Maksuõigus › Maksuotsused

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

võimetus teha tööd kvaliteetselt, oleks RKV koostöö lõpetanud. Kuivõrd RKV tasus ainult teostatud ehitustööde eest, siis tagas see, et töö tehakse vajaliku kvaliteediga, vastasel juhul RKV tasu ei maksa. Kui R. V. oleks R. P. volitust küsinud ja R. P. oleks selle esitanud, siis mis oleks selle õiguslik tagajärg? Siin kohal toome välja R. P. suulise selgituse sõna-sõnalt, nimelt 17.04.2020 antud selgitustes punktis nr 4 on vastanud: „Ütlesin R. V., et mul on tuttavad ehitusmehed, kellel on ehitusettevõtted, kes on huvitatud ehitustööde teostamisest. R. küsis minult: “Kas tegemist on usaldusväärsete ja kvalifitseeritud ettevõtetega?” Ütlesin R., et mul on nende ettevõtetega hea senine koostöökogemus ning omalt poolt saan kontrollida ehitustööde õigeaegset ja kvaliteetset teostamist. Seega ei saanud R. V. kontrollida enne tehingusse alustamist äriühingute tausta, kuna nende äriühingute nimesid ei ole tööde alustamise hetkel nimetatud. Selgitame veelkord, et äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Nii nagu me ka kontrolliakti punktis 1.1.1.2 lõigus a), punktis 1.1.2.2 lõigus a), punktis 1.1.3.2 lõigus a) oleme välja toonud, ei kontrollinud R. V. enne tehingute tegemist R. P. seotust äriühingutega Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ. Tausta kontrollimise korral oleks kahtlust tekitanud asjaolu, et tegite tehinguid mitme erineva äriühinguga, kuid ühegi nende ettevõtte juhatuse liikmega te ei kohtunud ning kõikidel juhtudel oli kontaktisikuks jällegi R. Äriregistri andmetel asutas R. P. Eestisse naastes mais 2017, olles eelnevalt 7 aasta Inglismaal, oma firma RPI Grupp OÜ 23.05.2017. Töötajate registri (edaspidi TÖR) andmetel on R. P. RPI Grupp OÜ töölisena registreeritud alates 04.10.2017 ning tema esimene töötasu väljamakse kajastub RPI Grupp OÜ november 2017 TSD-l. Ühtegi teist töölist enne 2018 aasta veebruari RPI Grupp OÜ-l rohkem TÖR-is registreeritud ei olnud. Käibemaksukohustuslaste (edaspidi KMKR) registrisse on RPI Grupp OÜ registreeritud alates 09.10.2017. MTA-le esitatud oktoober – detsember 2017 KMD andmetel äriühingul tegevus puudus, deklaratsioonid esitatud nullidega. 2017 aasta majandusaasta aruanne kinnitab minimaalset tegevust perioodil 23.05.2017 – 09.10.2017. Seega RPI Grupp OÜ kohta toodud info kinnitab, et 2017 aastal äriühingu tegevus oli minimaalne ning R. P. ́u kriminaalmenetluse käigus antud selgitus (KA lisa 4), et vajas Eestisse jõudes tööd on usutav ja kinnitab, et alates 2017 aasta teisest poolaastast hakkas R. P. tegelema variäriühingute sh Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ asutamisega ja nende tegevuse koordineerimisega. Äriregistri andmetel on Rolax Team OÜ asutatud 23.07.2017, Smek Ehitus OÜ 30.10.2017 ja Arox Proff OÜ 08.12.2017 ehk vahetult peale R. P. ́u Eestisse jõudmist. TÖR andmetel on Rolax Team OÜ-s esimene tööline registreeritud 05.03.2018, Arox Proff OÜ-s 10.05.2018 ja Smek Ehitus OÜ-s 15.10.2018. KMD-de andmetel on Rolax Team OÜ-s nn. käivet hakatud deklareerima alates aprill 2018 (peame oluliseks märkida, et esimene arve RKV Building OÜ-le oli 04.04.2018), Arox Proff OÜ-s alates september 2018 (peame oluliseks märkida, et esimene arve RKV Building OÜ-le oli 27.11.2018) ja Smek Ehitus OÜ-s alates november 2018 (peame oluliseks märkida, et esimene arve RKV Building OÜ-le oli 11.12.2018) ehk vahetult enne RKV Building OÜ-le väidetavate ehitusteenuste osutamist on äriühingud KMD-de andmetel tegutsema hakanud.

Märgime, et avalikust andmebaasist teatmik.ee oleks R. V. saanud kontrollida, et Rolax Team OÜ-l, Arox Proff OÜ-l ja Smek Ehitus OÜ-l nii töölised, kui ka käive vahetult enne RKV Building OÜ-le väidetavate ehitusteenuste osutamist puudus. Kriminaalmenetlusest ja KA-st selgub, et nimetatud äriühingud reaalset äritegevust tegelikult ei omanud ning TÖR kandeid tegid ja KMD-si esitasid selleks juhendatud isikud, kasutades äriühingute juhatuse liikmeks värvatud isikute dokumente ja identifitseerimisvahendeid ja selleks, et jätta muljet, et äriühingutes toimub reaalne majandustegevus. Seega eeltoodust tulenevalt ei saanud R.P. omada Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga koostöökogemust ja usaldusväärsust, mille alusel kinnitada kvaliteetset ja õigeaegselt tööde teostamist RKV Building OÜ-le nimetatud äriühingute poolt. Lisaks ei nähtu RKV Building OÜ KMD-delt, et 2017 aasta teisest poolaastast kuni kontrollitava perioodi alguseni ja kaasaarvatud kontrollitaval perioodil, oleks äriühing R.P.uga koostööd teinud, väljaarvatud varifirmad, millega R.P. seotud oli (Dexo Teenused OÜ, Sarotor OÜ, Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ). Seega ei leia kinnitust, et RKV Building OÜ pikaajaliseks koostööpartneriks oli juba eelnevalt olnud R.P., keda võis usaldada sedavõrd, et mitte kontrollida tema volitust esindada erinevaid äriühinguid, millega temal seos puudub ning mitte kirjalikult vormistada ühtegi dokumenti, mis annaks RKV Building OÜ-le garantiid väidetavalt Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt teostatud töödele. Selgitame täiendavalt, et antud juhul ei ole vaidlust selle üle, kas või kui R.V. oleks R.P.ult volitust küsinud ja R.P. oleks selle esitanud, vaid kontrollimenetluses on tõendatud, et R.P. ́ul puudus volitus esindada äriühinguid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ning R.V. volitust ka ei küsinud enne tööde alustamist. Seega jääme seisukohale, et RKV Building OÜ-le ei teostanud meile esitatud arvetel olevaid töid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töölised, vaid kolmandad isikud, kes ei olnud seotud nimetatud äriühingutega. 3.2 Eriarvamuse punktis II Üldist alapunktis 10-11 seisukoht, et majandustegevuses on just vastupidi tavaline, et senist koostööpartnerit usaldatakse (käesoleval juhul RKV usaldas R.P. ́ut), kes kinnitas RKVle tema poolt korraldatud ühingute kogemust ja usaldusväärsust. Selgitame, et antud seisukohast teemegi järelduse, et eeltoodu näitabki nende omavahelist koostööd ja usaldust, mis saab tekkida ainult olukorras, kus isikud on väga head tuttavad. Märgime, et antud juhul aasta jooksul vahetusid äriühingud ja äriühingute nimed, kuid esindaja jäi ja oli üks ja sama, ning see ei tekitanud R.V.s kahtlust, et tegemist võiks olla pettusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi: TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. TsÜS § 34 lg 1 tulenevalt loetakse juriidilise isiku juhatus suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. R.P. ei ole olnud Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ juhatuse liige. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vastavalt TsÜS § 117 lg 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tehingu alusel esindusõiguse tekkimiseks on vajalik esindatava poolt tehingu tegemine, mille sisuks on esindatavale volituse andmine volituses nimetatud tehingute

