Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXXXXXXX)

SEB Pank AS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 187 500 euro ulatuses ning X kõigile Eesti krediidiasutustes tulevikus avatavatele arvelduskontodele kuni 187 500 euro ulatuses aresti täitumiseni. Taotluse kohaselt on MTA alustanud 06.10.2021 korralduse nr 12.2-3/056763-1 alusel X kontrolli, mis hõlmab alltoodud tehinguid ja kõiki tehingutega seotud asjaolusid, selgitamaks

3-22-1901 välja tehingute maksundusliku tõlgenduse. Kontrollitavad tehingud said maksuhaldurile teatavaks 25.05.2021 X-le edastatud päringu tulemusel ja on järgmised: - X ja W (isikukood XXXXXXXXXXX) vahel 08.11.2017 sõlmitud krediidileping N 01/17; - laenu- ning ostu-müügitehingud Q-ga (registrikood Saksamaal XXXXXXXXX, käibemaksukohustuslasena registreerimise number XXXXXXXXX), sh 31.12.2018 otsuse alusel ebatõenäoliste nõuete reservi kantud laenunõuded 858 125,83 eurot ning laekumata arved 896 660,79 eurot. Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. X kontrollimenetluse käigus selgunud asjaolud annavad alust arvata, et X on filiaalist viinud välja kasumit, mida ei ole deklareerinud ja millelt ei ole täidetud seaduses ette nähtud maksukohustust. On alust arvata, et X ja W vahel 08.11.2017 sõlmitud krediidilepinguga nr N01/17 seotud väljamakse on filiaali kasum, mis on filiaalist välja viidud, liikunud X ning selle asutaja ja X tegeliku kasusaaja, kelleks on W abikaasa, kätte ning on kasutatud viimase huvides isikliku kinnisvara ostmiseks. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses viitavad sellele, et X teadis, et tehingud on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ning tegelikult jaotati laenutehingu varjus X-st välja viidud kasumit. Maksuhaldurile esitatud 2017.–2018. a majandusaasta aruannetes kajastatud andmete kohaselt on X-l laenunõudeid eraisiku vastu 750 000 eurot. 30.11.2018 esitatud X 2017. a majandusaasta aruande lisas 3 on märgitud laenunõudena 750 000 eurot. Laenunõude sisu aruandes selgitatud ei ole. 01.07.2019 esitatud X 2018. a majandusaasta aruande lisas 5 on kirjeldatud nõudeid eraisiku vastu 750 000 eurot intressimääraga 0,5% ja lõpptähtajaga 22.12.2029. 17.06.2021 esitati MTA-le laenulepingud, sh X ja W vahel 08.11.2017 sõlmitud krediidileping nr N01/17. Lepingu kohaselt annab X W-le laenu 750 000 eurot. Laen antakse tagatiseta intressimääraga 0,5% aastas ning tagasimakse tähtajaga 08.11.2032. Vastavalt laenulepingu lisas 1 toodud infole maksab laenuvõtja ajavahemikus jaanuar 2018 – detsember 2020 üksnes igakuist intressi ning alates jaanuarist 2021 toimuvad tagasimaksed plaanipäraselt, mida vajadusel korrigeeritakse kaks korda aastas. 15.08.2022 esitati 29.09.2021 sõlmitud laenu tagasimaksegraafiku muudatus, mille kohaselt toimuvad igakuised tagasimaksed alates 01.07.2021 kuni 01.11.2032. X ja W vaheline laenuleping pärineb X AS ja W vahel sõlmitud laenulepingust 03/2014, mis on sõlmitud 02.12.2014. 02.08.2021 saadetud e-kirjas selgitati, et algse laenu (750 000 eurot) andis W-le X AS, kellega W-l oli laenu andmise hetkel töösuhe. X AS-l oli omakorda varem ostetud kaupade eest võlg X ees. 08.11.2017 sõlmisid X AS ja X nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt X AS loovutab X-le 02.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr 03/14 alusel X AS-le kuuluva nõudeõiguse 750 000 eurole W vastu. W-le laenu väljastamise tõenduseks esitati X AS pearaamatu väljavõte konto 58.6 kohta, mille kohaselt sai W laenu kahes osas – 540 000 eurot 08.12.2014 pangaülekandega ning 210 000 eurot 22.12.2014 sularahas. 28.10.2021 esitati MTA-le 02.12.2014 laenulepingu nr 03/14 lisa. Lisa kohaselt loetakse laenuleping nr 03/14 W ja X AS vahel täidetuks ning lõppenuks seoses 08.11.2017 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga. Nõuete loovutamise lepingu sõlmimisega tuleb krediidilepingus nr N01/17 toodud laenumakse soorituse kuupäevaks lugeda 08.11.2017, sest sel päeval tekkis filiaalil nõudeõigus W-le antud laenu osas. W ning X AS ja X puhul on tegemist tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 tähenduses seotud isikutega, sest W on X ja X AS juhi ja tegeliku kasusaaja Y abikaasa. Äriregistri andmetel on Y X juhataja alates selle asutamisest 07.10.1997. X AS asutati 27.12.2002 ning selle juhatuse 2(10)

