Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
07.04.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1340
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Siiri Sepa ja Katri Bergmann Puudutatud isik X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-1340 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus lubas 18.06.2021 määrusega Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 30.06.2021.
2.Tallinna Halduskohus pikendas 30.06.2021 määrusega puudutatud kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega VRKS-i alusel kuni 30.10.2021.
3.Tallinna Halduskohus pikendas 28.10.2021 määrusega puudutatud kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega VRKS-i alusel kuni 27.02.2022.
isiku
4.PPA lükkas 26.11.2021 otsusega nr 7002110042-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, kohustas teda Eestist lahkuma ja seadis talle sissesõidukeelu. Puudutatud isik vaidlustas 15.12.2021 selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-21-2906).
5.PPA esitas 21.02.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 9 alusel. PPA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 1) isik on varem korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset teistest liikmesriikidest. Ta lahkus enne lõplike otsuste tegemist või üleandmist vastutavale liikmesriigile (nt Saksamaalt). Isik on vähemalt kuues liikmesriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud; 2) isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et ta saaks vabaduses olles lahkuda endale sobivasse riiki. Isik väitis algselt, et tema soov ei ole jääda Eestisse. Isik soovis liikuda kas Rootsi või Hispaaniasse, kuna seal elavad tema sugulased; 3) Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed; 4) teistelt liikmesriikidelt saadud materjalide analüüsimisel selgus, et isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust; 5) PPA andis 13.10.2021 isiku esindajale võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Isik vastas PPA kirjale ja PPA saatis selle 25.10.2021 tõlkesse. PPA lükkas 26.11.2021 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Isik keeldus 02.11.2021 ja 23.11.2021 otsust selgitaval vestlusel osalemast, samuti keeldus ta osalemast teistel menetlustoimingutel. Selline käitumine takistab rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni viimist. Usutav pole, et vabaduses viibides teeks isik PPA-ga koostööd menetluse lõpetamiseks ning koduriiki naasmiseks. Isik vaidlustas tagasilükkava otsuse. Kuna lõpliku otsuseni pole jõutud, peab isik jätkuvalt olema PPA-le kättesaadav; 6) järelevalve meetmed ei kõrvalda isikust lähtuvat põgenemisohtu. Kinnipidamine on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.
6.Isik vaidles kohtuistungil taotlusele vastu.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega PPA taotluse ja pikendas isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 25.06.2022. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Põgenemisohu jaatamisel on jätkuvalt aktuaalsed Tallinna Ringkonnakohus 21.12.2021 määruse p-des 9 ja 10 esitatud põhjendused; 2) leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine pole tõhus. Kuna PPA lükkas isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, on tõenäoline, et isik ei ole PPA-le edaspidises menetluses kättesaadav. Halduskohus pole lõplikku otsust veel teinud; 3) VRKS ei näe ette võimalust lubada isik kautsjoni vastu vabadusse. VRKS ei ole selles osas põhiseadusega vastuolus; 4) isikule on tagatud arstiabi. Selliseid haigusi, mis takistaksid kinnipidamist, ei nähtu. Väide, et kinnipidamiskeskuses viibimine on psühholoogiliselt vastunäidustatud, on paljasõnaline. 2(5)
3-21-1340
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik on korduvalt kinnitanud, et ei põgene Eestist. Isiku huvides on läbida rahvusvahelise kaitse menetlus edukalt. Halduskohus pole nende asjaoludega arvestanud. Halduskohus pole kaebaja seisukohti arvestanud, vaid lähtus üksnes ringkonnakohtu määrusest ja PPA taotlusest; 2) isiku tahteks on leida turvaline elukoht. Isik pole vastuolulisi selgitusi andnud; 3) arusaamatu on kohtu väide, et tagasilükkava otsuse tõttu pole isik enam avalikule võimule kättesaadav; 4) mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamise põhjendused. PPA pole taotluses selgitanud, mida ta vahepealsel ajal tegi; 5) kohus pole arvestanud nende asjaoludega, miks isik enne menetluste lõppemist lahkus; 6) kinnipidamine on ebaproportsionaalne; 7) kohus pole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