tegemiseks. Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ juhatuse liikmed R.P. ́ut tehingute tegemiseks Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel volitanud ei ole. 3.3 Eriarvamuse punktis II Üldist alapunktis 13 seisukoht RKV poolt olid suuliselt kokku lepitud tööde hinnad ja nagu eespool öeldud, siis tasumine toimus ainult pärast tööde teostamist. Kirjalik kokkulepe (vs suuline kokkulepe) ei oleks RKV-le õiguslikus mõttes midagi juurde andud. Kirjaliku kokkuleppe eelis võrreldes suulise kokkuleppega (olukorras, kus seadus tehingu kirjalikku vormi ei nõua) on ainult selles, et vältida poolte vaidlusi tehingu tingimuste osas ning vaidluse puhul tõendada lepingu tingimusi. Olukordades, kus tasu maksmine toimub alles pärast töö vastuvõtmist, on kirjaliku lepingu puudumine mitte tellija (käesoleval juhul RKV), vaid töövõtja risk. Ehituse töövõtulepingutele ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Lepingu võib tõepoolest sõlmida ka suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui kehtiv õigus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi. Suulise lepingu puhul teeb asja keerulisemaks see, et hiljem on raskem tekkinud vaidluse korral toimunud asjaolusid tõendada. Praegusel juhul on suuliselt kokku lepitud tööde hinnad R.P. ́ga, kes ei oma äriregistri andmetel seost Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, seega jääb arusaamatuks, kellega siis lepingud ja mil viisil suuliselt sõlmiti. Märgime, et tavapäraselt on mistahes lepingu sõlmimise eesmärgiks osapoolte kokkuleppe kirjalik fikseerimine, et ka hiljem oleks tagatud osapoolte õigustest ja kohustustest ühene arusaamine. Ei ole usutav et isik võtab riski arvestades tööde mahtu ja garanitiid ja ei suuda tagantjärgi tõendada tööde toimumist ja ei sõlmi taasesitavas vormis dokumente, mis kinnitaks tehingute toimumist. 3.4 Eriarvamuse punktis II Üldist alapunktis 15-17 seisukoht, et kui isikud on pikaajalised tuttavad, siis võib eeldada nende poolt ühist kooskõlastatud õigusvastast tegevust, on alusetu. Selle loogika kohaselt soovivad MTA arvates kõik koostööpartnerid või tuttavad alati ühiselt mingi ebaseadusliku tagajärje saabumist. Selline maailmanägemus on mõistmatu. Vastupidi – pikaajaliste tutvuste korral usaldatakse üksteist. Loomulikult võib kõike üle kontrollida, kuid reeglina on tuttava või koostööpartneri soovitus olulise kaaluga. Kui aga juhtub nii, et koostööpartner ei ole olnud siiras, siis ei muutu teine isik tema kaasosaliseks, vaid teine isik pettub oma koostööpartneris. Nii on kahetsusväärselt juhtunud käesoleval juhul, kus R. V. usaldas oma koostööpartnerit. Antud juhul peab maksukohustuslane arvestama sellega, et maksumenetluses tuvastatakse asjaolud kõikide tõendite pinnalt kogumis, seejuures ei ole keelatud teha järeldusi ka tema väidetavate tehingupartnerite taustast ja maksekäitumisest ning isikul endal on MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt kohustus hiljem tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kontrolli läbiviimisel võeti arvesse kõiki maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur pidas usaldusväärseks, s.h kriminaalmenetlusest saadud materjale, maksumaksjalt saadud seletusi ning kolmandatelt isikutelt saadud teavet. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kontrollimaks RKV Building OÜ poolt esitatud andmete õigsust oleme pöördunud RKV Building OÜ ja tehingupartnerite poole, kontrollinud erinevate andmebaaside andmeid ja võtnud arvesse ka teiste maksumenetluste käigus selgunud asjaolusid. Seega oleme seisukohal, et kontrolli läbiviimisel on lähtutud seaduses sätestatud nõuetest ja tehingute tegelikust sisust ning järelduste tegemisel hinnati kontrolli käigus selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis. 3.5 Eriarvamuse punktis II Üldist alapunktis 18-19, 21 seisukoht, et asjaolu, et lisaks tegutsemisele ehitusvaldkonnas tegeles R.P. varifirmade äriga, ei olnud R.V.le teada. Ühe isiku ebaseaduslikku tegevust ei saa meelevaldse eelduse alusel üle kanda teisele isikule. See oleks võimalik ainult tõendite olemasolul, mida käesoleval juhul ei ole ega saagi olla, sest R.V. ei olnud R.P.u varifirmade äris osalemisest teadlik. R.P.u 17.04.0202 seletuste punkti 12 kohaselt andis ta oma sellisest tegevusest R.V.le teada pärast kinnipidamisasutusest vabanemist 2019. a. augustis, s.o oluliselt hiljem kui toimusid MTA poolt uuritud tehingud. MTA loogika kohaselt oleks kahe tuttava puhul isegi võimalus, et üks ei tea teise ebaseaduslikust tegevusest, välistatud! See seisukoht on õiguslikkus mõttes vastuolus süütuse presumptsiooniga ja MTA kohustusega oma etteheiteid tõendada. Selgitame teile, et käibemaksupettuse läbiviimiseks ei pea isikud omavahel nähtavalt seotud olema ega seejuures teineteise tegevust kontrollima. Piisab, kui üks osapool (arvete väljastaja, antud juhul Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ) pakub võimalust saada valearveid ning teine osapool (väidetav klient, antud juhul RKV Building OÜ) võtab selle pakkumise vastu. Sellise tegevuse eesmärk saab olla vaid kasu saamine läbi maksupettuse. Antud juhul kriminaalmenetluses saadud materjalidele tuginedes on selgunud, et tegemist oli varifirmadega ning tehes tehinguid varifirmadega ja mitte teada nende tegevusest ei saa olla mõeldav. Oleme seda seisukoha toonud KA punktides 1.1.1.2 lõigus i), punktis 1.1.2.2 lõigus h), punktis 1.1.3.2 lõigus h) ning ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. 3.6 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 23-25 RKV ei nõustu aga sellega, et nimetatud ühingute maksupettustes oleks osalenud või muul viisil olnud maksupettustega seotud RKV või R.V.. RKV ja R.V. poolt maksupettuses osalemise, ega selle kohta, et RKV või R.V. oleksid olnud teadlikud, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei täida oma maksukohustusi korrektselt, ei ole MTA esitanud ühtegi tõendit. Kogu MTA käsitlus põhineb ainult meelevaldsetel eeldustel. Me ei nõustu teie arvamusega, et meie arvamus põhineb meelevaldsetel eeldustel. Selgitame, et kriminaalmenetluses ja maksumenetlustes kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ puhul oli tegemist variäriühingutega, milledel reaalne tegevus puudus ning millede nimel koostati reaalselt tegutsevatele äriühingutele fiktiivseid arveid maksueelise saamise eesmärgil. Märgime, et KA-s oleme välja toonud kõik asjaolud, millele tuginedes jõudsime järeldusele, et Rolax Team OÜ-lt, Arox Proff OÜ-lt ega Smek Ehitus OÜ-lt teenuseid ei saadud. Riigikohus on rõhutanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §le 150 üle maksukohustuslasele. 3.7 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 26 selgitate, et kriminaalasja materjalide ja kriminaalasja kokkuleppe kohaselt olid maksupettuses „arveteenuse“ kasutajad OÜ Fertum Holding (juhatuse liikmed R.A. ja F. A.), OÜ SNACKIN (juhatuse liige S. K.) ja FLORHOLD OÜ (juhatuse liige A. C.), milliste isikutega puudub RKV-l igasugune seos. Maksupettusi viisid läbi D. P., O. K., J. J., B. A. ja R.P.. Eelpool nimetatud füüsilistest ja juriidilistest isikutest ei tunne R.V., ega ole kunagi tundnud, ühtegi isikut peale R.P.u. Kriminaalasja kokkuleppe kohaselt oli R.P. vaid kuriteo kaasaaitaja, mitte täideviija ega kihutaja. Märgime, et 2019 aastal pidas MTA uurimisosakond kinni isikud, keda kahtlustati fiktiivsete arvete alusel maksukohustuse vähendamises kokku 870 000 euro ulatuses ja aktsiisipettuses 1,1 miljoni euro ulatuses. Uurimise käigus selgus, et tegemist on mahuka rahvusvahelise kokkupuutega kriminaalasjaga ning kahtlustuse järgi oli kuriteo toimepanemisega seotud suur hulk inimesi. Arvevabrik tegutses alates 2017. aasta juunist ning kontrollis omakorda kuut variäriühingut sh Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ, mille nimel väljastati erinevatele ettevõtetele maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid. Arvevabriku kogukäive oli üle 10,7 miljoni euro ning kokku oli sellel 158 kasutajat. Teie poolt meile esitatud kriminaalasja kokkuleppes (eriarvamuse lisa 1) on üksikasjalikult toodud välja R.P. ́u seotus ja teadlik tegevus alates 2017 aasta juunist seoses arvevabrikuga, mille hulka kuulusid ka Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ. Märgime, et antud juhul ei ole oluline, milline oli täpselt R.P. ́u roll kuriteo osalisena, tähtsust omab tema osalemine maksupettsele kaasaaitamises, millest sai otsest majanduslikku kasu RKV Building OÜ. Maksumenetluse käigus oleme esitanud teile ka teisi dokumente ja tõendeid, milledes sisalduvat infot hinnates kogumis oleme jõudnud seisukohale, et RKV Building OÜ osales maksupettuses nii nagu ülejäänud mitmed äriühingud Eestis, kelle kõikide osas samuti kriminaalmenetlust ei algatatud, vaid viidi läbi maksumenetlusi. Me ei ole kontrollaktis väitnud, et R.V. teadis ja tundis kogu isikute ringi, kes antud suuremahulist maksupettus läbi viisid ning oleks jaganud instruktsioone varifirmadele arvete koostamiseks, kuid kõik asjas kogutud tõendid annavad põhjendatud kahtluse, et te tegutsesite teadlikult ning kajastasite tegelikkusele mitte vastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise ja varjamiseks koostöös R.P. ́ga, kes oli üks arvevabriku teenuse koordinaator. Võttes arvesse kriminaal- ja maksumenetluses kogutud infot ei ole eluliselt usutav, et RKV Building OÜ oli see äriühing, kellele Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ reaalselt teenuseid osutasid. 3.8 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 28-33 selgitate, et kriminaalasja materjalides isegi ei mainita RKV-d ega R.V.t, rääkimata sellest, et RKV või R.V. oleks maksupettusega seotud või sularaha oleks üle antud R.V.le. Kriminaalasjas ei käsitletud RKV ega R.V. tegevust. Sisuliselt soovib MTA jätta muljet, et kriminaalasjas toimunuga sarnane tegevus (võltsarvete esitamine, raha tagastamine) toimus ka RKV puhul, esitamata selle kohta

ühtegi tõendit. Kriminaalasja kokkuleppest selgub, et varifirmad esitasid käibedeklaratsioone, et jätta variäriühingutest mulje kui reaalselt tegutsevatest äriühingutest. See kinnitab, et ka RKVle sooviti jätta mulje reaalselt tegutsevatest äriühingutest. Kontrolliaktis MTA osundab R. P. ja J. J. ütlustele (lk 5 ja 6), et „tema [so R.P.u] ülesandeks oli ka varifirmadele tööliste, keda TÖRi märkida, otsimine, sest ega keegi ei soovi teha tehinguid äriühingutega, kus puuduvad töölised“ ja „oli R. see, kes otsis varifirmadesse registreeritavaid töölisi, et jätta mulje, et äriühingus reaalne tegevus toimub“. Nimetatu tõendab, et kurjategijate huviks oli lisaks arvevabrikuna tegutsemisele tegelemine reaalse majandustegevusega ning R.P. pettis lisaks MTA-le ära ka RKV. Märgime, et kuidagi ei saa tuua seisukohta, et kuna teid ei ole nimetatud kriminaalasja materjalides, siis teie maksuarvestuses on kõik tehingud õiged ja korras, kuna teie seos ei ole tuvastatud. Selgitame, et kriminaal- ja maksumenetlus ei ole võrreldavad menetlused, millele saaks eriarvamuses soovitud paralleeli tuua. Antud juhul meie hinnangul ei saa olla olukorda, kus tehes tehinguid arvevabrikuga ei ole te teadlik tehingute tegelikest asjaoludest. Selgitame, et maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal jõudnud järeldusele, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ning RKV Buidling OÜ vahel toimunud tehingute puhul on tegemist fiktiivsete tehingutega. Seega ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Antud juhul järeldasime tehingute mittetoimumist, mistõttu puudub RKV Buidling OÜ-l õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ka juhul, kui müüja on käibemaksu seaduses sätestatud korras oletatavalt deklareerinud ja tasunud, mistõttu on eriarvamuses esitatud spekulatiivne väide sisutühi ega muuda lõpptulemina meie esialgseid hinnanguid. Maksukohustuslane ei saa panna end soodsamasse positsiooni tegelikkusele mittevastavaid arveid saades ja näilikke tehinguid tehes ning hiljem sel alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Ka KMS § 31 lg-st 1 tuleneb, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab olema arve, mis vastab KMS § 37 nõuetele. Kahtlemata on selliste arvete nõuetele vastavuse eelduseks ka selle reaalsus ehk see peab kajastama tehinguid, mis tõepoolest aset leidsid arvetel märgitud osapoolte vahel vastavatel asjaoludel. 3.9 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 34 selgitate, kontrolliakti kohaselt (lk 6) „puudusid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töötajad, kes saanuks teenust osutada“. See väide on kontrollimatu, sest MTA ei esitanud maksusaladusele viidates Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ TÕR-i andmeid. Maksukohutust saa õiguspäraselt määrata tõendite alusel, mida maksumaksjal ei ole võimalik isegi näha. Märgime, et KA punktis 1.1.1.2 lg b) punkt 4 “TÖR-is esitati meile valeandmeid” selgitab, et R.P. ja J. J. on kinnitanud, et TÖR-i registreeritud isikud tegelikult Rolax Team OÜ-le, Arox Proff OÜ-le ja Smek Ehitus OÜ-le töid ei teostanud, vaid need isikud, kelle andmed TÖR-is nende äriühingute all kajastuvad reaalselt töid nendes äriühingutes ei teinud. Antud asjaolu kinnitab ka R.P. ́u antud tunnistus, et kord helistas talle üks Arox Proff OÜ-sse tööle registreeritud isik, kes seal tegelikult ei töötanud ja palus end eemaldada registrist. Lisaks märgime, et ei R.V., R.P. ega Tallinna Lennujaam AS, Aade Lõng OÜ ega AS Vensen esindajad ei ole nimetanud ühtegi selle nimelist isikut (v.a. Tallinna Lennujaam AS logis kajastuv D. K., kelle kohta on selgitus KA p 1.1.3.2 lg e), kes kajastuvad Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ TÖR andmetes. Isikuandmete avaldamine, kes reaalselt ka ei puutu antud