3-22-1901 liikmeks on alates asutamisest Y. Alates 31.01.2018 on ta ainuaktsionär. Rahvastikuregistri andmetel abiellusid Y ja W 04.10.2012. TuMS § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt käsitatakse abikaasasid seotud isikutena. Perekondlik seotus on loonud eelduse tegelike tehingute varjamiseks. Laenulepingu sõlmimisega W-ga on üritatud varjata, et filiaali teenitud kasum on jõudnud filiaali tegeliku kasusaaja Y kasutusse. 17.01.2022 toimunud vestlusel teatasid W esindajad Z ja Š, et W töötas X AS-s kokku 10 aastat (2008–2018). Alguses oli ta müügijuhi abi ja pärast oli pearaamatupidaja abi. Selgituste kohaselt vajas W laenu elamispinna soetamiseks Saksamaal Berliinis. Laenu maksmine toimus pangaülekandega. Selgituste kohaselt kanti saadud laen notari deposiiti Saksmaale, kes omakorda maksis raha edasi kinnisvaramüüjale. 21.01.2022 edastatud vastuses on W esindajad täpsustanud, et 540 000 eurot kanti otse kinnisvaramüüjale ja 210 000 eurot sai W sularahas. Need selgitused kinnitavad, et rahalisi vahendeid kasutati filiaali tegeliku kasusaaja ja tema abikaasa isiklikuks hüvanguks, sest selle eest soetati elamispind. W ei kasutanud raha viisil, mis võimaldaks teenida kasu, mille arvelt laenu tagastada. See kinnitab, et W-l pole olnud plaanis laenu tagastada. W-le antud laenul on tavapäratud tingimused, mis viitavad asjaolule, et selle varjus viidi tegelikkuses filiaalist kasumit välja. Laen on antud turutingimustest oluliselt madalama intressimääraga 0,5% aastas. Arvestades, et W ja X (ning esialgse laenuandja ehk X AS) puhul on tegemist seotud isikutega, tuleb laenu intressimäära hindamisel lähtuda siirdehinna reeglitest. Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtus ehk siirdehind peab olema samaväärne mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk turuväärtusega. Teatav indikatsioon turuväärtusele vastavatest intressimääradest kliendigrupi ja tähtaja lõikes on kättesaadav Eesti Panga veebilehelt. Seal kajastatud statistiliste andmete kohaselt moodustas pikaajalise kodumajapidamisele antud tarbimislaenu intressimäär 2014. a detsembri seisuga 16.07% ja 2017. a novembri seisuga 15,21%. Arvestades, et W-le antud väidetava laenu näol on tegemist tagamata laenuga, on asjakohane võrrelda seda tarbimislaenule kehtinud intressimääradega. Laenul puudub tagatis, lisaks ei võimaldanud W sissetulek teha tagasimakseid maksegraafikus kajastatud summades ja X oli sellest teadlik. W töölepingust X AS-ga nähtub töötasu 4350 Eesti krooni (278,02 eurot) kuus. X AS on esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD), millel deklareeritud andmete kohaselt on W saanud palgaväljamakseid 2012. a-l 3486,18 eurot, 2013. a-l 3810,01 eurot, 2014. a-l 4260,04 eurot, 2015. a-l 4517,31 eurot, 2016. a-l 5160,11 eurot ning 2017. a-l 5639,88 eurot. Viimane palgaväljamakse on deklareeritud W-le 2018. a jaanuari TSD-l ning see oli 470 eurot. MTA andmetel oli X AS alates oktoobrist 2008 ainus W tööandja Eestis. Ühtlasi puuduvad W-l lisasissetulekud ning menetluse raames ei ole esitatud tõendeid muude sissetulekute kohta. Lisaks nähtub W esitatud pangakontode väljavõtetelt, et tal pole olnud perioodil 01.12.2014–17.11.2021 selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid teha laenu tagasimakseid omavahenditest. Iga makse eel on raha kandnud W kontole Y. Esialgse maksegraafiku järgi moodustasid laenu tagasimaksed 16 108,20 eurot kvartalis (64 432,80 eurot aastas). Maksegraafiku muudatus on tehtud 29.09.2021, mille kohaselt toimuvad tagasimaksed igakuiselt summas 5443,79 eurot. Olukorras, kus kõik tehingu pooled on omavahel seotud isikud ja tehingul puudub põhjendatud majanduslik sisu, on tegemist tahtliku ja teadliku tegevusega eesmärgiga saada maksueelis. Laen on antud ebamõistlikult pikaks ajaks ning sellel on vastuoluline tagasimaksegraafik. Krediidilepingu alusel tehti esimene tagasimakse Xle 12.09.2021. Ei ole eluliselt usutav, et keegi sõltumatu osapoolena oleks nõus andma laenu nii pikaks ajaks ilma tagatiseta ning olukorras, kus laenusaajal puudub võimekus oma kohustusi täita. Samuti ei ole eluliselt usutav, 3(10)

