Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-605
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. mai 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-605 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti saabus 16.06.2021 Venemaa Föderatsioonist jalgsi Kasahstani Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX Usbekistanis). Isik tuvastati Kasahstani Vabariigi rahvuspassi nr XXXXXXXXXX ja isikutunnistuse nr XXXXXXX alusel. Isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa ning ta palus piirile saabudes koheselt rahvusvahelist kaitset. X peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 7, § 361 lg 21, § 362 lg 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidu seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel kuni 48 tunniks kinni ning paigutati Narva arestimajja.
2.Tartu Halduskohus lubas 18.06.2021 määrusega PPA-l paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni 30.06.2021. Tallinna Halduskohus pikendas 30.06.2021
3-22-605 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.10.2021 ning 28.10.2021 määrusega kuni 27.02.2022.
3.PPA lükkas 26.11.2021 otsusega nr 7002110042-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, kohustas teda Eestist lahkuma ja seadis talle sissesõidukeelu. X vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-21-2906).
4.Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2022 määrusega X kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 25.06.2022.
5.Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega asjas nr 3-21-2906 X kaebuse PPA 26.11.2021 otsuse peale rahuldamata. PPA pidas isiku samal päeval VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.03.2022 määrusega PPA taotluse isiku VSS § 23 lg 1, § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2022 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.03.2022 määrusega nr 3-21-2906 X esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas PPAl 26.11.2021 otsuse nr 7002110042-1 resolutsiooni p 3 (lahkumisettekirjutus) sunniviisilise täitmise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus teeb haldusasjas nr 3-21-2906 otsuse 15.06.2022.
6.PPA esitas 03.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. Isiku sõrmejälgedele saadi vasted Norrast, Šveitsist, Taanist, Saksamaalt, Rootsist ja Soomest, kus isik on enda sõnul taotlenud rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul elavad tema lähisugulased Rootsis ja Hispaanias ning tema soov on liikuda Eestist edasi Rootsi või Hispaaniasse. Isik on enda sõnade kohaselt enne Eestisse saabumist taotlenud tulutult rahvusvahelist kaitset Austraalialt, Hispaanialt ja Ameerika Ühendriikidelt. Venemaale saabus ta eesmärgiga jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki. Eestisse isik jääda ei soovi. Saksamaalt ja Soomest saadud vastuste kohaselt viibis isik Saksamaal seadusliku aluseta 25.06.2014‒29.07.2014, taotles rahvusvahelist kaitset ja lahkus 20.10.2015. Isik saabus Soome 2015. a-l, kust ta saadeti tagasi Saksamaale 21.01.2016. Isik lahkus Saksamaalt 09.05.2021. Rootsist saadud vastuse kohaselt on isik omanud Saksamaa elamisluba. PPA ei ole veel saanud vastuseid Šveitsist ja Norrast. Isiku puhul esineb põgenemise oht. Isik on varasemalt korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ning loata lahkunud mitmetest liikmesriikidest enne menetluses lõpliku otsuse tegemist või rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastustavale liikmesriigile üleandmist. PPA-le teadaolevalt on isik kuues Euroopa riigis taotlenud rahvusvahelist kaitset, teda ei ole varasemalt taotluse esitamisel kinni peetud. Rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud vaid selleks, et isikut kinni ei peetaks ja ta saaks lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isikul on sugulased teistes liikmesriikides ja ta väitis algselt ise, et ei soovi Eestisse jääda. Päringute vastuste ja isiku ütluste pinnalt nähtub käitumismuster, kus isik püüab soovitud riigist rahvusvahelist kaitset taotleda ja ootamata menetluse tulemusi liigub teistesse liikmesriikidesse. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed ning ta on avaldanud soovi minna Rootsis või Hispaanias elavate sugulaste juurde. Isik on ka keeldunud osalemast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse selgitaval vestlusel ja teistel menetlustoimingutel. Isik ei ole koostööaldis. Seega esineb oht, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki ning ei pruugi väljasaatmise lõpuni olla PPA-le kättesaadav. Põgenemise ohu tõttu ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik isiku suhtes kohaldada.
