Maksuõigus › Maksuotsused

3-20-1934

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1934 tööd olid tehtud ja RP 17.04.2020 seletuses nimetatud inimesed töötasid reaalselt Tallinna Lennujaama jm objektidel, kuid leidis, et need inimesed ei ole seostatavad Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, sest inimesed ei olnud registreeritud töötamise registris (TÖR) nende äriühingute töötajatena. Seda asjaolu ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja on täitnud enda tõendamiskohustuse ja andnud teabe isikute kohta, kes tööd tegid. Ostjal ei ole võimalik kontrollida, kas töövõtja on objektile saadetud tööd tegeva isiku TÖR-is registreerinud, samuti millise äriühinguga on töötajal sõlmitud tööleping. KMS-st ega kohtupraktikast ei tulene ostjale kohustust kontrollida müüja käivet ja töötajaid või nende puudumisel vastutada müüja kohustuste eest. TÖR ei ole avalik register ja kaebajal puudub sellele juurdepääs. RP kirjaliku volituse kontrollimata jätmine on vormipuudus. RP tegevus pani kaebaja juhatuse liikme RV uskuma, et RP-l on volitus esindada vaidlusaluseid äriühinguid. Kuna RP korraldas tööde tegemiseks vajalikud töömehed objektile, puudus RVl alus kahtlustada, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ äritegevusel võiks olla ebaseaduslik eesmärk. Kui kaebaja oleks küsinud RP-lt kirjalikku volitust, oleks RP selle esitanud, sest Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid tema kontrolli all. Alusetu on etteheide, et raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt sularahas, kuid sularaha jõudmine äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja on selgitanud, et andis sularaha RP kätte. RP on kinnitanud, et sai kaebajalt sularaha ja kasutas seda raha vastavalt e-kirjas toodud juhistele. Nimetatud asjaolu on kooskõlas MK kriminaalmenetluses antud ütlustega, et lennujaamas töötades said nad RP käest igal õhtul töötasu sularahas. Kuna äriühingute nimel tegutses RP ja RV-l oli alust uskuda tema asjaajamise vastavust äriühingute tahtele ning tööd objektil toimusid, on tõendatud sularaha jõudmine äriühinguteni. Maksuhalduri seisukoht tulumaksu määramisel hindamise rakendamata jätmisest ei ole õige. Tööd teinud inimesed ja neid palganud isik on teada. Tehtud tööde mahtu saab võrrelda kaebaja poolt tellijale esitatud töödega ja nende mahtudega; isikutele makstud tasu on tuvastatav nende ütlusega, samuti sedalaadi töö eest makstava keskmise turuhinnaga. Kui tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, on hindamine MKS § 94 järgi lubatud. Seega ei ole asjakohane vaideotsuses toodud seisukoht, et arved ei võimalda tuvastada tehingute majanduslikku sisu ja teenuste saamist ning kontrollida nende mahtu ja mahu usutavust. Teenuse saamine ja edasimüümine ei ole kahtluse all.

3-20-1934 konkreetselt nn arvevabrikute tehinguid kaebajaga, saab kriminaalmenetluse ja maksumenetluse käigus selgunust teha järelduse, et n-ö arvevabriku teenuseid pakuti ka kaebajale. Selliste äriühingute kasutamine kogemata ja heauskselt (sh kolm korda järjest) ei ole usutav. Kaebaja väide eksimuses olemisest on otsitud ega ühti maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Kuna kaebaja ei kontrollinud RP seotust äriühingutega ning tehingute kohta on koostatud vaid üldsõnalised arved, ei ole kaebaja väited ekslikult tehingutes osalemisest tõsiselt võetavad. Maksuhaldur ei andnut liiga suurt kaalu TÖR-i kannetele, mida kaebaja ei saanud näha. Need kanded (ja väidetavate tehingupartnerite maksudeklaratsioonid) on vaid üheks tõendiks kogumist. Ostja ei vastuta müüja kohustuste täitmata jätmise eest, vaid selle eest, et ta kajastas teadlikult oma sisendkäibemaksu arvestuses nõuetele mitte vastavaid arveid. Sularaha jõudmine arvetel näidatud äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt sularahas. Kaebaja üle kantud või kassast välja võetud summade puhul esineb tugev ja kaebaja poolt kõrvaldamata jäänud kahtlus, et fiktiivsete arvete alusel viidi raha äriühingust teadlikult ja tahtlikult välja, et teha võimalikke varjatud ja maksuvabu väljamakseid n-ö mustale tööjõule. Hindamise läbiviimine ei ole võimalik. Teenust osutanud isikud ei ole usaldusväärselt tuvastatavad. Seega ei võimalda arved tuvastada tehingute tegelikku majanduslikku sisu ning kontrollida nende mahtu ja mahu usutavust.