3-22-1901 et sõltumatute osapoolte vahel toimuks sarnastel tingimustel nõuete ümbervormistamise kokkulepe kui 2017. a novembris, mil vormistati W laenu uueks võlausaldajaks X. Seda olukorras, kus oluliselt parema krediidivõimekusega äriühingu kohustus X ees muudetakse nõudeks isiku vastu, kellel puudub tagasimakse võimekus. Samuti on tavapäratu laenulepingu lisa 1, mille kohaselt on jaanuarist 2018 kuni detsembrini 2020 kohustus maksta ainult intresse ning alates jaanuarist 2021 teostatakse makseid tavapäraselt, sealjuures on sisustamata maksete sisu (ehk siis millises osas ja intervalliga makstakse intresse või põhiosa). Lisaks nähtub laenulepingu lisast 1, et laenulepingu sõlmimisest kuni 31.12.2017 puudub laenuvõtjal üldse kohustus intresse tasuda. Tegelikkuses ei toimunud ühtegi makset (ei intresside ega põhiosa osas) enne maksuhalduri pöördumist. Menetluse alustamise korralduses kohustas MTA X esindajat selgitama laenulepingu tagasimakse tingimusi ja esitama sellekohased kirjalikud tõendid. Korduvpäring tagasimaksegraafiku kohta saadeti 02.11.2021 ja 09.12.2021. X esitas 14.12.2021 nii maksegraafiku kui ka kokkuleppe selle muutmise kohta. 29.09.2021 muudetud tagasimaksegraafikust, mis esitati maksuhaldurile täies mahus 15.08.2022, nähtub, et 01.07.2021 on laenu jääk 719 624 eurot. Samas toimus esimene tagasimakse alles 12.09.2021 ehk tegelikult oli laenujääk 750 000 eurot. Lisaks algab muudetud maksegraafikus toodud intressiarvestus 01.07.2021 ja summalt 719 624 eurot, st oluliselt väiksemalt summalt, kui oli selleks hetkeks tegelik laenujääk. Seega võib järeldada, et tagasimaksegraafikul puudub tegelik sisu. W on teinud laenu tagasimakseid septembris 2021 kokku 43 446,40 eurot, sama aasta oktoobris 10 000 eurot ja novembris 10 000 eurot. MTA on küsinud tõendeid W võimekusest võetud laenu tagasi maksta. 10.01.2022 esitas W nimel üksnes Swedbank AS pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte, millelt nähtus, et W-l puudusid regulaarsed sissetulekud (v.a X AS-st laekuv palk, viimati makstud 15.01.2018), mis võimaldaks tal laenu tagasi maksta maksegraafikus ettenähtud summades. X esindaja selgitas 17.06.2021 antud vastuses, et filiaalil puudub aktiivne majandustegevus aastast 2016 ning aastast 2017 lõpetas see tegevuse täielikult ja plaane tegevuse taastamiseks X-l ei ole. Tegevuse puudumise tõttu ei ole X-s ka töötajaid, kes tegeleks laenudega seotud küsimustega. X AS poolt äriregistrile esitatud 2013.–2017. a majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingul oli piisavalt rahalisi vahendeid, et tekkinud võlg tasuda, kuid selle asemel vormistati hoopis nõudeõiguse loovutamise leping. See viitab X soovile näidata tehingut teisiti, kui see on tegelikult toimunud ning seeläbi tahtlikult vähendada maksukohustust maksueelise saamise eesmärgil, kajastades filiaalist kasumi välja viimist laenuna. W on üritanud MTA korralduse täitmist vältida, sh kuni 17.12.2021 ei vastanud ta maksuhalduri saadetud e-kirjadele ja kõnedele ega täitnud korraldust ettenähtud tähtajaks. 21.12.2021 volitas W ennast esindama Z ja Y õe Š, kellel on mõlema äriühingu e-MTA kasutamise õigus, lisaks sellele on Š X AS nõukogu liige ja kuni veebruarini 2022 sai sealt palgaväljamakseid, samuti sai isik palga väljamakseid X-st perioodil november 2021 – jaanuar 2022. X nimel suhtles maksuhalduriga samuti Š. Tema ja Z maksumenetluse raames maksuhaldurile edastatud vastused ja selgitused olid samal ajal segased ja vastuolulised. See viitab tahtlikule ja teadlikule tegevusele eesmärgiga varjata tehingute tegelikku sisu. TuMS mõistes on X tegevus püsiva tegevuskohta kaudu lõppenud, millest tulenevalt tuleb lugeda ka kasum väljaviiduks. TuMS § 7 lg 1 on püsiv tegevuskoht majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Filiaalil puudub Eestis aktiivne

