3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-605. Teha asjas uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 265 lg 5).
1.Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti saabus 16.06.2021 Venemaa Föderatsioonist jalgsi Kasahstani Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX Usbekistanis). Isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa ning ta palus piirile saabudes koheselt rahvusvahelist kaitset. X peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 7, § 361 lg 21, § 362 lg 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidu seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel kuni 48 tunniks kinni.
3-22-605
2.Tartu Halduskohus lubas 18.06.2021 määrusega PPA-l paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni 30.06.2021. Tallinna Halduskohus pikendas 30.06.2021 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.10.2021 ning 28.10.2021 määrusega kuni 27.02.2022.
3.PPA lükkas 26.11.2021 otsusega nr 7002110042-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, kohustas teda Eestist lahkuma ja seadis talle sissesõidukeelu. X vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-21-2906).
4.Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2022 määrusega X kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 25.06.2022.
5.Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega asjas nr 3-21-2906 X kaebuse PPA 26.11.2021 otsuse peale rahuldamata. PPA pidas isiku samal päeval VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.03.2022 määrusega PPA taotluse isiku VSS § 23 lg 1, § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2022 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.03.2022 määrusega nr 3-21-2906 X esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas PPAl 26.11.2021 otsuse nr 7002110042-1 resolutsiooni p 3 (lahkumisettekirjutus) sunniviisilise täitmise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 11.05.2022 määrusega X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 08.09.2022 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus jättis X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 11.05.2022 määruse muutmata. Riigikohus jättis 30.06.2022 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.08.2022 otsusega nr 3-21-2906 rahuldamata X taotluse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks ning jättis X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 08.03.2022 otsuse muutmata.
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määrusega asjas nr 3-21-2906 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
9.PPA esitas 06.09.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 25 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p-des 6 ja 9 sätestatud põgenemisoht. Lisaks ei täida isik oma käitumisega kaasaaitamiskohustust ning takistab enda väljasaatmist. X keeldus 02.11.2021 ja 23.11.2021 vestlusel osalemast, samuti polnud ta nõus osalema teistel menetlustoimingutel (sh kui menetlustoimingule oli kaasatud psühholoog). Olukorras, kus isik ei anna seletusi PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ning esitab kohtumenetluse raames uusi selgitusi ja avaldusi, ei täida isik kaasaaitamiskohustust, vaid takistab menetluse läbiviimist. PPA on rahvusvahelise kaitse menetluse raames käsitlenud isikut kui haavatavasse gruppi kuuluvat taotlejat ning seetõttu ei ole PPA näinud vajadust täiendavaks ekspertiisiks. Isik on tahtlikult haldusasjas nr 3-21-2906 esitatavate taotluste (üleandmine Saksmaale, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks) kaudu üritanud takistada enda väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Tänaseks on Tallinna Ringkonnakohus jätnud 15.08.2022 otsusega nr 3-21-2906 X apellatsioonkaebuse, samuti tema taotluse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks, rahuldamata. Psühhiaater on varasemalt (10.03.2022 ja 19.05.2022) andnud seisukoha, et Xl esineb tähelepanu taotlev manipuleeriv käitumine. VRKS-i ja VSS-i kaasaaitamiskohustuse sätete mittetäitmist on kohane kasutada ka olukorras, kus isik oma suuliste selgituste ja kirjalike 2(7)
3-22-605 avaldustega venitab kohtumenetluses lõpliku otsuse kujunemist ja seeläbi ka enda väljasaatmist. Kinnipidamise kestus ja väljasaatmine ei sõltu vaid PPA-st. Tallinn Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-2906 kahel korral edasi lükanud kohtuotsuse avalikustamist. Võttes arvesse isikuga seotud asjaolusid (Eestis sotsiaalsete ja majanduslike sidemete puudumine, väidetavad sugulased teised liikmesriikides, varasemalt loata liikmeriigist lahkumine, rahaliste vahendite olemasolu, isiku terviseseisund jne), ei ole VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Kuna isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja saatuses, ei ole võimalik teda suunata ka Vao majutuskeskusesse. Kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud igapäevane meditsiiniline abi (meditsiiniõde ja arst), samuti on isikul soovi korral võimalik pöörduda psühholoogi poole.
10.X vaidles 08.09.2022 kohtuistungil taotlusele vastu ning palus end kinnipidamiskeskusest vabastada ja Vao majutuskeskusesse suunata. Kinnipidamiskeskuses viibimise aeg on ebamõistlikult pikk.
