Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-20-573 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. veebruari 2019. a käskkirja nr 1.9-2.5/66p ja 10. detsembri 2019. a käskkirja nr 1.9-2.5/502p õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja X, esindaja advokaat Aldo Vassar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad MM ja LS
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 25. veebruaril 2019 PPA-le järgmise sisuga avalduse: „Palun mind üle viia Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohale 0.75 koormusega, tööaeg E–R 30h nädalas, 6h päevas, alates 01.03.2019 teenistustähtajaga kuni 31.12.2019.“
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) viis 25. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 1.9-2.5/66p X üle Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohale määratud ajaks kuni 31. detsember 2019 ning vabastas X sama talituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohalt (resolutsiooni p 1). PPA kehtestas X-le osalise tööaja (75% koormus) (resolutsiooni p 2).
3.PPA vabastas 10. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 1.9-2.5/502p X Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohalt teenistustähtaja möödumise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 88 lg 1 alusel ning teenistussuhte viimaseks päevaks määrati 31. detsember 2019 (resolutsiooni p 1).
4.X esitas 30. detsembril 2019 avalduse PPA 25. veebruari 2019. a käskkirja tagasipööramiseks ja enne 25. veebruarit 2019 kehtinud töölepingu ennistamiseks. X märkis, et soovib jätkata töötamist 0,75 koormusega või täiskoormusega. Teeninduse saalis oli probleeme õhukvaliteediga. Avaldajal tuvastati puue ja osaline töövõime. Raviarst soovitas avaldajale osalist tööaega. 25. veebruari 2019. a avalduse kirjutamisel mõistis avaldaja nii, et pärast 31. detsembrit 2019. a saab ta jätkata endisel põhikohal. Teeninduse juht leidis seeläbi võimaluse vabaneda avaldajast.
X esitas 29. jaanuaril 2020 vaide PPA 10. detsembri 2019. a käskkirja peale.
6.PPA jättis 21. veebruari 2020. a vaideotsusega nr 1.9-9/156-2 X vaide rahuldamata. PPA märkis, et töötervishoiuarst tegi 19. detsembril 2018 ettepaneku rakendada X-le osalist tööaega. Kuna 2019. a-l oli Põhja prefektuuri Lääne-Harju teenindustalituse töökoormus väga suur, ei olnud võimalik pakkuda osalise tööajaga töötamist tähtajatul ametikohal. PPA-l oli võimalik viia vaide esitaja üle töömahu ajutise suurenemise tõttu loodud tähtajalisele ametikohale. Vaide esitaja viidi tähtajalisele ametikohale üle vaide esitaja avalduse alusel ning ta oli teadlik, et tegu on tähtajalise ametikohaga. PPA pole vaide esitajale lubanud, et ta saab tähtaja möödumisel naasta oma senisele ametikohale. Vaide esitaja endisele ametikohale oli nimetatud uus teenistuja. Üleviimine tähtajalisele ametikohale toimus ATS § 23 lg 2 p 2 ja § 98 lg 1 p 4 alusel. Kui 2019. a lõpus selgus, et töökoormus Põhja prefektuuri teenindustalituses langeb, vabastati kõik tähtajalistel ametikohtadel olevad ametnikud 31. detsembril 2019 teenistusest.
