Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 16. november 2021, Tartu 3-21-2299 T.M. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks ja 8. septembri 2021. a sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamist välistava asjaolu tuvastamiseks T.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja T.M. Esindajad vandeadvokaat Siret Siilbek ja advokaat Kati Tamm Vastustaja Kohtla-Järve linn
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p 3.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 2, rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni.
4.Jätta Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Kaebajale kuulub Kohtla-Järve linnas Xxx kinnistu, millel asub umbes 1928. a ehitatud kuur. 2005. aastal ehitati kuurile uued seinad ja katus. Kuuri asukoht pole muutunud.
2.Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 31. oktoobril 2019 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 25.5/786-3, millega kohustas kaebajat esitama linnale ehitusprojekt ja ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 märgitud taotluse kuni 1. märtsini 2020. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 500 eurot.
3.Kaebaja taotluse alusel pikendas Kohtla-Järve Linnavalitsus 31. oktoobri 2019. a ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaega kuni 30. märtsini 2020.
4.Kaebaja esitas 3. märtsil 2020 Kohtla-Järve Linnavalitsusele kuuri ümberehitamise projekti ja hiljem selle parandused ning ehitisteatise, mida Kohtla-Järve linn ei kooskõlastanud.
5.Kohtla-Järve linn rakendas 8. septembril 2021 kaebaja suhtes 31. oktoobri 2019. a ettekirjutuses märgitud sunnivahendit ja esitas kohtutäiturile täitemenetluse alustamise avalduse. Samal päeval, 8. septembril 2021 koostas Kohtla-Järve linn kaebajale uue ettekirjutushoiatuse nr 15-4/32, millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 1. novembril 2021 kaebaja kinnistul kuuri ehitusprojekti ja EhS lisas 1 märgitud taotluse.
6.13. septembril 2021 alustas kohtutäitur Kohtla-Järve linna avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 158/2021/805 ja teatas kaebajale, et nõude summas 500 eurot vabatahtlikuks täitmise tähtajaks on 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Sellele summale lisanduvad kohtutäituri tasud.
7.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805 lõpetamiseks ja 8. septembri 2021. a sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamist välistava asjaolu tuvastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse 158/2021/805 peatamist ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse nr 15-4/32 kehtivuse peatamist.
8.Tartu Halduskohus jättis 18. oktoobri 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse täitmismenetluse nr 158/2021/805 peatamiseks ja 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse peatamiseks rahuldamata. Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust täitemenetluse peatamise osas taotlusena kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-le 1. Halduskohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõuded lubatavad ja asjakohased selle eesmärgi saavutamiseks. Tekkinud võla vabatahtlikuks kustutamiseks oli kaebajal aega kuni 14. oktoobrini 2021, mis hetkel on möödunud. Eeldatavasti on kohtutäitur alustanud sundtäitmist ja käesoleva aja seisuga on kaebaja pangakonto arestitud talle määratud sunniraha ulatuses. Vastustaja kohustamine esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks, ei ole enam eesmärgipärane. Kaebajal on võimalik nõuda sunniraha tagastamist, kui haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt. Kui kaebaja kandis ka kahju (täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu), tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus. Kaebaja ei ole põhjendanud kohtule, et täitmisteates nimetatud summade sissenõudmine oleks pannud teda raskesse majanduslikku olukorda või sellega kaasneks muu pöördumatult negatiivne tagajärg, mis ei oleks hiljem kõrvaldatav hüvitamisnõude rahuldamisega. Kaebaja õiguste kaitse ei osutu kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlus täitemenetluse peatamiseks jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Ettekirjutus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Hetkel ei ole selge, kas vastustaja rakendab kaebaja suhtes 8. septembri 2021. a ettekirjutuses nimetatud kohustuste 1. novembriks 2021 täitmata jätmise eest sunniraha ja kui rakendab, siis millises ulatuses. Ettekirjutusest selgub, millised kohustused peab kaebaja täitma, kohustuseks ei ole pandud tulemüüri ehitamist.
