Ülle Polluks Tõnis Mägi kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks ja kahju summas 596 euro hüvitamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kaebaja – Tõnis Mägi, esindajad vandeadvokaat Siret Siilbek ja advokaat Kati Tamm Vastustaja – Kohtla-Järve linn, esindaja Andrei Poludetkin Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kohustamiskaebus, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks, läbi vaatamata.
2.Tühistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatus nr 15-4/32.
3.Välja mõista Kohtla-Järve linnalt Tõnis Mägi kasuks kahju summas 596 eurot.
4.Välja mõista Kohtla-Järve linnalt 2000 eurot Tõnis Mägi kasuks kohtumenetluses kantud menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud Tõnis Mägi enda kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
3-21-2299 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajale kuulub Kohtla-Järve linnas Tartu mnt 51b kinnistu, millel asub umbes 1928. a ehitatud kuur. 2005. aastal ehitati kuurile uued seinad ja katus. Kuuri asukoht pole muutunud.
2.Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 31.10.2019 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2-5.5/786-3 (edaspidi ka ettekirjutus 1) millega kohustas kaebajat esitama linnale ehitusprojekt ja ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 märgitud taotluse kuni 01.03.2020. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 500 eurot.
3.Kaebaja taotluse alusel pikendas Kohtla-Järve Linnavalitsus 31.10.2019. a ettekirjutushoiatuse täitmise tähtaega kuni 30.03.2020.
4.Kaebaja esitas 03.03.2020 Kohtla-Järve Linnavalitsusele kuuri ümberehitamise projekti ja hiljem selle parandused ning ehitisteatise, mida Kohtla-Järve linn ei kooskõlastanud.
5.Kohtla-Järve linn rakendas 08.09.2021 kaebaja suhtes 31.10.2019. a ettekirjutuses märgitud sunnivahendit ja esitas kohtutäiturile täitemenetluse alustamise avalduse. Samal päeval, 08.09.2021 koostas Kohtla-Järve linn kaebajale uue ettekirjutus-hoiatuse nr 154/32 (edaspidi ka ettekirjutus 2), millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 01.11.2021 kaebaja kinnistul kuuri ehitusprojekti ja EhS lisas 1 märgitud taotluse.
6.13.09.2021 alustas kohtutäitur Kohtla-Järve linna avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 158/2021/805 ja teatas kaebajale, et nõude summas 500 eurot vabatahtlikuks täitmise tähtajaks on 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Sellele summale lisanduvad kohtutäituri tasud.
7.Kaebaja esitas 09.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks ja 08.09.2021. a sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamist välistava asjaolu tuvastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse 158/2021/805 peatamist ja 08.09.2021. a ettekirjutuse nr 15-4/32 kehtivuse peatamist.
8.Tartu Halduskohus võttis 11.10.2021. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse.
9.Vastustaja esitas 27.10.2021 vastuse kaebusele.
10.Tartu Ringkonnakohus kohaldas 16.11.2021. a määrusega esialgset õiguskaitset ning peatas Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni.
11.Tartu Halduskohus teatas 18.01.2022 menetlusosalistele, et kohtuasi lahendatakse kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata.
3-21-2299
12.Kaebaja esitas 28.02.2022 kohtule kaebuse täienduse, milles taotles kohtult: 1) vastustaja poolt sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamise välistava asjaolu esinemise tuvastamist; 2) kaebaja kasuks õigusvastaselt sisse nõutud 500 eurot väljamõistmist; 3) kaebaja kasuks täitemenetluse kulude summas 96 eurot väljamõistmist; 4) vastustaja 08.09.2021 ettekirjutus-hoiatuse ehitusprojekti ja ehitusseadustiku lisas 1 märgitud taotluse esitamise osas tühistamist.
13.Tartu Halduskohus rahuldas 22.04.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse osaliselt ja lubas täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kohus jättis sama määrusega kaebuse muutmise taotluse heastamisnõude osas rahuldamata ning sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamise välistava asjaolu tuvastamise nõuetes kaebuse läbi vaatamata.
14.Vastustaja esitas 10.05.2022 täiendava vastuse kaebusele muudetud osas.
15.Kaebaja esitas 03.06.2022 seisukoha, milles palub jätta läbi vaatamata nõude Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamiseks esitada Rakvere kohtutäitur R. Pärsile täitemenetluse lõpetamise avaldus (kohustamiskaebus). Hüvitamis- ja tühistamisnõuete osas palub kaebaja kaebuse rahuldada ning mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt ja vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja nõuab Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatus nr 15-4/32 tühistamist ning tema kasuks õigusvastaselt sisse nõutud 500 euro ja täitemenetluse kulude 96 euro väljamõistmist. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
16.1.Sunniraha rakendamine vastustaja poolt on õigusvastane ja lubamatu, kuna sunniraha sissenõudmise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja on 31.10.2019. a ettekirjutuse täitnud 03.03.2020. a projekti esitamisega Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Olenemata linnavalitsuse soovile vastavast tuleohutusnõuete kajastamisest projektis, tuleb projekt siiski esitatuks lugeda, sest 31.10.2019. a ettekirjutusega ei esitatud kaebajale tuleohutuse tagamise nõuet. Vastustaja palus muuta projekti selliselt, et see kajastaks tuleohutuse nõuete tagamise (sisuliselt tuletõkke müüri ehitamise kaebaja poolt ja kulul) kogu kuuri osas, millega kaebaja nõustuda ei saa. Linnavalitsusel ei ole pädevust teha kaebajale projektis kajastatava tuleohutuse osas märkusi või ettekirjutusi, kuna ehitusprojektis sisalduva tuleohutuse kontrollimise osa on Päästeameti pädevuses (EhS § 130 lg 10).
