Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 20.10.2022, Tartu 3-22-1565 Xu kaebus Otepää Vallavalitsuse 23.05.2022. a korraldusega nr 2-3/301 väljastatud ehitusloa nr 2212271/16503 ja 20.07.2020. a projekteerimistingimuste tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määrus Y ja Otepää valla määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Erkki Leetsar Vastustaja/määruskaebuse esitaja Otepää vald Kolmas isik/määruskaebuse esitaja Y Volitatud esindaja adv. Artur Maljukov Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kolmanda isiku määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale läbivaatamatult.
2.Tagastada kolmandale isikule määruskaebuse lisa 1-l lehel.
3.Jätta kolmanda isiku määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4 muutmata.
4.Rahuldada vastustaja määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja teha asjas uus määrus, millega jätta kaebaja taotlus vastustajale trahvi määramiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles lahendati määruskaebused halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg 1).
1.Y kuulub Xxx kinnistu (nr xxx, xxx küla, Otepää vald). Xule kuulub (naaber)kinnistu Xxx (nr xxx, xxx küla, Otepää vald).
2.Otepää Vallavalitsus andis 20.07.2020. a korraldusega nr projekteerimistingimused Xxx kinnistul abihoone ehitusprojekti koostamiseks.
2-3/386
Y
3.Otepää Vallavalitsus andis 23.05.2022. a korraldusega nr 2-3/301 Y ehitusloa Xxx kinnistul ehitise (abihoone, ehitisregistri (EHR) kood xxx) püstitamiseks.
4.X esitas 21.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Otepää Vallavalitsuse 23.05.2022. a korraldusega nr 2-3/301 väljastatud ehitusluba nr 2212271/16503 ja 20.07.2020. a projekteerimistingimused. Veel palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada ehitusloa täitmine ja keelata ehitusloa adressaadil selles reguleeritud tegevus (ehitamine) kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 7 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas ehitusloa nr 2212271/16503 täitmise ning keelas ehitustegevuse Xxx kinnistul 30 päevaks. Menetlusosalised ei vaidlustanud määruse resolutsiooni p-i 7, mistõttu rakendus esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
6.X teavitas 12.09.2022. a kirjas Tartu Halduskohut 26.07.2022. a määruse rikkumisest, mis seisneb 10.-11.09.2022 Xxx kinnistul ehitustegevuse jätkumises ja elektrikaabli paigaldamises. Kaebaja väitel ei täida vastustaja järelevalve kohustust. Kaebaja hinnangul, arvestades kolmanda isiku teadlikku kohtumääruse rikkumist, tuleb kaaluda distsiplineerivate meetmete kohaldamist.
7.Y märkis 14.09.2022. a seisukohas, et ta ei ole esialgset õiguskaitset rikkunud ning palus tühistada 26.07.2022. a määruse p-s 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse või muuta p-i 3 sõnastust ja sõnastada see selliselt, et keelata ehitusloast tulenev ehitustegevus Xxx kinnistul 30 päevaks.
8.Otepää vald teatas 19.09.2022. a seisukohas, et ta algatas ehitamise nõuetele vastamise kontrollimiseks riikliku järelevalve. Vastustaja hinnangul tuleks esialgse õiguskaitse määrus tühistada, sest kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei osutu oluliselt raskendatuks ega võimatuks.
9.X märkis 21.09.2022. a kirjas, et hoone lammutamine on kallim, kui ehitamata jätmine, rääkimata keskkonnakahjust, mida saaks vältida.
10.Otepää vald märkis 23.09.2022. a seisukohas, et eelprojekt ei võimalda abihoone elektrivarustust ega välisvalgustust rajada. Kui kolmas isik soovib elektrivarustust rajada, tuleb koostada eraldi elektriprojekt ja esitada see koos kasutusloa taotlusega vastustajale.
