Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Menetlusabi andmisest keeldumise osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2023 kaebuse, milles ei nõustunud Tallinna Vangla 06.04.2023 vastusega nr 5-37/23/13-2. Selle vastusega jättis Tallinna Vangla rahuldamata kaebaja 08.02.2023 taotluse nr 5-37/23/13-1 hüvitada kahju 25 900 eurot seoses avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise ja Tallinna Vangla 09.01.2023 vastusega nr 5-8/22/25023-2. Tallinna Vangla vastas viimati nimetatud vastusega kaebaja 14.12.2022 pöördumisele seoses avavanglasse paigutamisega. Kaebaja märkis kaebuses, et kahju hüvitamisest keeldumine on õigusvastane ja loob eelduse, et teda hoitakse inimväärikust alandavates tingimustes.
2.Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2023 määrusega asja juurde haldusasja nr 3-23-65 toimiku, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
3-23-797 Kaebajal tuli halduskohtu juhiste alusel selgitada, millist nõuet ta soovib esitada, kuidas talle kahju tekitati ja mida on vangla valesti teinud.
3.Kaebaja märkis kirjalikus vastuses, et taotleb kahju hüvitamist. Ta jäeti 09.01.–10.04.2023 ilma avavanglas viibimise võimalusest, kuigi Justiitsministeerium muutis avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi. Kinnises vanglas teda alandati, tekitati füüsilist ja psüühilist valu ja kannatusi ning diskrimineeriti. Samuti alandati tema inimväärikust. Sel põhjusel kaebas kaebaja une puudumist ja muid terviseprobleeme. Kaebaja palus tõlkida kohtumäärused ja menetlust lõpetav lahend vene keelde.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 02.05.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse halduskohtu lahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Vangla selgitas kaebajale 09.01.2023 vastuses, et ta ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele. Tallinna Ringkonnakohus oli 08.03.2023 määruses nr 3-23-65 seisukohal, et vangla käsitas kaebaja 14.12.2022 taotlust õigesti selgitustaotlusena, mitte taotlusena haldusmenetluse algatamiseks. Kohus ei kontrolli selgitustaotlusele vastamisel vastuse õigsust. Haldusorganil on õigus otsustada, kuidas selgitustaotlusele vastata. Kuna kaebajale on vastatud, puudub vangla õigusvastane tegevus, millega kaebajale saanuks kahju tekitada. Kaebaja õiguste riive on seega väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui kaebaja 14.12.2022 avaldus on taotlus avavanglasse ümberpaigutamiseks, sõltub riive intensiivsus sellest, kas seda taotlust on võimalik üldse rahuldada. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et ta saaks kanda vangistust talle sobival viisil. Kui imperatiivsed normid seaduses välistavad (vastamise ajal) ümberpaigutamise avavanglasse, ei saa pidada ka kaebajale tekkinud riivet intensiivseks, sest avavanglasse paigutamise tingimused on esmajärjekorras seadusandja ja täitevvõimu kujundada ning alles siis haldusorgani poolt kaalutavad. Kaebajal avanes võimalus avavanglasse ümberpaigutamiseks alles 14.04.2023, st pärast 09.01.2023 ja 06.04.2023 vastuste saamist. Samuti olid kaebajal sel ajal kehtivad distsiplinaarkaristused töökohustuse täitmisest keeldumise eest (Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2023 määrus nr 3-23-65, p 11). Seejuures tuleb avavanglasse ümberpaigutamisel individuaalse täitmiskava kõrval arvestada ka vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 1 nimetatud tingimusi (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 19). Kuna kaebaja ei vasta nendele tingimustele, on kaebajale tekkinud riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust kaebaja vanglale ei esitanud ning see tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Terviseandmetest ei ole võimalik järeldada, et tema tervist kahjustati. Kaebaja kaebas kõhuvalusid ja unepuudust juba enne 09.01.2023 vastuse saamist. Kaebaja keeleoskus on piisav, et kohtumäärustest aru saada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2023 määrus nr 3-23-372 ja 17.04.2023 määrus nr 3-22-1894). Ta on käiguta jätmise määrusele vastanud.
5.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.05.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2023 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Määruses ei ole selgitatud, millisel õiguslikul alusel ja millisesse kohtusse peaks kaebaja pöörduma. Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitas kaebuse tähtaegselt. Puudus alus tagastada kaebus Tallinna Vangla 06.04.2023 vastuse tühistamiseks. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks, sest ta taotles kahjuhüvitist 25 900 eurot. Menetlusabi taotlust ei ole sisuliselt lahendatud ning tõlketa satub ohtu kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. 2(4)
3-23-797
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab XXi määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele.