16.2.Sunniraha rakendamisel ei ole teostatud kaalutlusõigust ega rakendatud proportsionaalsuse põhimõtet (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3). Isegi kui asuda seisukohale, et projekt ei vasta täpselt linnavalitsuse poolt nõutavale, oleks vastustaja siiski pidanud sunnivahendi rakendamisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega (RKHKo 3-3-1-62-16 p. 14) ning vähemalt sunniraha rakendamisel ja selle suuruse määramisel arvestama asjaoluga, et projekt on esitatud. Arvestades mh asjaolu, et kaebaja oli korduvalt erinevaid muudatusi projektis pärast selle esitamist teinud, oleks vastustaja pidanud enne sunniraha rakendamist isikuga ühendust võtma, seda juba ainuüksi selgitamiskohustuse ning ärakuulamisõiguse tagamiseks (RKHKo 3-3-1-72-14 p. 14 ja 19). Kindlasti ei ole sellises olukorras proportsionaalne kohaldada sunniraha hoiatuses märgitud täismääras.
16.3.Ettekirjutus 1 ei ole vähemalt osaliselt täidetav ning on seega HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Ettekirjutuse 1 resolutsiooni kohaselt kohustub kaebaja mh esitama ehitusseadustiku lisas 1 märgitud taotlus. EhS lisas 1 ei esine isegi mitte sõna „taotlus“. Seega ei ole kaebajal võimalik vähemalt taotluse esitamise osas ettekirjutust 1 täita (HMS § 63 lg 2 p. 5). Tühine
3-21-2299 haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1). Kehtetu haldusakti alusel sunnivahendi rakendamine on lubamatu (ATSS § 8 lg 1). Ettekirjutusest tulenevate kohustuste ebaselgus võib anda mõjuva põhjuse ettekirjutuse täitmata jätmiseks, millisel juhul ei ole sunniraha rakendamine proportsionaalne.
16.4.Sunniraha rakendamisel ei ole järgitud menetluse algatamisest teavitamise kohustust (HMS § 35 lg 1 p 2) ega tagatud kaebajale ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 2). Kaebajat ei ole teavitatud järelkontrolli teostamisest, sunniraha rakendamisest, rakendatava sunniraha suurusest ega mistahes muust asjaolust seoses ettekirjutuse 1 täitmisega. Juhul, kui vastustaja hinnangul on ettekirjutus 1 täitmata nende soovitud tuleohutusnõuete kajastamata jätmise tõttu projektis, oleks kaebajal olnud võimalus selgitada vastustajale vastavalt nende soovile tuleohutusnõuete kajastamata jätmist projektis, samuti asjaolu, et kaebaja on alustanud naabriga kompromissläbirääkimisi tuleohutusnõuete tagamiseks kinnituste piiril olevate ehitiste tuleohutusnõuetega kooskõlla viimiseks. Sunniraha rakendamise menetluse algatamisest teavitamisega ning ärakuulamisõiguse tagamisega oleks kaebajal olnud reaalne võimalus vältida ka täitemenetlust, sh kohtutäituri tasu maksmist. Antud juhul on vastustaja õigusvastase sunniraha rakendamise menetlusega tekitanud igal juhul kaebajale kahju vähemalt kohtutäituri tasu ulatuses.
16.5.Ettekirjutuse 2 andmise paratamatuks tagajärjeks on ka ettekirjutuse 1 kehtetus. Seega ei olnud ettekirjutus 1 täitemenetluse alustamise ajal (08.09.2021. a) kehtiv selle kehtetuks tunnistamise tõttu vastustaja enda poolt– andes kaebajale uue võimaluse projekti esitamiseks, on ühtlasi haldusorgan ka kinnitanud, et ettekirjutust 1 täitma ei pea. Vastasel juhul ei oleks ettekirjutusel 2 mingit mõtet ega sisu. Haldusakti adressaat ei saa olla kohustuse täitmisega samal ajal rikkumises (ettekirjutus 1) ning mitte rikkumises (ettekirjutus 2) ettekirjutuse 1 ja ettekirjutuse 2 võrdlemisel on tuvastatav asjaolu, et tegemist on samade ettekirjutustega: mõlemad panevad kaebajale sama kohustuse, kuid kattuvad ka oma põhjenduste poolest. Uue samasisulise ettekirjutuse välja andmisega muutus Ettekirjutus 1 kehtetuks. Kehtetu haldusakti alusel sunnivahendi rakendamine on lubamatu (ATSS § 8 lg 1).