Järelikult on 8. septembri 2021. a ettekirjutuses pandud kohustused objektiivselt täidetavad. Vajadusel võib kaebaja taotleda vastustajalt ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ja täiendavate selgituste esitamist. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja on
31.oktoobri 2019. a ettekirjutus nr 2-5.5/786-3 sätestatud kohustusi täitnud. 8. septembri 2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas kohus kaebuse perspektiivi ei näe. Kaebaja jättis ärakuulamiskohustuse rikkumisega seonduvalt põhjendamata, mida täiendavalt on ta soovinud vastustajale teatada enne ettekirjutuse langetamist ja kuidas selline teave võiks mõjutada lõplikult ettekirjutust. Kaebaja väited tulemüüri ehitamise kohta on asjakohased ehitisteatise/ehitusloa menetluses. Kuna vastustajal puudub diskretsioon, kas teha kaebajale ettekirjutus, ei ole asjakohased kaebaja väited kaalutlusreeglite rikkumise kohta. Ebaõige on kaebaja väide, et talle ei ole arusaadav, millist taotlust on vastustaja silmas pidanud viidates ehitusseadustiku (EhS) lisale 1. Kaebaja on juba esitanud vastustajale ehitisteatise, kuid see jäi kooskõlastamata ja menetlus on nähtuvalt kaebaja esitatud dokumentidest lõpetatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud kohtus ehitisteatise kooskõlastamata jätmist. Seega oli vastustaja õigustatud tegema kaebajale uue ettekirjutuse. Esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse kehtivuse peatamise nõudega jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivi puudumise tõttu.
9.T.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuses leitakse, et kohus oleks pidanud lahendama kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse hiljemalt 13. oktoobril 2021, sest sunniraha vabatahtlikult tasumise tähtpäev oli
14.oktoobril 2021. Kaebaja esitas kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule
9.oktoobril 2021, kohus lahendas taotluse alles 18. oktoobril 2021. Kohus ei lahendanud taotlust viivitamata. Halduskohus ei rakendanud uurimispõhimõtet ega kogunud infot pangakonto arestimise kohta. Kuna kohtutäitur sundtäitis kaebaja nõude alles 22. oktoobril 2021, ei saanud halduskohus jätta esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise nõuet selle abinõu eesmärgipäratuse tõttu rahuldamata. Asjakohatu on halduskohtu viide hüvitamis- ja tuvastamiskaebuse esitamise õigusele, kuna kaebaja püüdiski esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega vältida uute nõuete esitamist. Isegi kui vastustaja kannab kaebajale tagasi alusetult sisse nõutud sunniraha, on kaebaja tasunud täitemenetluse kulud. Seadus ei seo esialgse õiguskaitse kohaldamist isiku majandusliku olukorraga. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, justkui oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud üksnes pöördumatu negatiivse tagajärje esinemisel. Kaebaja rahaliste vahendite käsutamine sundtäitmise raames on negatiivne tagajärg, kujutades omandiõiguse riivet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ka kaebaja õiguste kaitsmise raskendamise ärahoidmiseks. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus seisnes efektiivses õiguste kaitses – täiendavate (kohtu)menetluste ärahoidmises ja sellega kaasnevate täiendavate kulutuste vältimises. Arvestades kaebaja esitatud nõudeid, oli täitemenetluse osas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks, et kaebaja ei peaks kohtumenetluse ajal sunniraha tasuma. Kui kohus leidis, et vabatahtliku täitmise tähtaja saabumise tõttu ei ole täitemenetluse peatamine enam eesmärgipärane, oleks halduskohus alusetu sunniraha sissenõudmise takistamiseks pidanud sunniraha sissenõudmise keelama, arvestades asjaoluga, et vastustaja on juba sunniraha rakendanud ning selle rakendamise aluseks olevas ettekirjutuses sisaldus hoiatus sunniraha korduvaks määramiseks.