11.Tartu Halduskohus trahvis 27.09.2022. a määrusega Otepää valda 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata jätmise eest rahatrahviga summas 3000 eurot (resolutsiooni p 1) ja kolmandat isikut rahatrahviga summas 1000 eurot (resolutsiooni p 2); märkis, et trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks või alternatiivselt muutmiseks (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud kattuvad vaidluse esemega. Eelprojekt ei vasta projekteerimistingimustele. Elektrisüsteemi rajamine abihoonesse on ette nähtud ehitusloa ja projekteerimistingimustega. Abihoone sihtotstarbeks pidi olema laohoone/töökoda, mille puhul on hoone elektriga varustatus vajalik. Arusaamatu on, kuidas vastustaja aktsepteeris eelprojekti,
milles ei sisaldu lahendust elektrivarustuse rajamiseks. Vastustaja lubas pärast 26.07.2022. a määruse jõustumist kolmandal isikul kaevata vaidlusaluse hoone asukoha lähedusse kraave ja paigaldada kaableid, mis on loakohustuslik ehitustegevus ja peab toimuma vastavalt ehitusprojektile. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla ettevõtlusega seotud tegevusega, mis võib kaasa tuua olulised häiringud naaberkinnistu omanikule. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta kaalunuks haldusmenetluses kaebaja õiguste võimalikku riivet, mistõttu ei saa kohus vastavate kaalutlustega kaebaja kaebeõiguse hindamisel eelmenetluses arvestada. Vastustaja rikkus 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p-st 7 tulenevat kohustust tagada, et kolmas isik ei ehitaks Xxx kinnistul ehitusloa alusel. Ehitusluba nägi ette ehitise tehniliste näitajatena elektrisüsteemi (võrk) ja olukorras, kus ehitusluba oli kohtus vaidlustatud ja selle täitmine peatatud, on vastustajale süüks pandav tegevusetus riikliku järelevalve teostamata jätmisel vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-dele 1-2. Vastustaja on olnud ehitusloa väljastamisel raskelt hooletu, kuna ei nõudnud ehitusloa taotluse lahendamisel kolmandalt isikult projekteerimistingimustele vastavat ehitusprojekti. Vastustaja tegevusetuse tõttu on kolmandal isikul olnud võimalik ebaseaduslik (projektita) ehitamine. 2) Kolmanda isiku selgitus, et 10.-11.09.2022 tehtud kaevetööd ja kaabli paigaldus ei ole seotud vaidlusaluse ehitise püstitamisega, kannab eesmärki jätkata abihoone ehitamist ja võimaldab abihoone elektriga varustada isegi, kui kolmas isik soovib ajutiselt elektrit kasutada üksnes valvekaamerate ja välisvalgustuse paigaldamiseks. Kolmas isik teadlikult jättis 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata ja jätkas Xxx kinnistul ehitustegevusega. Kolmas isik tõlgendas kohtumäärust meelepärasel viisil. Kui abihoonet ei püstitataks, ei oleks kaebajal vajalik elektrikaabli jaoks kraavi kaevata. Ehitusluba on vaidlustatud ehitise planeeritavasse asukohta sobimatuse ja lubamatuse tõttu. 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 on arusaadav ja täidetav. Kolmas isik jättis pahatahtlikult esialgse õiguskaitse määruse täitmata ja jätkas ehitamist. Kolmas isik ei saanud eeldada, et kaevetööd ja kaabli paigaldamine on õiguspärane tegevus ja seda ilma projektita ega ehitise alustamise teatiseta vallale. 3) Ehitise võimalik hilisem lammutamine on ebamõistlik ja keskkonda mittesäästev lahendus. Ehitustööde hinna muutumine ja ehitustegevuse edasilükkumine on kolmanda isiku risk, mis kaasneb paratamatult, kui tekib vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle. Kolmanda isiku huvid ei ole oluliselt ülekaalukamad kui kaebaja huvid. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saab kolmas isik jätkata ehitusloa alusel ehitamist ja ehitustegevust. Kuna vastustaja ei taganud kaebajale ärakuulamisõigust, kannab esialgse õiguskaitse kohaldamine eesmärki anda kaebajale võimalus esitada vastuväited ja arvamused kavandatava ehitise kohta. Ei nähtu, et esialgse õiguskaitse tühistamine oleks vajalik avalikes huvides. Kaebuse põhjendatusele annab kohus hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel. Põhivaidluse lahendamine esialgse õiguskaitse korras ei ole reeglina lubatav ja selleks puudub asjas ülekaalukas vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Y esitas 03.10.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määrus, s.h resolutsiooni p 2 täies ulatuses; rahuldada tema taotlus ja tühistada halduskohtu 26.07.2022. a määruse p-s 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse; jätta menetluskulud kaebaja kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) 26.07.2022. a määrusega ei keelatud igasugust ehitustegevust, vaid üksnes ehitusloa täitmisega seotud ehitustegevus. Kui ehitustegevus ei ole seotud halli ehitamisega, s.h ehitusloa ja projekteerimistingimuste elluviimisega, ei olnud see keelatud. Kohus ei tuvastanud, et kolmanda isiku tegevus kraavi kaevamisel ja elektrikaabli paigaldamisel oli suunatud esialgse õiguskaitse täitmata jätmisele. Meelevaldne on seisukoht, et elekter on objektile veetud. Arusaamatu on seisukoht, et kolmandal isikul on halli veevarustuse rajamise plaan. Kohtul puudub võimalus trahvida isikuid esialgse õiguskaitse täitmata jätmise eest.