7.X esitas 27. märtsil 2020 kaebuse, milles nõudis 25. veebruari 2019. a ja 10. detsembri 2019. a käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist ning PPA-lt hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid vähemalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja tugines 25. veebruari 2019. a käskkirjas valele õiguslikule alusele, s.o ATS § 98 lg 1 p-le 4, mis reguleerib tähtajatult teisele ametikohale üleviimist. Tähtajaline üleviimine on sätestatud ATS §-s 33. Viidatud käskkiri on põhjendamata. Kaebajal oli ATS § 33 alusel õigus eeldada, et tähtaja möödumisel pakutakse kaebajale endistel tingimustel tööd. Kaebajat ei viidud teisele ametikohale, vaid ta jätkas samal ametikohal töötamist, kuid tegi seda osalise tööajaga, parandamaks oma tervist. PPA ei pakkunud 25. veebruari 2019. a käskkirja andmisel kaebajale muid ametikohti ega esitanud kaalutlusi, millest vastustaja lähtus. Kaebajale loodi 2(9)
3-20-573 ettekujutus, et tööandja üritab leida kaebajale sobivad töötingimused selleks, et täita rehabilitatsiooniplaani, ning kaebajal tekib hiljem võimalus naasta endisele ametikohale. Kuna kaebajale muid variante ei pakutud, oli kaebaja sunnitud PPA pakkumusega nõustuma. Kaebaja ei teadnud, et ta kaotab pärast tähtaja möödumist oma töö. PPA-l oli võimalik pakkuda kaebajale tähtajatuid töökohti; 2) 10. detsembri 2019. a käskkiri on õigusvastane, kuna see on antud õigusvastase 25. veebruari 2019. a käskkirja alusel. Vastustaja üritas saavutada lubamatuid eesmärke. Kaebaja endisele ametikohale määrati uus inimene täistööajaga, kuigi teda oleks olnud võimalik määrata töötama osalise tööajaga senikauaks, kuni kaebaja on osalisel töökoormusel ja saab oma tervise korda; 3) kaebaja nõuab hüvitist ATS § 105 lg 1 alusel. Kaebaja oli teenistuses 27 aastat. Hüvitis peaks kompenseerima saamata jäänud tulu. Palk oleks võimaldanud üleval pidada kolme last. Kuna kaebajal on puue, siis võib uue töö leidmine olla raskendatud.
8.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja teadis, et tegemist on tähtajalise ametikohaga. Käskkirja andmise aluseks oli kaebaja avaldus. Kaebaja väide, et ta ei teadnud nimetatud asjaolu, on eksitav. Kaebaja tahe 2019. a veebruaris oli töötada osalise töökoormusega ning pärast 31. detsembrit 2019 on ta soovinud oma tahet muuta; 2) vastustaja rakendas ametniku ühelt ametikohalt teisele üleviimise regulatsiooni ametikohalt vabastamisega vastavalt ATS §-le 98; 3) PPA-l ei olnud võimalik pakkuda kaebajale osalise töökoormusega tähtajatut ametikohta; 4) käskkiri on põhjendatud ja selles on viidatud kaebaja avaldusele; 5) viited ATS §-le 33 pole asjakohased, sest nimetatud sätted kohalduvad, kui ametniku üleviimise eesmärgiks on suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Seega ei saanud kaebajal ATS §-st 33 tekkida põhjendatud eeldust, et tähtaja möödumisel pakutakse talle endiseid tingimusi; 6) kaebaja väide, et PPA ei tegelenud kaebaja probleemiga piisavalt kiiresti, ei vasta tõele. Kaebaja oli ajavahemikul 25. september 2018 – 25. veebruar 2019 erinevatel põhjustel töölt eemal 77 tööpäeva; 7) kaebaja oli nõus tähtajalise ametikohal töötama. Need ametikohad olid loodud kuni 31. detsembrini 2019. Tegemist oli ajutise projektiga. PPA-l ei olnud võimalik kaebajale teisi ameti- ja töökohti pakkuda. Kaebaja pole tõendanud, et PPA-l oli võimalus pakkuda teist ametivõi töökohta; 8) eksitav on kaebaja väide, et kui kaebaja poleks olnud nõus töötama osalise koormusega, oleks ta koondatud (ATS § 90). Kaebaja ise kinnitab, et kaebaja varasemale ametikohale määrati uus inimene.
