Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 15.12.2022, Tartu 3-20-1890 Vahur Siku kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 24.03.2022. a otsus Vahur Siku apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vahur Sikk Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Vahur Sikule apellatsioonkaebuse lisa 1-l lehel.
2.Jätta Vahur Siku taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.
3.Jätta Vahur Siku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2022. a otsus muutmata.
4.Jätta Vahur Siku menetluskulud (riigilõiv 204 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.01.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
V. Sikk esitas 03.08.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot ööpäevas kambris nr 1058 viibimise eest kuni sealt ümbertõstmiseni. Taotluse kohaselt paigutati V. Sikk 20.07.2020 kambrisse nr 1058, milles on sisetrellid ning koos teise kinnipeetavaga kambris viibides on vaba põrandapinda ~1 m2 ühe inimese kohta. Ühele kinnipeetavale on ette nähtud vaba põrandapinda 2,5 m2.
2.Tartu Vangla jättis 29.09.2020. a otsusega nr 1-13/191-2 V. Siku kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kuna kambri nr 1058 sisetrellidest sissepoole jääva
põrandapinna pindalaks on rohkem kui 6 m2, siis ka kahekesi kambris paiknedes on kinnipeetavatele tagatud isiklik ruum justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg-s 6 toodud määras. Kuna V. Sikule on tagatud isiklikku ruumi 3 m2 ulatuses, mis on VSkE § 6 lg 6 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika valguses piisav, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt. Vangla õigusvastase tegevuse puudumise tõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
3.V. Sikk esitas 30.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 18.10.2020 täiendava seisukoha. Kaebaja palus mõista Tartu Vanglalt välja 6800 eurot ajavahemikus 20.07.-29.09.2020 kambris nr 1058 hoidmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendused: Vangla kohtles kaebajat kambris nr 1058 hoides ebainimlikult ja piinas, kuna kamber ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. EIK 19.12.2013. a lahendis asjas Tunis vs Eesti tuvastati Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 nõuete rikkumine. Kambris peab olema iga kinnipeetava kohta vabaks liikumiseks 3 m2 põrandapinda. Tartu Vangla kambrid on ehitatud 1-kohalisteks, aga kambrites hoitakse kahte kinnipeetavat. Vangla seadis ohtu ka kaebaja tervise, kuna kambris ei olnud võimalik ruumipuuduse tõttu teha võimlemisharjutusi. Kaebajal diagnoositi 14.09.2020 puusaliigese proteesimisvajadus. Kaebajaga kambris nr 1058 paiknenud kinnipeetav paigutati ümber 29.09.2020.
4.Tartu Vangla palus 05.11.2020. a vastuses jätta kaebus perioodi 04.08.-29.09.2020 osas läbi vaatamata ja perioodi 20.07.-03.08.2020 osas rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 24.03.2022. a otsusega Tartu Vangla taotluse kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (p 1); jättis kaebuse rahuldamata (p 2); jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 204 eurot Eesti Vabariigi kanda (p 3) ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 4). Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja ei saa kohtumenetluses kahjunõude alust laiendada ja tuua uue asjaoluna välja talle arsti poolt määratud võimlemissoovitust ja viidata sellega seoses terviseohule, sest kambris ei olnud võimlemiseks piisavalt ruumi. Viited seoses ohuga kaebaja tervisele jättis kohus tähelepanuta. 2) Kaebaja hoidmine kambris nr 1058 oli jätkuv toiming. Väidetavalt õigusvastastes tingimustes viibimine lõppes kaebaja jaoks vangla otsuse tegemisega samal päeval. Sisuliselt sai vangla kahjunõuet läbi vaadates anda hinnangu kogu kaebuses väljatoodud perioodi (20.07.-29.09.2020) osas. Ka menetlusökonoomia põhimõtet arvestades on põhjendatud lugeda kohtueelne menetlus läbituks kogu kaebuses märgitud perioodi ulatuses. 3) Kaebaja viibis kambris nr 1058, milles paiknevad seespool ukse juures vahetrellid. Kambri sisetrellidest sissepoole jääv ala on kokku 6,36 m2 (mille hulka ei kuulu seintega eraldatud WC ja välja arvutamata jäetud kinnipeetava kasutusse jääv kolmnurkne ala WC ukse ees), mis on piisav, et kambris kahe kinnipeetava viibimisel oleks ühele tagatud kambripinda vähemalt 3 m2, nagu näeb ette VSkE § 6 lg 6. Kaebajale oli tagatud vähemalt 3 m2 põrandapinda (6,36:2=3,18), mille hulgas on kambris paikneva mööbli alla jääv pind. Kambris ühele inimesele tagatud kambripinna suuruse arvestamisel ei tule põrandapinnast maha arvata mööblialust pinda. Esitatud tõenditest ega poolte seisukohtadest ei ilmne, et kaebajal oleks olnud kambris mööbli tõttu piiratud seal tavalisel viisil liikumine. Kaebaja enda joonestatud jooniselt nähtub, et kambris paiknenud narid, kapid, laud ja üks tool olid paigutatud kambri seinte äärde, üksnes laua taga istumiseks kasutatav tool paiknes laua ja naride vahel. Sellist mööbli paigutust arvestades on tegemist tavapärasel ja mõistlikul viisil sisustatud kambriga, kus selles viibivad kinnipeetavad saavad mugavalt kasutada nii mööbliesemeid kui nende vahelisele alale jäävat vaba põrandapinda. 4) Ei ilmne, et kaebaja olukorda kambris nr 1058 viibimise ajal oleks raskendanud teised kinnipidamistingimused, mis annaksid nende koosmõjus alust pidada kaebaja viibimist kambris
