X kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 2. juuli 2020.a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 2. detsember 2020. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
X osales meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuurieksamil 02.07.2020. a. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 02.07.2020. a otsuse kohaselt loeti kaebaja eksam mittesooritatuks.
2.X esitas Tartu Halduskohtule 06.07.2020. a kaebuse, mille kohaselt ei antud temale õppematerjalide loetelu, kust pärinevad eksamiküsimuste vastused ja seetõttu ei olnud temal võimalik valmistuda eksamiks.
3.Kaebaja märkis 06.08.2020. a selgituses, et ta ei ole kunagi nõudnud kogu materjalide loetelu, kust saada eksamiküsimuste vastused, vaid ta on soovinud juurdepääsu infosüsteemi, mida pole temale võimaldatud.
4.Kohus tõlgendas kaebaja avaldusi ning mõistis kaebaja tahet sellisena, et kohtule on soovitud esitada tühistamiskaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 02.07.2020. a otsuse peale kaebajat puudutavas osas. Kohus võttis 07.08.2020. a määrusega X kaebuse menetlusse.
5.Tartu Ülikool esitas 28.08.2020. a vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu.
6.Kohus palus 01.09.2020. a vastustajal täiendavalt selgitada ülikooli õppeinfosüsteemile võimaldamise regulatsiooni residentuuri kandideerivatele isikutele (residentuuri eeskirja p 9) residentuuri eeskirja p-s 11 nimetatud avalduse esitamise ajal ja p-s 14 nimetatud vastuvõtueksamite toimumise ajal.
7.Tartu Ülikool esitas 10.09.2020. a täiendava vastuse X kaebusele. Poolte seisukohad
8.Kaebaja leiab kaebuses, et temale ei antud õppematerjalide loetelu, kust pärinevad eksami küsimuste vastused ja seetõttu ei olnud tal võimalik eksamiks valmistuda. Kohtule 06.08.2020. a esitatud selgituses täpsustab kaebaja, et ta ei ole kunagi nõudnud kogu materjalide loetelu, kust tulenevad eksamiküsimuste vastused. Kaebaja on soovinud juurdepääsu õppeinfosüsteemile (ÕIS) ja seda pole talle võimaldatud.
9.Vastustaja vaidleb kaebajale vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt toimub residentuuri vastuvõtmine vastavalt Tartu Ülikooli senati 20.12.2013. a määrusele nr 22 „Residentuuri eeskiri“. Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui kandidaat saab eksami suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti (eeskirja punkt 22). Positiivselt eksami sooritanud kandidaadid võetakse residentuuri vastu erialati moodustatud paremusjärjestuse alusel (eeskirja punkt 19). Kuna kaebaja ei saanud eksamil positiivseks tulemuseks vajalikku 15 punkti, siis oli tema eksamitulemus negatiivne ja kaebaja ei kvalifitseerunud residentuuri vastuvõtuks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et on takistanud eksamiks valmistumist. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks õppematerjalide andmisest keeldunud. Vastuvõtueksamite kordamisküsimused on väljas Tartu Ülikooli kodulehel. Vastustaja on seisukohal, et eksami läbiviimine vastas residentuuri eeskirja sätetele ja oli kooskõlas eksamile kehtestatud sisuliste nõuete ning sooritamise korraga. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja selle rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja 10.09.2020. a täiendava vastuse kohaselt on juurdepääs ülikooli õppeinfosüsteemile reguleeritud rektori käskkirjaga „Õppeinfosüsteemi korraldus“. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale võimaldatud juurdepääsu õppematerjalidele (vastustaja arusaama kohaselt on kaebaja huvitatud õppeinfosüsteemile ligipääsust õppematerjalide kättesaamiseks). Kaebaja väide, et talle ei ole õppematerjalidele ligipääsu võimaldatud ei vasta tõele. Arstiteaduse õppekava õppematerjalid asuvad Moodle keskkonnas. Kaebajale on saadetud
õppematerjalide asukoht Moodle’s kahe lingina juba 08.05.2019. a. Kirjaga on saadetud ka võti, millega pääseb õppematerjalidele ligi. Õppematerjalides sisalduvad ainekavad, loengute materjalid (sh videoloengutena), praktikumide materjalid ja ka õpikuid allalaadimiseks.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidlust ei ole, et kaebaja osales meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuurieksamil 02.07.2020. a. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 02.07.2020. a otsuse kohaselt loeti kaebaja eksam mittesooritatuks. Kohtule esitatud vastuvõtukomisjoni otsusest (tl 5) nähtub, et kaebaja sai koonhindeks 10 punkti (maks 40), mis kujunes põhiõppe lõpuhindest – 6 punkti (maks 10), kirjaliku osa hindest – 2 punkti (maks 10) ning suulise osa hindest – 2 punkti (maks 20).