7.Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel kaebaja 08.02.2023 taotluse nr 5-37/23/13-1. Ringkonnakohus võtab selle määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 2).
8.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 02.05.2023 määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv hüvitamisnõue. Seda märkis ka kaebaja oma kirjalikus vastuses käiguta jätmise määrusele. Seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses tehtud etteheide, et puudus alus tagastada tühistamiskaebus Tallinna Vangla 06.04.2023 vastuse peale. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 annab kannatanule võimaluse esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, mitte kaebus haldusorgani vastuse tühistamiseks (Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416, p 17). Halduskohus kontrollib kaebuse saamisel selle lubatavust, sh kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kui esineb mõni HKMS § 121 lg-tes 1 või 2 sätestatud kaebuse tagastamise alustest, siis kaebus tagastatakse. Tähtsust ei ole sellel, et mõni kaebuse lubatavuse eeldus võib olla täidetud.
10.Kaebaja nõudis kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 25 900 eurot hüvitamist seoses sellega, et ta oli ajavahemikul 09.01.–10.04.2023 paigutatud kinnisesse vanglasse, mitte avavanglasse. Seejuures oli vangla tema hinnangul keeldunud 09.01.2023 vastusega õigusvastaselt tema avavanglasse paigutamisest. Kaebaja sõnul kahjustas vangla tegevus tema tervist.
11.Ringkonnakohus on varem leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust sellel, kas taotletud hüvitis ületab HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või kui suur hüvitis konkreetse õigushüve rikkumise eest tavaliselt välja mõistetakse, vaid arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23 ja sealsed viited).
12.Siinsel juhul olid HKMS § 121 lg 2 p-i 21 kohaldamise tingimused täidetud. Halduskohus on asjakohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusele nr 3-23-65 viidates selgitanud, et Tallinna Vangla 09.01.2023 vastus oli vastus kaebaja selgitustaotlusele, mitte 14.12.2022 taotlust lahendav haldusakt. Kaebaja õigus piirdub seega vastuse saamisega selgitustaotlusele, kuid kohus ei kontrolli sellise vastuse sisulist õigsust. Kuna kaebaja sai vastuse selgitustaotlusele, võib riivet pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kohtueelses menetluses tugines kaebaja tervise kahjustamisele, mitte inimväärikuse alandamisele, samuti väitis ta õiguste kahjustamist perioodil 09.01.–05.02.2023. Seega selles osas on tal läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 8 mõistes. Isegi kui kaebaja taotles 14.12.2022 avavanglasse paigutamist, siis taotluse lahendamise ajaks (09.01.2023) ei olnud tal tekkinud võimalust olla avavanglasse paigutatud, sest ta ei täitnud 3(4)
3-23-797 VangS § 20 lg-s 1 nimetatud tingimusi. Karistusajast tulenevalt tekkis tal võimalus avavanglasse paigutamiseks 14.04.2023. Seega selgi juhul piirdus kaebaja õigus üksnes hinnangu saamisega. Kuna kaebajale vastati õigesti, et ta ei vasta avavanglasse paigutamise tingimustele, võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses kinnise vangla kinnipidamise tingimusi eraldiseisvalt vaidlustanud, vaid on seostanud õiguste rikkumise selgelt avavanglasse paigutamata jätmisega. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja 08.02.2023 avaldust oleks tulnud käsitada taotlusena avavanglasse paigutamiseks.
13.Halduskohus lahendas menetlusabi taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata. Ringkonnakohus on kaebaja keeleoskust hinnanud 06.04.2023 määruses nr 3-23-372 ja 17.04.2023 määruses nr 3-22-1894 ning jääb varem väljendatud seisukohale. Kaebaja keeleoskus on ka praeguses asjas tehtud kohtulahendite lugemiseks ja mõistmiseks piisav. Asjas tehtud lahendid ei ole pikad ega keerulised. Kaebaja keeleoskust praeguses asjas kinnitab see, et ta on esitanud eestikeelse taotluse vanglale ning vangla eestikeelsele vastusele kaebuse, vastanud asjakohaselt käiguta jätmise määrusele ning esitanud määruskaebuse.
14.Halduskohus määrus on seega seaduslik ja põhjendatud. XXi määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.