2) Kolmas isik soovis elektrit kasutada üksnes valvekaamerate ja välisvalgustuse paigaldamiseks ning värava toiteks, mis asuvad/asuksid objekti vahetus läheduses. Kohus ei põhjendanud, miks on kaebaja selgitused usaldusväärsemad, kui kolmanda isiku selgitused, mis oli tema tegevuse sisu ja eesmärk. Ehitusmaterjalide ladustamist ei saa käsitleda ehitamisena. Kohus ei tuvastanud, et loodud elektrivarustus sobiks abihoone varustamiseks elektrienergiaga. Kolmas isik võttis tarvitusele meetmed vara ja esialgse õiguskaitse säilitamiseks (valgustuse ja valve (kaamerate) paigaldamine kinnistul turvalisuse tagamiseks), mis on lubatud. Jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt jõudis kohus järelduseni, et kolmandat isikut tuleb trahvida 1000 euroga. Kolmandale isikule trahvi määramine on ebaproportsionaalne. 3) Ehitushinnad ja -tegevus kallinevad. Esialgse õiguskaitse edasi kehtimine ei ole proportsionaalne, see kahjustab kolmandat isikut ülemäära, võrreldes vajadusega kaitsta kaebaja huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei osutu kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kui kolmandal isikul tuleks hall lammutada, kannab sellega kaasnevad kulud kolmas isik. Halli lammutamisega seotud kulud oleksid väiksemad, kui kahju, mis tekiks kolmandale isikule, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kuid hiljem jääb kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku huvid on oluliselt ülekaalukamad kui kaebaja huvid peatada abihoone ehitamine.
13.Otepää vald esitas 12.10.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määrus p-i 1 osas. Määruskaebuse põhjendused: Vastustaja on algatanud riikliku järelevalve menetluse, milles selgub, kas tegemist on loakohustusliku ehitustegevusega. Kuna ehitusloa täitmine oli peatatud, ei olnud vastustajal vajalik seda riikliku järelevalve korras täiendavalt peatada. Vastustaja ei saa riiklikku järelevalvet teostada ööpäevaringse ennetava tegevusena (monitoorides kolmanda isiku kinnistul toimuvat). Jääb arusaamatuks, milliste täiendavate riikliku järelevalve meetmetega oleks vastustaja saanud ära hoida kolmanda isiku kaevetööd Xxx kinnistul. Vastustaja ei lubanud kolmandal isikul pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidlusaluse hoone asukoha lähedusse kraave kaevata ega kaablitoru paigaldada. Vastustaja ei ole esialgse õiguskaitse tingimusi rikkunud, mistõttu ei saa talle trahvi määrata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kolmas isik palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määrus täies ulatuses. Halduskohtu 27.09.2022. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lausest 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku tahe vaidlustada halduskohtu 27.09.2022. a määrust resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas. Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p-i 4 vaidlustab kolmas isik üksnes esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Vastustaja vaidlustab halduskohtu 27.09.2022. a määrust resolutsiooni p 1 osas.
15.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida kaebajalt arvamust kolmanda isiku ja vastustaja määruskaebustele, vaid saab lähtuda kaebaja poolt halduskohtule esitatud seisukohtadest (tl 1-3, 68 ja 90-90p). Ka ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida arvamust kaasatud haldusorganilt, arvestades, et määruskaebemenetluses on vaidluse all kolmandale isikule ja vastustajale trahvi määramine ja esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine.
16.Ringkonnakohus võtab järgnevalt esmalt seisukoha kolmanda isiku määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale (I); seejärel resolutsiooni p 2 (II) ja p 4 peale (III); seejärel võtab seisukoha vastustaja määruskaebuse osas (IV) ning viimaks lahendab muud taotlused (V).
