Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 26. oktoober 2022, Tartu 3-20-1285
Haldusasi
X kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 2. juuli 2020. a otsuse osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 2. novembri 2020. a otsus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
4.Jätta kaebaja esitatud kohustamisnõue läbi vaatamata.
5.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses tema poolt esitatud tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 25. november 2022).
1.Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 2. juuli 2020. a otsusega loeti eksamil osalenud X eksam mittesooritatuks.
2.X esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastuvõtukomisjoni otsuse tühistamise nõue teda puudutavas osas. Kaebuse kohaselt ei antud kaebajale õppematerjalide loetelu, kust oleks olnud leitavad eksamiküsimuste vastused.
3.Tartu Halduskohtu 2. novembri 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastuvõtukomisjoni otsusest nähtub, et kaebaja sai eksami kirjaliku osa eest 2 ja suulise osa eest samuti 2 punkti (maksimaalsed vastavalt 10 ja 20 punkti), st kokku 4 punkti. Tartu Ülikooli senati 20. detsembri 2013. a määrusega nr 22 vastu võetud „Residentuuri eeskirja“ (määrus nr 22) p 22 järgi loetakse vastuvõtueksam positiivselt sooritatuks, kui suulise ja kirjaliku osa eest saadakse kokku vähemalt 15 punkti.
3.2.Kaebaja väitel ei ole talle võimaldatud ligipääsu õppeinfosüsteemis õppematerjalidele. Kaebaja ja Tartu Ülikooli e-kirjavahetus tõendab siiski, et kaebajale võimaldati ligipääs õppematerjalidele. Kaebajale on saadetud õppematerjalide asukoht Moodle-s kahe lingina 8. mail 2019 ja samal päeval on talle saadetud võti, mis võimaldas õppematerjalidele ligipääsu. Õppematerjalides sisalduvad ainekavad, loengute materjalid (sh videoloengud), praktikumide materjalid ja õpikud allalaadimiseks.
3.3.Kaebaja on vaidlustanud ka vastuvõtukomisjoni 2019. a otsuse ning selles asjas jäeti kaebus jõustunud otsusega samuti rahuldamata (haldusasi nr xxx). Ka selles asjas leidis tõendamist, et kaebajale olid kättesaadavaks tehtud lingid, millelt on vähemalt osaliselt võimalik juurdepääs 2019. a kevadsemestri arstiõppe materjalidele. Kohtud leidsid, et arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjandust leidma. Kui isikul on arstiõppe omandamisest möödunud aastaid, siis peab ta tegema sedavõrd rohkem iseseisvat tööd, et värskendada oma varasemad teadmised ning viima teadmised vastavusse residentuuri eksami tegemise aja standardite ja erialaste nõudmistega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebajale tehti kättesaadavaks lingid, millelt oli juurdepääs õppematerjalidele osaliselt. Sellega rikuti kaebaja eksamiks valmistumise võimalusi, sest eksamil kontrolli kõiki teadmisi, mitte osalisi.
4.2.Kaebaja palub juurdepääsu võimaldamist õppematerjalidele ja uue eksami sooritamise võimalust.
5.Tartu Ülikooli vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebajale on võimaldatud ligipääs õppematerjalidele, millega õpetatakse arstiteaduse üliõpilasi.
5.2.Halduskohus on õigesti märkinud, et arstiteaduse õppekaval kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka ise iseseisvalt vastava eriala kirjandust leidma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest on võimalik järeldada, et kaebaja arstiõppe lõpetamisest on möödunud võrdlemisi pikk aeg ning käesoleval ajal soovib ta asude õppima residentuuri. Tema põhiväide on, et talle ei ole võimaldatud õppematerjali, mis on vajalik residentuuri vastuvõtueksami läbimiseks.
Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev koolitus ühel arsti- või hambaarsti erialal, mille eesmärk on viia arst-residendi teadmised ja praktilised oskused iseseisva eriarstina töötamise tasemele (määrus nr 22, p 2). Residentuuri on õigus kandideerida kõigil isikutel, kes on registreeritud arsti või hambaarstina Terviseametis ja kes on lõpetanud ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe, olles immatrikuleeritud arsti- või hambaarstiõppesse 1997/1998 õppeaastal või hiljem; või on lõpetanud ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe ja internatuuri, olles immatrikuleeritud enne 1997/1998 õppeaastat (määruse nr 22 p 9).
8.Kaebaja ei ole viidanud normile, mis kohustaks ülikooli koostama ja tegema soovijale teatavaks ammendava materjali, mis on vajalik kõigile residentuuri vastuvõtueksami küsimustele vastamiseks. Niisugust normi ei tea ka ringkonnakohus. Vastavalt ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et talle tehtaks teatavaks absoluutselt kõik allikad, mis on vajalikud residentuuri vastuvõtueksami kõigile küsimustele vastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et vastupidise lähenemise korral võib ülikoolis õppimine kaotada paljuski oma sisu ja mõtte, kui iga soovija väljastpoolt ülikooli saaks ligipääsu täies ulatuses samadele selekteeritud õppematerjalidele, mille alusel omandatakse kõrgharidus ülikoolis.
9.Ringkonnakohtu jaoks on ka kaheldav, kas selliste materjalide koostamine oleks reaalselt võimalik. Esiteks oleks sellise kogu materjalide loetelu või kogu vajaliku materjali enda kokkukoondamine äärmiselt töömahukas. Teiseks ei pruugiks see olla reaalselt võimalikki, sest paratamatult omandavad üliõpilased teadmisi mitte ainult kirjandusest, videotest jms taasesitatavatest või korduvkasutatavatest allikatest, vaid ka auditoorse õppetöö käigus õppejõu poolt suuliselt ettekantust ning see ei jõua ühessegi taasesitatavasse vormi.
10.Põhimõtteliselt õige on halduskohtu poolt selgitatu, et arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjandust leidma. Ringkonnakohus täpsustab siiski, et isik ei pea selleks tingimata suuteline olema, kuid kui ta soovib astuda residentuuri samadel alustel äsja arstiõppe lõpetanud tudengitega, siis selle soovi realiseerimiseks peab ta viima oma teadmised iseseisvalt sellisele tasemele, et hiljutiste lõpetajatega edukalt konkureerida.
11.Kokkuvõtvalt ei saa kaebaja jääda lootma sellele, et talle tehtaks ülikooli poolt teatavaks kõik materjalid, mille alusel on oma teadmised omandanud äsja arstiõppe eriala lõpetanud tudengid ning et tal on võimalik nende abil residentuuri vastuvõtueksam sooritada. Nagu öeldud, sellist subjektiivset õigust kaebajal ei ole. Kaebajale on ülikooli poolt avatud juurdepääs vähemalt osadele materjalidele, mida kaebaja ei eita. Kui kaebaja soovib jätkuvalt residentuuri astuda, peab ta ülejäänud osas ise nägema vaeva vajalike õppematerjalide ja teabe leidmisega.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
13.Halduskohus menetles asja tühistamiskaebusena ning kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud taotluse õppematerjalide võimaldamiseks ja uue eksami tegemiseks võimaluse andmiseks. Seda on võimalik mõista kohustamisnõudena. HKMS § 182 lg 3 järgi ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle nõude läbi vaatamata.
14.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 võimaldab lahendada asi kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel
puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Käesolevas asjas on vaidluse asjaolud piisavalt selged. Ringkonnakohus ei näe, millist täiendavat kasu asja lahendamisel tekiks sellest, kui kaebus lahendataks istungil. Seda ei ole selgitanud ka kaebaja. Üksnes väide, et kirjalikus menetluses on kaebaja ütlusi meelevaldselt ja kaebaja kahjuks tõlgendatud, ei anna istungi korraldamiseks alust. Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja oluliselt kiiremini kui istungimenetluses.
15.Apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud uuesti dokumente, mida ta on esitanud juba halduskohtule (e-kirjavahetus ülikooliga, pöördumine halduskohtule). Kuna need tõendid on asja materjalides juba olemas, tuleb need kaebajale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.