16.6.Täidetud on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldus, mille kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda siis, kui esmased õiguskaitsevahendid (õiguste kaitsmise või taastamisega) ei võimalda kahju vältida ega kõrvaldada. Tühistamiskaebuse esitamata jätmine ei võta kaebajalt õigust kehtiva ettekirjutuse alusel õigusvastaselt rakendatud ja sisse nõutud sunnirahaga tekitatud kahjunõude (ega ka tuvastusnõude) esitamiseks. Kabeajal puudus igasugune põhjus ja vajadus ettekirjutuse 1 vaidlustamiseks (tühistamiskaebuse esitamiseks), sest kaebaja asus ettekirjutust 1 täitma ning täitis selle. Seega puudus kaebajal ka võimalus ettekirjutuse 1 tähtaegseks vaidlustamiseks (tühistamiskaebuse esitamiseks). Samas on kaebaja vaidlustanud tähtaegselt sunniraha rakendamise ja sissenõudmise. Kaebajal ei olnud võimalust sunniraha rakendamist enne täitemenetluse alustamist vaidlustada ega nõutavat kahju seeläbi vältida, sest vastustaja ei teavitanud kaebajat pärast ettekirjutuse tähtaja möödumist ei asjaolust, et ei loe projekti esitatuks ega asjaolust, et kavatseb rakendada sunniraha. Kaebaja ei saanud ettekirjutuse 1 tegemisel ega selle tühistamistähtaja jooksul isegi teada, et selle alusel alustatakse tema suhtes täitemenetlust, sest ta esitas ettekirjutusega 1 nõutud teatise ja projekti. Kaebajale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses eelkõige sunnivahendi õigusvastase rakendamisega.
16.7.Haldusorgan nõuab kaebajalt (juba täidetud) sama kohustuse täitmist mitme erineva haldusakti (ettekirjutusega 1 ja 2) ja toiminguga (sunniraha rakendamisega). Olukord, kus ettekirjutuse 1 osas rakendab haldusorgan sunniraha (mida on võimalik rakendada vaid ettekirjutuse 1 täitmisele kallutamiseks), ning samal ajal annab ettekirjutusega 1 pandud kohustuse osas välja uue, samasisulise ja sama kohustuse täitmiseks ettekirjutuse 2 (sh ka uue tähtaja), on selgelt õigusvastane ning ka vastuoluline. Seejuures ei ole haldusorgan enne uue samasisulise kohustuse andmiseks (ettekirjutuse 2) kaebajaga ühendust võtnud ega teda haldusmenetluse ära kuulanud. Ka ettekirjutuse 2 põhjendustest ei nähtu, millistel põhjustel ei
3-21-2299 pidanud vastustaja ettekirjutust 1 täidetuks. Ettekirjutuse 2 andmisel täitmata jäetud HMS §-st 40 tuleneva ärakuulamise kohustus on vastuolus vähemalt hea halduse tavaga.
16.8.Ettekirjutuse 2 põhjendustes puudub mistahes viide kaebaja 03.03.2020. a projekti esitamisele. Seega ei ole arusaadav, mis projekti esitamist vastustaja kaebajalt nõuab olukorras, kus kaebaja on juba ettekirjutuse 2 põhjendustes käsitletavaid puudusi lahendava projekti esitanud. Selline haldusakt ei ole selge ega arusaadav (HMS § 55 lg 1).
16.9.Ettekirjutus 2 ei ole selge ega üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Taotluse esitamise kohustuse osas märgib kaebaja, et EhS lisas 1 ei esine isegi mitte sõna „taotlus“. Seega ei ole kaebajal võimalik vähemalt taotluse esitamise osa Ettekirjutust 2 täita, mistõttu see on tühine (HMS § 63 lg 2 p. 5). Kuna EhS Lisa 1 ei sisalda sõna „taotlus“ ning ettekirjutuse 2 põhjendustes ei ole samuti selgitatud midagi taotluste osas, siis ei ole kaebajale arusaadav, mis taotluse peab ta linnavalitsusele esitama.
16.10.Kaebajat ei teavitatud ettekirjutuse 2 andmisest ega kuulatud enne selle andmist ära. Ärakuulamata jätmine on mõjutanud asja otsustamist sisuliselt.