2(5)
3-22-605
7.X selgitas koos esindajaga 09.05.2022 kohtuistungil, et ta on kokku viibinud kinnipidamiskeskuses juba 11 kuud. Isiku suhtes võiks olla võimalik kohaldada analoogia korras elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist. Isiku jätkuval kinnipidamisel peavad ka asjaolud muutuma kaalukamaks, mistõttu on PPA taotlus ebapiisavalt põhjendatud. Isik võib elada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.05.2022 määrusega PPA taotluse osaliselt ning andis loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.09.2022 (k.a). Halduskohus küll keelas 22.03.2022 määrusega nr 3-21-2906 X väljasaatmise, kuid ei säilitanud isikule rahvusvahelise kaitse taotleja staatust. Seega ei ole isikul võimalik viibida vabaduses ka rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Halduskohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2022 määruse põhjendustega. Kuigi isiku väljasaatmine ei ole kuni haldusasjas nr 3-21-2906 kohtulahendi jõustumiseni võimalik, ei ole põgenemisoht ära langenud ega väljasaatmine perspektiivitu. Isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb isikule tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjuste kaalukusega. Olukorras, kus isiku kinnipidamise kaalutlused on juba esmases taotluses väga kaalukad, ei pea PPA neid igas järgnevas taotluses täiendama ning asjas ei pea lisanduma uusi kaalukaid põhjuseid isiku kinnipidamiseks. VSS alusel pikemaks kui 6 kuuks kinnipidamisel tuleb taotlust täiendavalt põhjendada. Isikust lähtuv põgenemisoht on siiani piisav, et lugeda isiku jätkuvat kinnipidamist VSS alusel lubatuks. Isiku selgitused istungil ei veennud kohut, et isik ei asu vabaduses oma varasemat tegutsemismustrit – s.o riigist lahkumine ilma lõpplahendust ära ootamata – kordama. Arvestades kohtuasjas nr 3-21-2906 seatud menetluslikke tähtaegu, on võimalik, et kohtuasi leiab lähiajal lahenduse ning isiku kinnipidamine ei muutu ülemäära pikaks. Istungil välja pakutud lahendused, et kohus kohaldaks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) analoogia korras isiku suhtes elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist (isiku mainitud deposiit), ei ole võimalikud. VSS § 15 lg-d 1 ja 2 seovad kinnipidamise lubatavuse samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmetega, millest ükski (vt VSS § 10 lg 2) isiku soovitut ei sätesta. Isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb arvestada VSS § 25 lg-s 2 sätestatut.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 26.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.05.2022 määrus ning jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. VSS § 68 p-s 9 sätestatud asjaolud ei ole piisavad põgenemisohu kindlaksmääramiseks. Asjaolu, et isik on korduvalt ületanud riikide piire, ei anna alust arvata, et tema puhul esineb automaatselt põgenemise oht. Halduskohus ei ole isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Argument, et olukord ei ole muutunud, ei pruugi olla kinnipidamise pikendamiseks piisav (Riigikohtu lahend nr 3-17-792, p 18.3). Kinnipidamise pikendamise taotlemisel ei ole PPA selgitanud, milliseid toiminguid vahepealsel ajal asjaolude väljaselgitamiseks on tehtud. Halduskohus ei ole põhjendanud, et kaebajast lähtuv põgenemisoht on siiani piisav selleks, et lugeda jätkuv kinnipidamine VSS alusel lubatuks. Kohus ei ole arvestanud isiku kohtuistungil antud selgitustega. Kinnipidamistähtaja pikendamiseks ei anna alust kohtu arvamus, et haldusasi nr 3-21-2906 võib saada lähiajal lahenduse. Isiku puhul võiks olla humaanseks alternatiiviks elektroonilise valve kasutamine või kautsjoni maksmine. Isikul on piisavalt rahalisi vahendeid 3(5)
3-22-605 endale eluaseme üürimiseks, kus elades saaks kohaldada elektroonilist valvet. Kautsjoni summa oleks isikule suur raha ning mõjuv argument mitte põgenemiseks. Vabaduses viibides ei hoiduks isik väljasaatmisest kõrvale. Puudutatud isik palub vabastada end tõlgete kulude kandmisest.