11.Tallinna Halduskohus võttis 08.09.2022 määrusega haldusasja materjalide juurde haldusasjade nr 3-21-1340 ja nr 3-22-605 määrused ja PPA poolt esitatud tõendid ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2022 otsuse ja 06.09.2022 määruse haldusasjas nr 3-21-2906 ning pikendas X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2023 (k.a). X viibib kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel alates 11.03.2022 (Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 määrus nr 3-22-605). Eelnevalt viibis X kinnipidamiskeskuses VRKS-i alusel ajavahemikus 18.06.2021‒10.03.2022. VSS § 264 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ja esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust. Antud juhul ei andnud isik seletusi PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ning on esitanud kohtumenetluse raames uusi selgitusi ja avaldusi, mis näitab, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust, vaid pigem takistab menetluse läbiviimist. PPA on rahvusvahelise kaitse menetluse raames käsitanud isikut haavatavasse gruppi kuuluvana ning seetõttu ei ole PPA näinud vajadust täiendavaks ekspertiisiks. Isik on haldusasjas nr 3-21-2906 esitatud taotluste (üleandmine Saksmaale, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks) kaudu tahtlikult üritanud takistada enda väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Psühhiaater on varasemalt (10.03.2022 ja 19.05.2022) asunud seisukohale, et X-l esineb tähelepanu taotlev ja manipuleeriv käitumine. VSS § 171 sätestab tingimused, mil isikut ei tohi välja saata. Antud juhtumi asjaoludest tulenevalt ei lähe isiku tervislik seisund seadusest tuleneva keelu alla. On ilmne, et kohtumenetluse raames ekspertiisi nõudmine vaid pikendab menetlusprotsessi, mis omakorda takistab väljasaatmist. Kahes kohtuastmes on leitud, et PPA on jõudnud õige otsuseni rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta ning isiku taotlusi ei ole rahuldatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määrusega haldusasjas nr 3-21-2906 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Võttes arvesse isikuga seotud asjaolusid (Eestis sotsiaalsete ja majanduslike sidemete puudumine, väidetavad sugulased teised liikmesriikides, varasemalt loata liikmeriigist lahkumine, rahaliste vahendite olemasolu, isiku tervislik seisund jne), ei ole VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. 3(7)
3-22-605 Kuna isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, siis ei ole võimalik teda suunata Vao majutuskeskusesse. Isiku kinnipidamise pikendamine nelja kuu võrra on kooskõlas seadusega (VSS § 25 lg 2) ning ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud igapäevane meditsiiniline abi (meditsiiniõde, arst), samuti on isikul soovi korral võimalik pöörduda psühholoogi või psühhiaatri (või muu arsti) poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.09.2022 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta PPA 06.09.2022 taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta tõlkekulude kandmisest. PPA ja halduskohus oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Määruskaebuse esitaja on kinnipidamiskeskuses viibinud juba üle 15 kuu ja tema suhtes ei teostata menetlustoiminguid juba pikka aega. Kuigi VRKS-i ja VSS-i alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, muudab korduvate kinnipidamiste pikk kestus kinnipidamise ebaproportsionaalseks. Isik ei ole takistanud menetluse läbiviimist. Kaebaja taotles ekspertiisi selleks, et tõendada enda halba tervislikku seisundit. Kohus ei ole isiku tervise kohta esitatud põhjendustega arvestanud. UNCHR-i kinnipidamise juhendi (lisa 1) 8 p VI kohaselt tuleb vajaduse korral osutada asjakohast arstiabi, sh psühholoogilist nõustamist ning arstiabi vajavad kinnipeetavad tuleks suunata sobivatesse haiglatesse või ravida kohapeal, kui selline võimalus on olemas. Kui kinnipeetavatel on meditsiinilisi probleeme või probleeme vaimse tervisega, siis tuleb neile võimaldada asjakohast hooldust ja ravi, sh vabastada kinnipidamiskeskusest. X on menetluse käigus pidevalt selgitanud, et tal on probleeme vaimse tervisega. Seetõttu oleks temale pidanud võimaldama ekspertiisi tegemist ja samuti ravi haiglas. Menetluse käigus ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga ja selle kontrollimiseks ei ole midagi ette võetud. Antud juhul ei oma tähtsust see, kas isikul on siin sidemeid või sugulasi. Kuna kinnipidamine on kujunenud pikaks, ei ole see isiku tervislikust seisundist tulenevalt proportsionaalne. Kohus ei ole põhjendanud, et isikust lähtuv põgenemisoht on piisav, et lugeda tema jätkuv kinnipidamine VSS-i alusel piisavaks.