maksumenetlusse ega muudaks midagi määratud maksukohustuse osas, on kaitstud MKS § 26 lg 1 sätestatuga, seega ei ole meil õigust neid andmeid teile edastada. 3.10 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 35-36 juhite tähelepanu, et kui Rolax Team OÜ ja Arox Proff OÜ puhul esitab MTA seisukoha, et nende ühingute „pangakontode andmetest ei nähtu tavapärase majandustegevuse olemasolu“ (kontrolliakti lk 13 punkt 4 ja lk 21 punkt 5), siis Smek Ehitus OÜ osas MTA vastavat seisukohta ei esita (kontrolliakti lk 28 – 29). Kuivõrd muus osas käsitleb MTA kõiki kolme ühingut sarnaselt, siis kirjeldatud erinevusest järeldub, et Smek Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt nähtub tavapärase majandustegevuse olemasolu. Kui MTA peaks siiski olema seisukohal, et Smek Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt ei nähtu tavapärase majandustegevuse olemasolu, taotleb RKV Smek Ehitus OÜ pangakonto väljavõtte esitamist. Lisaks, nagu kirjeldatud allpool punktis 58, oli Smek Ehitus OÜ-l TÖR-s registreeritud töötaja, kes viibis ka Tallinna lennujaamas. Selgitame, et RKV Building OÜ poolt meile esitatud Smek Ehitus OÜ arvetelt nähtub, et kõikide arvete tasumine pidi toimuma Paysera LT Bank kontole LT413500010004339560. Olete meile kinnitanud, et kõik Smek Ehitus OÜ arveid on nimetatud kontole kantud ning on esitanud selle kinnituseks pearaamatu väljavõtte, kus kajastuvad ülekannete summad ja kuupäevad. Nimetatud Paysera konto väljavõte meil puudub ning seetõttu ei ole seda ka kasutatud tõendite loetelus ega käsitletud KA-s. Rõhutame veelkord, et kriminaal- ja maksumenetluses kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et reaalset majandustegevust Smek Ehitus OÜ-s ei toimunud. Märgime veelkord, et D. K. viibis Tallinna Lennujaama objektil 31.12.2018 alates 09:58 – 11:59 (~2 tundi). Smek Ehitus OÜ arvete kuupäevad detsembris 2018 on varasemad, kui 31.12.2018, mil D. K. objektil viibis. Seega ei tõenda D. K. lühiajaline viibimine objektil 31.12.2018, et meile esitatud Smek Ehitus OÜ arvetel olevaid töid oleks teostanud Smek Ehitus OÜ töölised ja antud asjaolu ei anna põhjust väita, et Smek Ehitus OÜ-l oleks olnud reaalne majandustegevus. Toonitame, et Tallinna Lennujaam AS poolt esitatud pääsulubade nimekirjas ei ole ühtegi isikut, kes oleks seotud Smek Ehitus OÜ-ga (töölised, juhatuse liige). 3.11 Eriarvamuse punktis III nn varifirmad alapunktis 37 selgitate, et lisaks on väga tõenäoline, et Arox Proff OÜ maksis töötajatele palka. MTA poolt esitatud Arox Proff OÜ arvelduskonto väljavõttel on enamus liikumistest kinni kaetud selliselt, et kinni on kaetud Arox Proff OÜ-le ülekande teinud isiku nimi. Samas on kontole toimunud laekumiste ning kontolt toimunud ülekannete kuupäevad, Arox Proff OÜ arvete numbrid, mida ülekannetega tasuti, laekunud summad, jms andmed näha. Küll on aga kinni kaetud „suuremate plokkidena“ (kus ei ole näha mingeid andmeid) maksed 6-10.09.2018, 4.10.2018, 01.11.2018 ja 7.12.2018 (need kuupäevad on tuvastatavad vahetult eelnenud ja järgnenud maksete kuupäevade järgi). Arvestades, et tegemist on maksetega kuu alguses ja mitte tihemini kui üks kord kuus (mis on tavapärane töötasu maksmise puhul), siis suure tõenäosusega on tegemist palgamaksetega ehk tõendiga reaalse majandustegevuse kohta. Nimetatud põhjendatud kahtlus kinnitab, et salastatud tõendite pinnalt ei ole seaduslik maksukohustust määrata. Selgitame, et iga töötamine tuleb registreerida enne faktilist tööle asumist. TÖR-i peetakse ka MTA-le seadusega pandud ülesannete tagamiseks MKS § 251 . MKS § 252 lg 1 järgi töötamise registreerimise on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, sama paragrahvi lg 2 järgi tööd võimaldav isik on kohustatud TÖR-s registreerima seaduse § 251 lõikes 4 ja 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatamise ja lõpetamise ning töötamise liigi, sama paragrahvi lg 3 järgi

töötamise alustamise registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks ja sama paragrahvi lg 4 järgi töötamise peatumise ja lõpetamise registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates. Samas selgitame, et ka iga töötaja saab e-maksuameti/e-tolli keskkonnas kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud ja kas tema töötasu on deklareeritud ning sellelt maksud makstud. Kui selgub, et tööandja ei ole inimese töötamist siiski töötamise registris registreerinud või andmed registris ei ole õiged, siis tuleks sellest kõigepealt teavitada oma tööandjat, kes peab vajaliku kande tegema. Märgime, et juhul kui Rolax Team OÜ-l, Arox Proff OÜ-l ja Smek Ehitus OÜ l oleks mõni töötaja olnud siis oleks ka töötaja nõudnud oma töötamise registrisse kandmist. Mis veelkord on üks oluline tõend, et Rolax Team OÜ-l, Arox Proff OÜ-l ja Smek Ehitus OÜ-l ei olnud reaalselt töid tegevaid töötajaid. Tulenevalt eeltoodu faktiliste asjaolude pinnalt järeldasime, et eeltoodud äriühingutel puudusid reaalsed töötajad. Lisaks märgime, et isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et objektil on töötanud töötajad, keda on Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ jätnud TÖR-is registreerimata ja TSD-del palgaväljamaksed deklareerimata, ei osanud ju R.V. ega R.P. registreerimata ja TSD-del kajastamata töötajate nimesid nimetada. Märgime, ei ole usutav, et objektil töötavad inimesed mitmeid kuid ümbrikupalga eest ning tööde üle järelvalvet ja tööülesandeid andvad isikud ei oska nimetada mitte ühegi töötaja nime. Isikuandmete avaldamine, kellele reaalselt väljamakseid tehti, ei puutu antud maksumenetlusse ega muudaks midagi määratud maksukohustuse osas, on kaitstud MKS § 26 lg 1 sätestatuga, seega ei ole meil õigust neid andmeid teile edastada. 3.12 Eriarvamuse punktis IV ebapiisav dokumenteerimine alapunktis 39, 41, 45 selgitate, et MTA väide on eluvõõras – nii ehitustööde, kui paljude muude teenuste puhul, lepitakse tehtavad tööd ja hind kokku suuliselt. Kõikide tööde kohta aktide, kokkulepete jne koostamine on halduskoormus, mida väiksemad ettevõtted (nagu RKV) ei ole võimelised kandma. Ainult suuremate ettevõtete puhul ning peatöövõtu korral sõlmitakse kirjalikud lepingud (nagu ka RKV puhul näiteks Tallinna Lennujaamaga. R.V. on MTA-le 19.09.2019 antud selgitustes selgitanud, et hind oli tal R.P.uga suuliselt kokku lepitud ning tasumine toimus alati pärast tööde teostamist. Kui osapool suulist kokkulepet ei täida, siis koostöö lõpetatakse ja uuesti sellise isikuga koostööd ei tehta. Lihtsustatult - petta saab vaid ühe korra. RKV ei saaks tööd teha, kui ta kedagi rahadega petaks, jutud selle kohta leviksid ehitusringkondades koheselt. Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel oli tööde kirjeldus ammendav ning kooskõlas KMS § 37 lg 7 p 5 ja 6. Tuleb möönda, et arvetel ei ole kajastatud teenuse osutamise kuupäevasid (KMS § 37 lg 7 p 7), kuid kuivõrd arvete esitamine toimus alati pärast tööde teostamist, siis see formaalne vähetähtis minetus ei saa olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks. Vaidlust ei olegi selles, et kõnealused arved on kajastatud teie raamatupidamises ja need on kirjendatud, sest see asjaolu ei muuda arvetel kirjeldatu sisu automaatselt sisukaks ja ülevaatlikuks. Meie etteheide põhineb asjaolul, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt esitatud arvetel ei ole võimalik aru saada tööde sisust, kestvusest, hinna kujunemisest ja tööde mahust. Seetõttu ei ole arvetel kajastatud töid võimalik kontrollida. KA punktides 1.1.1.2 alapunktis d), 1.1.2.2, alapunktis d) ja 1.1.3.2 alapunktis d) oleme toonud välja asjaolud, millele tuginedes oleme jõudnud seisukohale, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ

ja Smek Ehitus OÜ rekvisiitidega väljastatud arvetel kajastatud informatsioon on ebapiisav saamaks ülevaadet reaalselt teostatud tööde sisu, mahtude ja teostamise aja osas ning ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. Märgime, et ainuüksi asjaolu, et arved on raamatupidamises kajastatud ja nende arvete eest on tasutud, ei tõenda veel, et tehingud tegelikkuses ka toimusid. Sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu näiteks juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos või kui on tõendatud maksukohustuslase osavõtt maksupettusest, hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud tehinguid faktiliselt ei toimunud. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et arvete eest ei tasutud. Kontrolliaktis tuginesime sellele, et arveid väljastanud äriühingud teile teenuseid ei osutanud ning te teadsite, et arveid väljastanud äriühingud ei olnud teenuseid tegelikult osutanud. Seetõttu ei ole tegemist nõuetekohaste alusdokumentidega ning neid ei saa arvesse võtta. Märgime lisaks ka, et tõepoolest ei saa ainuüksi arvepidamise nõuete rikkumine (KMS §37 lg 7p 7 mitte täitmine) olla aluseks sisendkäibemaksu mahaaravamise keelamiseks. Antud juhul on aga nimetatud asjaolu vaid üks asjaolu mitmete tõendite kogumis ning me ei tuginenud täiendava maksu määramisel ainuüksi nimetatud asjaolule, vaid võtsime arvesse ka kõiki teisi tõendeid kogumis. Selgitame, et arvetel esinevad puudused ei ole üksnes formaalsed, mis oleksid tegelikult aset leidnud tehingute puhul kõrvaldatavad, vaid menetluse käigus oleme tuvastanud, et tehinguid arvetel näidatud isikutega ei ole toimunud ja te olite sellest teadlik. Sellisel juhul ei ole tegemist puhtalt arvepidamise nõuete rikkumisega, mille puhul saaks maksustamist pidada karistuslikuks meetmeks. Arvestades, et olete selliselt tegutsenud pikema aja vältel ning hoidunud maksude tasumisest kõrvale suures ulatuses, siis ei saa täitmist tagavate toimingute sooritamist pidada ebaproportsionaalseks või eraldiseisvalt karistuseks. Sisendkäibemaksu on võimalik mahaarvata sel juhul kui on täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused, mis on toodud KMS § 31-s. Teile väljastatud KA-s oleme välja toonud tingimused (KA p 1.1.5), mis on RKV Building OÜ-l täitmata, mistõttu puudub teil õigus Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud käibemaksu arvete ulatuses, maha arvata. 3.13 Eriarvamuse punktis IV ebapiisav dokumenteerimine alapunktis 44 selgitate, et R.V. kontrollis alati tehtud töö üle ning suhtles jooksvalt R.P.uga tööde osas nii suuliselt, e-kirja teel kui Viber’i sõnumitega. Esitame tõenditena näitena hulga sellist sõnumivahetust (lisad 2.1 kuni 2.21, 3.1 ja 3.2). Meile esitatud tõenditest (2 e-kirja ja Viber sõnumite vahetus) nähtub, et R.V. on suhelnud kontrollitaval perioodil R.P.uga, kuid ükski esitatud tõend ei kinnita, et töid teostasid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töölised. Viber vestlusest ei selgu, kes kellega suhelnud on, nähtub ainult R.P. nimi ning pildid, millelt ei ole tuvastatav, millise objektiga tegemist on. Vaidlus ei ole selle üle, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel näidatud töid ei teostatud, vaid selle üle, et töid teostasid kolmandad isikud, kellel puudus seos nimetatud äriühingutega. Antud tõendid ei lükka ümber meie seisukohta, et kontrollitaval perioodil ei teinud Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töölised arvetel näidatud töid.

3.14 Eriarvamuse punktis IV ebapiisav dokumenteerimine alapunktis 46 toote välja, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt tööde teostamist kinnitavad: 1) R.V. MTA-le antud seletused; 2) R.P.u 2019 ütlused (nt vastus MTA 04.12.2019 korraldusele – „kõik tööd olid tehtud 100% täies mahus“ ja 17.04.2020 seletused); 3) Kriminaalasjas antud seletused, mis kinnitavad tööde tegemist (vt punktid 31, 32 ja 60 kuni 62); 4) Tallinna Lennujaama külastajate nimekirjad ja läbipääsuload, mis kinnitavad, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ juhatuse liikmed ja/või töömehed viibisid Tallinna Lennujaamas (allpool alates punktist 55); 5) asjaolud, et tellijad võtsid peatöövõtjalt RKV-lt need tööd vastu (mille kohta on koostatud ka aktid, millised RKV on esitanud MTA-le maksukontrolli alustamise korralduse alusel) ning tellijad tasusid tööde eest. Selgitame teile vastuseks antud punktidele järgmist: 1) KA punktides 1.1.1.2, 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 alapunktides a) oleme toonud välja asjaolud, milles oleme jõudnud seisukohale, et RKV Building OÜ juhatuse liige R.V. ei kontrollinud R.P. ́u seotust Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜga ning tema õigusi tegutseda äriühingute nimel. Lisaks ei ole osanud meile antud selgitustes nimetada ühegi töölise nime ega muud tõendit, mis lükkaks ümber meie seisukohta, et RKV Building OÜ objektidel ei teostanud nimetatud äriühingute arvetel toodud töid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töölised. 2) R.P. on meile 13.12.2019 antud kirjalikes vastustes vastanud, et „kõik tööd olid tehtud 100% täies mahus“, mida me ka antud maksumenetluses ei vaidlusta, kuid täpsustamata on antud vastuses R.P. ́u poolt, et kes neid töid teostas, sest samas korralduses toodud küsimusele, kes reaalselt siis RKV Building OÜ-le töid teostasid, vastas ta “ma ei tea” (küsimus/vastus 9). Peame oluliseks rõhutada, et meie 04.12.2019 korralduses nr 12.2-3/050171-10 toodud konkreetsetele küsimustele on R.P. vastanud ebapiisavalt ja ebatäpselt mis annavad kinnitust, et tehingud tegelikkuses ei toimunud. 17.04.2020 antud ütluste osas oleme seisukohal, et R.P. ́ul oli selleks ajaks võimalus RKV Building OÜ juhatuse liikmega omavahel ütluste andmisel selliselt kokku leppida, et jätta mulje tehingute tegelikust toimumisest. Seega jääme seisukohale, et KA-s kajastatud tõendid kogumis kinnitavad, et kõnealustel arvetel näidatud teenuseid te tegelikkuses Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt ei saanud. 3) Kriminaalasja raames antud seletetused, millele viitate eriarvamuse punktis 31 ja 32 ütlevad selgelt, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ puhul esitati KMDsid ja kanti TÖR-i isikuid selleks, et jätta nendest äriühingutest mulje, kui reaalselt tegutsevatest äriühingutest. Viidatud ütlused ei tõenda, et arvevabriku koordinaatorite eesmärk oli lisaks ka tegelemine reaalse majandustegevusega. Kriminaalmenetluses on J.J. lisaks eriarvamuse punktides 60 ja 61 väljatoodud ütlustele kinnitanud, et mingeid töid teostati reaalselt, kuid neid tööd said teostatud teiste registrisse kandmata isikute poolt või teostasid need tööd hoopis teised äriühingud, mida kinnitab RKV Building OÜ puhul ka asjaolu, et kontrollitaval perioodil peatöövõtja Tallinna Lennujaam AS poolt esitatud objektil viibinud tööliste nimekirjas on tegemist