12.Kaebajal on õigus kohtumenetluses eksami tulemust vaidlustada, kuna vaidlustatud otsus võib mõjutada kaebaja põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29). Riigikohus on kohtuliku kontrolli võimalust jaatanud nt kohtuasjades nr 3-3-1-20-00 ja nr 3-3-1-97-08. Erinevalt gümnaasiumi riigieksami tulemusest saab kõrgkooli õppeprotsessis tehtavatele hindamisotsuseid kohus kontrollida üksnes eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikust küljest, samuti võib kaaluda, kas esineb ilmselgeid sisulisi vigu (Riigikohtu 04.03.2013. a otsus asjas nr 33-1-68-12, p 24).
13.Kohus leiab, et kaebaja õiguste riive ei ole asjas tõendamist leidnud.
14.Tartu Ülikooli senati 20.12.2013. a määrusega nr 22 vastu võetud „Residentuuri eeskiri“ (residentuuri eeskiri) p 2 kohaselt on residentuur arsti- või hambaarstiõppele järgnev koolitus ühel arsti- või hambaarsti erialal, mille eesmärk on viia arst-residendi teadmised ja praktilised oskused iseseisva eriarstina töötamise tasemele.
15.Residentuuri eeskirja p 9 järgi on residentuuri õigus kandideerida kõigil isikutel, kes on registreeritud arsti või hambaarstina Terviseametis ja kes on lõpetanud ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe, olles immatrikuleeritud arsti- või hambaarstiõppesse 1997/1998. õppeaastal või hiljem (p 9.1.); kes on lõpetanud ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe ja internatuuri, olles immatrikuleeritud arsti- või hambaarstiõppesse enne 1997/1998. õppeaastat (p 9.2.) või kellel on punktides 9.1 või 9.2 nimetatud haridusele vastav välisriigis omandatud kõrgharidus (p 9.3).
16.Residentuuri võetakse vastu erialati moodustatud paremusjärjestuse alusel, mis kujuneb arstivõi hambaarstiõppe lõpueksami hinde ja vastuvõtueksami tulemuse alusel (Residentuuri eeskirja p 19). Maksimaalne võimalik punktisumma residentuuri kandideerimisel on 40 kandideerimispunkti, mis saadakse arsti- või hambaarstiõppe lõpueksami hinde ja vastuvõtueksami eest saadud punktide liitmisel (Residentuuri eeskirja p 20).
17.Kohus saab kaebusest aru, et kaebaja hinnangul ei olnud tal võimalik residentuuri vastuvõtueksamiks valmistuda võrdväärselt teiste üliõpilastega, sest kaebajale ei olnud kättesaadavad asjakohased õppematerjalid.
18.Kohtule esitatud vastuvõtukomisjoni 02.07.2020. a otsusest nähtub, et kaebaja lõpueksami hindeks oli 6 punkti ning vastuvõtueksami kirjaliku ja suulise osa eest sai kaebaja kokku 4 punkti. Vastuvõtueksami eest on võimalik saada kokku 30 punkti. Vastuvõtueksamite kirjalikku ja suulist osa hinnatakse eraldi. Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu kinnitab punktide jagunemise suulise ja kirjaliku eksami osa vahel iga residentuuri eriala kohta. Vastuvõtueksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui kandidaat saab eksami suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti (Residentuuri eeskirja p 22). Seega jäi kaebajal puudu 11 punkti, et tema 02.07.2020. a vastuvõtueksami oleks saanud lugeda positiivselt sooritatuks.
19.Kaebuse kohaselt ei antud kaebajale õppematerjalide loetelu, kust pärinevad eksami küsimuste vastused ja seetõttu ei olnud tal võimalik eksamiks valmistuda. Kaebaja täpsustas lisaks, et ta ei ole kunagi nõudnud kogu materjalide loetelu, kust tulenevad eksamiküsimuste vastused, vaid on soovinud juurdepääsu õppeinfosüsteemile (ÕIS) ja seda pole talle võimaldatud.