16.11.Ettekirjutuse 2 andmisel ei ole nõuetekohaselt täidetud põhjendamiskohustust ega järgitud kaalutlusreegleid. Arvestades mh asjaolu, et vastustaja on juba varem sisuliselt sama haldusakti kaebaja suhtes välja andnud, jääb kaebajale täiesti arusaamatuks, ega ole ka Ettekirjutuse 2 põhjendustest arusaadav, miks on haldusorgan andnud välja uue samasisulise ettekirjutuse. Seda enam olukorras, kus varasem samasisuline ettekirjutus on kaebaja hinnangul täidetud. Ettekirjutuse 2 põhjendustest ei nähtu mitte ühtegi asjaolu, mis käsitleks varasema ettekirjutuse täitmist, Projekti esitamisele kaebaja poolt. Samuti ei nähtu Ettekirjutusest 2 mitte ühtegi haldusorgani kaalutlust ettekirjutuse 2 andmiseks: sh ei nähtu ka, miks otsustas vastustaja anda uue samasisulise ettekirjutuse olukorras, kus kaebaja oli Projekti esitanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et projekti esitamine ei olnud nõuetekohaselt täidetud (millega kaebaja ei nõustu) linnavalitsuse poolt hiljem lisatud tuleohutusnõuete kajastamata jätmise tõttu Projektis selliselt nagu linnavalitsus seda soovis, ei ole siiski ettekirjutusest 2 nähtuvalt isegi mitte kaalutud erinevaid alternatiive, kuidas oleks saanud esitatud projekti korda vähem koormaval viisil kui täiesti uue sundtäitetava haldusakti andmisega kaebaja suhtes. Seejuures on tähelepanuväärne, et ettekirjutuse 2 põhjendustest isegi mitte ei tulene asjaolu, et projekti esitamist palutakse näiteks seoses tuleohutusnõuete käsitlemisega projektis (mida Linnavalitsus ei saakski õiguspäraselt teha, vt ka käesoleva p. 3.2.1.1). Seega on ettekirjutus 2 selgelt motiveerimata ning tegemist on haldusakti puudusega, mida ei saa tagantjärele, sh kohtumenetluse raames kõrvaldada.
16.12.Ebaõige on seisukoht, justkui ei peakski vastustaja ettekirjutuses eraldi tuleohutusnõuete täitmata jätmist käsitlema. Ettekirjutus peab selle adressaadile olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Antud juhul ei ole Ettekirjutus 2 selge seetõttu, et sellest ei selgu, miks on haldusorgan andnud uue haldusakti olukorras, kus sama sisuga haldusakt on juba antud ja kaebaja poolt täidetud, ning millise projekti esitamist haldusorgan soovib arvestades asjaolu, et põhjendustes viidatud puudusi kajastava projekti on kaebaja juba esitanud (ehk nõutava kohustuse täitnud). Ettekirjutusest 2 ei selgu, et sisuliselt soovitakse vaid projekti täiendamist tuleohutusnõuete osas, millisele kohustusele aga ettekirjutus 2 mitte kuidagi ei viita. Vastustajal ei ole pädevuse puudumise tõttu võimalik anda ettekirjutust tuleohutusnõuete osas. Ebaõige on vastustaja väide, justkui oleks linnavalitsus majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 kohaselt pädevaks isikuks ka tuleohutusnõuete hindamiseks. Vastustaja oleks pidanud ehitusprojekti saatma Päästeametile tuleohutusnõuete osas kooskõlastamiseks, kuid seda ei ole tehtud (EhS § 130 lg 10).
16.13.Olukorras, kus haldusorgan soovib esitada ehitusteatise esitajale täiendavaid nõudeid, peab haldusorgan andma vastava haldusakti (EhS § 36 lg 6). Sellist haldusakti vastustaja andnud ei ole, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik seda ka eraldi vaidlustada. Vastustaja poolt esitatud kogu ehitise ulatuses tulemüüri ehitamise ja selle ehitusprojektis kajastamise nõue on
3-21-2299 EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatav nõue, kuid vastavat haldusakti vastustaja andnud ei ole. Kindlasti ei ole sellena käsitletav ei Ettekirjutus 1 (mis oli antud enne ehitusteatise esitamist) ega ettekirjutus 2.
16.14.Olenemata asjaolust, kas kaebaja vaidlustas ehitisteatise kooskõlastamata jätmise või mitte, on kaebajal siiski õigus vaidlustada tema suhtes antud Ettekirjutust 2. Samuti ei anna ehitisteatise kooskõlastamata jätmise mittevaidlustamine haldusorganile õigust jätta kaebajale tagamata ärakuulamisõigust, jätta haldusakti põhjendamata ning tagada ettekirjutuse selge ja arusaadav resolutsioon (HMS §-d 54 ja 56).
16.15.Linnavalitsus on jätnud täielikult arvestamata naaberkinnistu omanikupoolsed rikkumised ning on alusetult kogu vastutuse kaebajale pannu.
16.16.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 7562 eurot.
17.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:
17.1.Tuleb möönda, et ettekirjutuses on ehitusteatise asemel kasutatud sõna „taotlus“, kuid kaebaja andis oma kirjaga selgelt mõista, et ta on ettekirjutusest aru saanud ning asub seda täitma.
