Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
3-22-2598 13. detsember 2022 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 29.12.2022) Karin Jõks Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks Pareto Capital OÜ suhtes Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Maarja Konsand-Nisu Puudutatud isik Pareto Capital OÜ (registrikood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Anda luba seada käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Pareto Capital OÜ-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxx (aadress Tartu linn, xxx).
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb toimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.Määrus toimetatakse Pareto Capital OÜ-le kätte pärast täitmist tagava toimingu sooritamist. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määrus jõustus selle kättetoimetamisel taotlejale.
5.Kohus tegi määruse esmalt resolutsioonina, s.o ilma kirjeldava ja põhjendava osata (HKMS § 264 lg 4, § 169 lg 2).
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest.
7.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 12.12.2022 Tartu Halduskohtule taotluse täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks. MTA soovib seada käsutamise keelumärke Pareto Capital OÜ (registrikood xxxx, edaspidi osaühing) kinnistule, mille aadress on Tartu linn, xxx, registriosa number xxxx.
1.1.MTA alustas 06.12.2022.a korralduse nr 12.2-3/060006-11 alusel osaühingu käibe-, tuluja sotsiaalmaksu deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel september 2021 kuni november 2022. Korraldus tehti osaühingule teatavaks vaatluse teostamise raames 06.12.2022.
1.2.Osaühing soetas 01.09.2021 korteriomandi aadressil Tartu, xxx hinnaga 235 000 eurot, sh käibemaks 39 166,67 eurot, ning deklareeris käibemaksu septembri 2021 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et osaühing ei soetanud kinnistut maksustatava käibe tarbeks, vaid osaühingu juhatuse liige ja tema abikaasa XX kasutavad seda tasuta oma pere elamispinnana: osaühing ei ole alates jaanuarist 2022 toimuva suhtluse raames esitanud andmeid, kuidas kinnistut ettevõtluses kasutatakse, 06.12.2022 toimunud etteteatamata vaatlusel tuli uksele alaealine laps, naabri seletuse põhjal elab pere selles korteris alates novembrist 2021, XX ja XX puudub muu kinnisvara, mida kasutada eluasemena, korteriomandi kasutamise eest tasu saamist ei ole deklareeritud. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on osaühingule käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu määramine kokku 46 917,92 eurot - osaühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 39 166,67 eurot ning on seotud isikutele tasuta vara kasutada andmisest jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu 2 925 eurot ja sotsiaalmaksu 4 826,25 eurot.
1.3.MTA-l on kahtlus, et maksukohustuse määramisel võib selle sundtäitmine osaühingu tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. See rajaneb järgmistel asjaoludel: - määruse punktis 1.2 toodu alusel on MTA-l kahtlus, et osaühing on toime pannud maksupettuse; - osaühingu juhatuse liige XX on varem koostöös teiste isikutega toime pannud maksupettuse (kohtuasi 1-17-xxx); - osaühing ei täitnud kaasaaitamiskohustust; - osaühingule ei kuulu muud registervara, osaühingul ei ole majandustegevust.
1.4.Osaühingule kuulub kinnistu aadressil Tartu, xxx, selle väärtuseks hindab MTA 235 000 eurot. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kasuks summas 300 000 eurot. Muud registervara ei ole. Hüpoteegiga tagatud nõuete jääk ei ole teada. Sobiv ja põhjendatud abinõu on keelumärke seadmine kinnistule. See ei koorma osaühingut rohkem, kui on vaja maksukohustuse täitmiseks.
1.5.MTA lõpetab täitetoimingu, kui osaühing esitab tagatise. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab tagatise suurus olema 46 917,92 eurot. Muu tagatise korral peab tagatis katma ka sundtäitmise kulud.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on maksukohustuslase elu- või asukoht. Osaühingu asukoht on äriregistri andmetel Tartu linn ja aadress on xxx. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist
tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14, p 11.5; 3-3-1-7-13, p 13).
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1 lubab taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta.