isikutega, kes ei ole olnud Rolax Team OÜ-s, Arox Proff OÜ-s ja Smek Ehitus OÜ-s registreeritud töölised (va D. K., kelle kohta oleme selgituse andnud käesoleva maksuotsuse punktis 4.2). Aade Lõng OÜ, Vensen AS ja Alving OÜ objektide tööliste kohta täpsem info puudub v.a. tööliste hulk. Lisaks viitate M. K. ütlustele (eriarvamuse punkt 62), milles ta kinnitab, et R.P. pakkus talle, F. O. ́le ja I. V. ́le lennujaamas tööd neljal päeval, 8 tundi päevas ning tasus neile igal õhtul sularahas tehtud töö eest. Teostatud töödeks nimetas ta ventilatsiooniisolatsiooni vahetust. Eriarvamuse punktis 63 lisate, et alltöövõttu teostas Smek Ehitus OÜ, kes lammutas vana lae, eemaldas vana soojustuse ja soojustas eelooteala räästaala seinakõrgenduse. Ventilatsioonitöid tegi alltöövõtja AIR OÜ. Lisate, et tõenäoline, et ütluste andmisel võis tänu keelebarjäärile tekkida valesti mõistmine, kuna kogu projekti põhieesmärk oli uute ventilatsiooniseadmete paigaldamine lae taha. Tõenditena lisatud 4 fotot (eriarvamuse lisad 9.1-9.4) ning hanget puudutav leping (eriarvamuse lisa 8). Märgime, et M. K. kinnitab antud ütlustes, et R.P. pakkus neile tööd ning ka tema oli see, kes neile sularahas töötasu maksis. TÖR andmetel ei ole M. K. kunagi Smek Ehitus OÜ tööline olnud ega TSD-de andmetel töötasu sellest äriühingust saanud ja kriminaalmenetluses antud ütlustes kinnitab ta, et R.P. vormistas teda lihtsalt Smek Ehitus OÜ juhatuse liikmeks, kuid midagi ta selles äriühingus ei teinud. F. O. pole TÖR andmetel kunagi ühegi Eesti äriühingu tööline olnud ning töötasu saanud ning M. K. kinnitab, et F. O. oli nõus tulema tema palvel Eestis, et hakata lihtsalt Smek Ehituse OÜ juhatuse liikmeks tasu eest ning kinnitas talle, et midagi muud ta tegema ei pea. I. (K.) V. ei ole samuti kunagi olnud Smek Ehitus OÜ tööline ega sellest äriühingust töötasu saanud ning lisame, et 25.11- 26.11.2018, mil ta ka lennujaama objektil viibis omas ta kehtivat VÕS lepingut R.P. ́u äriühingus RPI Group OÜ. Seega ei leia kinnitust, et M. K., F. O. ja I. (K.) V. tegid töid objektil, kui Smek Ehitus OÜ töölised. Lisame, et kriminaalmenetuse käigus ütluste andmisel on kasutatud tõlki, kes KrMS § 161 lg 6 kohaselt oli kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingutesse puutuva täpselt ja täielikult. Protokolli lõpus on M. K. kinnitanud, et protokoll on talle vene keelde tõlgitud ning tema sõnade kohaselt kirja pandud. Seega viide keelebarjäärile ja valesti mõistmisele ei leia kinnitust. Eriarvamuse lisana 8 esitatud hanke lepingus on RKV Building OÜ esitanud Tallinna Lennujaam AS-le kvaliteedi tagamise süsteemi, mille punkt 9 käsitleb töötajaid. Olete antud punktis kinnitanud hankijale, et koostööd tehakse alltöövõtjatega kes omavad vastavaid tööalaseid oskusi ja väljaõpet ning olenevalt töö valdkonnast ka vastavaid kvalifikatsiooni-ja kutsetunnistusi. Lepingutega määratakse, kuidas koostööpartnerid vastutavad ettevõtte ehitustoodangu kvaliteedi eest. Kohustuste mittetäitmisel kaasnevad tööde ümbertegemine või kahjude kompenseerimine. Käesoleva maksuotsuse punktis 4.1 oleme välja toonud, et Smek Ehitus OÜ-s TÖR andmetel registreeriti esimene tööline alates 15.10.2018, nn käivet hakati deklareerima KMD-de andmetel alates november 2018, KMKR-is äriühing alates 31.10.2018 ehk arvevabrikuna hakkas äriühing tegutsema mitte enne, kui november 2018, kui saadi käibemaksukohustuslaseks. Esitatud hanke leping koos lisadega on sõlmitud 04.12.2018.

Smek Ehitus OÜ-ga esmane kokkupuude teil november-detsember 2018 (esimene Smek Ehitus OÜ arve kuupäevaga 11.12.2018). Meile esitatud dokumentide ja tõendite hulgas ei ole RKV Building OÜ ja Smek Ehitus OÜ vahelist lepingut, kus oleks sätestatud antud objektiga nõutud tingimused (kvaliteedi eest vastutamine, kahjude kompenseerimine, tööde ümber tegemine), mida te omakorda olete kinnitanud Tallinna Lennujaam AS-le. Lisaks tõendina (lisad 9.1-9.4) esitatud fotodel ei selgu millisel objektil 16 (23) ja millal antud pildid tehtud on. Nii esitatud hankeleping kui ka fotod ei kinnita kuidagi, et lepingus toodud ja piltidel nähtavaid töid oleks alltöövõtjana teinud Smek Ehitus OÜ töölised. 4) Oleme KA punktides 1.1.1.2, 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 alapunktides e) toonud välja asjaolud, mis ei kinnita Tallinna Lennujaama AS objektidel Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ tööliste töötamist kontrollitaval perioodil ning ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. 5) Kuna me ei sea kahtluse alla Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel kirjeldatud tööde teostamist, siis on ole ka kahtluse alla seatud nende tööde edasi müük ja tasu saamine peatöövõtjatele, kuid antud asjaolu ei kinnita, et tehtud töid oleks teostanud nimetatud äriühingute töölised. Kokkuvõtvalt jääme seisukohale, et eriarvamuse punktis 46 väljatoodu ei tõenda Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt tööde teostamist RKV Builing OÜ-le. 3.15 Eriarvamuse punktis V Tallinna Lennujaama andmed lennujaamas viibinud isikute kohta alapunktis 50-52, 54 selgitate, et R.P.u 17.04.2020 seletuste punkti 9 kohaselt teostasid Rolax Team OÜ poolt ehitustöid järgmised töötajad: R.P.; A. P. (tel.XXXXXXX); V. Z. (tel. XXXXXXX); M. Z. Nimetatud isikutel olid kõigil läbipääsuload Tallinna Lennujaamas viibimiseks (Tallinna Lennujaama 27.09.2019 vastuse lisa 1). R.P.ul oli luba ka 21.11.2018 eelselt. Esitate selle kohta tõendina: 1) R.P.u 05.02.2018 loa taotluse (lisa 4), millele eelnevalt oli R.P. läbinud Kaitsepolitseiameti taustakontrolli; 2) R.P.u 19.12. 2018 korduvtaotluse (loa pikendamiseks) (lisa 5); 3) Allakirjutanu päringu 8.06.2020 Tallinna Lennujaamale (lisa 6). Sellele päringule vastuse saamisel esitame selle täiendavalt MTA-le. Tollel ajal R.V. teadis paljude alltöövõtjate töömeeste nimesid, kuigi tihti vaid eesnime või hüüdnimede järgi. Seda nii Tallinna lennujaamas asunud objektidel, kui Aade Lõng OÜ, Vensen AS ja Alving OÜ objektidel kui ka muudel objektidel. Ta suhtles nendega, kui objektidel viibis. Ei ole midagi tavapäratut selles, kui ta kaks aastat hiljem nimesid ei mäleta. Töömehi oli palju ja praeguseks on paljud vahetunud. Hinnanguliselt võis 2018 aastal kõikidel RKV objektidel eri aegadel viibida kokku erinevate alltöövõtjate 40 kuni 50 töömeest. Ei ole mõeldav, et peatöövõtja peaks kõiki neid teadma ja nimesid mäletama. Oleme eeltoodud asjaolusid kirjeldanud ka maksuotsuse punktis 3.11 ning ei hakka neid siinkohal enam kordama. Täiendavalt selgitame teile vastuseks alljärgnevalt, et TÖR andmetel ei ole R.P.; A. P., V. Z. ja M. Z. kunagi Rolax Team OÜ töölised olnud. Nimetatud isikud Tallinna Lennujaama logi

andmetel küll viibisid lennujaama objektidel, kuid seos Rolax Team OÜ-ga meie andmetel puudub. Eriarvamuse punktis 52 juures olete esitanud tõendid, kinnitamaks, et R.P. omas Tallinna Lennujaama objektidele pääsuluba varem, kui KA-s toodud 21.11.2018. Meile esitatud lisa 4, läbipääsuloa taotluse vormil on näha, et luba taotlev asutus on RPI Group OÜ, loa kehtivuse aeg määramata, kõik lubade büroo töötaja poolt täitmisele kuuluvad lahtrid täitmata, allakirjutanud on ainult R.P., loa teine lehekülg puudub. Esitatud tõend ei kinnita, et R.P. omas Tallinna Lennujaamas pääsuluba objektile enne 21.11.2018 ning jääb arusaamatuks, mida RPI Group OÜ pääsuloa taotlus käesolevas maksumeneteluses peaks tõendama. Samuti 01.07.2020 meile esitatud Tallinna Lennujaam AS vastuses AB Lextal 19.06.2020 päringule ei selgu, millise äriühingu nimel R.P. läbipääsu luba perioodil 06.02.2018- 25.06.2018 omas ning Tallinna Lennujaam AS poolt meile esitatud aprill-mai ja juuli 2018 RKV Building OÜ nimel objektil viibinud isikute ega läbipääsu lube omanud isikute nimekirjas R.P. ́ut ei ole. Seega 06.02-25.06.2018 kehtinud läbipääsu loa seos RKV Building OÜ ja kontrolli perioodil aprill-mai ja juuli 2018 töid teostanud isikutega sh väidetavate Rolax Team OÜ töölistega puudub. Meile esitatud lisa 5, läbipääsuloa korduvtaotlusel puudub kuupäev, allkirjad, loa kehtivuse andmed, tegemist on blanketi vormiga, mis Tallinna Lennujaam AS poolt kinnitamata ning jääb arusaamatuks, mida antud dokument peaks tõendama. Tõepoolest on olukordi, kus tööde tellija kasutab erinevaid alltöövõtjaid ning juhendab ja koordineerib alltöövõtjate töötajaid objektidel tööde tegemisel, selline tegevus on täiesti aksepteeritav ja tavapärane. Sellisel juhul aga nii teie kui ka alltöövõtjate töötajad teavad ikkagi täpselt, kes on neid tööle vormistanud äriühingu esindaja, teavad kes on nende otsene ülemus, kelle poole saavad nad personali puudutavates küsimustes (töötasu maksmised, puhkuse arvestus, töövahendite saamine, tööriiete saamine jne) pöörduda. Leiame, et tõepoolest ei peagi R.V. alati teadma tööde tellijaid või alltöövõtjaid ja/või nende esindajaid, töötajaid, kuid antud juhul oli tegemist töödega, mida väidetavalt tehti mitmeid kuid, seega jääme enda KA toodud seisukohtade juurde, et üldjuhul siiski teatakse, kellega koos mitmeid kuid töid tehakse. Eriarvamuses toodud väide, et ei ole midagi tavapäratut selles, kui ta kaks aastat hiljem nimesid ei mäleta, vastame järgnevat, et segitusi käis andmas R.V. 19.09.2019 ning viimane esitatud arve Smek Ehitus OÜ poolt oli 02/2019, seega ei ole tegemist 2 aasta taguse tehinguga, vaid pool aastat hilisema tehinguga. 3.16 Eriarvamuse punktis V Tallinna Lennujaama andmed lennujaamas viibinud isikute kohta alapunktis 55,56 selgitate, et R.P.u 17.04.2020 seletuste punkti 7 kohaselt teostasid Rolax Team OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt ehitustöid järgmised töötajad: R.P.; I. V. (hiljem muutis nime K. V.-ks), kes oli Arox Proff OÜ juhatuse liige; F. O., kes oli Smek Ehitus OÜ juhatuse liige; M. K.r, kes oli samuti Smek Ehitus OÜ juhatuse liige; O. B.; A. M.; Z. R.. Nimetatud isikud viibisid perioodil november – detsember 2018 korduvalt Tallinna Lennujaamas (Tallinna Lennujaama vastuse lisa 5). Esitame Tallinna Lennujaama vastuse lisa 5 kujul, kus nimetatud isikute korduv viibimine Tallinna lennujaamas on eraldi kollase taustavärviga välja toodud (lisa 7).