10.PPA palub 03.06.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole põgenemisohu osas teinud automaatset järeldust. Kui isik läheb teise liikmesriiki ajal, mil tal on esimeses liikmesriigis menetlus pooleli, siis näitab see, et isikut ei saa usaldada, et ta oleks menetlustoimingute ajal (sh kohtumenetluses ärakuulamiseks) või isikule ebasoodsa otsuse korral väljasaatmiseks kättesaadav. Isiku käitumises on tekkinud muster. Kinnipidamistähtaja pikendamise vajadust on põhjendatud. Puudutatud isik on VSS ja VRKS kinnipidamise alused omavahel segamini ajanud. VSS § 15 lg 2 p-d 1‒3 ei käsitle kinnipidamist menetlustoimingute läbiviimiseks. Vastustaja peab tagama, et seadusliku alusta riigis viibiv välismaalane täidaks lahkumiskohustuse. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA märgib, et vähene koostöövalmidus esines ka kinnipidamise ajal. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud 26.11.2021 otsuse isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta ning halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega haldusajas nr 3-21-2906 isiku kaebuse rahuldamata. Kuigi isiku staatus on muutunud, ei ole põgenemisoht sellega ära langenud. Rahasumma tasumine ei tagaks isiku kättesaadavust väljasaatmiseks. Kuigi isiku kinnipidamiskeskuse isiklikul arvel on rahalisi vahendeid, ei tagaks korteri üürimine isiku kättesaadavust väljasaatmiseks. Samuti ei pruugi olla raha piisavalt kohtumenetluse lõpuni. VSS ja VRKS alusel kinnipidamise osas pole loodud erandeid kautsjoni või elektroonilise valve kohaldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks jääb rahuldamata. Isikul on määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, kelle ülesandeks on ka kohtulahendi sisu selgitamine esindatavale vene keeles. Samuti eeldab menetlusabi andmine, et isiku majanduslik seis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt (HKMS § 111 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus tõi praeguses asjas 29.04.2022 tehtud määruses välja, et Tallinna Halduskohtu 24.01.2022 määrusest haldusasjas nr 3-21-2906 (p-d 3‒4) nähtuvalt on X kinnipidamiskeskuse isikukontol seisuga 21.01.2022 5700 USD ning 3550,18 RUB. X ei ole ka koos praeguse määruskaebusega esitanud kohtule andmeid, millest saaks järeldada tema majandusliku seisundi muutumist ulatuses, mis ei võimalda tal kanda kohtulahendi tõlkimisega kaasnevat kulu.
12.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 11.05.2022 määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.
13.PPA ja halduskohus on isiku kinnipidamise pikendamisel tuginenud VSS § 15 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
14.Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt hinnanud X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise õiguspärasust praeguses asjas 29.04.2022 tehtud määruses, milles oli seisukohal, et VSS § 15 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud ja tõi välja konkreetsed põgenemise ohule (VSS § 68 p 9) viitavad isikuga seotud asjaolud. Põgenemisohtu on ringkonnakohus jaatanud ka 4(5)
3-22-605 07.04.2022 määruses nr 3-21-1340, kus kohus kontrollis isiku VRKS alusel kinnipidamise õiguspärasust. Isik on varem korduvalt lahkunud teistest riikidest enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist lõpplahendit ära ootamata. Selline käitumine viitab põgenemisohule VSS § 68 p 9 mõttes. Põgenemisohtu ei vähenda asjaolu, et isikul on raha elamiskulude katteks ega isiku kinnitus, et ta ei hoiduks vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed, samuti asjaolu, et PPA lükkas isiku rahvusvahelise kaitse saamise taotluse 26.11.2021 otsusega tagasi ja halduskohus jättis tema kaebuse rahuldamata.
15.Vaidlustatud määrusega pikendas Tallinna Halduskohus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.09.2022 (k.a). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega seonduvad asjaolud vahepealsel ajal sisuliselt muutunud. Kuigi isiku väljasaatmine ei ole halduskohtu 22.03.2022 määrusest haldusasjas nr 3-21-2906 tulenevalt kuni lõpplahendi jõustumiseni samas asjas võimalik, ei ole põgenemisoht ära langenud ega väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Puudutatud isik ei ole toonud esile seda seisukohta ümberlükkavaid väiteid. Arvestades isiku senist käitumismustrit (s.o riigist lahkumine ilma rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ära ootamata), ei ole eluliselt usutav, et isik käituks praeguses väljasaatmismenetluses varasemast teisiti ning tagaks enda kättesaadavuse lahkumiskohustuse täitmiseks.
16.Isiku varasem käitumine lubab järeldada, et leebemad järelevalvemeetmed ei kõrvalda isikust lähtuvat põgenemise ohtu. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Põgenemise ohu tuvastamisel on isiku kinnipidamiskeskuses hoidmine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Määruskaebuses ei ole toodud välja konkreetseid asjaolusid (nt tervise või turvalisuse kaalutlused), miks tuleks X jätkuv kinnipidamine hinnata ebaproportsionaalseks. Kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu. VSS § 25 lg-s 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega ei ole ületatud, sest VSS § 25 lg 3 kohaselt ei arvestata selle hulka VRKS alusel toimunud kinnipidamist.
17.Halduskohus on õigesti selgitanud, et analoogia korras elektroonilise valve või kautsjoni maksmise kohaldamine ei ole õiguslikult võimalik. Põgenemisohu vältimiseks kohaldatavad järelevalvemeetmed on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Viidatud säte ei nimeta võimalust kohaldada järelevalvemeetmena puudutatud isiku soovitud elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist. Elektrooniline valve (karistusseadustiku §-d 691, 751; KrMS § 1371) ja kautsjon (KrMS § 135) on eelkõige vahistamise või vangistuse asendamiseks kasutatavad tõkendid, mis ei ole analoogia korras ülekantavad haldusõigusesse.
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.