9.Tallinna Halduskohus jättis 13. aprilli 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA viis 25. veebruari 2019. a käskkirja alusel kaebaja üle tähtajalisele ametikohale ATS § 23 lg 2 p 2 ja § 98 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja kinnitas kohtule, et viide ATS § 23 lg 2 p-le 2 jäi ekslikult käskkirjast välja; 2) kaebaja vabastati ATS § 88 lg 1 alusel teenistusest, kuna teenistustähtaeg möödus. Vastustaja kinnitas, et tähtajatut ametikohta polnud võimalik kaebajale pakkuda. Kaebaja pole vastupidist tõendanud; 3) kaebaja viidi tähtajalisele ametikohale üle tema nõusolekul. Kaebaja oli teadlik, et töötamise periood on 1. märts – 31. detsember 2019. 25. veebruari 2019. a käskkirjaga vabastati kaebaja endiselt ametikohalt ning selles pole mainitud võimalust jätkata endisel ametikohal pärast
31.detsembrit 2019;
3(9)
3-20-573 4) kaebaja esitas avalduse üleviimise tagasipööramiseks alles tähtajalise teenistuse eelviimasel päeval. Sellele vastas PPA, et vakantseid ametikohti pole; 5) PPA esindajad kinnitasid kohtuistungil, et kaebajast ei soovitud vabaneda; 6) kaebaja ja personalitöötaja arutasid kaebaja üleviimise avalduse esitamise võimalusi. Kuigi avalduse koostas PPA, siis tegi ta seda selleks, et tulla kaebajale vastu. Kaebajal oli võimalus seda vajadusel muuta. Kaebaja allkirjastas avalduse ja toimetas selle vastustajale; 7) PPA pole kaebajal loonud ebaõiget ettekujutust, et kaebaja saab parandada oma tervist ja naasta endisele ametikohale. Kaebajale selgitati, et tegemist on tähtajalise ametikohaga. Kaebajale pakuti tähtajalisele ametikohale üleviimist jaanuaris 2019, millele kaebaja vastas: „Tore, millal on viimane päev avaldus teile saata? Tähtajaline leping on vähem kui aastaks nagu aru sain.“ Kaebaja endine vahetu juht selgitas kohtuistungil, et ta vestles kaebajaga ning selgitas talle, et pakutav ametikoht on osalise koormusega ja tähtajaline, mis tähendab, et tähtaja saabudes on teenistussuhe lõppenud. Kohtuistungil kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Kohtuistungil märgitut kinnitas endine juht ka 18. novembri 2021. a kirjas: „Selgitan kohtule nii nagu ma seda ka 31.03.2021 istungil tegin. Sellel päeval, kui X-ga vestlesime osalisest töökoormusest kohtusime juhuslikult kõigepealt teenindussaalis olevate ametnike kappide juures ja ta teatas, et sai arstilt tõendi, kus on märgitud, et ta peab töötama osalise koormusega. Kutsusin ta oma kabinetti ja vestlesime seal. X istus vestluse ajal kabinetis asuva samba kõrval toolil ja mina oma laua taga. Nii saime vestluse läbi viia olles kõrvuti. X-l oli seljas sellel päeval vormi kampsun ja seelik. Ta rääkis vestluse ajal lisaks veel arstidest ja nende vahet käimisest, kurtis oma tervise pärast. Kuna sellel ajal olid teeninduses tähtajalised kohad, kus sai pakkuda ka osalist koormust, siis selgitasin X-le, et saame seda kohta talle pakkuda osalise koormusega, mis tähendab, et kui sellel kohal tähtaeg lõppeb võib juhtuda, et meil ei ole talle pärast enam põhikohta pakkuda. Lisasin sinna juurde, et kui peaks selleks ajaks midagi muutuma, kas tema tervislik seisund paraneb või keegi töölt lahkub, siis võib juhtuda, et sellisel juhul saab ta tööle edasi jääda. Palusin X-lt arstitõendit, mille ta ka andis mulle, et saaksin selle skaneerida ja edastada personalitöötajale. Meie vestluse ajal selgitasin, et suhtlen personalitöötajaga ka ja ootame juhiseid, kuidas edasi toimida vastavalt sellele mida X siis otsustab. Palusin tal mõelda selle üle. X ütles enne minu juurest lahkumist, et ta mõtleb selle peale. Sellel päeval me sel teemal rohkem omavahel ei rääkinud. Kuna tegemist oli töötaja tervist puudutava infoga, siis teeninduses jagasin seda ainult oma otsese juhiga. [---] Kõiki tähtajalistel ametikohtadel olevaid töötajaid teavitati töösuhte lõppemisest varakult. X ei tundnud mingit huvi selle kohta, mis temast edasi saab kui tähtaeg läbi saab, nii saimegi aru, et ta on rahul, et see läbi saab. Kui oli käes viimane tööpäev, siis ta teatas, et ta nii seda asja ei jäta. Arusaamatuks jääb tema eeldus, et ta