4(10)

3-22-1901 majandustegevus. Käibedeklaratsioonil on X deklareerinud käivet viimati 2017 novembris. Rahvastikuregistri andmetel on filiaali juhataja Y elukoht Saksamaal. Kuna MTA-l on alust arvata, et W-le antud laenu tuleb käsitada püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumina, tuleneb sellest kohustus deklareerida 2017. a novembris püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit 750 000 eurot ja tasuda sellelt tulumaks 187 500 (750 000 × 20 ÷ 80) eurot. Tõenäoliselt on rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks TuMS § 53 lg 4 ning § 54 lg-d 2 ja 4. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb järgneval: 1) X majandustegevus püsiva tegevuskoha kaudu on lõppenud. Seetõttu ei saa talle tekkida siin finantsvahendeid, mille arvelt maksukohustust täita; 2) kuigi X majandusaasta aruande kohaselt on filiaalil varasid, mille arvelt saaks maksukohustust tasuda, siis tuleb arvestada, et majandustegevust ei toimu ja selgituste kohaselt varade sissenõudmisega ei tegeleta. Majandusaasta aruannetes kajastatud andmed ei ole usaldusväärsed, sest menetluse käigus on selgunud, et neis on mitmeid puudusi; 3) X Eestis avatud pangakontol on 08.08.2022 seisuga 104 814,22 eurot. X ettemaksukontol olevad vabad vahendid seisuga 08.09.2022 summas 161 eurot ei ole piisavad määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, registervara ega väärtpaberikontot tal Eestis ei ole. Filiaalilt ei saa seejuures eeldada tema heausksust maksukohustuse täitmisel; 8) X peakontor on registreeritud Belizes, mis veel hiljuti oli Euroopa Liidu poolt peetavas mustas nimekirjas, kuhu kuuluvad riigid ja jurisdiktsioonid, mis ei tee Euroopa Liidu liikmesriikidega halduskoostööd. Hetkel Belize enam selles nimekirjas ei ole, aga on üks nendest jurisdiktsioonidest, mis on Euroopa Liidu suurendatud tähelepanu all. Maksuhalduri senine praktika on näidanud, et Belizest informatsiooni saamine on raskendatud, sest päringutele vastatakse suure viivitusega ja puudulikult. Seega on MTA seisukohal, et tekkiva maksuvõla sissenõudmine rahvusvahelise ametiabi raames on ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Läbiviidava maksumenetluse tulemusel on võimalik juurde määratav maksusumma 187 500 eurot. X-l on AS-s SEB Pank pangakonto, millel rahaliste vahendite jääk seisuga 08.08.2022 on 104 814,22 eurot. Eelnimetatud jääk ei näita aga tegelikult hetke rahalist seisu, kuna laekumised krediidilepingu N 01/17 maksegraafiku kohaselt peaksid toimuma igakuiselt kuni 01.11.2032, mistõttu on võimalikud laekumised jooksvalt ka tulevikus. Ainsaks sobivaks täitetoiminguks X suhtes on MKS § 130 lg-s 1 p 3 sätestatud täitetoiming – eelaresti seadmisest pangakontole, kuhu laekub maksegraafiku kohaselt igakuiselt tagasimakse. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 summas 187 500 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-i 122 loetelule.

5(10)