vähese liikumisruumi tõttu õigusvastaseks ja inimväärikust alandavaks. Kambris paikneb seintega eraldatud WC-ruum, milles asub ka dušinurk. Puudub alus arvata, et kaebajal ei olnud kambris viibimise ajal juurdepääsu puhtale veele ja võimalust hügieeni eest hoolt kanda. Kambris on aken ja avatav õhutusluuk. Kaebajale oli tagatud võimalus viibida igapäevaselt vähemalt 1 tund päevas värskes õhus (2020. a juulis ja augustis 1,5 tundi). Kaebaja ei ole muudele olukorda halvendavatele kinnipidamistingimustele viidanud. Kambripinna suurusega seotud kinnipidamistingimusi ei saa muuta õigusvastaseks ja inimväärikust alandavaks asjaolu, et kaebaja suhtes oli kambris viibimise ajal kohaldatud 28.06.2020. a käskkirjaga (tl 21-22) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Ka ei saa omada tähtsust nimetatud käskkirja või selle alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude hilisema pikendamise õiguspärasus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.V. Sikk esitas 07.04.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub rahuldada tema kaebus ja arvestada reaalseid asju tervikuna. Lisaks palub ta arvestada Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 2021. a otsusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Arusaamatu on, miks vangla varjab, et kaebaja viibis 20.07.-29.09.2020 kambris koos kinnipeetavaga, kes oli tunnistatud ohtlikuks nii ametnikele kui kaaskinnipeetavatele. Sellega pandi ohtu kaebaja elu ja tervis. Arusaamatu on, miks vangla varjab, et 2020. a oktoobris paigutati kaebajaga samasse kambrisse teine kinnipeetav, kus kaebaja viibis kuni 01.12.2020. Ka oli vanglale teada kaebaja puusaliigese probleem ja liikumisvajadus. 2) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja tervisliku seisundi. Tegemist ei ole kaebaja poolt vaide piiride laiendamisega, sest vanglal on olemas täielik info kinnipeetava tervislikust seisundist. Vangla käitumine on ebainimlik, kus teistele kinnipeetavatele ohtlikuks tunnistatud kinnipeetava juurde paigutatakse ~2,5 m2 peale kaebaja tervisliku seisundiga inimene, kelle liikumine sõltub järjepidevusest. Normaalseks ja vabaks liikumiseks on kambris ~2,5 m2 põrandapinda ja kambri üldpinnast on ära lõigatud vahetrellide näol ~2 m2.
7.Tartu Vangla esitas 03.05.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Periood 18.10.-30.11.2020 ei saa olla kaebaja nõude aluseks kohtumenetluses, kuna selle osas ei ole kaebajal läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses välja toonud asjaolu, et teise kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutamisega seati ohtu tema elu ja tervis. Kaebajal ei ole sellise asjaolu osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 2) Nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomine on taotleja ülesanne ja haldusorgan ei saa ega pea hakkama isiku eest nõude aluseks olevaid asjaolusid välja tooma. Kohus jättis õigesti tähelepanuta kaebaja väited seoses terviseseisundi ja liikumisvajadusega. 3) Kuna vangla tagas kaebajale kambris nr 1058 isiklikku ruumi 3 m2 ulatuses, mis on VSkE § 6 lg 6 ja EIK praktika valguses piisav, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 24.03.2022. a otsust kaebuse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 24.03.2022. a otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus otsuses ammendavalt ja selgesti jälgitavalt
põhjendanud seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses ette, et halduskohus jättis tähelepanuta tema tervisliku seisundi ning väidab, et tegemist ei ole vaide piiride laiendamisega, sest vanglal on olemas täielik info tema tervislikust seisundist. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud, sest tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kuna halduskohus saab kaebust menetleda üksnes osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuli halduskohtul kontrollida, kas vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad. Kui esitatud nõuded on sisult erinevad, siis ei ole kohtutel võimalik kaebust sisuliselt läbi vaadata (RKHKm 12.11.2009, 3-3-1-70-09, p 14; RKHKo 17.06.2010, 3-3-1-41-10, p 12). Haldusasja materjalidest nähtuvalt tugines kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 9) üksnes ebapiisavale isiklikule ruumile kambris nr 1058. Seega nõustus halduskohus põhjendatult vastustaja väidetega, mis puudutavad kahjunõude aluse laiendamist seoses ohuga kaebaja tervisele ning jättis kaebuses tehtud sellekohased viited tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja väited ei lükka halduskohtu seisukoha õigsust ümber.