17.2.Kaebajale ettekirjutusega pandud kohustus ei ole täidetud õigel viisil. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatule. Määruse § 14 koosmõjus § 24 kehtestavad eraldi nõudeid koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile. Määruse § 22 sätestab omakorda, millistele nõuetele peab vastama ehitusprojekti tuleohutuse osa. Tulenevalt määruse § 13 lõikes 2 sätestatust annab ehitusprojektile hinnangu pädev asutus ehk siis antud juhul vastustaja. Esitatud projekti kontrollimisel vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et projekti tuleohutuse osa ei ole kooskõlas standardi EVS 932:2017 nõuetega. Sunniraha sissenõudmise päeva seisuga (rohkem kui ühe aasta möödumisel) kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Sellest tulenevalt ei ole ehitusprojekt siiani esitatud, kuivõrd see jäi vastustaja poolt kooskõlastamata. EhS § 37 viitab sõnaselgelt ehitusteatise heakskiitmise vajadusele.
17.3.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isegi puuduliku dokumendi esitamisel tuleb lugeda kohustust täidetuks.
17.4.Ehitusprojekti hindamine on toiming HMS § 106 mõttes. Kui kaebaja leiab, et hindamisel tehtud märkused on asjakohatud, oli tal võimalik pöörduda halduskohtusse kohustamiskaebusega ning nõuda ehitusprojekti kooskõlastamist. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, siis ei ole tal enam võimalik tugineda kooskõlastamata jätmise õigusvastasusele.
17.5.Vastustaja 8. septembri 2021.a ettekirjutus ei sisalda uusi nõudeid ega kehtesta uusi kohustusi võrreldes varasema ettekirjutusega. Vastustaja lihtsalt andis kaebajale mõista, et vaatamata formaalsete eelduste täitmisele, ehitusteatis on siiani esitamata, mistõttu tuleb uue ettekirjutusega anda hinnang kaebaja tegevusele (tegevusetusele) ning korrata samu nõudeid. Seejuures vastustaja möönab, et põhimõtteliselt oli võimalik piirduda kontrollakti koostamisega koos kohustuse täitmata jätmise fikseerimisega. Kuid võttes arvesse asjaolu, et uus ettekirjutus ei kehtesta uusi kohustusi, vaid sisuliselt annab mõista, et vastustaja ei pea kohustust täidetuks, tegemist ei ole menetlusveaga. Võttes arvesse asjaolu, et sama menetluse raames, kaebajale oli varasemalt antud võimalus vastuväidete esitamiseks, vastustaja ei pea kaebaja väidet HMS § 40 kohta asjakohaseks.
17.6.Seonduvalt kaebaja väidetega varasema ettekirjutuse kehtetuse kohta vastustaja märgib, et vastavalt HMS § 61 lg-s 2 sätestatule haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellest tulenevalt on 31.10.2019. a ettekirjutus siiani kehtiv. Ettekirjutuse tühistamist enam nõuda ei saa, kuivõrd seaduses sätestatud kaebetähtaeg on möödas.
3-21-2299
17.7.Kuna kaebajal puudub ettekirjutuse osas kaebetähtaja möödumise tõttu kaebeõigus ning täitekorraldus ei kujuta endast haldusorgani tegevust HMS mõttes, siis sellest tulenevalt ei ole RVastS § 7 lg 1 sätestatud eeldused täidetud. Täitekorraldus on täitmisavaldus, mida ei saadeta ettekirjutuse adressaadile ning mis seetõttu ei saa ka iseseisvalt rikkuda kohustatud isiku õigusi. Kui kohustatud isik tahab sunniraha rakendamisele vastu vaielda, siis täitekorraldusest kui täitemenetluse algatamiseks esitatud dokumendist lähtuvad vaidlused tuleks reeglina lahendada TMS-s sätestatud korras (Tallinna Halduskohtu 17.10.2014. a määrus nr 3-14-52154, p 6) ehk vastavalt TMS §-le 221 on isikul õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul oli sunnivahendit rakendatud vastavalt ATSS § 2 lg 1 ning § 8 lg 1 ja lg 3 nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohtu menetluses on T. Mägi kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks ja kahju summas 596 euro hüvitamiseks.
19.Kaebaja palub jätta kohustamisnõude läbi vaatamata, kuna täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole kohustamisnõude menetlemine enam eesmärgipärane ega selle rahuldamine võimalik.
19.1.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
19.2.Kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist on sunniraha ning täitekulud kaebajalt sisse nõutud ning täitemenetlus lõpetatud, siis ei ole kaebajal enam võimalik täitemenetluse lõpetamisega sunniraha ja täitekulude sissenõudmist vältida – täitemenetluse lõpetamiseks avalduse esitamiseks kohustamine on eesmärgitu. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et kohustamisnõue tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
20.Kohus hindab järgnevalt seda, kas esineb alus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks ning vastustajalt kaebaja kasuks kahju summas 596 euro väljamõistmiseks. Kahju seisneb kaebajalt 31.10.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 2-5.5/786-3 alusel sisse nõutud sunnirahas ja sissenõudmisega seoses kaebaja poolt kantud täitemenetluse kuludes.
21.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodu tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud tingimused.
3-21-2299
22.Vastustaja on teinud kaebaja suhtes 31.10.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 2-5.5/786-3 ja 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32. Sisuliselt on tegemist identsete haldusaktidega. Ettekirjutuse 1 alusel on kaebaja suhtes rakendatud ettekirjutuses märgitud sunnivahendit ja nõutud kaebajalt täitemenetluses sisse sunniraha 500 eurot. Ettekirjutuse 2 kehtivus on kuni praeguse kohtumenetluse lõpuni peatatud.