8.septembri 2021. a ettekirjutuse osas ei võta esialgse õiguskaitse vajadust ära asjaolu, et pole teada, kas ja millises ulatuses sunniraha rakendatakse. Ettekirjutuse alusel täitemenetluse
algatamise risk on suur, kuna vastustaja on juba ühe samasuguse ettekirjutuse täitmiseks sunniraha rakendanud ja seega on tõenäoline, et vastustaja rakendab sunniraha ja alustab kaebaja suhtes uut täitemenetlust. Arvestades vastustaja eelnevat käitumist, esineb oht, et vastustaja alustab 8. septembri 2021. a ettekirjutuse täitmiseks sunniraha sissenõudmist ilma eelneva teavitamiseta. Isegi juhul, kui 8. septembri 2021. a ettekirjutuses sisalduvad kohustused on objektiivselt täidetavad, millega kaebaja ei nõustu, ei tähenda see, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks on põhjendamatu pöörduda haldusorgani poole selgituste saamiseks poolelioleva kohtumenetluse kestel, kui kaebaja on haldusakti kehtivuse vaidlustanud ja palunud esialgset õiguskaitset. Halduskohus ei hinnanud kaebuse perspektiivikust, vaid lahendas sisuliselt ja ebaõigesti tühistamisnõude. Kaebus on perspektiivne ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse tühistamisnõue põhjendatud. Vastustaja ei taganud ärakuulamiskohustust ning vastupidised tõendid puuduvad. Ettekirjutuse resolutsioonis viidatud dokumenti (EhS lisa 1 nimetatud taotlus) ei eksisteeri. Kaebaja ei väida, et kuur püstitati ebaseaduslikult, pigem vastupidi. Kaebaja esitas vastustajale kuuri projekti, kuid vastustaja ei ole andnud projekti mittevastavuse osas ühtegi haldusakti. Haldusakt peab olema täidetav ning arusaadav selle adressaadile ka ilma esindajata.
8.septembri 2021. a ettekirjutus ei ole selge, kuna sellest ei selgu, miks on haldusorgan andnud uue haldusakti olukorras, kus sama sisuga haldusakt on juba antud ja kaebaja poolt täidetud. Kaebaja esitab uue tõendina T.M. pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et 19. oktoobri 2021. a seisuga ei olnud nõuet sundtäidetud, s.t pangakontot ei olnud arestitud. Halduskohtu seisukoht, et täitemenetluse peatamise nõue ei ole seetõttu eesmärgipärane, oli ebaõige ja vastuolus uurimisprintsiibiga. Tõendi varasemalt esitamine ei olnud võimalik.
10.Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja leiab, et kohtu poolt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 esimeses lauses sätestatu võimalik rikkumine ei tähenda esialgse õiguskaitse taotlust lahendava määruse sisulist ebaõigsust. Viivitus taotluse lahendamisel ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Uurimisprintsiibi järgimine kohtu poolt nõuab aega, mistõttu ei olegi võimalik taotlust lahendada kiiresti. Määruskaebuses ei ole viiteid selle kohta, et halduskohus oleks teostanud kaalutlusõigust ekslikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus peatas määruskaebuse lahendamise ajaks 2. novembri 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutushoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse kuni 16. novembrini 2021 (k.a). Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebuse, tühistab ringkonnakohus enda 2. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 3.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 2 ning jätab sama määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
13.Kaebaja taotles halduskohtult esialgse õiguskaitse korras peatada Kohtla-Järve Linnavalitsuse täitmisavalduse alusel kaebaja suhtes 13. septembril 2021. a algatatud täitemenetlus nr 158/2021/805 kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust selliselt, et kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-le 1.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 251 lg-s 1 loetud esialgse õiguskaitse abinõud ei võimalda halduskohtul kohustada kohtutäiturit peatama vastustaja avalduse alusel algatatud täitemenetlust. Täitemenetluse peatamine on reguleeritud TMS 3. peatüki 5. jaos. TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TMS § 11 lg 1 p 5 kohaselt on maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine.
HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel on aga halduskohtul õigus esialgse õiguskaitse korras kohustada haldusorganit mingit toimingut tegema. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlus Kohtla-Järve linna kohustamiseks esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus on lubatav, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud täitemenetluses seoses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Seega kohus kontrollib esmalt, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks taotlejale kahjulike tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja suhtes täitemenetluse algatamine sunniraha sissenõudmiseks ja sunniraha vabatahtlikult mittetasumise järgselt pangakonto arestimine võib põhjustada kaebajale ebamugavusi ning kitsendab tema vabadusi, mistõttu saab jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.
16.Olenemata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolust, ei ole asjas seoses täitemenetluse peatamisega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud vastustaja 31. oktoobri 2019. a ettekirjutust, mille alusel täitemenetlus kaebaja suhtes alustati. Kaebaja väitel on ta nimetatud ettekirjutuse täitnud. Lisaks ei ole kaebaja kohtule usutavalt põhjendanud, et sunniraha sissenõudmisega seoses tekiks tal keeruline majanduslik olukord ning tal ei oleks piisavalt vahendeid igapäevaseks eluks vajalike toimingute tegemiseks. Kaebaja ei ole viidanud, et kohtutäituri poolt tema pangakonto arestimine 22. oktoobril 2021 sunniraha 500 eurot sissenõudmiseks paneks ta olukorda, milles ta ei suuda tagada enda tavapäraseks eluks vajalike vahendite piisavust. Olukorras, kus täitemenetluse käigus on kaebaja pangakonto arestitud ning ringkonnakohtule ei ole täpselt teada, millisesse olukorda kaebaja praegusel hetkel täitemenetluse peatamise korral võidakse asetada ning arvestades eelpool toodud asjaolusid, ei ole praegusel hetkel põhjendatud kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus.
17.Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras Kohtla-Järve linna 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse kehtivuse peatamiseks on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada. Ettekirjutusega on pandud kaebajale teistkordselt kohustus seadustada hävinud ehituse kohale omavoliliselt ehitatav hoone (esitada kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt ja EhS lisas 1 märgitud taotlus). Vastustaja on teinud kaebajale korduva ettekirjutuse, mis sisaldab hoiatust, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, määrab vastustaja sunniraha 500 eurot. Vastustaja esitas sunniraha hoiatust sisaldanud esimese ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kui vastustaja esitab ka teise, s.o 8. septembri 2021. a ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja sunniraha sissenõudmiseks, suurendab see kaebaja õiguste riivet ja ühtlasi ohtu, et kaebaja jaoks saabub kohtumenetluse ajal tagajärg, mis raskendab tema õiguste kaitset. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid toiminguid peab kaebaja vaidlusaluse ehitise seadustamiseks veel tegema oleks eesmärgipäratu sundida kaebajat ettekirjutust täitma sunniraha rakendamise kaudu. Seejuures on ettekirjutuse alusel võimalik rakendada sunniraha korduvalt. Kuivõrd kaebaja on enda sõnul esimese ettekirjutuse täitnud ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse õiguspärasuse kohtus vaidlustanud, on kohtumenetluse lõppemiseni põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset 8. septembri 2021. a ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks. Vaidluse asjaolude pinnalt ja tekkinud kohtuvaidluse valguses, ei ole põhjendatud kaebajalt nõuda kehtiva ettekirjutuse täitmist kohtumenetluse toimumisega samaaegselt.
18.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus arvamusel, et kaebaja suhtes korduva ettekirjutuse tegemine, kohustusega viia sama hoone seadusega kooskõlla ja ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha sissenõudmine võib põhjustada kaebajale hiljem raskeski kõrvaldatavaid tagajärgi. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus 8. septembri 2021. a ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni käeoleva kohtumenetluse lõpuni. Tulenevalt eelnevast ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja rahuldab kaebaja
esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohus peatab Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse kuni käesoleva kohtumenetluse lõppemiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.