Tallinna Lennujaama logist (eriarvamuse lisa 7) nähtub, et perioodil 25.11 – 27.12.2018 viibisid ülalnimetatud isikud objektil, kuid TÖR andmetel ei ole nimetatud isikud kunagi olnud Arox Proff OÜ ega ka Smek Ehitus OÜ töölised, seega ei leia kinnitust, et perioodil november – detsember 2018 Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ RKV Building OÜ-le töid teostasid. Ka maksuotsuse punktis 3.14 lg 3 oleme välja toonud, miks I.(K.) V., F. O. ja M. K. ei teostanud töid, kui Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töölised. Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ väidetavat teenuste osutamist Tallinna Lenujaamas oleme käsitlenud ka KA punktides 1.1.2.2 lõikes e) ja 1.1.3.2 lõikes e) ja ei hakka seda siinkohal uuesti kordama. 3.17 Eriarvamuse punktis V Tallinna Lennujaama andmed lennujaamas viibinud isikute kohta alapunktis 57 selgitate mõlema äriühingu juhatuse liikmed (so nende ühingute seadusjärgsed esindajad), käisid Tallinna Lennujaamas asunud objektidel töid teostamas, siis tõendab see juba iseenesest tööde teostamist nimetatud äriühingute poolt. Asjaolu, et kriminaalasja materjalide kohaselt ilmneb, et nimetatud inimesed olid palgatud varidirektoriteks, seda fakti ega järeldust ei väära. R.V.l puudus igasugune teadmine nende varidirektoriteks olemise kohta. Antud väitele oleme vastanud käesoleva maksuotsuse punktis 3.14, eriarvamuse punkti 46 vastus, alapunkt 3, /.../ “Märgime, et M. K. kinnitab antud ütlustes......” Oleme seisukohal, et maksumenetluses kogutud tõendid kogumis tõendavad, et F. O. ega I. (K.) V. ei osalenud reaalselt Smek Ehitus OÜ ja Arox Proff OÜ juhtimises, mida kinnitab KA punktides 1.1.2.2 c) ja 1.1.3.2. c) toodu. 3.18 Eriarvamuse punktis V Tallinna Lennujaama andmed lennujaamas viibinud isikute kohta alapunktis 58-59 selgitate, et KA lk 25: [Tallinna Lennujaama poolt] Esitatud tööliste nimekirjades kajastub ainult üks isik, kes on olnud kontrollitaval perioodil (detsember 2018 ja veebruar 2019) töötajate registri andmetel Smek Ehitus OÜ-s registreeritud tööline. Selleks on D. K., kes viibis Tallinna lennujaama objektil 31.12.2018 alates 09:58 – 11:59 (2 tundi). Smek Ehitus OÜ arvete kuupäevad detsembris 2018 on varasemad, kui 31.12.2018, mil D. K. objektil viibis. Ei ole midagi tavatut selles, et töömehed töövad erinevate ettevõte jaoks. Asjaolu, et Tallinna Lennujaamas viibis Smek Ehitus töötaja, kes oli ka TÖR-i kantud, tõendab, et Smek Ehitus OÜ oli reaalset ehitusteenust osutav ettevõtja. Jääme KA-s punktis 1.1.3.2 alapunkt e) muu hulgas toodud seisukohale kindlaks, et D. K. lühiajaline viibimine objektil 31.12.2018 ei tõenda, et meile esitatud Smek Ehitus OÜ arvetel olevaid töid oleks teostanud Smek Ehitus OÜ. Lisaks olete kinnitanud, et arved koostati alati ka Smek Ehitus OÜ poolt peale tööde teostamist, samas 31.12.2018 olid Smek Ehitus OÜ detsembrikuu tööde arved juba esitatud, seega tööd tehtud. Seega jääb selgusetuks, millisel Smek Ehitus OÜ arvel peaks kajastuma tema poolt 31.12.2018 tehtud tööd. Lisaks ei ole R.P., kes AS Tallinna Lennujaam andmetel (november-detsember 2018 külaliste nimekiri) on märgitud D. K. vastuvõtjaks isikuks, ise 17.04.2020 punktis 7 nimetanud Smek Ehitus OÜ tööliseks D. K. ́t. Kokkuvõtvalt ei tõenda D. K. lühiajaline viibimine objektil, et Smek Ehitus OÜ oli reaalset ehitusteenust osutav ettevõtja. 3.19 Eriarvamuse punktis VI Kriminaalasja materjalid kinnitavad reaalset tööde teostamist alapunktis 63 selgitate, et lennujaamas toimunud hanke nimi oli: „AS Tallinna Lennujaam Reisiterminali preboardingu alade rekonstrueerimine“ (lisatud hanget puudtav leping, lisa 8). Alltöövõtja Smek Ehitus OÜ lammutas vana lae, eemaldas vana soojustuse, ehitas ja soojustas eelooteala räästaala seinakõrgenduse. Ventilatsioonitöid tegi alltöövõtja AIR OÜ. On

tõenäoline, et ütluste andmisel võis tänu keelebarjäärile tekkida valesti mõistmine, kuna kogu projekti põhieesmärk oli uute ventilatsiooniseadmete paigaldamine lae taha. Lisame tõendina fotod (lisad 9.1 kuni 9.4). Eriarvamuse punktile 63 oleme vastanud käesoleva maksuotsuse punktis 3.14. 3.20 Eriarvamuse punktis VII Aade Lõng OÜ, Vensen AS ja Alving OÜ alapunktis 64-66 selgitate, et millised alltöövõtjad objektil käisid, ei saa ega peagi tellija teada. Hinnapakkumise tegi RKV eeldatava mahu järgi, tööde käigus tuli kõrvalt 8m2 rohkem lammutada, et töö korrektselt tehtud saaks. Arvete esitamise mõnepäevases vahes ei ole vastuolu. Mõni ettevõte teeb arveid iga päev, mõni kord nädalas, suuremate tööde puhul akteeritakse ka kord kuus. Ilmselt ei saanud Rolax Team OÜ samal päeval arvet teha. Vensen AS ei teadnud ega pidanudki teadma tema alltöövõtja (RKV) alltöövõtja (Arox Proff OÜ) töötajate nimesid, sest infot alltöövõtjate kohta ei vahetatud. Alltöövõtja poolt tööde lõpetamise ja RKV poolt peatöövõtjale üleandmise akteerimise vahelises kahepäevases vahes ei ole midagi tavapäratut. RKV sai Vensen AS-ile kinnitada töömeeste pädevust, kuivõrd talle oli seda omakorda kinnitanud R.P.. Äris on riskide võtmine normaalne. Märgime, et iseenesest ei olegi teie ja teise osapoole jaoks oluline, kes nimeliselt objektidel töid tegid, kuid meie jaoks te jätsite andmata olulise teabe, mis võinuks tõendada tehingute toimumist Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, kui tehingud oleks reaalselt toimunud. Töötajate nimesid nimetamata jätmisel võtsite te meilt võimaluse kontrollida nimetatud äriühingute töötamist Aade Lõng OÜ, Vensen AS ja Alving OÜ objektidel. Tuletame meelde, et maksumenetluses on teil kaasaaitamiskohustus ning kui teil on andmeid tegelikult teenuseid osutanud isikute kohta, oleksite pidanud need menetluse käigus esitama. Seda te aga teinud ei ole ning olukorras, kus soovitakse tegelikke asjaolusid varjata on maksuhalduril keeruline kui mitte võimatu tagantjärgi tuvastada kas ja millised isikud võisid teie objektidel töid teha. Märgime, et ainuüksi asjaolud, et väidetavalt on tööd nõuetekohaselt teostatud ja üle antud alltöövõtjate poolt, tööde teostamise eest on esitatud arved ja nende arvete eest on tasutud, ei tõenda veel, et tehingud tegelikkuses dokumentidel näidatud osapoolte vahel ka toimusid. Sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu näiteks juhul, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos või kui on tõendatud maksukohustuslase osavõtt maksupettusest, hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud tehinguid faktiliselt ei toimunud. Ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Kontrolliaktis tuginesime tõendite kogumile, et arveid väljastanud äriühingud RKV Building OÜ-le teenuseid ei osutanud ning RKV Building OÜ teadis, et arveid väljastanud äriühingud ei olnud teenuseid tegelikult osutanud. Seetõttu ei ole tegemist nõuetekohaste alusdokumentidega ning neid ei saa arvesse võtta. Tehingute tegelik toimumine ei ole reaalselt võimalik, kui äriühingu juhatuse liige ei oska anda tehingute asjaolude kohta mitte mingeid muid selgitusi peale kinnituse, et tehingud toimusid. Kui tehingute toimumise kohta ei ole peale arvete muid tõendeid, sh keegi ei oska nimetada väidetavalt töid teinud isikuid, ei peetud arvetust töötundide kohta jms, siis ei ole tehingu

toimumise paljasõnaline kinnitamine piisav selleks, et pidada tehingu tegelikku toimumist tõendatuks. Käesoleva maksuotsuse punktis 3.1 oleme selgitanud oma seisukohta, miks me ei pea usutavaks teie ja R.P. ́u väidet, et ta omas teadmisi Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ tööliste oskustest ja pädevustest ehitustöödes. 3.21 Eriarvamuse punktis VIII R.P.u 17.04.2020 seletuses alapunktis 69-70 selgitate, et kriminaalmenetlustes ei uuritud R.P.u suhteid RKV-ga. Lisaks ei ole midagi tavapäratut selles, et kriminaalmenetluses inimene ei soovi ülemäära palju infot avaldada või ei ole ülekuulamisega kaasneva stressi tõttu selleks ka võimeline. R.P.u 17.04.2020 seletused ei ole vastuolus kriminaalasja materjalidega. Märgime, et lõpliku seisukoha kujundamine toimub tuginedes tõendite kogumile ehk kaaludes kõiki asjaolusid ning hinnates nende omavahelisi seoseid. Praegusel juhul ei oma tähtsust, et kriminaalmenetlustes ei uuritud R.P.u suhteid RKV Building OÜ-ga. Oleme kõiki maksumenetluses selgunud asjaolusid hinnanud kogumis ja omavahelises seoses ning üksikut detaili ei saa hindamiseks kogumist eraldada. Üksik detail eraldiseisvalt võibki tunduda tähtsusetu või asjaga mitte seotud, kuid kui vaadata kõiki asjas kogutud detaile kogumis, siis on üheselt selge, et tegemist ei ole juhusliku olukorraga ning teie heauskse käitumisega. Vastupidi, kõik asjas kogutud tõendid annavad põhjendatud kahtluse, et te tegutsesite teadlikult ning kajastasite tegelikkusele mitte vastavaid dokumente RKV Building OÜ maksukohustuse vähendamiseks ja varjamiseks. 3.22 Eriarvamuse punktis X Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ KMD andmed ja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine alapunktis 75 selgitate, et RKV-l ei ole võimalik kontrollida, kas tema koostööpartnerid esitavad oma KMDdes õigeid andmeid või mitte, kas nad vastavad MTA korraldustele või millise muu tegevusega nad tegelevad. Siinkohal märgime, et asjas ei oma mingit tähtsust, kas teil oli juurdepääs Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ KMD andmetele ja muule infole või mitte. Oluline on see, et kogutud tõendite pinnalt nähtub selgelt, et te ei teinud tehinguid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, sest tegemist oli äriühingutega, mida kasutasite oma maksukohustuste vähendamiseks. Teie väide, et te polnud teadlik Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ võimalikest maksuinfost, ei muuda tehinguid reaalseks, sest kõiki tõendeid kogumis vaadatuna on ilmne, et te olite sellest teadlik, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei osutanud teile teenust. Märgime, et maksukohustuslane ei peagi vastutama teise isiku maksukohustuse eest, kuid peab enne tehingusse astumist hoolikalt kontrollima tehingupartneri tausta ning veenduma, et tehinguid 20 (23) tehakse arvel kajastatud isikuga. Asjaolu, et aktsepteerisite väidetavalt Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt esitatud teenuse arveid, uurimata teenuse osutamist pakkuvavate äriühingute tausta, selgitamata teenuse osutamist pakkuvate äriühingute seadusliku esindaja isikut, tuvastamata R.P.u seotust nimetatud äriühingutega, viitab sellele, et te teadsite, et reaalseid tehinguid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ rekvisiitidega arvete alusel ei toimunud. Menetluse käigus on meil tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvetel näidatud isikud tegutsesid arvevabrikutena. Selgitame, et praegusel juhul ei ole arvetel näidatud isikud teile teenuseid osutanud, mis tähendab, et neil ei tekkinud ka maksukohustust ning teie