13.PPA palub 05.10.2022 vastuses (täiendatud 14.10.2022) jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ning kinnipidamine on kooskõlas VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtetega. Nii PPA kui ka halduskohus on hinnanud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Isiku puhul esineb põgenemisoht, mistõttu ei ole võimalik kohaldada järelevalvemeetmeid. Isik on lahkunud loata ühest liikmesriigist teise ega ole ära oodanud oma rahvusvahelise kaitse taotlemise lõpplahendit. Kinnipidamise tähtaeg ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipidamine on toimunud kahe seaduse alusel erinevatel eesmärkidel. Isiku kinnisidee kaitsevajadusest ja statsionaarsest ravist ei saa olla asjaolu, miks väljasaatmine peaks edasi lükkuma. Isik takistab oma käitumisega väljasaatmist. Kuna ringkonnakohus tühistas 06.09.2022 määrusega nr 3-21-2906 esialgse õiguskaitse, on isikul veel madalam motivatsioon PPA-ga koostööd teha ning olla väljasaatmiseks kättesaadav. Isiku tervislikku seisundit on haldusasjades nr 3-21-2906 ja nr 3-22-605 arvestatud. Isikul on võimalus igapäevaselt pöörduda meditsiiniõe ja perearsti poole. Samuti on talle tagatud ligipääs nii psühholoogile kui ka psühhiaatrile. Isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et ta ei ole ravi saanud või miks ta peaks olema statsionaarsel ravil. Isiku statsionaarsele ravile 4(7)
3-22-605 suunamise otsustab psühhiaater, mitte isik ise. 2022. a-l on isik käinud mitmel korral psühhiaatri juures: jaanuaris kolm korda, veebruaris kaks korda ja märtsis neli korda. Aprillis (06.04.2022) keeldus isik psühholoogi vastuvõtule minemast ja pärast seda pole ta vastavat soovi avaldanud. PERH-i psühhiaatriakliiniku ülemarst-osakonnajuhataja on 10.03.2022 e-kirja teel selgitanud, et isiku ravivajadus on küsitav ning erakorralise statsionaarse psühhiaatrilise ravi vajadust ei nähtu. 19.05.2022 on sama psühhiaater leidnud, et isikul esineb tähelepanu taotlev ja manipuleeriv käitumine. Isik ise ja kinnipidamiskeskusele meditsiinilist teenust osutav personal on kinnitanud, et isik pole mitme kuu jooksul ravimeid manustanud. Seega pole asjakohased väited, et isikule pole vajalikku ravi võimaldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.X on taotlenud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Menetlusabi andmine eeldab, et isiku majanduslik seis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt (HKMS § 111 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus jättis praeguses asjas 08.06.2022 tehtud määruses X menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna haldusasjas nr 3-21-2906 esitatud andmetest nähtuvalt oli 21.01.2022 seisuga tema kinnipidamiskeskuse isikukontol piisavalt rahalisi vahendeid (5700 USD ja 3550,18 RUB) kohtulahendi tõlkimisega kaasneva kulu kandmiseks ning puudutatud isik ei esitanud määruskaebusega kohtule andmeid, millest saaks järeldada tema majandusliku seisundi muutumist. X ei ole ka koos praeguse määruskaebusega esitanud kohtule andmeid, millest saaks järeldada, et tema majanduslik seis on selline, mis ei võimalda kanda kohtulahendi tõlkimisega kaasnevat kulu. Lisaks on isikul määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, kelle ülesandeks on ka kohtulahendit esindatavale selgitada. Eelneva tõttu jääb menetlusabi taotlus rahuldamata.
15.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 08.09.2022 määrus tuleb tühistada, kuna halduskohtul puudus alus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks antud luba pikendada.
16.VSS § 23 lg 1 alusel saab halduskohus anda loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Viidatud kahekuulist tähtaega on lubatud pikendada nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks (VSS § 25 lg 1).