saab tööd edasi teha täiskoormusega kuigi ta ei olnud tingimustega rahul, tahtis käia teraapias ja tervislik seisund ei muutunud paremaks osalise koormusega töötades. Vastupidi, X viibis ka siis suurema osa ajast haiguslehtedel. Seepärast oligi loogiline, et ta soovib osalist koormust ja tähtaja lõppedes saab töösuhe läbi, sest ei jaksa enam tööl käia. Tema üleviimise käskkiri vormistati tema enda avalduse alusel ja seal polnud kirjas, et ta saab jätkata endisel kohal. Kirjas on, et nimetatakse ametisse kindlaks tähtajaks. Segaseks jääb, miks me oleksime pidanud teda hoiatama. Olime selgitanud nii suuliselt kui kirjalikult, et see on tähtaegne koht ja kui tähtaeg läbi saab on töösuhe lõppenud. Kohtumenetluses on X oma seisukohti muutnud. 31.03.2021 kohtuistungil rääkisin kohtule ka meie toonasest vestlusest X-ga ja selle sisust. Istungil ta sellele vastu ei vaielnud. Seepärast on arusaamatu, miks ta nüüd seda teeb.“; 8) kaebajat ei sunnitud allkirjastama esitatud pakkumust. Tal oli võimalus valida, kas jätkab endisel ametikohal või proovib uut ametikohta väiksema töökoormusega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et vastustajal oli vahetult enne 1. märtsi 2019 teisi vabu ja kaebajale (tema tervislikku seisundit, haridust jne arvestades) sobivaid ametikohti pakkuda; 9) kuna PPA lõi töökoormuse tõttu ajutised ametikohad, siis oli PPA-l võimalik pakkuda kaebajale vaidlusalust ametikohta;
4(9)
3-20-573 10) kaebajal oli piisavalt aega teenistusest vabastamise asjaolude väljaselgitamiseks ja tööandjaga läbirääkimiste pidamiseks, et vältida teenistusest vabastamist enne teenistussuhte lõppemise tähtpäeva saabumist. Kaebaja esitas avalduse PPA-le alles 30. detsembril 2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ATS § 23 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab, et kaebajaga oleks eelnevalt lõpetatud teenistussuhe. Välja pole makstud põhipuhkuse hüvitist ja tema puhkuse arvestus jätkus. Kaebajale ei kohaldatud katseaega. Seega ei saanud kaebajat ATS § 23 lg 2 p 2 alusel teisele teenistuskohale üle viia; 2) PPA ja kaebaja tahteks oli leida kaebajale ajutine lahendus. Talle võimaldati lisaks teenistusülesannete täitmisele tegelda tervise parandamisega. Tegemist oli kaebaja ajutise üleviimisega ATS § 33 lg 1 mõttes. Kaebaja avaldus oli käsitatav nõusolekuna ATS § 33 lg 3 p 1 mõttes; 3) üleviimine ei saanud toimuda ATS § 98 lg 1 p 4 mõttes, kuna see reguleerib tähtajatut üleviimist; 4) kui kaebaja nimetati teenistusse ATS § 23 lg 2 p 2 alusel, puuduvad käskkirjas põhjendused; 5) halduskohtu otsus on üllatuslik. Halduskohus märkis 18. augusti 2021. a määruses, et pidas üleviimise õiguslikuks aluseks ATS §-i 33; 6) oluline pole see, kas kaebaja avaldas eraldi soovi jätkata teenistussuhet pärast tähtajalise üleviimise lõppemist; 7) halduskohus jättis hindamata kaebaja väite ATS § 33 lg 6 kohaldamise kohta; 8) teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja üleviimise õiguslikuks aluseks ei olnud ATS § 23 lg 2 p 2 ja § 98. Mõlemad käskkirjad lähtusid soovist rakendada koondamisele alternatiivseid meetmeid; 9) kaebajale tuleb maksta ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist. Arvestada tuleb, et kaebaja staaž oli 27 aastat. Kaebaja jäi ilma ATS § 102 lg-s 1 sätestatud koondamishüvitisest. Kaebajale jäeti mulje, et ta saab naasta endisele ametikohale. Kaebajal on puue ja ta kasvatab kolme last.
11.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik ja PPA jääb varem märgitu juurde; 2) 25. veebruari 2019. a käskkirja aluseks oli kaebaja enda avaldus. Vastustaja nõustus sellega, kuna avalduse aluseks oli arsti ettepanek ning kaebaja ei suutnud pikka aega tööl käia; 3) kaebaja vabastati teenistusest enda avalduse alusel. Põhjendus, et ta arvas, et saab jätkata endisel ametikohal, on hiljem otsitud. Kaebaja ei suutnud tööd teha ka osalise koormusega, vaid ta viibis suurema osa ajast haiguslehel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja nõuab ATS § 105 lg 1 alusel vastustajalt hüvitist selle eest, et ta vabastati õigusvastaselt teenistusest.
