Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 21. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-2/663 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Nikolai Lilitškini vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 21. detsember 2022 kuni 11. jaanuar 2023 kohta.
2.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
3.Jätta Nikolai Lilitškini menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 2. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 21. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-2/663 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus Tartu Vangla kodukorra p-i 1.6.3 ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i 1 rikkumise tõttu. Kaebaja märgib, et vangla tagastas tema eelviidatud käskkirja peale esitatud vaide õigusvastaselt põhjusel, et see oli esitatud vene keeles. Kaebuse juurde on lisatud distsiplinaarmenetluse protokoll, kaebaja vanglale esitatud pöördumine (registreeritud 5. detsembril 2022 nr-ga 2-3/3705-1), Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a kiri nr 2-3/3705-2 ja vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 6. jaanuaril 2023 kohtule kaebaja
23.detsembri 2022. a vaide nr 1-11/444-1 ja Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a otsuse nr 1-11/444-2, millega kaebaja vaie tagastati. Lisaks selgitas vangla 11. jaanuaril 2023 kohtule, et enne vaide tagastamist N. Lilitškinit selle tõlkimise vajadusest ei teavitatud, kuid kinnipeetav on tõlkimise nõudest teadlik, sest temaga on tõlketeenuse osutamise teemadel vesteldud. Seejuures on N. Lilitškinit teavitatud sellest, et kuna tal on isikukontol piisavalt raha, siis tuleb
3-23-15 tal tõlketeenuse eest ise tasuda. Siiani on kinnipeetava seisukoht olnud selline, et tõlketeenuse eest ta ise tasuma ei hakka. Kinnipeetavale on võõrkeelsete pöördumiste esitamiseks väljastatud ka vaide/kahjunõude tõlkimise blankette, mis võimaldab koheselt ära fikseerida tõlketeenuse eest tasumise nõusoleku või keeldumise. Kinnipeetav ei ole siiani pöördumiste esitamisel neid blankette kasutanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu tühistamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seejuures on vaide tagastamise korral õigus pöörduda kaebusega kohtusse vaid juhul, kui vaie tagastati õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt, siis ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-31-78-13, p 19).
5.Tartu Vangla tagastas 28. detsembri 2022. a otsusega nr 1-11/444-2 kaebaja 23. detsembril 2022 registreeritud vaide nr 1-11/444-1 põhjusel, et see oli esitatud vene keeles. Vangla tugines vaide tagastamisel justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõigetele 1, 2 ja 3. Vangla märgib otsuses, et kaebajal on isikuarvel piisavalt raha, et kasutada tõlketeenust, kuid kaebaja kirjalik nõusolek tõlketeenuse kasutamiseks puudub.
6.Kohus võtab omal algatusel asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 21. detsember 2022 kuni 11. jaanuar 2023 kohta, et kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit vaide esitamise hetkel.
7.Kohus leiab, et Tartu Vangla tagastas 28. detsembri 2022. a otsusega nr 1-11/444-2 kaebaja vaide nr 1-11/444-1 õiguspäraselt. Vangla viitab otsuses õigesti sellele, et õigusaktide kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel ning haldusmenetlus toimub samuti eesti keeles. Vajadusel kaasatakse menetlusse tõlk. VSkE § 491 lg 1 kohaselt vangla või Viru Vangla haldusosakond saadab võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võetakse kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. VSkE § 491 lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
3-23-15
8.Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ei jäta kahtlust, et kaebajal oli võimalik vaide tõlkimise kulud kanda. Kaebajal oli vaide esitamise hetkel kontol ca 25 000 eurot. Kuigi vangla selgitustest nähtuvalt N. Lilitškinit enne vaide nr 1-11/444-1 tagastamist otseselt selle tõlkimise vajadusest ei teavitatud, siis ei kahtle kohus selles, et kaebaja oli võõrkeelse vaide tõlkimise kohustusest teadlik. Tartu Vangla 11. jaanuari 2023. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajaga on tõlketeenuse osutamise teemadel vesteldud ning talle on selgitatud, et kuna tal on isikukontol piisavalt raha, siis tuleb tal endal teenuse eest tasuda. Vangla kinnitab, et kaebajale on väljastatud võõrkeelsete pöördumiste esitamiseks vaide/kahjunõude blankette, mis võimaldaks koheselt ära fikseerida tõlketeenuse eest tasumise nõusoleku või keeldumise. N. Lilitškin ei ole siiani pöördumiste esitamisel blankette kasutanud. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on teadlik, et raha olemasolu tõttu lasub tal tõlketeenuse eest tasumise kohustus ning ta ei esita võõrkeelse vaide juurde tõlketeenuse eest tasumise nõusolekut (blanketil või muus vormis), on sisuliselt tegemist tõlketeenuse eest tasumisest keeldumisega. Lisaks nähtub vangla vastusest, et kaebaja on väljendanud oma üldist seisukohta, et tõlketeenuse eest ta tasuda ei kavatse. Samuti nähtub kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja ei ole tegelikkuses nõus vanglale esitatud võõrkeelsete pöördumiste, sh vaiete, enda kulul eesti keelde tõlkimisega ja tema meelestatus eesti keele suhtes on äärmiselt halb.
9.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla tagastas kaebaja vaide tuginedes VSkE § 491 lõigetele 1, 2 ja 3 õiguspäraselt ning kaebajal on Tartu Vangla 21. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-2/663 tühistamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.
10.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõudes läbimata, siis ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus märgib siinkohal, et kuna kaebaja sai vaidlusaluse käskkirja kätte 21. detsembril 2022, siis ei ole vaide esitamise 30-päevane tähtaeg praeguseks veel möödunud ning kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada vanglale vaie 21. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-2/663 peale, nõustudes vaide tõlkimise kulude kandmisega. Ka Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a otsuses nr 1-11/444-2 on märgitud, et vaide menetlusse võtmata jätmine ei takista selle esitamist uuesti eesti keeles, koos tõlkega eesti keelde või selle tõlkimist eesti keelde vangla vahendusel VSkE §-s 491 sätestatud korras.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Arvestades, et kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto jääk on 11. jaanuari 2023. a seisuga 25 123 eurot ja 69 senti, siis ei pea kohus põhjendatuks käesoleva määruse tõlkimist omal algatusel vene keelde. Kaebajal on vajadusel võimalik korraldada tõlkimine enda kulul.
14.Kohus peab vajalikuks lisaks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, sh hoiduma ebasündsast ja teise menetlusosalise või kohtu suhtes lugupidamatust käitumisest (HKMS § 28 lg 1 ja § 52 lg 1). Kohtud on korduvalt juhtinud sellele kaebaja tähelepanu ka varasemates kohtuasjades (vt nt Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu määruseid haldusasjades nr 3-22-2115, 3-22-163,
3-23-15 3-21-2891, 3-21-759, 3-20-2318). Ka selles asjas esitatud kaebus sisaldab rohkelt ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mis eelnimetatud kohustusega kooskõlas ei ole. Kohus hoiatab, et kui kaebaja jätkab menetlusdokumentides ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamist, siis võib kohus teda trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kuna kaebaja on korduvalt ka varasemates kohtuasjades samal viisil käitunud, siis peab kohus vajalikuks rõhutada, et kaebaja trahvimine on sellise käitumise kordumisel tõenäoline.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.