3-22-1901 Taotlus vastab MKS § 1361 lg-le 2 ning on vajalikul määral põhistatud. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg 1 eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 06.10.2021 korralduse nr 12.2-3/056763-1 alusel X suhtes maksumenetlust, mis hõlmab äriühingu tehinguid ja kõiki tehingutega seotud asjaolusid. Tuvastatud asjaolude pinnalt on alust järeldada, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et X on Eesti filiaalist viinud välja kasumit, mida ei ole deklareerinud ja millelt ei ole täidetud seaduses ette nähtu maksukohustust. Samuti on alust arvata, et X ja W vahel 08.11.2017 sõlmitud krediidilepinguga seotud väljamakse näol on tegemist filiaali kasumiga, mis on sellest välja viidud. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis, koostoimes ja vastastikuses seoses viitavad sellele, et X teadis, et tehingud on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ning tegelikult jaotati laenutehingu varjus filiaali kasumit. Kohtule esitatud andmete alusel on usutav maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on põhjendanud, et kuigi X majandusaasta aruande kohaselt on filiaalil varasid, mille arvelt saaks maksukohustust tasuda, tuleb siiski arvestada, et majandustegevust ei toimu ja selgituste kohaselt varade sissenõudmisega ei tegeleta. Lisaks ei ole majandusaasta aruannetes kajastatud andmed usaldusväärsed, sest menetluse raames on selgunud, et neis on mitmeid puuduseid ning aruandes kajastatud nõue W vastu ei ole usaldusväärne. Arvestades, et majandustegevust Eestis ei ole, menetluse käigus on tahtlikult maksuhaldurit eksitatud ning filiaal on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega kooskõlas, siis ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. X ettemaksukontol olevad vabad vahendid seisuga 08.09.2022 summas 161,00 eurot ei ole piisavad määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks. Maksumenetluses toimunud suhtluses on filiaal korduvalt oma kaasaaitamiskohustust rikkunud, mistõttu võib eeldada, et maksuotsusega määratud maksukohustust vabatahtlikult täitma ei asuta. On usutav, et tekkiva maksuvõla sissenõudmine rahvusvahelise ametiabi raames võib osutuda ebaproportsionaalselt ressursimahukaks. MTA andmetel oli X-l AS-s SEB Pank pangakontol 08.08.2022 seisuga 104 814,22 eurot. Võimalikud on laekumised ka tulevikus. Pangakonto arestimise näol on tavaolukorras tegemist ettevõtlust suures ulatuses piirava meetmega, kuid olukorras, kus X-l aktiivne majandustegevus puudub, ei ole pangakonto arestimine oluliseks takistuseks X tegevuses. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või osutuda võimatuks. MTA taotluses märgitakse, et MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MTA kinnitas, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 summas 187 500 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-i 122 loetelule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(10)