I
17.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
18.Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt trahviti vastustajat halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata jätmise eest rahatrahviga. Eeltoodud osas on halduskohtu määruse vaidlustamise õigus üksnes isikul, kellele on rahatrahv määratud. Seega ei ole kolmandal isikul õigust esitada halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebust. Eelnevat arvestades ja lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub kolmanda isiku määruskaebus halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale tagastamisele läbivaatamatult. Eeltoodust tingituna jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluses tähelepanuta kolmanda isiku määruskaebuse väited, mis on esitatud halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamiseks. II
19.HKMS § 254 lg 1 esimese lause kohaselt esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. Halduskohus rahuldas 26.07.2022. a määruse (tl 29-31) resolutsiooni p 7 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ehitusloa nr 2212271/16503 täitmise ja keelas ehitustegevuse Xxx kinnistul. Halduskohus trahvis 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kolmandat isikut halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata jätmise eest rahatrahviga summas 1000 eurot. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu 27.09.2022. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kolmas isik esitab määruskaebuses suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud määruses igati põhjalikult vastanud. Kolmanda isiku määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Halduskohus selgelt leidis 27.09.2022. a määruses (põhjenduste p 31), et kolmas isik on teadlikult jätnud halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata ja jätkanud Xxx kinnistul ehitustegevusega. Seega on põhjendamatu kolmanda isiku väide, et kohus ei tuvastanud, et kolmanda isiku tegevus oli suunatud esialgse õiguskaitse täitmata jätmisele. Ka on sisutu kolmanda isiku väide, mille kohaselt on meelevaldne seisukoht, et elekter on objektile veetu. Halduskohus märkis määruses (põhjenduste p 32), et elektrikaabel on paigaldatud abihoonest 4 m kaugusele, mitte ei ole väitnud, et elektrikaabel on paigaldatud abihooneni.
Ühtlasi ei ole halduskohus määruses ehitamisena käsitlenud ehitusmaterjalide ladustamist, nagu väidab kolmas isik.
21.HKMS § 248 lg 1 lause 1 näeb rahatrahvi maksimaalmäärana ette 32 000 eurot. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (RKHKm 08.08.2013, 3-3-1-21-13 p 18). Trahviga karistamise mõtteks on muu hulgas tagada, et tulevikus välditaks sarnaste olukordade kordumist (RKHKm 27.10.2020, 3-19-1656, p 21). Rahatrahvi määramisel tuleb arvestada, kas menetlusosaline on kohtulahendi jätnud täitmata pahatahtlikult või olnud oma tegevuses hooletu, seejuures peab olema piisav, et kallutada menetlusosalist kohtulahendit täitma (RKHKm 24.04.2018, 3-17-725, p 18). Halduskohus sedastas 27.09.2022. a määruses (põhjenduste p 36), et kolmas isik süüliselt jättis halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata. Trahvi eesmärk on sundida menetlusosalist kohtulahendiga pandud kohustust täitma. Määratud trahvisumma 1000 eurot moodustab trahvi maksimaalmäärast vaid 3,1%. Arvestades halduskohtu 27.09.2022. a määruses (põhjenduste p-d 31-33 ja 35-36) kirjeldatut (s.h kolmanda isiku süü vorm), peab ringkonnakohus kolmandale isikule määratud trahvisummat 1000 eurot põhjendatuks ja ka proportsionaalseks. Kolmanda isiku väited ei anna alust asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. III
22.Halduskohus jättis 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kolmanda isiku taotluse asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kolmas isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.07.2022. a määruse p-s 7 (kolmas isik on ekslikult märkinud p-s 3) kohaldatud esialgne õiguskaitse. Halduskohtu hinnangul on asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine jätkuvalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu 27.09.2022. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Halduskohus on määruses selgelt hinnanud, kas kaebajal esineb jätkuvalt vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus ning kaalunud muuhulgas ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, samuti esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
23.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada kohtupraktikas (nt TrtRKm 14.12.2018, 3-18-1992, p 13) väljendatud seisukohta, et ehitamise kui tegevuse tagajärjel valmivad hooned loovad olukorra, kus puudutatud isikute õiguste kaitse muutub raskendatuks või isegi võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik (RKHKm 21.12.2001, 3-3-1-67-01, p 1). Ehitustegevuse peatamine ei kujuta endast pöördumatut tagajärge, vaid ehitustegevuse jätkamine sõltub lõplikult kohtulikust hinnangust ehitusloa seaduslikkusele. Esialgse õiguskaitse tühistamise korral on kolmandal isikul võimalik jätkata Xxx kinnistul ehitustöödega, millisel juhul ei ole välistatud oht, et kohtumenetluse ajal valmib ehitis, mille lammutamine ei ole mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku väidetud ehitushindade ja -tegevuse kallinemise puhul on tegemist ehitustegevusega paratamatult kaasneva riskiga, millega ei saa õigustada naabrusõiguste riivet. Ringkonnakohtu hinnangul on kummastav kolmanda isiku väide, et hoone lammutamise maksumus on väiksem kui ehitustegevuse peatamisel tekkiv kahju. Kolmas isik jätab ilmselt arvesse võtmata, et olukorras, kus ta jätkaks ehitustegevust, kuid kohtuvaidluse lõpptulemusena tuleks tal
valmisehitatud hoone lammutada, ei seisneks tema kahju üksnes lammutamistööde maksumuses, vaid ka ehitusmaterjalidele ja -töödele tehtud kulutustes. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud halduskohtu seisukoht jätta kolmanda isiku taotlus asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata. IV
24.Halduskohus trahvis 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt vastustajat halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 täitmata jätmise eest rahatrahviga summas 3000 eurot. Vastustaja väitel ei ole ta esialgse õiguskaitse tingimusi rikkunud, mistõttu ei saa talle trahvi määrata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga.