olete alusetult nende arvete alusel oma maksukohustust vähendanud. See tähendab, et te ei vastuta mitte teise isiku maksukohustuse eest, vaid enda seni täitmata maksukohustuse eest, mida üritasite alusetute arvete alusel maksuhalduri eest varjata. 3.23 Eriarvamuse punktis XI vastuväited MTA järeldustele alapunktis 78-80,83 selgitate, üksi maksuajas kogutud tõend ei eraldi ega kogumis ei tõenda, et tegemist oleks maksupettusega ja et RKV või R.V. oleks kaasanud maksueelise saamise huvides tehingu ahelasse reaalselt mittetegutseva Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ. Tõendid tõendavad, et maksupettusega tegelesid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ, kuid seonduvalt tehingutega OÜ-ga Fertum Holding, OÜ SNACKIN ja FLORHOLD OÜ, mitte aga RKV-ga. Puuduvad igasugused tõendid, et RKV või R.V. oleks kaasanud (veel vähem teadlikult kaasanud) Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ. Tõendid tõendavad, et seoses suurenenud töömahtudega otsis RKV alltöövõtjaid, pöördus selles küsimuses R.P.u poole, kes omakorda soovitas R.V.le muuhulgas kontrolliaktis käsitletud ettevõtteid. Tegelikkuses selgub kriminaalasja materjalidest, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekitati OÜ-l Fertum Holding, OÜ-l SNACKIN ja FLORHOLD OÜ-l, mitte aga RKV-l. Eelpool selgitasime, milles meie poolt tuvastatud Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ja RKV Building OÜ maksupettus seisnes. KA punktis 1.1.4 on kirjeldatud asjaolud, millest järeldub, et te teadsite maksupettusest. KA-s oleme läbivalt kirjeldanud asjaolusid, kuidas tehinguahelast kujunes samade isikute kontroll all olev ühtne süsteem, milles tekkis motiiv maksupettuste korraldamiseks. Teie olite üks osa skeemist, mille kaudu maksupettused toimusid nii, et teised osalised oma tegelikku maksukohustust ei näidanud, makse ei tasunud ja teie vähendasite oma käibemaksu tasumise kohustust, saades sellest kasu. Seega tehes tehinguid arvevabrikutega ei saa olla tegemist mitte teadliku tegevusega. 3.24 Eriarvamuse punktis XI vastuväited MTA järeldustele alapunktis 81 selgitate, et arusaamatuks jääb, mida peab MTA silmas „tehingute ahela all“. Arvestades, et käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks ning kaup või teenus võib enne lõpp tarbijani jõudmist läbida pikema müügiahela. See tähendab, et iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kokku annab kogu teenuse müügihinnale vastava käibemaksusumma. Sisuliselt tähendab see, et kauba või teenuse müüja peab tasuma kauba või teenuse müügihinnalt käibemaksu selle võrra rohkem, mis kuulub tasumisele sama kauba või teenuse müügiahela eelnevate lülide poolt. Meie hinnangul ongi kontrollaktis analüüsitud tehingujadade puhul tegemist eelkirjeldatud maksupettusega, kus RKV Building OÜ oli üheks tehinguahela lüliks, kes sai edasimüügitehingute kasutamisel maksueelise siis, kui väidetava teenuse osutajad st variühingud ei tasu riigile käibemaksu ning ostja st RKV Building deklareerib variühingute arvete alusel sisendkäibemaksu, ning saab tehingust maksueelise. Eelkõige on seega määrav, et tuvastatud ei ole isikud, kes kinnitaksid teenuse osutamist vaidlusaluste tehingutejadade alguses. Tehinguteahelate kohta vormistatud dokumentidest võib küll järeldada, et teenus võib olla osutatud, kuid tuvastamist ei ole leidnud, kes osutas teenust tehinguahela alguses.

Märgime, et äriühingud võivad kasutada vahelülisid, samuti teha seotud isikutega tehinguid ja et mitte iga ühingutevaheline seos ei pruugi viidata maksupettusele. Ent tehingute tegemise korral vahelülide kasutamisel lasub maksukohustuslasel kõrgendatud hoolsuskohustus tagamaks, et maksukohustuslase tegutsevad äriühingud deklareeriksid ja tasuksid makse õigesti, kuna vastupidine võib olla käsitatav maksupettusena. 3.25 Eriarvamuse punktis XI vastuväited MTA järeldustele alapunktis 85,89 selgitate, et RKVle ei ole fiktiivarveid esitatud, mistõttu „eelnevate kokkulepete“ ja „teadlikkuse“ eeldamine on vale. Ühtegi tõendit MTA eelnevate kokkulepete või R.V. teadlikkuse kohta esitanud ei ole. RKV tasus reaalselt tehtud tööde eest, mille toimumist MTA ei eita (vt eespool punktid 72 kuni 74). Puuduvad tõendid, mis tõendavad et RKV oleks olnud teadlik, et tegemist ei olnud reaalselt tegutsevate ettevõtetega. Kogutud tõendid tõendavad, et nimetatud ühingud osutasid „arvevabriku teenuseid“ käesolevat kontrollimenetlust mittepuudutavatele ühingutele ning paralleelselt ka reaalseid ehitusteenuseid RKV-le. Rõhutame, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Maksueelis sellisel juhul seisneb selles, et alusetult arvete väljastaja kliendil tekib õigus arvata maha sisendkäibemaks ning võimalus viia ettevõttest välja raha maksuvabalt. Kuna antud juhul olite kasusaajaks teie, siis pidite te olema ka sellest teadlik, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ teile tegelikult arvetele märgitud teenuseid ei osutanud. Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ roll teiega antud tehingutes oli vaid teile arvete väljastamine, et teil oleks võimalik neil arvetel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas maha arvata ja seeläbi maksueelis saada. Kinnitame ka siinkohal, et vaidlus ei olegi selles osas, et töid pole tehtud, kuid ei leia tõendamist, et töid oleks teinud Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ning, et nimetatud äriühingud oleks osutanud paraleelselt arvevabrikuna tegutsedes reaalseid ehitusteenuseid teile. 3.26 Eriarvamuse punktis XI vastuväited MTA järeldustele alapunktis 87 selgitate, et jääb arusaamatuks, mis oli „näiline tehingute jada“ ja kes oli „näilises tehingute jadas osalenud isik“. Kui silmas on peetud R.P.ku, siis temaga toimunud koostööd on kirjeldatud eespool ning R.V. ja R.P.u poolt antud seletustes. See koostöö on olnud seaduslik ning sellest ei ole võimalik järeldada arvete fiktiivsust. Märgime, et teie poolt ei ole esitatud meile ühtegi sellist tõendit, mille alusel leiaks kinnitust R.P. ́u ja teie vaheline seaduslik koostöö, mille alusel väita, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arved ei olnud fiktiivsed. Kõik teie ja R.P. ́u vahelised kokkulepped on suulised ning seetõttu mitte kontrollitavad. Teie ja R.P. ́u maksumeneteluses antud seletustest, mida oleme nii käesolevas maksuotsuses kui ka KA-s käsitlenud ei võimalda väita, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ reaalset RKV Building OÜ-le töid teostasid. 3.27 Eriarvamuse punktis XI vastuväited MTA järeldustele alapunktis 93, 94 selgitate, et kuivõrd RKV tasus tegelikult teostatud ehitustööde eest, mis olid ettevõtlusega seotud (samad tööd müüs RKV peatöövõtjana edasi oma tellijatele), siis oli tegemist ettevõtlusega seotud kuluga. Teenuse hindamiseks vajalikud andmed on MTA-le esitatud RKV maksukontrolli alustamise korralduse

alusel. Kõik teostatud tööd nähtuvad aktidest, millega RKV peatöövõtjana müüs need tööd oma tellijatele. Leiame, et üksnes tööde eest tasumine ei tõenda tehingu toimumist, kui puuduvad faktilised ja objektiivsed asjaolud, mist tõendavad tehingu mittetoimumist. Arvestades kontrolli käigus selgunud asjaolusid, oli RKV Building OÜ teadlik, et tegelikkuses algdokumentidel näidatud majandustehinguid ei toimunud ning Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel väljastatud arvete kajastamise eesmärgiks oli RKV Building OÜ raamatupidamises ja maksuarvestuses vähendada käibemaksu tasumise kohustust. Oleme veendunud, et RKV Building OÜ teenuse osutajaks ei olnud Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ. Majandustehingute toimumine eelpool toodud osapoolte vahel ei leidnud kinnitust. Selgitame teile, et kuna oleme kontrolli käigus tuvastanud, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei ole teile arvetel kajastatud teenuseid osutanud ning selliste arvete alusel tehtud väljamaksed on alusetud. Sellises olukorras on tulumaksu määramine õigustatud ja põhjendatud. Te ei ole eriarvamusega esitanud ka tõendeid, mis välistaks tulumaksu määramise. Seetõttu jääme oma KA-s toodud seisukohale. Märgime veelkord, et maksumenetluses on teil kaasaaitamise kohustus ning kui teil on andmeid tegelikult teenuseid osutanud isikute kohta, siis oleks pidanud need menetluse käigus esitmata. Seda te aga teinud ei ole, seega ei leia tõendamist, et tasumised reaalset majandustegevust mitteomavatele Rolax Team OÜ-le, Arox Proff OÜ-le ja Smek Ehitus OÜ-le oleks teie ettevõtlusega seotud kulud. Tellijatele esitatud tööde aktid ei tõenda, et edasi müüdud tööd olid teostatud Rolax Team OÜ-le, Arox Proff OÜ-le ja Smek Ehitus OÜ poolt. Veelkord, me ei sea kahtluse alla tööde teostamist ja nende edasi müümist peatöövõtjatele. Tõendamist ei leia Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel näidatud tööde tegelikud tegijad. Siinkohal rõhutame, et kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et ainuüksi dokumentide vormistamine ja arve tasumine ei tõenda veel tehingute tegelikku toimumist. Ainuüksi maksuhaldurile sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks esitatud arvetele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust ja lähtuda tuleb eelkõige tegelikest asjaoludest. Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitava tehingu kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Käesoleval juhul on maksuhaldur lähtunud just nimetatud põhimõttest, mille tulemusel oleme seisukohal, et reaalseid majandustehinguid RKV Building OÜ ning äriühingutega Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga teinud ei ole. Kokkuvõttes arvestades ülaltooduga oleme seisukohal, et esitatud vastuväited ei ole aluseks meie seisukoha muutmiseks, mistõttu jääme oma kontrolliaktis toodud seisukohtade ja järelduste juurde ning maksuotsus on koostatud kontrolliaktis kirjeldatud asjaoludest ja metoodikast lähtudes.“