3-22-1901 MTA esitas X-le kontrolliakti nr 12.2-3/056763-11 alles 03.10.2022, kuid kohtule on kontode arestimise taotlus esitatud juba 09.09.2022. X-l oli kontrolliaktis toodud asjaolude osas õigus esitada MTA-le oma arvamus või vastuväited kuni 18.10.2022. X esitas maksuhalduri korraldusel kõik dokumendid ja selgitused. Maksuhaldur kohustas X kontrolli käigus esitama X AS ja W vahelised 2014. a dokumendid, mis on aegunud. Kuna W ei ela Eestis ja pole X-ga pikka aega seotud olnud, volitas W dokumente esitama pearaamatupidaja Š. Seoses asjaoluga, et Š oli töövõimetuslehel (MTA-le on esitatud ka töövõimetuslehed) ja tema seisund oli halvenenud, taotles ta MTA-lt MKS § 50 alusel dokumentide esitamise tähtaja pikendamist. X, W ega Z ei ole takistanud maksuhalduri tegevust. MTA väide, et Y on X ja X omanik, on vale. X esitas MTA-le selle kohta 28.10.2021 tõendid. X selgitas maksuhaldurile, et laenu tagasimaksete ajutise peatamise peamiseks põhjuseks oli panga poolt ettevõtte arvelduskontode sulgemine, mistõttu ei saanud ettevõte tegevust jätkata. X esitas maksuhaldurile tõendi, et kumbki pool ei loobunud oma nõuetest. Seetõttu esitas X MTA-le pangakonto väljavõtted tõendamaks, et makseid tehti enne pangakonto sulgemist ning ka pärast SEB panga pangakonto avamist alustati makseid uuesti. X-l on pangakontol raha, seega ei viita tema tegevus soovile viia ettevõttest raha välja.

7(10)

3-22-1901 arestimiseta jääks maksusumma riigile laekumata, ei saa pangakontode arestimist pidada põhjendamatuks meetmeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-22-1901 Koos loataotlusega on MTA esitanud halduskohtule kõik tõendid, mis maksuhalduri kahtlusi kinnitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA põhjendused usutavad.

9(10)

3-22-1901 Määruskaebuse lisast nr 8 nähtub info X kohta, mitte Eesti äriregistris 27.12.2002 registreeritud X AS kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et Y ja W on abielus alates 04.10.2012. TuMS § 8 lg 1 p-st 1 tulenevalt käsitatakse abikaasasid seotud isikutena. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendamatu MTA kahtlus, et laenulepingu sõlmimisega W-ga on üritatud varjata, et tegelikult on X teenitud kasum jõudnud filiaali tegeliku kasusaajani, s.o Y-ni. W tegi esimese tagasimakse X-le 12.09.2021, st ligi neli aastat pärast X-ga laenulepingu sõlmimist (08.11.2017) ning enne maksuhalduri pöördumist ei olnud tehtud ühtegi tagasimakset intresside ega põhiosa osas. Esimene tõendatud tagasimakse toimus alles kolm kuud pärast MTA pöördumist X poole.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.