4.MKS § 552 lg 1, 4 ja 5 sätestavad, et maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kui maksukorralduse seadusest ei tulene teisiti. Kui esineb seadusest tulenev oluline põhjus jätta maksukohustuslasele maksukontrolli alustamisest ette teatamata, tuleb sellest teatada esimesel võimalusel pärast esimest menetlustoimingut. Maksukontrolli alustamisest teavitamata jätmine on põhjendatud eelkõige siis, kui esineb kahtlus, et maksukontrollist etteteatamise korral võib maksukohustuslane raskendada või takistada maksukontrolli läbiviimist, juurdepääsu oma majandus- või kutsetegevusega seotud ruumidele, andmetele, dokumentidele või esemetele või neid võltsida, kahjustada või hävitada. MTA andis 06.12.2022 korralduse nr 12.2-3/060006-11 (taotluse lisa 1). Selle põhjal alustab MTA 06.12.2022 etteteatamata vaatluse läbiviimisega osaühingu tegevuskohas aadressil Tartu, xxx osaühingu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel september 2021 - november 2022. Vaatluse eesmärgiks on kontrollida kinnistu kasutamist ettevõtluses. Vaatlus toimub ette teatamata, kuna etteteatamise korral võib olukord enne vaatluse läbiviimist muutuda ning tegevuskohas viibivad isikud ei pruugi hiljem olla tuvastatavad või kättesaadavad. Korraldusele tehtud käsikirjalise märkuse ja vaatluse protokolli (taotluse lisa 3) põhjal siirdusid MTA ametnikud 06.12.2022 kell 17:26 aadressile Tartu, xxx. Korteris viibis alaealine laps koos koeraga. Laps helistas videokõnena oma isale, osaühingu juhatuse liikmele XX ja andis telefoni ametnike kätte. Ametnikud tutvustasid ennast, näitasid töötõendit ja teatasid, et neil on edasi anda korraldus vaatluse läbiviimiseks. Juhatuse liige ütles, et praegu ei saa, ja lõpetas kõne. Järgnevale kõnele juhatuse liige ei vastanud. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel täidetud MKS § 552 lg 4 ja 5 kohaldamise eeldused ning taotluse esitamise seisuga oli alanud menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks.
5.Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49). Kohus leiab, et maksukohustuse määramine on tõenäoline. MTA on deklareerinud oma kavatsust määrata osaühingule maksukohustus. MTA taotluses välja toodud põhjendused (taotluse punkt 2) on käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel selle kavatsuse põhistamiseks piisavad. Maksukohustuse määramise eelduste täidetuse täpsema käsitlemisega asuks kohus andma eelhinnangut maksuotsuste õiguspärasusele. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid maksuotsuse tegemise, sh ei ole osaühing lõppenud või maksusumma määramine aegunud.
6.Kohtu hinnangul on MTA välja toonud piisavad asjaolud põhistamaks kahtlust, et osaühing võib maksukohustuse määramise korral selle täitmisest kõrvale hoida. MTA suhtles osaühinguga kinnistu omandamise ja kasutamisega seotud võimalike maksukohustuste teemal juba pikka aega enne maksukontrolli alustamist. Osaühing on hoidunud konkreetsete selgituste andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, kuidas kasutatakse kinnistut osaühingu majandustegevuses, milliseid konkreetseid toiminguid on tehtud kinnistu võõrandamiseks jms. Osaühingu juhatuse liige XX on toime pannud maksualase süüteo - ta tunnistati 01.03.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas 1-17-xxx süüdi KarS § 3892 lg 2 ja lg 3 (alates 01.01.2015 vastab KarS § 3891 lg 2, 3) - § 22 lg 3, KarS § 3891 lg 2 ja 3- § 22 lg 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi, s.o maksukohustuse varjamisele / tagastusnõude alusetule suurendamisele kaasaaitamise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Karistus ei ole kustunud (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6, katseaja lõpp 01.03.2020). Osaühingu usaldusväärsuses on tõsiselt põhjust kahelda.
7.Osaühingu kinnistu käsutamise keelamine on praeguse kohtuasja asjaoludel kohane ja proportsionaalne meede. Osaühingul ei ole muud registervara. Hüpoteegi seadmine kinnistule ei pruugi luua reaalset tagatist olukorras, kus kinnistut juba koormava hüpoteegi summa on kinnistu väärtusest suurem ja hüpoteegiga tagatud nõuded ei ole teada. Keelumärge ei takista kinnistu kasutamise jätkamist samal viisil, nagu seda tehakse praegu. Kinnistu käsutamise õiguse puudumine on tasakaalustatud avaliku huviga tagada maksude laekumine. Osaühingul on võimalik esitada tagatis (vt määruse punkti 9).
8.Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Kuna need eeldused on kohtu hinnangul täidetud, rahuldab kohus taotluse. Kohus selgitab, et osaühingul on võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik.
9.MTA on kohtule selgitanud, et ta lõpetab täitetoimingu, kui osaühing on esitanud tagatise. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. MTA on tagatise väärtuseks määranud maksukohustusega võrdse summa, millele lisanduvad täitekulud. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.