23.Ettekirjutuste nr 1 ja 2 kohaselt 02.04.2019. a paikvaatlusel tuvastati, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosas aadressil Tartu mnt 51b asuvad kuur (ehitisregistri kood: 102036300) ja teised ehitised. Vastavalt ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetele on kuuri kandvad seinad ehitatud puidust, katusekatte materjaliks on märgitud eterniit. Hoone on ühekorruseline. Vastavalt kinnisvarabüroo Abitex L&A OÜ 2000. aastal tehtud mõõdistustele on kuuri kõrgus 2.66 m, pikkus x laius — 12.25 x 7.25 m ning suletud netopind — 87.8 m2. 2005. aastal Maa-ameti poolt tehtud ortofotolt on näha, et antud kohal ehitis puudub. Hetkel on antud kuuri kohale ehitatud uus 2 värava ja akendega ehitis. Ehitise kolm seina on laotud plokkidest, neljas — vanadest eterniitplaatidest, katus on kahekaldeline (katusekattematerjal: metall). Ehitise pikkus on umbes 9 m. laius umbes 6,5 m ning kõrgus umbes 5 m. Projekt antud ehitise ehitamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse arhiivis puudub. Samuti ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt väljastatud luba endise kuuri ümberehitamiseks või uue hoone ehitamiseks. Ettekirjutuste õigusliku alusena on vastustaja tuginenud korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg-le 4; § 28 lg-le 1, 2 ja EhS § 130 lg-le 2 ning täiendavalt on viidatud ka EhS § 4 lg-le 1 ja 3, § 12 lg-le 1 ja 3 ning § 19 lg 1 p-le 2. Ettekirjutustes sisaldub ka asendustäitmise ja sunnirahaseaduse (ATSS) § 7 kohane sunniraha hoiatus: juhul, kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Kohtla-Järve Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 1 ja § 10 lg 1 alusel sunniraha 500 eurot. Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). EhS § 130 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine. Ehitiste ja ehitamise nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 ls 2). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (korrakaitseseaduse (KorS) § 4). Riikliku järelevalve eesmärk on tuvastada, kas tegemist on õigusvastase käitumisega ja/või võimaliku ohu väljaselgitamine, kui rikkumine on juba toime pandud ja/või ohu ennetamine (KorS § 2 lg 4). Ettekirjutuse eesmärk on sundida isikut teatud tegevusele, enamasti sunniraha ähvardusel. Riikliku järelevalve menetluse läbiviimise ainus eesmärk ei ole kindlasti ettekirjutuse koostamine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse.
3-21-2299 Kui isik on asunud õiguspärasele käitumisele ilma ettekirjutust koostamata, siis puudub ka vajadus ettekirjutuse tegemiseks (RKHKo 20.04.2018 nr 3-15-443, p 15).
24.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt peavad sunniraha rakendamisel olema täidetud järgmised tingimused: - isikule on tehtud ettekirjutus, millega on pandud isikule kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (§ 4 lg 1); - isikule on tehtud koos ettekirjutusega või eraldiseisvalt hoiatus sunnivahendi rakendamise kohta (§ 7 lg-d 1 ja 2); - ettekirjutuse adressaadi õigusjärglane on ettekirjutuses sisalduv kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud (§ 5 lg 2 p 1 ja lg 3); - ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (§ 2 lg 1); - puuduvad sunnivahendi rakendamise lubamatust tingivad asjaolud (§ 8); - sunniraha rakendamine, sh selle suurus peab olema proportsionaalne (§ 3 lg 3) ning hoiatuses ja seaduses toodud piires (§ 10 lg 1 ja 2).
25.Sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (RKHKo 22.04.2015 nr 3-3-1-72-14, p 14; RKHKo 08.12.2016 nr 3-3-1-62-16, p 14). Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (RKHKm 27.10.2015 nr 3-3-1-31-15, p 18).
26.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (RKHKo 22.04.2015. a nr 3-3-1-72-14, p 16). Ettekirjutuse sundtäitmine on lubatav üksnes siis, kui ettekirjutus on kehtiv (ATSS § 8 lg 1), mistõttu on sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel vaja kontrollida ka ettekirjutuse kehtivust, sh anda hinnang võimalike tühisuse aluste olemasolule (RKHKo 17.11.2020 nr 3-18-1725, p 13).