13.Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (ATS § 105 lg 1). 5(9)
3-20-573
14.ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav lihtsustatud kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.Kaebajal on seega õigus nõuda ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitist, kui tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Pärast teenistussuhte õigusvastasuse kindlaks tegemist saaks analüüsida, kas kaebajale tuleks maksta kolme kuu või sellest suuremat hüvitist.
16.Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest ATS § 88 lg 1 alusel põhjusel, et kaebaja teenistustähtaeg möödus 31. detsembril 2019. ATS § 88 lg 1 sätestab, et ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks, vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu.
17.Vaidluse all on esmalt küsimus, kas kaebaja oli alates 1. märtsist 2019 teenistuses tähtajalisel ametikohal või oli ta ATS § 33 lg 1 mõttes viidud tähtajaliselt üle ühelt ametikohalt teisele ning seetõttu oli ta jätkuvalt teenistuses tähtajatult. Kui tegemist oli ATS § 33 lg-s 1 sätestatud juhtumiga, siis ei saanud kaebajat õiguspäraselt ATS 88 lg 1 alusel teenistusest pärast
31.detsembrit 2019 vabastada.
17.1.ATS § 33 lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale, muu hulgas ühe ametiasutuse sees olevale ametikohale, eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. ATS § 33 lg 5 kohaselt peatub ametniku tähtajalisel üleviimisel ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
17.2.Ametniku üleviimist reguleerivad nii ATS § 33 kui ka ATS § 98. Esimesel juhtumil on tegemist tähtajalise üleviimisega ning sellisel üleviimisel puudub ametniku jaoks pöördumatu tagajärg ja ta saab naasta ametikohale, millelt ta üle viidi. Seevastu ATS § 98 alusel ametniku üleviimisel on tegemist olukorraga, kus ametnik viiakse lõplikult ehk tähtajatult ühelt ametikohalt teisele ametikohale üle, mille õiguslikuks tagajärjeks on see, et ta ei saa pärast üleviimist enam naasta ametikohale, millelt ta üle viidi (vt ka käesolev otsus, p 19). Ühelt ametikohalt teisele ametikohale üleviimist ei reguleeri ATS § 23 lg 2 p 2.
17.3.Vastustaja märkis 25. veebruari 2019. a käskkirja p-s 1 järgmist: „Viin üle ja nimetan X [---] Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohale [---] määratud ajaks kuni 31.12.2019, vabastades ta sama talituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohalt.“ Käskkirja p-ga 2 kehtestati kaebajale osaline tööaeg (0,75).
17.4.Vastustaja 25. veebruari 2019. a käskkirja p-st 1 nähtub seega, et kaebaja viidi ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale ning ta vabastati varasemalt ametikohalt. Vastustaja pole
25.veebruari 2019. a käskkirja andmisel viidanud ATS §-le 33, vaid ATS § 98 lg 1 p-le 4. Kui ATS § 98 lg 1 p 4 alusel viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, vabastatakse ametnik seniselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelnes teisele ametikohale asumiseks määratud päevale (ATS § 98 lg 9). ATS § 98 näeb ette, et selle sätte alusel ametniku üleviimise korral tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei 6(9)
3-20-573 maksta ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses (ATS § 98 lg 8). Vastustaja tegevus võimaldab järeldada, et kaebaja viidi kaebaja enda avalduse alusel tähtajatult ametikohtalt üle tähtajalisele ametikohale ATS § 98 lg 1 p 4 alusel ning seetõttu ta vabastati eelmiselt ametikohalt, kuid tema teenistussuhe sellega säilis ning puhkuse eest hüvitist ei makstud ja puhkuse arvestus jätkus.
17.5.Kuigi 25. veebruari 2019. a käskkirja p-s 1 kasutatud fraas „Viin üle“ võib viidata sellele, et tegemist võis olla üleviimisega ka ATS § 33 lg 1 mõttes, välistab ATS § 33 lg-s 1 sätestatud üleviimise asjaolu, et sama resolutsiooni punkti viimase lauseosaga vabastati kaebaja sama talituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti tähtajatult ametikohalt. Tähtajalise üleviimise korral (s.o ATS § 33 kohaldamisel) ametnikku üleviidavalt ametikohalt ei vabastata, vaid tema teenistussuhe selle ametikoha raames peatatakse. Vastustaja 25. veebruari 2019. a käskkirjas puudub viide selle kohta, et kaebaja teenistussuhe ametikohal, millelt ta üle viidi, oleks peatatud. Küll aga sisaldab käskkirja p 1 sõnaselget märget eelmisest ametist vabastamise kohta.