3-20-1934 avamisega seotud dokumendid ning pangakontode kasutamiseks vajaminevad vahendid (vt RP 06.08.2019 ütlused). Nimetatud vahendeid ja ID-kaarte kasutas ta ise ning neid kasutasid ka JJ ja IT. RP kasutas variisikute ID-kaarte ja PIN-kalkulaatoreid mh variühingute e-maksuameti kontodele logimiseks ning käibedeklaratsioonide esitamiseks, et jätta mulje tegutsevatest äriühingutest. RP väitis ka, et „[p]aar korda oli minu ülesandeks otsida töötajaid, keda registreerida variäriühingute töötajateks, sest keegi ei tahtnud teha koostööd äriühingutega, kellel polnud ühtegi töötajat/.../“. RP tagastas sularaha äriühingutele, kes kasutasid arvevabrikute teenust; raha jagas ta e-kirja teel saadud tabelis oleva järjekorra alusel. JJ selgitas 07.08.2019 ütlustes, et tema esitas aktide ja hinnapakkumiste põhjal mh Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ nimel arveid aktides ja hinnapakkumistes märgitud ettevõtetele. Aktid ja hinnapakkumised laekusid talle e-kirja või Telegrami teel DP-lt ning tema saatis arved vastavatele äriühingutele edasi. Samuti pidas JJ RP-lt saadud teabe põhjal arvestust klientide raha tagastamise üle (kellele ja kui palju on raha tagastatud ning kui palju on vaja veel kellelegi tagastada); tal oli tabel, kus olid kirjas arvevabrikute teenuste kasutajate nimed ja summad; teenustasu oli 5–10% tagastatavast summast. Raha tagastamise arvestus käis aadressil XXX oleva tabeli alusel. JJ selgitas 09.08.2019, et variühingute esitatud arvetel näidatud tööd tegid reaalselt ära klientide oma töötajad, üldjuhul ukrainlased. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kui kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kaebaja seost kuritegeliku grupeeringuga, on tema sidumine maksupettusega ainetu. Asjaolu, et maksuhaldur ei algatanud kriminaalmenetlusi vaidlusaluste arvevabrikute klientide suhtes, ei välista nende suhtes maksumenetluse läbiviimist ega maksuotsuse tegemist. Müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-31-30-15, p 17). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (Riigikohtu 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 13). Kui maksuhalduril ei ole võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete õigsuses, sest müüja ei ole esitanud maksuhaldurile vajalikku teavet, kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on põhjendatud kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 16). Maksuhaldur on teinud kogutud tõendite pinnalt õige järelduse, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei olnud teenuste tegelikuks osutajaks ning kaebaja oli sellest teadlik. Esiteks saab nõustuda maksuhalduriga, et kaebaja ei olnud oma tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas ning kaebaja väide eksituses olemisest on otsitud. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Vastasel juhul ei ole konkreetse inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele isikule. Kuna kaebajal puudus varasem koostöö Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, ei saanud asjaolu, et talle usaldusväärne tuttav isik väitis end olevat nende äriühingute esindaja, tekitada kaebajas veendumust, et ta sõlmis lepingud just nimetatud äriühingutega. Volituste kontrollimise tulemusel (sh kui RP, kelle valduses olid kõnealuste äriühingute juhatuse liikmete ID-kaardid, oleks endale kirjaliku volituse organiseerinud), oleks kaebaja tuvastanud, et RP esindas lühikese aja jooksul kolme äriühingut, kelle juhatuse liikmed olid välismaalased ning lisaks registreeringu puudumisele majandustegevuse registris ei olnud neil enne tehinguid kaebajaga märkimisväärset käivet. Äris tavapäraste ja mõistlike ettevaatusabinõude rakendamata jätmine õigustab järeldust, et kaebaja jaoks ei olnud oluline, kes on tema tehingupartneriks. Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel ei ole taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud mitte ühtki kokkulepet tööde sisu, maksumuse ega muude tingimuste kohta. 5(12)