11.Kaebaja väidetest nähtuvalt jääb ta seisukoha juurde, et kambris nr 1058 oli liiga vähe vaba põrandapinda, märkides, et vabaks liikumiseks oli ~2,5 m2 põrandapinda, seejuures arvab kaebaja kambri põrandapinnast välja mööblialuse pinna ja vahetrellide osa. Halduskohus on kambri nr 1058 põrandapinna suuruse kindlakstegemisel (otsuse põhjenduste p-d 19-20) lähtunud vangla arvutusest, mille kohaselt oli kambri pindala 6,36 m2 (selle hulka ei ole arvestatud kambriukse ja vahetrellide vahele jäävat ala, seintega eraldatud WC-d ja kolmnurkse kujuga ala WC-ruumi ukse ees). Kaebaja ei ole vaidlustanud kambri suuruse kohta esitatud arvestuse õigsust. Kaebaja üksnes ei nõustu asjaoluga, et vangla arvestas kambri pindala hulka ka kambris paikneva mööbli alla jääva pinna. Ringkonnakohtu hinnangul ei nõustunud halduskohus asjakohasele kohtupraktikale viidates (otsuse põhjenduste p 21) põhjendatult kaebajaga, et kambris ühele inimesele tagatud kambripinna suuruse arvestamisel tuleks põrandapinnast maha arvata mööblialune pind. Halduskohus sedastas otsuses õigesti (põhjenduste p 22), et esitatud tõenditest (s.h kaebaja enda joonestatud joonis, tl 15) ja poolte seisukohtadest ei ilmne, et kaebajal oleks olnud kambris nr 1058 mööbli tõttu piiratud seal tavalisel viisil liikumine. Tegemist on tavapärasel ja mõistlikul viisil sisustatud kambriga, kus selles viibivad kinnipeetavad saavad mugavalt kasutada nii selles paiknevaid mööbliesemeid kui ka nende vahelisele alale jäävat vaba põrandapinda. Kaebaja ei ole eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Kuna haldusasjas puuduvad andmed, et kambris nr 1058 oleks mööbel paigutatud viisil, mis tavapärasest enam takistab kambris liikumist, siis on põhjendatult jäetud kambri pindalast maha arvamata mööblialune pind.
12.Arvestades, et kaebaja viibis Tartu Vanglas tingimustes, kus talle oli tagatud kambris nr 1058 isiklikku põrandapinda vähemalt 3 m2, hindas halduskohus asjakohaselt otsuses (põhjenduste p 24) nimetatu vastavust EIÕK art 3 nõuetele koos teiste kinnipidamistingimustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja olukorda kambris nr 1058 viibimise ajal ei ole raskendanud teised kinnipidamistingimused, mis annaksid nende koosmõjus alust pidada kaebaja viibimist kambris vähese liikumisruumi tõttu
õigusvastaseks ja inimväärikust alandavaks. Kaebaja ei ole ka apellatsiooniastmes viidanud muudele tema olukorda halvendavatele kinnipidamistingimustele. Seega leidis halduskohus õigesti, et täidetud ei ole eeldused kahju hüvitamiseks, mistõttu puudub alus kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
13.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et 20.07.-29.09.2020 teise kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutamisega seati ohtu tema elu ja tervis ning et 2020. a oktoobris paigutati temaga samasse kambrisse teine kinnipeetav. Kaebaja viibis vastavas kambris kuni 01.12.2020. Tegemist on esmakordselt apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaoludega, mistõttu kaebajal ei ole eeltoodud osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Seega ei saa kaebaja kohtumenetluses sellistele asjaoludele tugineda ning ringkonnakohus kaebaja eelmärgitud väiteid lähemalt ei käsitle.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2022. a otsuse muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 13.04.2022. a määrusega kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 204 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
16.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana joonise kambrist. Kuna menetlusosalised on halduskohtule tõenditena juba esitanud joonised kambrist (tl 15 ja 30), siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus apellatsioonkaebuse lisa asja materjalide juurde võtta, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle kaebajale.
17.Kaebaja palub arvestada SKA 2021. a otsusega, millega muutus tema keskmine puue raskeks. Kaebaja ei ole eelmärgitud otsust apellatsioonkaebusele lisanud. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust täiendava tõendi kogumise taotlusena. Kuna kaebaja taotletu ei seondu käesoleva vaidluse esemega, siis ei oma see haldusasja lahendamise seisukohalt tähtsust (HKMS § 62 lg 2), mistõttu jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.