9.PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist: 1) halduskohus on õigesti leidnud, et isikust lähtub põgenemisoht. Piisav pole üksnes isiku väide, et temast ei lähtu põgenemisohtu; 2) taotlust ja halduskohtu määrust on põhjendatud. Esialgsete selgituste kohaselt soovis isik liikuda Rootsi või Hispaaniasse, kus elavad tema sugulased. Isik viibis Saksamaal ebaseaduslikult ja ta lahkus sealt enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu. Isikul puuduvad Eestiga sidemed. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi. Teistest riikidest saadud andmetest nähtub, et isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust; 3) PPA on kirjeldanud vahepealsel ajal tehtud toiminguid; 4) isik takistab enda rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni viimist. Isik oli 02.11.2021 kutsutud vestlusele, mille eesmärk oli tutvustada keelduvat otsust. Isik keeldus vestlusest osa võtmast ning nõudis vestlust psühholoogi juuresolekul. Selline vestlus võimaldati 23.11.2021, millest isik keeldus; 5) halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega asjas nr 3-21-2906 isiku kaebuse rahuldamata. Sellega jõustus PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus.; 6) leebemad järelevalve meetmed ei taganud taotletavat eesmärki.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega asjas nr 3-21-2906 puudutatud isiku kaebuse PPA 26.11.2021 otsuse peale rahuldamata. PPA taotles 11.03.2022 puudutatud isiku kinni pidamist VSS § 15 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus lubas 11.03.2022 määrusega asjas nr 322605 paigutada isik kinnipidamiskeskusesse VSS-i alusel kuni 11.05.2022. Seega praeguseks ei hoita puudutatud isikut enam kinni VRKS-i alusel. Sellest hoolimata kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlustatud halduskohtu määruse alusel oli puudutatud isiku kinnipidamine õiguspärane.
11.PPA ja halduskohus tuginesid puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ja VSS § 68 p-le 9.
3(5)
3-21-1340
12.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohuna käsitatakse ka seda, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist (VSS § 68 p 9).
13.Rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga (VRKS § 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2). Kui puudutatud isik esitab rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse peale kaebuse, muutub PPA otsus lõplikuks pärast halduskohtu otsuse tegemist (VRKS § 31 lg 1 p-d 2 ja 3). Seega kuni halduskohtu otsuse tegemiseni on tegemist rahvusvahelise kaitse menetlusega, mille raames on halduskohtul õigus nii PPA otsuse aluseks olevate kui ka uute asjaolude valguses hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele (HKMS § 158 lg 31). Isik peab olema kättesaadav nii PPA-le kui ka halduskohtule isikuga seotud asjaolude lõplikuks väljaselgitamiseks. Seega võimaldab ringkonnakohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p 4 isikut kinni pidada ka halduskohtu menetluse ajal, kuna ka siis on tegemist rahvusvahelise kaitse menetlusega, milles tuleb välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 määrus praeguses asjas, p 8).
14.Puudutatud isik on varem lahkunud teistest riikidest enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Selline käitumine viitab põgenemisohule VSS § 68 p 9 mõttes. Isiku sõrmejälgede kohaselt saadi isiku kohta vastus Norra (11.03.2014, 12.03.2014), Šveitsi (31.03.2014), Taani (16.06.2014), Saksamaa (29.07.2014), Rootsi (04.09.2015), Soome (10.09.2015) andmebaasidest ning isiku enda seletuste kohaselt on ta nendes riikides taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA tegi 17.06.2021 päringu Norra, Šveitsi, Taani, Saksamaa, Rootsi ja Soome ametivõimudele, saamaks infot isiku esitatud taotluste menetlusstaadiumite kohta. Saksamaa 17.06.2021 vastusest selgus, et isik viibis Saksamaal seadusliku aluseta, ta taotles 29.07.2014 rahvusvahelist kaitset ning lahkus 20.10.2015 Saksamaalt. Soome vastuse kohaselt saabus isik Soome 2015. a-l, kus taotles rahvusvahelist kaitset ning isik saadeti 2016. a-l Saksamaale tagasi. Saksamaa päringu vastuse põhjal saabus välismaalane tagasi Saksamaale 21.01.2016 ning isik lahkus Saksamaalt 09.05.2021. Rootsi vastusest selgus, et välismaalane omas Saksamaa elamisluba, mille kehtivusaja kohta info puudub (vt ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus praeguses asjas, p 9).