27.Kaebaja on kaebuses osutanud muuhulgas ettekirjutuste 1 ja 2 tühisusele. HMS § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on adressaadile üheselt mõistetav. Ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel on lisaks resolutiivosale võimalik arvestada ka ettekirjutuse muid osasid, sh põhjendust, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti. Kui adressaadilt oodatavat tegu ei ole ettekirjutuses võimalik täpselt kirjeldada, peab ettekirjutus vähemalt määratlema eesmärgi ehk olukorra, mis tuleb ettekirjutuse täitmisega saavutada. Seejuures võib tekkida vajadus anda adressaadi abistamiseks selgitusi (RKHKo 20.08.2018 nr 3-15-443, p-d-12 ja 13). Vaidlusalustes ettekirjutustes on ehitusteatise asemel kasutatud sõna „taotlus“. Ettekirjutuste resolutsiooni kohaselt kohustub kaebaja kohalikule omavalitsusele esitama ehitusprojekti ja ehitusseadustiku lisas 1 märgitud taotluse, kuid EhS lisas 1 ei esine isegi mitte sõna „taotlus“. Vastustaja väitel jällegi andis kaebaja oma kirjaga
3-21-2299 selgelt mõista, et ta on ettekirjutusest aru saanud ning asub seda täitma. Samas esitas kaebaja 28.03.2020 ehitisregistri kaudu ehitusteatise ja projekti. Seega ei saa öelda, et kaebaja ei mõistnud, mida vastustaja taotluse esitamise nõude näol tegelikult silmas pidas ning seda arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei olnud ettekirjutused HMS § 63 lg 2 p 5 mõistes tühised.
28.Kaebaja asus pärast ettekirjutuse 1 tegemist vaidlusalust ehitustegevust seadustama, esitades 28.03.2020 ehitisregistri kaudu kuuri ümberehituse ehitusteatise ja eelprojekti. Linnavalitsus ei kooskõlastanud ehitusteatist ning esitas projektile erinevatel aegadel erinevaid märkusi, mida projekteerija on lahendanud. Viimaste märkustena esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus märkusena tulemüüri ehitamise/tuleohutuse kajastamise nõude projektis selliselt, et hõlmatud oleks kogu kuuri seina (Tartu mnt 51a kinnistu poolse seina) osas tuleohutuse tagamine (sisuliselt tuletõkkemüüri ehitamine). Kaebaja on väljendanud vastustajale oma seisukohta, et ta ei nõustu selle nõudega.
29.EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 kohaselt kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.
30.Ehitusteatise saab jätta EhS § 36 lg 5 p 3 ja lg 6 ning § 44 p 5 alusel kooskõlastamata, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile ettenähtud nõuetele. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (RKHKm 06.06.2018 nr 3-171152, p 11). Seega olukorras, kus haldusorgan soovib esitada ehitusteatise esitajale täiendavaid nõudeid, peab haldusorgan andma vastava haldusakti (EhS § 36 lg 6).
30.1.Vastustaja 27.10.2021. a vastuse kohaselt juhtis vastustaja esitatud projekti kontrollimisel kaebaja tähelepanu asjaolule, et projekti tuleohutuse osa ei ole kooskõlas standardi EVS 932:2017 nõuetega. Kaebuse lisana esitatud ehitisregistri väljavõttest nähtuvalt on vastustaja sisestanud kõnealused tuleohutusega seonduvad projekti puudused ehitusteatise nr 2011201/06533 märkuste lahtrisse. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja poolt esitatud kogu ehitise ulatuses tulemüüri ehitamise ja selle ehitusprojektis kajastamise nõue on EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatav täiendav nõue ning vastustajal tulnuks vastavalt EhS § 36 lg-le 6 anda selle nõude esitamisel välja haldusakt. Sellist haldusakti vastustaja praegusel juhul andnud ei ole, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik seda ka eraldi vaidlustada. Vastava haldusaktina ei ole käsitletav ettekirjutus 1, mis on antud enne ehitusteatise esitamist ega ka ettekirjutus 2, mis on ettekirjutusega 1 identne.
30.2.Kohtu hinnangul ei olnud sellises olukorras sunniraha rakendamine ning kaebajale ehitusprojekti nõuetega vastavusse viimise eesmärgil uuesti samasisulist ettekirjutus-hoiatuse tegemine põhjendatud. Vastustajal tulnuks anda välja ehitusteatisele esitatavaid täiendavaid nõudeid sisaldav haldusakt, mida kaebaja saanuks eraldiseisvalt vaidlustada. Seejuures on
3-21-2299 praegusel juhul asjakohane kaebaja tähelepanek, et EhS § 36 lg 5 p-st 2 tulenevalt peab vastustaja vajadusel kontrollima ka seda, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega, s.o praegusel juhul Päästeametiga, kelle pädevuses on ka tuleohutusnõuete kontroll (EhS § 130 lg 10). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kas vastustaja on seda kontrollinud. Ka vastusest kaebusele ei selgu, miks ei pidanud vastustaja praegusel juhul ehitusteatise ja ehitusprojekti Päästeametiga kooskõlastamist vajalikuks.