3-20-1934 Samuti ei ole pooled pidanud vajalikuks kirjalikult fikseerida tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Maksuotsuses on põhjendatult välja toodud, et arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid ja millises mahus tehti ning kuidas kujunes teenuse hind. Majandustehingute sisu ei saa tuletada isikute ütlustest, vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 otsus nr 3-20-1971, p 13). Seega piisaks maksukohustuse tekkimiseks ka üksnes majandustehingute ebapiisava dokumenteerimise etteheitest. Lisaks jätsid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ täitmata maksuhalduri korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses kaebajaga tehtud tehingutega ning ka kõnealuste äriühingute nimel väidetavalt tegutsenud RP ei andnud maksumenetluses põhjalikke ja üksikasjalikke seletusi kaebajale väidetavalt osutatud teenuste kohta. Maksumenetluses 13.12.2019 esitatud kirjalikus vastuses on RP küll kinnitanud, et „kõik tööd olid tehtud 100% mahus“, ent isik ei mäletanud mingeid muid tehingutega seotud asjaolusid ning maksuhalduri küsimusele, kes kõnealuste äriühingute nimel töid teostasid, vastas ta „ei tea“. Asjaolu, et RP on 17.04.2020 kaebajat maksumenetluses esindanud advokaadi vahendusel nimetanud mõned isikud, kes tegid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel ehitustöid, ei muuda tema seletust usaldusväärseks kinnituseks tehingute toimumise kohta. RP 17.04.2020 seletuse kohaselt tegid Rolax Team OÜ poolt ehitustöid tema ise, tema vend AP, VZ, MZ ning Ukrainast ja Lätist pärit töötajad, kelle nimesid ja kontakte RP ei mäleta. Vaidlusaluste arvete kohaselt tegi Rolax Team OÜ ehitustöid ajavahemikul aprill – mai 2018 Tallinna Lennujaama objektil ning juulis 2018 Raasiku villavabriku ja Tallinna Lennujaama objektidel. AS-i Tallinna Lennujaam esitatud nimekirjadest ei nähtu RP viibimist ega läbipääsu loa omamist kõnealusel objektil ajavahemikul aprill – mai 2018 ja juuli 2018 ning töölised on objektile toonud peamiselt kaebaja juhatuse liige RV (vt MTA 12.11.2020 vastuse lisad 9 ja 10). Seega ei vasta tõele RP väide, et tema tegi Rolax Team OÜ poolt vaidlusalustel arvetel kajastatud ehitustöid, samuti RV väide, et peamiselt tõi Rolax Team OÜ töölised lennujaama objektile sisse RP (vt kaebaja 19.09.2019 seletuste protokoll). AS-i Tallinna Lennujaam läbipääsulubade nimekirja kohaselt oli AP-l RKV Building OÜ nimel läbipääsuluba ajavahemikul 24.01.2018–31.08.2018 ning läbipääsuluba oli ka MZ-l, kuid vastustaja on õigesti välja toonud, et nimetatud isikutel puudus igasugune seos Rolax Team OÜ-ga. VZ-l oli RKV Building OÜ nimel läbipääsuluba 18.12.2018–06.12.2019 ning ka temal puudub igasugune seos Rolax Team OÜ-ga. RP väide kõnealuste isikute töötamisest Raasiku villavabriku objektil pole kontrollitav, sest lisaks sellele, et neil isikutel puudub igasugune tuvastamist võimaldav seos Rolax Team OÜ-ga (v.a RP), ei kinnita nende töötamist Raasiku villavabriku objektil ka kaebaja juhatuse liikme ega peatöövõtja Aade Lõng OÜ juhatuse liikme seletused. Kaebaja juhatuse liige, kes enda sõnul jagas Rolax Team OÜ väidetavatele töötajatele Raasiku villavabriku objektil tööülesandeid ja kontrollis nende tegevust, ütles, et erinevatel päevadel tegi Rolax Team OÜ-st tööd 3–5 isikut, kelle nimesid ta ei tea (ei mäleta). Peatöövõtja Aade Lõng OÜ juhatuse liikme seletuse kohaselt oli neil leping RKV Building OÜ-ga ning nad ei kontrollinud, kelle töötajaid kasutatakse ja kes olid need isikud nimeliselt. Ei ole eluliselt usutav, et ise töölistega suheldes ja neile tööülesandeid jagades, ei oska kaebaja juhatuse liige nimetada ühtegi nime, eriti kui üheks töid teinud isikuks oli tema ammune tuttav RP. Samuti pole võimalik, et RP-le meenub asjaolu, et ta tegi Rolax Team OÜ nimel töid, alles pärast kaebaja advokaadi pöördumist tema poole. Maksuhaldur on kontrollinud RP väidet, mille kohaselt teostasid Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töötajatena ehitustöid RP, I (K) V (Arox Proff OÜ juhatuse liige), FO ja MK (Smek Ehitus OÜ juhatuse liikmed), OB, AM ja ZR. Maksuotsuse p-des 1.1.2.2 ja 3.14 on veenvalt põhjendatud, miks ei ole tõendatud, et need isikud tegid tööd kõnealuste äriühingute nimel. Üksnes asjaolust, et need isikud (kellest kolmel puudub Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ6(12)