15.Isiku varasem käitumine lubab jätkuvalt jaatada temast lähtuvat põgenemisohtu. PPA andmetel ja isiku enda väidete kohaselt on isik taotlenud eelnevalt mitmes riigis rahvusvahelist kaitset. Isiku esialgsete seletuste kohaselt soovis ta liikuda Rootsi või Hispaaniasse, kus elavad ta sugulased, sh ei plaaninud isik enda esialgsete seletuste kohaselt Eestisse jääda. Saksamaalt saadud andmete kohaselt viibis isik Saksamaal ebaseaduslikult ning ta lahkus Saksamaalt enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Varem pole rahvusvahelise kaitse menetlus olnud selliseks asjaoluks, mis oleks taganud isiku viibimise menetluse ajal riigis. Asjaolu, et isikul võib olla raha elamiskulude katteks, ei vähenda põgenemisohtu. Eelduslikult oli isikul raha ka siis, kui ta viibis teistes liikmesriikides, aga sellest hoolimata lahkus ta sealt enne lõpliku otsuse tegemist. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed. Isikule on teada asjaolu, et PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse saamise taotluse tagasi, mis tähendab, et eelduslikult on isikul veelgi
4(5)
3-21-1340 väiksem motivatsioon jääda Eestisse halduskohtu otsuse tegemiseni . Negatiivne otsus tähendab isiku jaoks seda, et tal puudub õigus viibida Schengeni alal ja tal lasub kohustus siit lahkuda. Arvestades isiku varasemat käitumismustrit, ei ole tõenäoline, et isik käituks nüüd teisiti kui varem ehk oleks kättesaadav kuni rahvusvahelise kaitse menetluses tehtava lõpliku otsuseni.
16.Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku Eestisse jäämist ning PPA-le ja halduskohtule kättesaadavust. Tõenäoline on, et isik lahkuks riigist enne lõplikku otsust. Ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Isiku varasem käitumine lubab järeldada, et rahvusvahelise kaitse menetlus pole takistanud tal lahkumast riigist, milles ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset. Arvestades kinnipidamise ajalist kestust, ei saa praegust pikendamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks taotletava eesmärgi saavutamiseks.
17.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti rahuldanud PPA taotluse ja lubanud pikendada isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega.
18.Haldusasjas nr 3-22-605 esitatud PPA taotlusest lubada isikut kinni pidada VSS-i alusel nähtub, et halduskohtu 08.03.2022 otsus asjas nr 3-21-2906 jõudis PPA-ni 10.03.2022 kell
10.55.Viidatud taotluses märgib PPA, et 10.03.2022 muutus isiku staatus ning ta peeti 10.03.2022 kell 10.55 48 tunniks kinni VSS § 15 lg 2 p 1 ja § 19 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul muutus isiku staatus mitte siis, kui PPA sai halduskohtu otsuse kätte, vaid siis, kui halduskohus tegi otsuse ehk 08.03.2022 (vt käesolev määrus, p 10). Halduskohus tegi otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 08.03.2022. Isikut ei olnud õige VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinni pidada pärast halduskohtu otsuse tegemist kuni 10.03.2022 kella 10.55 (vt käesolev määrus, p 13). VSS-i alusel peeti isik kinni 10.03.2022 kell 10.55. Seega oli isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel halduskohtu otsuse tegemisest 08.03.2022 kuni 10.03.2022 kella 10.55 õigusvastane. Eespool nimetatud asjaolu ei too kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna halduskohus lubas puudutatud isikut kinni pidada kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni ehk praegusel juhul kuni 08.03.2022.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.