25.HKMS § 248 lg 1 järgi saab rahatrahvi määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest. Kohtupraktikas on selgitatud, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Kohus saab kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (RKHKm 29.05.2014, 3-3-1-11-14, p 9).
26.Halduskohus leidis, et vastustaja rikkus halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p-st 7 tulenevat kohustust tagada, et kolmas isik ei ehitaks Xxx kinnistul vaidlustatud ehitusloa alusel. Halduskohus põhjendas 27.09.2022. a määruses (põhjenduste p-d 17-30) vastustajale rahatrahvi määramist hinnanguga vastustaja varasemale tegevusele projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel ning vastustaja tegevusetusele riikliku järelevalve teostamisel vastavalt EhS § 130 lg 2 p-dele 1-3. Halduskohtu põhjendused vastustajale rahatrahvi määramise kohta otsustuse tegemiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. Käesolev vaidlus ei seondu vastustaja poolt läbiviidava järelevalvemenetlusega, vaid puudutab kolmanda isiku ehitustegevust abihoone püstitamisel Xxx kinnistul. Halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p-s 7 sisaldub ainult kohtu otsustus peatada vaidlustatud ehitusloa täitmine ja keelata ehitustegevus Xxx kinnistul. Selles ei sisaldu ettekirjutust, millega oleks vastustajat kohustatud kohtumäärusele järgnevalt teostama riiklikku järelevalvet EhS § 130 lg-s 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. Ka on kohtupraktikas seoses ehitustegevuse riikliku järelevalvega selgitatud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (RKHKo 13.10.2020, 3-3-1-44-10, p 15). Eeltoodut tuli ka halduskohtul silmas pidada. Ühtlasi ilmneb haldusasja materjalidest, et vastustaja algatas riikliku järelevalve menetluse, mille raames teostati 13.09.2022 (kaebaja esitas trahvi määramise avalduse halduskohtule 12.09.2022) paikvaatlus Xxx kinnistul (vastustaja 19.09.2022. a seisukoht ja paikvaatluse akt, tl 74-75p). Vastustaja määruskaebusest (p 4) ilmneb, et järelevalve menetlusega ei ole vald veel lõpuni jõudnud. Eeltoodust sõltumata ei saa olla vastustajale etteheidetav halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 rikkumine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tema varasem tegevus projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel ei ole samastatav tegevusega riikliku järelevalve läbiviimisel pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist. Haldusasja materjalidest ei ilmne, et vastustaja oleks lubanud kolmandal isikul pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist Xxx kinnistul ehitustegevusega jätkata, vaid seda tegi kolmas isik omal algatusel. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et täidetud ei ole rahatrahvi määramise eeldusena kohtulahendist tuleneva kohustuse rikkumine vastustaja poolt. Seega ei saa vastustaja suhtes kohaldada rahatrahvi halduskohtu 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p 7 mittetäitmise eest. Seetõttu ei ole rahatrahvi kohaldamine vastustajale õiguspärane ja see toob kaasa halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamise.
V
27.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tagastab kolmanda isiku määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale läbivaatamatult; jätab kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4 muutmata; rahuldab vastustaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 27.09.2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja teeb asjas uue määruse, millega jätab kaebaja taotluse vastustajale trahvi määramiseks rahuldamata.
28.Kolmas isik esitas määruskaebusega lisana 06.09.2022. a arve kaamera ostu kohta. Määruskaebuse lisa on esitatud esmakordselt ringkonnakohtule ning kolmas isik ei ole uue tõendi esitamise lubatavust põhistanud (HKMS § 182 lg 2). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus, arvestades asjaolusid, mille üle toimub määruskaebemenetluses vaidlus, leiab, et tegemist ei ole ka asjakohase tõendiga. Seetõttu tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa kolmandale isikule.
29.Kolmas isik palub määruskaebuses jätta tema menetluskulud täies ulatuses kaebaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kohta ei ole kolmas isik ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHKm 16.01.2018, 3-17-1206, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning kuna kolmanda isiku määruskaebus kuulub osaliselt tagastamisele läbivaatamatult ja ülejäänud osas jääb rahuldamata, siis puudub ringkonnakohtul alus kolmanda isiku poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.