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg-de 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaide lahendaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud ning sestap pole selle kehtetuks tunnistamiseks põhjust. Vaide lahendaja hinnangul on maksuhaldur hinnanud asjaolusid ja tõendeid ning kohaldanud käibe- ja tulumaksuseaduse sätteid õigesti. Vaide lahendaja ei tuvastanud ka, et maksuhaldur oleks rikkunud menetlusreegleid, mis võinuks viia ebaõige otsuse tegemisele. Tulumaksu hindamise teel määramata jätmist on maksuhaldur nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses selgitanud. Maksuhaldur on maksuotsuses erakordselt põhjalikult (lk 5-22) käsitlenud ka eriarvamuses toodud seisukohti. Vaide lahendaja on eriarvamuse analüüsiga tutvunud ja sellega nõus. Kuna ka vaide esitaja ei ole täpsemalt selgitanud, millises osas on eriarvamuse analüüsis vajakajäämisi ja kus ilmneb neis maksuhalduri erapoolikus, ei pea ka vaide lahendaja otstarbekaks seda analüüsi vaideotsuses veel kord üle korrata, vaid keskendub allpool just vaides esitatud etteheidetele (tegemist on küll osaliselt kattuvate vastuväidetega). Ainuüksi asjaolu, et vaide esitaja maksuhalduri seisukohtadega maksuotsuses ei nõustu, ei tähenda veel seda, et maksuhaldur oleks vaide esitaja vastuväited põhjendamatult arvestamata jätnud.

käigus saadud dokumendid. Erinevalt vaides väidetust ei tulene kriminaalasjast, et Rolax Team OÜ-l, Arox Proff OÜ-l ja Smek Ehitus OÜ-l oli osaliselt ka nö ametlik majandustegevus olemas. Kuigi J.J. on väitnud, et mingeid töid teostati, tehti need samas tema sõnul teiste, registrisse kandmata isikute poolt või teostasid need tööd hoopis teised äriühingud (vt maksuotsuse lk 1415). Kuigi kriminaalmenetluse 06.12.2019 kokkuleppes süüdistatava R.P.uga ei käsitletud tõepoolest konkreetselt nn arvevabrikute tehinguid vaide esitajaga (seal olid teemaks tehingud OÜ-dega Fertum Holding, Snackin ja Florhold), saab kriminaalmenetluse ja vaide esitaja maksumenetluse käigus selgunust teha järelduse, et nö arvevabriku teenuseid pakuti ka vaide esitajale. Vaide esitaja poolt arvevabrikuteks olevate äriühingute kasutamine kogemata ja heauskselt (see juures kolm korda järjest) ei ole eluliselt eriti usutav. Menetluste käigus selgunust tulenevalt ei saanud vaide esitajal vaide lahendaja hinnangul tekkida muljet, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid korrektselt ja reaalselt tegutsevad äriühingud ja et töid tegid just nende äriühingute töötajad. Vastupidi, asjaolud ja tõendid viitavad sellele, et vaide esitaja kasutas teadlikult nende äriühingute arveid enda maksukohustuste vähendamiseks. Vaide esitaja ei ole nt Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ taustale ja neid tehingutes väidetavalt esindanud isiku R.P.u volituste olemasolule (ning, nagu eespool mainitud, ka tehingute vormistuslikule küljele) tähelepanu pööranud, hoolimata sellest, et tegemist oli vaide esitaja jaoks uute tehingupartneritega, et avalikest andmetest nähtuvalt neil enne tehinguid märkimisväärset käivet ei olnud ning et tegemist oli küllalt suures väärtuses rahaliste tehingutega (Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel oli teenuste hinnaks vastavalt 62 455,20 eurot, 11 796 eurot ja 40 680,6 eurot). Isegi kui teatmik.ee avalikud andmed on viitajaga, saab neist ometi äriühingu elujõulisuse jne kohta järeldusi teha. Kuigi ehitusteenuste osutajatel on kohustus end registreerida majandustegevuse registris, ei ole ka nende registreeringute puudumine vaide esitajat häirinud. R.P. esindas väidetavalt tehingutes kõiki kolme äriühingut, samas kui tal ühegi äriühinguga mingit nähtavat seost, sh kirjalikku volitust äriühingute nimel tegutseda, ei olnud. Küsimusi pidanuks vaide esitajas tõstatama seegi, et äriühingute juhatuste liikmeteks olid eranditult välisriigi elanikud (lätlane R. V., ungarlased M. K., I. V. ja F. O.) ning et suhteliselt lühikese aja jooksul esindas R.P. tehingutes vaide esitajaga millegipärast kolme erinevat äriühingut. Seega on vaide esitaja jätnud tehingutes Rolax Team OÜ-ga, Arox Proff OÜga ja Smek Ehitus OÜ-ga igasugused äris tavapärased ja mõistlikud ettevaatusabinõud rakendamata. Nende abinõude ebamõistlik rakendamata jätmine tähendab heausksuse puudumist ning osundab ühtlasi sellele, et ju ka vaide esitaja teadis, et need äriühingud nagunii töid ei teinud.

Ka tellijatelt saadud info ei kinnitanud vaide esitaja poolt erinevatel objektidel allhankijatena Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ kasutamist. Isegi kui R.P., F. O., I. V. ja M. K. ning eriarvamuses loetletud isikud on tõesti viibinud ühel vaide esitaja objektidest (nimed kajastuvad Tallinna Lennujaama läbipääsulubadel ja/või vaide esitaja objekti külaliste nimekirjas), ei ole neid samade äriühingute töötajatena registreeritud ja deklareeritud. Teisiti öeldes ei ole ühegi neist puhul tuvastatud tööandja-töötaja seost Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga. Pigem võib nad lugeda tööde tegemisel vaide esitaja enda nö mustaks tööjõuks. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on liigset kaalu omistanud TÖR-kannetele, mida vaide esitaja näha ei saanud. TÖR-i kanded (ja väidetavate tehingupartnerite maksudeklaratsioonid) on vaid üheks (ent samas teistega tõenditega kooskõlas olevaks) tõendiliigiks, mis näitavad samuti seda, et tööde tegijateks ei olnud arvetel näidatud äriühingud (nende töötajad). Vaide lahendaja möönab, et mõni asjaolu eraldivõetuna ei pruugi veel ilmtingimata Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ tehingute näilikkusele viidata, kuid asjaolude kogum teeb seda üheselt ja veenvalt.

on praegusel juhul toonud välja kui lisaargumendi kaebaja maksupettuses osalemise kõrval. Sellise lähenemise korral poleks määrava tähtsusega, kas vaidlusaluseid töid tegid kaebaja töötajad või mitte ja kas kaebaja teadis või pidi teadma, et arved on esitanud äriühingud, kes tegelikult neid töid ei teinud. Samamoodi kui maksupettuse etteheite korral, panevad ka puudused teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtutega, et kaebaja pole esitanud täiendavaid tõendeid, mis näitaksid vaidlusaluste majandustehingute sisu ja arvandmeid. Arvetele majandustehingu sisuna märgitud "transporditeenused" ja "taastamistööd" ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki. Seda etteheidet ei kõrvalda teenuste sidumine konkreetse ehitusobjektiga, sest teenuse sisu see ikkagi ei kirjelda. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. /.../ Olukorras, kus teenuseid väidetavalt osutanud äriühingutel ei ole reaalset majandustegevust ja nad on esitanud kaebajale võltsarved, on kõrvaldamata olulised puudused arvetes piisavad, et tuua kaasa maksukohustuse tekkimine ostjal, s.o kaebajal.“ Ka käesolevas asjas on enamusel Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel teenuse nimetuseks pigem abstraktne ja umbmäärane kirjeldus ning neilt ei nähtu 9 (10) teenuste täpne sisu. Puudub tööde tegemise/teenuse osutamise aeg. Mahuks on sageli märgitud mittekontrollitav „1 kmpl“. Nii ei võimalda arved tehingute majanduslikku sisu tuvastada ning teenuste saamist, nende mahtu ja mahu usutavust kontrollida. Nagu ülalpool öeldud, arvete puudusi kõrvaldavaid dokumente koostatud pole. Isegi kui tehingute põhjalikum dokumenteerimine ei ole alati õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, võtab maksukohustuslane tehingute piisavalt dokumenteerimata jätmise korral ise riski, et hiljem, põhjendatud kahtluse tekkimisel, ei õnnestu tal teenuse saamist konkreetselt isikult või üleüldse tõendada.

eeltoodud kohtulahenditest, et teenuste puhul reeglina (vaide esitaja nõutud) hindamist ei kohaldatagi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

saadetud tööd tegev isik on ka tegelikult selle töövõtja poolt TÖR-is registreeritud või millise äriühinguga neil üldse on sõlmitud tööleping või muu tsiviilõiguslik leping. Käibemaksuseadusest ja kohtupraktikast ei tulene ostjale kohustust kontrollida müüja käivet ja töötajaid või nende puudumisel vastutada müüja kohustuste eest. Maksuhaldur jätab arvestamata ka asjaoluga, et TÖR ei ole avalik register ja kaebajal puudub selle andmetele juurdepääs. 4.3 R.P.u kirjaliku volituse kontrollimata jätmine on vormipuudus. R.P.u tegevus mõjutas kaebaja esindajat R.V. uskuma, et tal on olemas volitus vaidlusaluste äriühingute nimel esinemiseks. Olukorras, kus R.P. korraldas tööde tegemiseks vajalikud töömehed objektile, puudus R.V.l igasugune alus kahtlustada, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ äritegevusel võiks olla ebaseaduslik eesmärk. Kui kaebaja oleks küsinud R.P.ult kirjalikku volitust, oleks R.P. selle esitanud, sest Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid tema kontrolli all. 4.4 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheitega, et raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt sularahas, kuid sularaha jõudmine äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja on selgitanud, et sularaha andis ta R.P.u kätte. R.P. on kinnitanud, et ta sai kaebajalt sularaha ja kasutas seda raha vastavalt e-posti juhistele. Nimetatud asjaolu on kooskõlas M. K. kriminaalmenetluses antud ütlustega, et lennujaamas töötades said nad R.P.u käest igal õhtul töötasu sularahas. Kuna äriühingute nimel tegutses R.P. ja R.V.l oli alust uskuda tema asjaajamise vastavust äriühingute tahtele, tööd objektil toimusid, siis sularaha jõudmine äriühinguteni on tõendatud. 4.5 Maksuhalduri seisukoht tulumaksu määramisel hindamise rakendamata jätmisest ei ole õige. Tööd teostanud isikud ja neid palganud isik on teada. Millises mahus tööd tehti on kokkuviidav kaebaja poolt tellijale esitatud töödega ja nende mahtudega, isikutele makstud tasu on samuti tuvastatav nende ütlusega, samuti turul keskmiselt sedalaadi töö hinnaga. Olukorras, kus tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, on hindamine MKS § 94 järgi lubatud. Seega ei ole asjakohane maksuhalduri vaideotsuses toodud seisukoht, et arved ei võimalda tehingute majanduslikku sisu tuvastada ning teenuste saamist, nende mahtu ja mahu usutavust kontrollida. Käesoleval juhul teenuse saamise ja edasimüümise fakt ei ole kahtluse all.

5.2 Alusetu on kaebaja väide, et MTA on pelgalt kriminaalmenetluses tuvastatud tõenditele tuginedes tuvastanud kaebaja teadlikkuse. Maksuhaldur hindab kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid (sh kriminaalmenetluses kogutu) kogumis ja vastastikuses seoses. Antud juhul on maksuhaldur kõiki maksuotsuses toodud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigele seisukohale. Seejuures ei pea maksuhaldur maksumenetluses tõendama maksupettuse toimepanemist või sellest osavõttu, vaid piisav on kaudsetele tõenditele toetuv põhjendatud kahtlus, mis on eluliselt usutav. Ka kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et elulise usutavuse kriteerium on aktsepteeritav. MTA on selgitanud, et kuigi kriminaalmenetluses ei käsitletud konkreetselt nn arvevabrikute tehinguid kaebajaga, saab kriminaalmenetluse ja maksumenetluse käigus selgunust teha järelduse, et nö arvevabriku teenuseid pakuti ka kaebajale. Arvevabrikuteks olevate äriühingute kasutamine kogemata ja heauskselt (kolm korda järjest) ei ole usutav. Vastustaja leiab ka, et kaebaja väide eksimuses olemisest on otsitud ega ühti maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Arvestades, et kaebaja ei kontrollinud R.P.u seotust äriühingutega ning tehingute kohta on koostatud pinnapealsed ja nõuetele mitte vastavad dokumendid, ei ole kaebaja väited ekslikult tehingutes osalemisest reaalsed. 5.3 Vastustaja ei nõustu jätkuvalt kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on liigset kaalu omistanud TÖR-kannetele, mida kaebaja näha ei saanud. TÖR-i kanded (ja väidetavate tehingupartnerite maksudeklaratsioonid) on vaid üheks tõendiliigiks, mis näitavad samuti seda, et tööde tegijateks ei olnud arvetel näidatud äriühingud ja nende töötajad. Nagu vastustaja selgitas, hindab maksuhaldur tõendeid kogumis. Seejuures ei vastuta ostja müüja kohustuste täitmata jätmise eest, vaid selle eest, et ta kajastas teadlikult oma sisendkäibemaksu arvestuses nõuetele mitte vastavaid arveid. 5.4 Vastustaja jääb seisukohale, et sularaha jõudmine äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt sularahas. Kaebaja üle kantud või kassast välja võetud summade puhul esineb tugev ja kaebaja poolt kõrvaldamata jäänud kahtlus fiktiivsete arvete alusel raha äriühingust teadliku ja tahtliku väljaviimise kohta, et teha võimalikke varjatud ja maksuvabu väljamakseid n.ö mustale tööjõule. 5.5 Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul pole hindamise läbiviimine võimalik. Käesoleval juhul ei ole teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad. Seega ei võimalda arved tehingute tegelikku majanduslikku sisu tuvastada ning nende mahtu ja mahu usutavust kontrollida.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).