17.6.Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus PPA oleks kaebaja viinud ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale ATS § 33 lg 1 alusel selliselt, et kaebaja esialgne ametikoht oleks säilinud ja tema teenistussuhe selle ametikoha raames oleks peatatud. Tegemist oli kaebaja üleviimisega ATS § 98 mõttes.
18.Teiseks on vaidluse all küsimus, kas 25. veebruari 2019. a käskkiri, millega kaebaja vabastati Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohalt ning millega kaebaja viidi üle ja nimetati sama talituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohale määratud ajaks kuni 31. detsember 2019, oli kooskõlas ATS §-ga 98.
19.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et 25. veebruari 2019. a käskkirjas on õigesti tuginetud ATS § 98 lg 1 p-le 4. Viidatud norm reguleerib seda olukorda, kus tegemist on ametniku tähtajatu, mitte aga tähtajalise (s.o ATS §-s 33 sätestatud) üleviimisega. Ametniku tähtajatu üleviimine tähendab, et tegemist on ametniku jaoks pöördumatu tagajärjega, mille tulemusena isiku ametikoht muutub jäädavalt ja tal puudub õigus nõuda enda tagasinimetamist varasemale ametikohale, erinevalt ATS §-s 33 sätestatud tähtajalisest üleviimisest (selle kohta vt ka nt Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Seisuga 3. mai 2013. Koostaja K. Lang jt. Justiitsministeerium, 2013, lk 288). ATS § 98 ei nõua, et ametnikku peab saama üle viia üksnes tähtajatule ametikohale. Viidatud normi alusel on õigus viia ametnik tema nõusolekul üle nii tähtajalisele kui ka tähtajatule ametikohale. ATS § 98 mõtteks pole keelata ametniku üleviimist tähtajalisele ametikohale ega võimaldada teenistussuhet lõpetamata ühte ametikohta vahetada teise ametikoha vastu.
20.Vastustaja tõi välja, et PPA Lääne-Harju politseijaoskonda loodi sertifikaatide projekti tõttu teenindustalitusele 15 vanemspetsialisti ja 2 spetsialisti ametikohta, millest 8 ametikohta eraldati Tammsaare teenindusele. Nimetatud ametikohad olid kõik ajutised ja tähtajaga kuni 31. detsember 2019. Tähtaja saabudes vabastati kõik nimetatud ametikohtadel olevad ametnikud. Vastustaja lisab, et kuna tegemist oli ajutiste ametikohtadega, siis oli ametnikul võimalik tähtajalisel kohal töötada ka väiksema töökoormusega. Tegemist oli tähtajaliste ametikohtadega ATS § 23 lg 2 p 2 mõttes. Nimetatud kohta PPA kaebajale pakkuski.
21.Praegusel juhul on tähtajatu üleviimine toiminud kaebaja enda 25. veebruari 2019. a avalduse alusel (vt käesolev otsus, p 1). Nimetatud asjaolu oli 25. veebruari 2019. a käskkirja andmise faktiliseks aluseks. 7(9)
3-20-573
21.1.PPA ja kaebaja e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja otsis võimalusi töötada osalise tööajaga (dtl 88). PPA esindaja vastas, et väiksema koormusega on võimalik töötada tähtajalisel ametikohal ning seda alates 1. märtsist 2019 (dtl 87–88). PPA viidatud vastusest järeldus, et tähtajatul ametikohal pole kaebajal võimalik osalise koormusega töötada. Kas selline järeldus oli õiguspärane või mitte, see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja nõustus vastustaja pakutud lahendusega ning ta sai aru, kui kauaks tähtajaline ametikoht on loodud, vastasel korral poleks ta märkinud e-kirjas järgmist: „Tore, millal on viimane päev avaldus teile saata? Tähtajaline leping on vähem kui aastaks nagu aru sain.“ (dtl 87). Pärast kirjavahetust esitas kaebaja avalduse tähtajalisele ametikohale üleviimiseks.
