud kirjad edasi suunatakse, samuti pidi kaebaja mõistma teenuse aktiveerimise tähendust. Seega ei ole oluline, et kaebaja on mitmetes infosüsteemides (sh liiklusregistris) märkinud enda e-posti aadressiks YYY, mida ta on kasutanud mh praeguses kohtumenetluses ning mis on ka OÜ Q äriregistri järgseks e-posti aadressiks. Eesti.ee ametliku postkasti teenuse aktiveerimisega võttis kaebaja endale ühtlasi kohustuse igapäevaselt jälgida e-posti aadressi, millele ta on kirjad edasi suunanud (vt ka haldusmenetluse seaduse § 27 lg 1 ja lg 2 p 1; samuti Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri, lk 6–7).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.