30.3.Ettekirjutuse 2 andmisel on täitmata jäetud HMS §-st 40 tuleneva ärakuulamise kohustus. Kohus nõustub kaebajaga, et antud juhul mõjutas kaebaja ärakuulamata jätmine asja otsustamist ka sisuliselt. Kaebaja oleks saanud ärakuulamisel võimaluse selgitada tuleohutusnõuete täitmise osas mh seda, et ta on asunud otsima võimalusi, sh teinud kompromissettepaneku naaberkinnistu omanikule nende mõlema ehitisi puudutavate tuleohutusnõuete järgimise tagamiseks jj. Käesoleval juhul ei ole enne Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.09.2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 esitamist välja selgitatud kõiki olulisi asjaolusid ning seega ei ole nendega ka ettekirjutuse tegemisel arvestatud. Vaidlustatud ettekirjutus ei vasta kaalutlusotsusele esitatud motiveerituse, kaalutletuse ja ratsionaalsuse nõuetele. Seetõttu kohus rahuldab tühistamiskaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse.
31.Seoses kahjunõudega leiab vastustaja, et kuna kaebaja ei vaidlustanud 31.10.2019 ettekirjutus-hoiatust nr 2-5.5/786-3 ega ka ehitusteatise kooskõlastuse andmata jätmist, siis on ta jätnud kahju vältimiseks kasutamata esmased õiguskaitsevahendid.
31.1.Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on järeldus, et haldusakti kehtivus välistab hüvitise väljamõistmise, ekslik. RVastS § 7 lg-s 1 sätestatakse põhimõte, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju ei hüvitata juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohese õiguskaitsevahendi kasutamisega (nt haldusakti vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses). Samas ka juhul, kui isik jättis tal olevad võimalused oma õiguste kaitseks kasutamata, ei ole hüvitise väljamõistmine täielikult välistatud. Riigikohtu halduskolleegium on 20.11.2008. a haldusasjas nr 3-3-1-47-08 tehtud otsuse p-des 22 ja 24 selgitanud, et RVastS § 7 lg-t 1 on võimalik tõlgendada selliselt, et õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei välista alati hüvitise väljamõistmist täielikult, vaid võib olla aluseks ka hüvitise vähendamisele. Olukorras, kus õiguskaitsevahendi olemasolu võis olla isiku jaoks ebaselge või selle kasutamise vajalikkus raskesti ettenähtav, võib olla põhjendatud hüvitise vähendamine (vt ka 18.11.2004. a haldusasjas nr 3-3-1-33-04 tehtud otsuse p-d 14-15, 19.03.2002. a haldusasjas nr 3-3-1-11-02 tehtud otsuse p 16). RVastS § 7 lg 1 järgi on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitada kahju õigusvastase, aga ka õiguspärase haldusaktiga, kui selle ellurakendamisel rikutakse seaduses ettenähtud korda (RKHKo 24.11.2009, p 12).
32.Kaebaja väitel ei ole teda teavitatud järelkontrolli teostamisest, sunniraha rakendamisest, rakendatava sunniraha suurusest ega mistahes muust asjaolust seoses ettekirjutuse 1 täitmisega. Kaebaja on enda sõnul esimese ettekirjutuse täitnud. Kaebaja asus pärast ettekirjutuse 1 tegemist vaidlusalust ehitustegevust seadustama, esitades 28.03.2020 ehitisregistri kaudu kuuri ümberehituse ehitusteatise ja eelprojekti. Linnavalitsus ei kooskõlastanud ehitusteatist ning esitas projektile erinevatel aegadel erinevaid märkusi, mida projekteerija on lahendanud. Viimaste märkustena esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus märkusena tulemüüri ehitamise/tuleohutuse kajastamise nõude projektis selliselt, et hõlmatud oleks kogu kuuri seina (Tartu mnt 51a kinnistu poolse seina) osas tuleohutuse tagamine (sisuliselt tuletõkkemüüri ehitamine).
3-21-2299
32.1.HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt peab haldusorgan teavitama menetlusosalisi haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlusest. HMS § 40 lg 2 järgi peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada menetlusosalise õigusi. Asendustäitmise ja sunniraha seadus ei sätesta neist kohustustest erandit. Sunniraha rakendamise menetluse alustamine ja sunniraha nõudest teavitamine ei kahjusta veel menetlusosalise õigusi. Tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. Haldusorgan võib isikut teavitada ka näiteks ettekirjutuse järelkontrolli käigus. Teatest peab nähtuma rakendatava sunniraha suurus. Sunniraha rakendamist tuleb põhjendada, kui adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta (RKHKo 22.04.2015 nr 3-3-1-72-14, p 19).
33.Kahju seisneb kaebajalt 31.10.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 2-5.5/786-3 alusel sisse nõutud sunnirahas ja sissenõudmisega seoses kaebaja poolt kantud täitemenetluse kuludes 596 eurot. Kirjeldatu alusel rahuldab kohus hüvitamiskaebuse ja mõistab Kohtla-Järve linnalt kaebaja kasuks välja 596 eurot.
34.HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja nõuab vastustajalt menetluskulu 7562 eurot. Arvestades kaebuse mahtu, on ilmselgelt tegemist menetluskuludega, mis ei ole põhjendatud. Halduskohus leiab, et menetluskulud kuuluvad vähendamisele ja põhjendatud on Kohtla-Järve linnalt välja mõista Tõnis Mägi kasuks menetluskulud 2000 euro suuruses summas. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud Tõnis Mägi enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.