21.2.Toimikus olevad dokumendid ei võimalda järeldada, et PPA oleks kaebajat avalduse esitamisel eksitanud või loonud ebaõige ettekujutuse sellest, et ta saab pärast 31. detsembrit 2019 naasta ametikohale, millelt ta viidi üle. E-kirjavahetusest ja kaebaja esitatud avaldusest nähtub üheselt, et osalise koormusega saab töötada tähtajalisel ametikohal. PPA ja kaebaja ei arutanud e-kirjavahetuses võimaluse üle, et pärast 31. detsembrit 2019 naaseb kaebaja ametikohale, millelt ta üle viidi. Kohtuistungil antud vastuses kohtu küsimusele ei kinnitanud kaebaja seda, et enne avalduse esitamist oleks talle lubatud, et pärast tähtaja möödumist saab ta naasta ametikohale, millelt ta üle viidi (helisalvestis: 12.55.51–12.59). Vastustaja esindaja kinnitas, et selgitas kaebajale tulevast tekkivat olukorda ja selle tagajärgi, misjärel kaebaja võttis mõtlemisaega, kuna võib juhtuda, et PPA-l ei pruugi olla anda kaebajale pärast
31.detsembrit 2019 teist ametikohta ja ta peab teenistusest lahkuma. Kaebaja ei lükanud PPA esindaja selgitusi ümber, vaid märkis, et tal ei olnud muud võimalust (12.59.42–13.04). Nimetatu lubab järeldada, et kaebaja pidi pakutud lahenduse võimalikest tagajärgedest aru saama. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et usutav pole, et kaebaja ei saanud aru, et ametikoht, millelt ta vabastati, ei saa jääda täitmata nii pikaks ajaks (s.o üle 9 kuu), arvestades PPA-s suurenenud töökoormust, millest oli tingitud ajutiste ametikohtade loomine. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebajal oli võimalus PPA pakutud lahenduse üle järele mõelda, sh vajadusel tingimusi muuta või neid täpsustada.
21.3.Juhul, kui kaebaja ei saanud varem aru, et pärast üleviimist pole ta PPA teenistuses enam tähtajatul ametikohal ja ta ei saa naasta ametikohale, millelt ta üle viidi, siis pidi ta seda mõistma hiljemalt 25. veebruari 2019. a käskkirjaga tutvudes. Vastustaja 25. veebruari 2019. a käskkirja p-s 1 on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on tähtajalise ametikohaga ning et ta vabastati ametikohalt, millelt ta üle viidi. Usutav on, et kui kaebaja 25. veebruari 2019. a avalduses kajastatu ei väljendanud kaebaja tahet õigesti, siis oleks kaebaja astunud samme tekkinud olukorra muutmiseks tunduvalt varem kui 30. detsembril 2019, millal kaebaja pöördus avaldusega PPA poole 25. veebruari 2019. a käskkirja tagasipööramiseks. Selleks hetkeks (s.o
30.detsembriks 2019) oli kaebaja 10. detsembri 2019. a käskkirja alusel teenistusest ka vabastatud. Kui 25. veebruaril 2019 oli kaebaja oma tegelikku tahet valesti väljendanud, siis oli talle tagatud võimalus 25. veebruari 2019. a käskkirja vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja tugines tahte valesti sisustamise väitele alles 30. detsembril 2019. Veenvaks saab pidada seda, et kaebaja oli juba 25. veebruaril 2019 teadlik, et kui ta sellesisulise avalduse esitab, siis võib tema teenistussuhe pärast 31. detsembrit 2019 PPA-s lõppeda. Kaebaja enda mõjusfääri kuulus nende riskide hindamine, millest sõltus see, kas ta on PPA pakutud lahendusega nõus või mitte. Samuti kuulus kaebaja mõjusfääri 25. veebruari 2019. a käskkirja vaidlustamine, kui see kajastas kaebaja tahet valesti.
22.Kuna kaebaja teenistustähtaeg PPA-s möödus 31. detsembril 2019, vabastas PPA kaebaja teenistusest õiguspäraselt ATS § 88 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda hüvitist ATS § 105 lg 1 alusel. 8(9)
3-20-573
23.Halduskohtu otsus ei olnud menetlusosalistele üllatuslik. Menetlusosalistele oli teada, et kohus kontrollib, kas vastustaja on õigesti 25. veebruari 2019. a käskkirja andmisel tuginenud ATS § 98 lg 1 p-le 4, kuna sellel alusel anti vaidlusalune käskkiri. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tegemist oli ATS § 33 olukorraga.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
25.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.