20.Kaebaja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse Tartu Ülikooliga ajavahemiku 29. aprill 2019 kuni 15. mai 2019 kohta (tl 35-36). Kaebaja palus 29.04.2019. a e-kirjas Tartu Ülikoolile (adressaatideks Kerttu Torkel, Halja Suss), kuidas ta saab juurdepääsu ÕIS-i praktikumide ja loengumaterjalidele, sest tema ajal õpitu õppimiseelse õppe mahus on aegunud. Kaebaja palus 06.05.2019. a e-kirjaga Tartu Ülikoolil vastata, sest ta soovib eksamiks valmistuda. Tartu Ülikool saatis 08.05.2019. a ekirja kaebajale, saates õppematerjalide lingid ning juurdepääsu võtme. Kaebaja küsis 10.05.2019. a e-kirjaga Tartu Ülikoolilt täiendavalt, kas ta on õigesti aru saanud, et võtmega pääseb vaataja ligi ainult osale loengutest. K. Torkel vastas 13.05.2019. a e-kirjaga kaebajale, et lingid pärinevad töötajalt, kes tegeleb Moodle õigustega, ning kaebaja jaoks on küsitud ligipääsu materjalidele, mida õpetatakse üliõpilastele.
21.Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud kaebaja enda poolt kohtule tõendina esitatud kirjavahetus ning ka vastustaja poolt kohtule 10.09.2020. a esitatud sama kirjavahetus tõendab, et kaebajale on siiski õppematerjalidele ligipääsu võimaldatud. Vastustaja on kohtule selgitanud, et arstiteaduse õppekava õppematerjalid asuvad Moodle keskkonnas. Kaebajale on saadetud õppematerjalide asukoht Moodle’s kahe lingina 08.05.2019. a (K. Torkeli e-kiri kaebajale). 08.05.2019. a e-kirjaga on saadetud kaebajale võti, millega pääseb õppematerjalidele ligi, ning õppematerjalides sisalduvad ainekavad, loengute materjalid (sh videoloengutena), praktikumide materjalid ja ka õpikuid allalaadimiseks. Kaebaja on 10.05.2019. a e-kirjas küsinud Tartu Ülikoolilt, kas Moodle’s pääseb võtmega vaataja ligi ainult osadele loengutele. Tartu Ülikool on omakorda 13.05.2019. a ekirjas kaebajale selgitanud, et kaebaja jaoks on antud ligipääs materjalidele, mida õpetatakse üliõpilastele (tl 35p). Kaebaja väide, et tal takistas eksami sooritamist õppeinfosüsteemi juurdepääsu takistamine, ei ole seega asjakohane.
22.Kuna e-kirjavahetus on toimunud 2019. aastal, siis on asjakohane tugineda ka kohtuasjas nr 319-1642 esitatud seisukohtadele. Nimetatud kohtuasjas oli vaidluse esemeks X kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsuse tühistamine. Tartu Halduskohtu 27.11.2019. a otsusega jäeti X kaebus
rahuldamata. Kohtuasjas nr 3-19-1642, milles kohtu lõpplahend on jõustunud, leidis tõendamist, et kaebajale on kättesaadavaks tehtud lingid, millelt on vähemalt osaliselt võimalik juurdepääs 2019. a kevadsemestri arstiõppe õppematerjalidele. Kaebaja ja vastustaja vahel toimus suhtlus õppematerjalide kättesaadavaks tegemise osas juba enne eelmise aasta residentuuri vastuvõtueksamit. Nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus leidsid, et X kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-19-1642 samasisulisi väiteid, nagu poleks talle antud kirjanduse loetelu. Tartu Ringkonnakohus nõustus 11.02.2020. a määruses kohtuasjas nr 3-19-1642 p-s 8 halduskohtu seisukohaga, et arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjanduse leidmiseks. Kohtul puudub alus jõuda praeguses asjas teistsugusele järeldusele. Sarnaselt kohtuasjas nr 3-19-1642 leituga, ei tähelda kohus praeguses asjas kaebaja puhul võrdsusõiguse rikkumist võrreldes 2020. a kevadel arstiõppe õppekava omandanud isikutega.
23.Vastustaja on kohtule lisaks selgitanud, et vastuvõtueksamite kordamisküsimused on väljas Tartu Ülikooli kodulehel. Moodle ́i kursuste sisuliste küsimustega seoses on üliõpilasel võimalik võtta ühendust õppejõududega. Kohus jääb seisukoha juurde, et kui isikul on arstiõppe omandamisest möödunud aastaid, siis peab ta tegema sedavõrd rohkem iseseisvat tööd, et värskendada oma varasemad teadmised ja viia teadmised vastavusse residentuuri eksami tegemise aja standardite ja eralaste nõudmistega (Tartu Halduskohtu 27.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1642, p 19).
24.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
26.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.