3-20-1934 ga igasugune puutumus) on ajavahemikul 25.11.2018–27.12.2018 viibinud Tallinna Lennujaama objektil ning Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ variisikutest juhatuse liikmed tegid dokumentide vormistamise perioodil mõned päevad lennujaama objektil mingisugust tööd ja said selle eest sularahas tasu, ei tõenda tehingute toimumist kaebajaga. Lisaks lennujaama objektile tegi Arox Proff OÜ vaidlusaluste arvete kohaselt 2018. a novembris ehitustöid ka Reidi tee objektil ning Smek Ehitus OÜ 2018. a detsembris Reidi tee objektil ja 2019. a veebruaris Kroodi survetõstepumpla ja Veetorni 9 objektidel. Nende objektidega puudub RP poolt 17.04.2020 nimetatud isikutel igasugune tuvastamist võimaldav seos. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et töid teinud isikud on teada. Asjaolu, et RP on koostöös kaebaja advokaadiga suutnud nimetada mõned isikud, kellest osal on puutumus teenust osutanud äriühingute või lennujaama objektiga, ei anna alust järelduseks, et tema nimetatud isikud tegid reaalselt Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel kaebajale mingisuguseid töid. Ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et vaidlustatud maksuotsus on oluliste põhjendamispuudustega ning tehtud järeldused põhinevad oletustel ja üldistustel, mitte tõenditel. Vaidlusaluseid tehinguid kajastavad tõendid on tehingu poolte valduses ja neile teada. Kohtupraktikas on leitud, et „[m]aksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, nii maksukohustust suurendavad kui ka seda vähendavad asjaolud. Tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada selle kaudu, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need ei veena teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalses toimumises, siis põhjendada, miks need tõendid ei ole piisavad. Kui maksuhaldur on seda teinud, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis kinnitavad vastavat sooritust (positiivset asjaolu). /.../ MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist“ (vt Tallinna Halduskohtu 13.11.2013 otsus nr 3-13-567, p 22). Praegusel juhul on tõendamiskoormus kaebajal ning kui kaebaja ei ole pidanud vajalikuks dokumenteerida tehingutega seotud asjaolusid ega oska anda teavet, mis kontrollimisel veenvalt kinnitaks tehingute toimumist, ei saa ta nõuda, et maksuhaldur aktsepteeriks tehingute toimumist pelgalt üldsõnaliste arvete ning kaebaja ja RP üld- ja paljasõnaliste ning vastuoluliste selgituste alusel. Samuti ei saa kaebaja vaidlustada maksuotsust soovitusega, et maksuhaldur võiks ise tuvastada vaidlusaluste teenuste sisu ja mahud, võrreldes konkreetsetel ehitusobjektidel teostatud töid kaebaja poolt edasimüüdud teenuste mahtude ja hindadega. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning maksustada täies ulatuses (Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 15.2 ja 01.12.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Kuna vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde tegelik teostaja ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on maksuhaldur õigesti maksustanud teenuse eest tehtud väljamakse tulumaksuga. Maksuhaldur ei pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Üldjuhul ei ole teenuse, sh ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (Riigikohtu 01.12.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33; 17.12.2013 otsus nr 3-3-1-4913, p 20; 30.07.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 21; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19) ning see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Praeguses asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(12)

3-20-1934

8(12)