17.Seevastu kinnipidamise tähtaja pikendamine üle kuue kuu on VSS § 25 lg 2 järgi lubatud vaid kahel kitsamalt piiritletud alusel: 1) kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või 2) kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Seega saab kinnipidamist pikendada üle kuue kuu üksnes juhul, kui väljasaatmise täideviimise viibimine on põhjuslikus seoses sellega, et väljasaadetav ei täida oma kaasaaitamiskohustust või kolmandast riigist ei õnnestu saada tagasipöördumist võimaldavaid dokumente. Selline vahetegu põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/115/EÜ art 15 lg-tel 5 ja 6. Direktiivi art 15 lg 5 kohaselt kestab kinnipidamine seni, kuni on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused (s.o põgenemise oht; või isik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid) ning kuni see on vajalik eduka väljasaatmise tagamiseks. Iga liikmesriik sätestab kinnipidamise piiratud kestuse, mis ei tohi ületada kuut kuud. Direktiivi art 15 lg 6 järgi ei tohi lõikes 5 osutatud ajavahemikku pikendada, v.a piiratud ajavahemiku puhul, mis ei ületa siseriikliku õiguse kohaselt veel kahteteist kuud, kui hoolimata nende mõistlikest jõupingutustest on tõenäoline, et väljasaatmise 5(7)
3-22-605 viibimise põhjuseks on: a) asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö puudumine või b) kolmandatest riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine. Euroopa Kohus on selgitanud, et mõiste „koostöö puudumine“ direktiivi 2008/115 art 15 lg 6 tähenduses eeldab, et ametiasutus, kes langetab otsust kolmanda riigi kodaniku kinnipidamise pikendamise osas, uurib ühelt poolt selle kodaniku käitumist esialgse kinnipidamise ajal, tegemaks kindlaks, kas viimane on keeldunud pädevate ametiasutustega koostööst seoses väljasaatmise elluviimisega, ja teiselt poolt uurib võimalust, et nimetatud kodaniku käitumise tõttu kestab väljasaatmine kauem, kui ette nähtud; kui viimase väljasaatmine kestab või kestis ettenähtust kauem mõnel muul põhjusel, ei saa tuvastada asjaomase kodaniku käitumise ja kõnealuse väljasaatmise kestuse vahel põhjuslikku seost ja seega ka viimase koostöö puudumist (Euroopa Kohtu otsus asjas C-146/14, p 82).
18.PPA on 06.09.2022 taotluses ja halduskohus taotlust rahuldades tuginenud VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustele (põgenemise oht ja kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine). Ringkonnakohus märkis ülal, et VSS § 25 lg 2 alusel kinnipidamise tähtaja pikendamisel ei saa tugineda VSS § 23 lg 1 p-s 1 toodud alusele. Kuigi VSS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kattub VSS § 25 lg-s 2 sätestatud alusega (kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine), mis iseenesest võimaldaks kinnipidamise jätkamist, ei ole praeguses asjas VSS § 25 lg-s 2 ja direktiivi art 15 lg-s 6 sätestatud tingimus siiski täidetud.
19.VSS § 264 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1), esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2), aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3) ja oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (p 4).
20.Ringkonnakohus on varasemalt rõhutanud, et etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab olla põhjendatud vaid tingimusel, et see kohustus on piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 29.01.2021 määrus nr 3-20-1913, p 11). PPA 06.09.2022 taotluse põhjendustest nähtuvalt tuginenud VSS § 264 lg 1 p-dele 1 ja 2. Seejuures on PPA hinnanud kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks asjaolu, et isik keeldus 02.11.2021 ja 23.11.2021 vestlustel osalemast ning samuti polnud nõus osalema teistel menetlustoimingutel (sh kui menetlustoimingutele oli kaasatud psühholoog). Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus ei saa tekkida enne väljasaatmismenetluse algust. PPA esile toodud vestluste toimumise ajal oli puudutatud isik kinni peetud VRKS-i alusel, seega enne väljasaatmismenetluse algust. Loataotluses ei ole konkretiseeritud, millised olid „teised menetlustoimingud“, millel osalemisest puudutatud isik keeldus. PPA taotluses on leitud, et kaasaaitamiskohustuse mittetäitmiseks tuleb lugeda ka haldusasja nr 3-21-2906 raames kohtule taotluste esitamist (üleandmine Saksamaale, taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks), mille kaudu on isik takistanud enda väljasaatmist. Kaasaaitamiskohustuse rikkumise jaatamiseks peab isik olema keeldunud koostööst PPA-ga ja kaasaaitamiskohustus hõlmab eelkõige selliseid kohustusi, mis eeldavad isiku aktiivset panust eesmärgiga aidata PPA-l selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuse üle toimuvas kohtumenetluses taotluste esitamist ei saa pidada kaasaaitamiskohustuse mittetäitmiseks, vaid pigem menetluslike õiguste realiseerimiseks. Kuna PPA ei ole viidanud asjaoludele, millest saaks järeldada kaasaaitamiskohustuse mittetäitmist väljasaatmismenetluses, ei saa tuvastada põhjuslikku seost isiku käitumise ja väljasaatmise kestuse vahel ning seega ka isiku koostöö puudumist. Eelneva tõttu oli puudutatud isiku kinnipidamise jätkamine vastuolus VSS § 25 lgga 2 ja direktiivi art 15 lg-ga 6.
6(7)
3-22-605
21.Määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohtule teadaolevalt saadeti isik Eestist välja 19.10.2022 ja anti üle Kasahstani ametivõimudele, ei ole kohtul vaja teha korraldust isiku viivitamatuks vabastamiseks kinnipidamiskeskusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.