üle arvestust R.P.ult saadud informatsiooni põhjal, s.t kellele ja kui palju on raha tagastatud ja kui palju on vaja veel kellelegi tagastada ning oli olemas tabel, kus olid kirjas äriühingute, st arvevabrikute teenuse kasutajate nimed ja summad ning teenustasu varieerus 5% ja 10% vahel tagastatavast summast (vt samas). Raha tagastamise arvestus käis läbi [email protected] oleva tabeli alusel (vt samas). J. J. selgitas ka seda, et need tööd, mis variäriühingute nimelt reaalselt tehti, tegid ära klientide oma töötajad, üldjuhul ukrainlased (vt J. J. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx). 8.3 Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kui kriminaalmenetluses ei ole kaebaja seost kuritegeliku grupeeringuga tuvastatud, siis tema sidumine maksupettusega on ainetu. Asjaolu, et maksuhaldur ei algatanud kriminaalmenetlusi vaidlusaluste arvevabrikute klientide suhtes ei välista nende suhtes maksumenetluse läbiviimist ega maksuotsuse tegemist. 8.4 Kohtupraktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (nt RKHKo nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt RKHKo nr 3-31-73-10 p 13 ning seal toodud viited). Olukorras, kus maksuhalduril ei ole olnud võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete õigsuses, kuna müüja ei ole maksuhaldurile vajalikku teavet esitanud, kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas, põhjendatud (vt RKHKo nr 3-3-1-30-15 p 16). 8.5 Kohtu hinnangul on maksuhaldur kogutud tõendite pinnalt teinud õige ja põhjendatud järelduse, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei olnud teenuste tegelikuks osutajaks ning kaebaja oli sellest teadlik. 8.5.1 Esiteks nõustub kohus maksuhalduriga, et kaebaja ei olnud oma tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas ning kaebaja väide eksituses olemisest on otsitud. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Vastasel juhul ei ole konkreetse inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele isikule. Seega olukorras, kus kaebajal varasem koostöö Rolax Team OÜ-ga, Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-ga puudus, ei saanud asjaolu, et talle usaldusväärne tuttav isik väitis end olevat nende äriühingute esindaja, tekitada kaebajas veendumust, et ta sõlmis lepingud just nimetatud äriühingutega. Volituste kontrollimise tulemusel ning isegi, kui R.P., kelle valduses olid kõnealuste äriühingute juhatuse liikmete ID-kaardid, oleks endale kirjaliku volituse organiseerinud, oleks kaebaja tuvastanud, et R.P. esindas lühikese aja jooksul kolme äriühingut, kelle juhatuse liikmed olid eranditult kõik välismaalased ning lisaks registreeringu puudumisele majandustegevuse registris neil enne tehinguid kaebajaga neil märkimisväärset käivet ei olnud. Äris tavapäraste ja mõistlike ettevaatusabinõude rakendamata jätmine õigustab järeldust, et kaebaja jaoks ei olnud oluline, kes on tema tehingupartneriks.

8.5.2 Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel ei ole taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud mitte ühtki kokkulepet tööde sisu, maksumuse ega muude tingimuste kohta. Samuti ei ole pooled pidanud vajalikuks kirjalikult fikseerida tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Maksuotsuses on põhjendatult välja toodud, et arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid ja millises mahus tehti ning kuidas kujunes teenuse hind. Kohtupraktikas on leitud, et majandustehingute sisu ei saa tuletada isikute ütlustest, vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7, MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt (vt TlnRKo nr 3-20-1971, p 13). Seega piisaks antud juhul kaebajale maksukohustuse tekkimiseks üksnes majandustehingute ebapiisava dokumenteerimise etteheitest. 8.5.3 Lisaks eeltoodule on Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ jätnud täitmata maksuhalduri korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses kaebajaga teostatud tehingutega ning ka kõnealuste äriühingute nimel väidetavalt tegutsenud R.P. ei ole andnud maksumenetluses põhjalikke ja üksikasjalikke seletusi kaebajale väidetavalt osutatud teenuste kohta. Maksumenetluses 13.12.2019 esitatud kirjalikus vastuses on R.P. küll kinnitanud, et „kõik tööd olid tehtud 100% mahus“, ent ühtegi muud tehingutega seotud asjaolu isik ei mäleta ning maksuhalduri küsimusele, kes kõnealuste äriühingute nimel töid teostasid, vastas „[m]a ei tea“ (vt R.P.u 13.12.2019 kirjalik vastus MTA 04.12.2019 korraldusele nr 12.2-3/050171-10). Asjaolu, et R.P. on 17.04.2020 läbi kaebajat maksumenetluses esindanud advokaadi nimetanud mõned isikud, kes Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt ehitustöid teostasid, ei muuda tema seletust usaldusväärseks kinnituseks tehingute toimumise kohta. R.P.u 17.04.2020 seletuse kohaselt teostasid Rolax Team OÜ poolt ehitustöid tema ise, tema vend A. P., V. Z., M. Z. ning Ukrainast ja Lätist pärit töötajad, kelle nimesid ja kontakte R.P. ei mäleta. Vaidlusaluste arvete kohaselt tegi Rolax Team OÜ ehitustöid perioodil aprill-mai 2018 objektil Tallinna lennujaam ja juulis 2018 objektidel Raasiku villavabrik ja Tallinna lennujaam. Tallinna Lennujaam AS poolt MTA-le esitatud nimekirjadest R.P.u viibimist ega läbipääsu loa omamist perioodil aprill – mai 2018 ja juuli 2018 kõnealusel objektil ei nähtu ning töölised on objektile toonud peamiselt kaebaja juhatuse liige R.V. (vt MTA vastuse lisad 9 ja 10). Seega ei vasta tõele R.P.u väide, et tema teostas Rolax Team OÜ poolt vaidlusalustel arvetel kajastatud ehitustöid ega R.V. väide, et peamiselt tõi Rolax Team OÜ töölised lennujaama objektile sisse R.P. (vt 19.09.2019 maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll). Tallinna Lennujaam AS läbipääsulubade nimekirjast nähtub, et A. P. omas RKV Building OÜ nimel läbipääsuluba perioodil 24.01.2018-31.08.2018 ja M. Z. perioodil 27.02.2018 ja 31.08.2018, kuid vastustaja on õigesti välja toonud, et nimetatud isikutel igasugune seos Rolax Team OÜ-ga. V. Z. omas RKV Building OÜ nimel läbipääsuluba perioodil 18.12.2018 kuni 06.12.2019 ning samuti puudub tal igasugune seos Rolax Team OÜ-ga. R.P.u väide kõnealuste isikute töötamisest Raasiku villavabriku objektil pole aga kontrollitav, sest lisaks sellele, et neil puudub igasugune tuvastamist võimaldav seos Rolax Team OÜ-ga (v.a R.P.), ei kinnita nende töötamist Raasiku villavabriku objektil ei kaebaja juhatuse liikme ega peatöövõtja Aade Lõng OÜ juhatuse liikme seletused. Kaebaja juhatuse liige, kes enda sõnul Rolax Team OÜ väidetavatele töötajatele Raasiku villavabriku objektil tööülesandeid jagas ja nende tegevust kontrollis, ütles, et erinevatel päevadel teostas Rolax Team OÜ-st töid 3-5 isikut, kelle nimesid ta ei tea/ei mäleta. Peatöövõtja Aade Lõng OÜ juhatuse liikme seletuse kohaselt oli neil leping RKV Building OÜ-ga ning nad

ei kontrollinud, kelle töötajaid kasutatakse ega kes need isikud nimeliselt olid. Eluliselt ei ole usutav, et ise töölistega suheldes ja neile tööülesandeid jagades, ei oska kaebaja juhatuse liige ühtegi nime nimetada, eriti kui üheks töid teostanud isikuks oli tema ammune tuttav R.P.. Samuti pole võimalik, et R.P.ule meenub asjaolu, et ta Rolax Team OÜ nimel töid teostas alles pärast kaebaja advokaadi tema poole pöördumist. Maksuhaldur on kontrollinud ka R.P.u väidet, mille kohaselt teostasid Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ poolt ehitustöid R.P., I. (K.) V. (Arox Proff OÜ juhatuse liige), F. O. ja M. K. (Smek Ehitus OÜ juhatuse liikmed), O. B., A. M., Z. R. Maksuotsuse p-s p 1.1.2.2 alap-s e ja p-s 3.14 on veenvalt põhjendatud, miks nende isikute poolt kõnealuste äriühingute nimel tööde teostamine ei ole tõendatud. Nõustudes maksuhalduri põhjendustega neid üle kordamata, märgib kohus vaid, et üksnes asjaolust, et kõik need isikud (kellest kolmel puudub Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-ga seejuures igasugune puutumus) on perioodil 25.11-27.12.208 viibinud Tallinna lennujaama objektil ning et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ variisikutest juhatuse liikmed dokumentide vormistamise perioodil mõned päevad lennujaama objektil mingisugust tööd tegid ja selle eest sularahas tasu said, ei tõenda tehingute toimumist kaebajaga. Lisaks lennujaama objektile teostas vaidlusaluste arvete kohaselt Arox Proff OÜ perioodil november 2018 ehitustöid ka objektidel Reidi tee ning Smek Ehitus OÜ detsembris 2018 objektil Reidi tee ning veebruaris 2019 objektidel kroodi survetõstepumpla ja Veetorni 9, Jüri ning nende objektidega puudub R.P.u poolt 17.04.2020 nimetatud isikutel igasugune tuvastamist võimaldav seos. Seega ei vasta tõele ka kaebaja väide, et töid teostanud isikud on teada. Asjaolu, et R.P. on koostöös kaebaja advokaadiga suutnud nimetada mõned isikud, kellest osadel on puutumus kas teenust osutanud äriühingutega või lennujaama objektiga, ei anna alust järelduseks, et tema poolt nimetatud isikud ka reaalselt Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel kaebajale mingisuguseid töid teostasid. 8.5.4 Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vaidlustatud maksuotsus on oluliste põhjendamispuudustega ning tehtud järeldused põhinevad oletustel ja üldistustel, mitte tõenditel. Konkreetsed majandustehinguid kajastavad tõendid on tehingu osapoolte valduses ja neile teada. Kohtupraktikas on leitud, et „[m]aksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. /.../ MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist“ (v TlnHKo 3-13-567, p 22). Antud juhul on tõendamiskoormus kaebajal ning kui kaebaja ei ole pidanud vajalikuks tehingutega seotud asjaolusid dokumenteerida ega oska anda informatsiooni, mis kontrollimisel veenvalt kinnitaks tehingute toimumist, ei saa ta nõuda, et maksuhaldur aktsepteeriks tehingute toimumist pelgalt üldsõnaliste arvete ning kaebaja ja R.P.u üld- ja paljasõnaliste ning vastuoluliste selgituste alusel. Samuti ei saa kaebaja vaidlustada maksuotsust soovitusega, et maksuhaldur võiks ise tuvastada vaidlusaluste teenuste sisu ja

mahud, võrreldes konkreetsetel ehitusobjektidel teostatud töid kaebaja poolt edasimüüdud teenuste mahtude ja hindadega. 8.6 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt RKHKo nr 3-3-1-33-14 p 15.2; 3-3-1-60-11 p 33). Kuivõrd vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde tegelik teostaja ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on maksuhaldur õigesti maksustanud teenuse eest tehtud väljamakse tulumaksuga. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole teenuse, sealhulgas ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (vt RKHKo 3-3-1-60-11, p 33; 3-3-1-49-13, p 20; 3-3-1-65-13, p 21; 3-3-1-55-14, p 19), vaid see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.