3-20-1934 Halduskohus ei eksinud seaduse kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Halduskohtu 14.12.2021 määrus, millega piirati kaebaja juurdepääsu TÖR-i andmetele, on õiguspärane. Piirangu põhjuseks oli asjaolu, et TÖR-i väljavõte sisaldab kolmandate isikute maksusaladust ja isikuandmeid. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas juurdepääsupiirang mõjutas asja lahendust. Kohus sai tõenditega tutvuda ja hinnata, kas maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust. Etteheide maksuotsuse ebaproportsionaalselt suures mahus refereerimisest võrreldes kaebaja väidetega ei ole põhjendatud, sest maksuotsuses kajastuvad ka kaebaja maksumenetluses esitatud vastuväited ja maksuhalduri vastused. Kaebaja kinnitas kohtumenetluses, et jääb kontrollakti peale esitatud eriarvamuses toodud väidete juurde. Etteheited kohtuotsuse ebapiisavast motiveerimisest on otsitud. Kaebaja ei ole ära näidanud asjaolusid, mille pinnalt ta oleks saanud mõistlikult eeldada, et RPl oli volitus tegutseda Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel. Puudusid ka objektiivsed asjaolud, mis võinuks tekitada kaebajale usaldust väidetavate tehingupartnerite suhtes. Kaebaja käitumine on omane olukorrale, kus ollakse teadlik, et tegemist ei ole tegelike teenuse osutajatega. Maksuhaldur on hinnanud kõiki tõendeid, kuid leidnud, et RP 17.04.2020 seletused ei ole usaldusväärsed. Tõenditest nähtub vaid see, et RP on viibinud Tallinna Lennujaamas RKV Building OÜ objektil. Väär on kaebaja väide, et Tallinna Lennujaama julgestuspiirangualale pääsenud isikud peavad olema eelnevalt läbinud Kaitsepolitseiameti taustakontrolli, mis omakorda sai tugevdada kaebaja usaldust tehingupartnerite ja tööd teinud isikute suhtes. Sellise kontrolli peavad läbima üksnes n-ö vastuvõtja õiguse saanud läbipääsuloaga isikud. Kõigi arvevabriku teenust kasutanud isikute suhtes ei alustatud tõepoolest kriminaalmenetlust, vaid mh kaebaja suhtes viidi läbi maksumenetlus, kuid see ei tõenda kaebaja heausksust. Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust ja tulumaksu määramine oli põhjendatud. Maksuhaldur peab kontrollima eeskätt seda, kas tehingud toimusid maksukohustuslase väidetud viisil. Kui mõistliku pingutusega on võimalik teha kindlaks, kes on tegelik teenuse osutaja, peab sellega maksu määramisel arvestama. Maksuhaldurilt oleks aga ülemäärane nõuda, et igal juhul tuleb välja selgitada teenust tegelikult osutanud isik, eriti kui maksukohustuslase enda selgitused on selles osas üldsõnalised ja vastuolulised. Tallinna Lennujaamas kaebaja nimel turvaalas käinud isikute nimekiri hõlmab kõiki, kes aja jooksul on kaebaja nimel sinna pääsenud, mitte vaid neid, kes võisid teha vaidlusalustel arvetel märgitud töid. Arved ja muud dokumendid ei võimalda isegi osutatud teenuseid üheselt identifitseerida. Praeguses asjas ei olnud võimalik määrata tulumaksu hindamise teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1934

3-20-1934 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-14, p 18). Teenuse puhul ei ole hindamine üldjuhul võimalik (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19).

3-20-1934 läbipääsuluba või kes sisenesid kaebaja objektidele, mis asusid julgestuspiirangualal. Erandiks oli Smek Ehitus OÜ töötajana registreeritud DK, kes viibis 31.12.2018 kaks tundi lennujaama objektil. Kuna Smek Ehitus OÜ esitas arved lennujaama objekti kohta 11.12.2018, 16.12.2018 ja 21.12.2018 ning seejärel alles 18.02.2019, ei saa DK objektil viibimist seostada kaebajale esitatud arvetel märgitud tööde tegemisega. DK-ga seonduvat on maksuhaldur selgitanud kontrollakti p-s 1.1.3.2 (lk 25). Seega sisuliselt varjatakse kaebaja eest selliste inimeste isikuandmeid, kellel puudub seos praeguse vaidlusega. Maksuotsuse aluseks olnud tõendite kogumis ei olnud TÖR-i kanded ka ainus ega isegi mitte peamine tõend. Eeltoodut arvestades ei ole jäänud kaebaja õigused kaitsmata põhjusel, et ta ei ole saanud vahetult tutvuda TÖR-i väljavõtetega. Juurdepääsu piiramine neile tõenditele ei saanud kaebajal ka takistada maksuhalduri abistamist, et teha kindlaks vaidlusalustel arvetel näidatud töid tegelikult teinud isikud.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.