Marsalis Shipyard OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057714-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Marsalis Shipyard OÜ, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Marsalis Shipyard OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Marsalis Shipyard OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1942.
Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisad.
Jätta Marsalis Shipyard OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1942 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marsalis Shipyard OÜ esitas 31.12.2021 Maksu-ja Tolliametile (MTA) 2021. a novembri käibedeklaratsiooni (KMD) parandusdeklaratsiooni, millel olevate andmetega korrigeeris ebatõenäoliselt laekuvate arvete käibemaksuarvestust 541 175,87 euro ulatuses. Käibemaksuarvestuse korrigeerimise tulemusena tekkis Marsalis Shipyard OÜ-l enammakse summas 108 235,17 eurot. Marsalis Shipyard OÜ esitas käibemaksuarvestuse korrigeerimisel kaaskirja, milles tugines õigusliku alusena nõukogu 28. novembri 2006. a direktiivi 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) art 90 lg-le 1, mis võimaldab maksustavat väärtust vähendada arve osalise või täieliku mittetasumise korral.
2.MTA teavitas 02.02.2022 kirjaga, et on alustanud Marsalis Shipyard OÜ 2021. a tagastusnõude ja KMD-s deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.
3.MTA esitas 22.06.2022 Marsalis Shipyard OÜ-le kontrolliakti nr 12.2-3/057714-3, milles leidis, et kaebajal ei olnud õigust käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks ning seega muutub kontrolli tulemusel maksukohustus kokku 108 235,17 euro võrra.
4.MTA nõudis 15.08.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/057714-5 Marsalis Shipyard OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud tagastusnõude summas 108 235,17 eurot.
5.Marsalis Shipyard OÜ esitas 14.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057714-5 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et MTA on jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja eriarvamuses toodud seisukohad osas, mis puudutavad käibemaksudirektiivi art 90 vahetut õigusmõju, mis annab kaebajale õiguse käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse peatamiseks. Kaebajat ohustavaks tagajärjeks maksuotsuse kehtivuse peatamata jätmise korral on vaidlustatud maksuvõla sundtäitmine kohtumenetluse ajal ja täiendava võimaliku maksuvõla tekkimine. Kaebaja on arvestanud ettemaksukontole kantud summaga oma tegevuse eelarvestamisel ja jooksvate (ja ka tulevikus tekkivate) kohustuste täitmisel. Maksuotsuse kehtivuse peatamata jätmise korral võib MTA viia läbi täitetoiminguid, sh arestida kaebaja pangakontod, mis võib omakorda tuua kaasa kaebaja majandustegevuse halvamise. Kaebajal tekib täiendav maksuvõlg, millelt arvestatakse intressi, mis suurendab kaebaja kohustusi veelgi. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel lükkuks võimalike teiste huvide realiseerumine üksnes edasi. Kaebaja on reaalselt tegutsev ettevõtja, kes on seni suutnud täita oma maksukohustused. Kaebaja on asutatud 2016. a ning tegemist on tegutseva ettevõtjaga, kus töötab 13 isikut. Kaebajal puudub maksuvõlg ning 2022. a II kvartalis on kaebaja tasunud riiklikke makse 28 736,92 eurot ja tööjõumakse 30 647,83 eurot. Kaebaja 2021. a majandusaasta aastane müügitulu 31.12.2021 seisuga oli 985 006 eurot. Kaebaja 2021. a majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamata, kuivõrd kaebajast mittesõltuvatel asjaoludel on tekkinud viivitus majandusaasta aruande auditeerimisega. Tallinna Halduskohus on analoogses maksuvaidluses haldusasjas nr 3-22-1853 avaliku huvi hindamisel leidnud, et maksuotsuse suhtes on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vähemalt osaliselt. Sarnaselt praeguse vaidlusega on ka asjas nr 3-22-1853 vaidluse all käibemaksuarvestuse korrigeerimise õiguspärasus tulenevalt käibemaksudirektiivi art 90 lg-st
7.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole taotluses esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud. Asjaolu, et maksuhaldur on kandnud kaebaja tagastusnõude kaebaja ettemaksukontole, ei tähenda, et MTA oleks kaebaja käibemaksuarvestuse korrigeerimist vaikimisi aktsepteerinud. Käibemaksusumma ettemaksukontole kandmine tuleneb käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-st 2 ning tähendab seda, et kaebaja 31.12.2021 tagastusnõude kontrollimenetlus ei ole jõudnud 60 kalendripäeva jooksul lõpule. Asjaolu, et kaebaja on oma majandustegevuses arvestanud ettemaksukontole kantud summa kasutamist oma tegevuse eelarvestamisel, ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendamiseks. Samuti ei ole asjakohane kaebuse väide, et kaebaja püüab vältida maksuvõlgade kumulatsiooni ja intresside kaasnemist. Kaebajal ei olnud enne vaidlustatud maksuotsuse tegemist maksuvõlga. Maksuotsuse täitmata jätmisega kaasnevad intressid ka juhul, kui kohtuvaidluse tulemusena jääb vaidlustatud maksuotsus jõusse. Esialgse õiguskaitse taotluses ei ole kaebaja välja toonud, millised kaebaja õigused saaksid esialgset õiguskaitset 2(8)
3-22-1942 kohaldamata pöördumatult kahjustatud. Vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma puhul ei ole tegemist kaebajale seatud täiendava kohustusega, vaid olukorraga, kus kaebaja esitatud põhjendamatust tagastusnõudest tulenevalt on MTA kaebaja majandustegevusse andnud eelnevalt täiendava rahasumma, mida maksuotsusega tagasi nõuab. Samuti ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses toodud paralleel haldusasjaga nr 3-22-1853 asjakohane. Kaebaja 2022. a majandustulemuste kohta ei ole kaebuses andmeid esitatud ning maksuhalduril puuduvad ka täiendavad andmed kaebaja majandustegevuse kohta. Maksuhalduril puudub kindlus, et kohtuvaidluse lõppedes on kaebajal jätkuvalt majandustegevus ja vara, mille arvelt oleks võimalik maksuotsusest tulenevaid maksukohustusi tasuda. 2022. a seitsme kuu keskmine käive oli kaebajal kokku ligikaudu 72 000 eurot. 2022. a augustikuu TSD põhjal oli äriühingul 12 töötasu saajat. Töötajate registri andmetel on äriühingul 14 kehtivat töölepingut. Kaebajale kuuluvad 6 kinnistut Harju maakonnas Loksa linnas. Neist kinnisasjadest on kaks (registrinumbriga nr 142802 ja 12686402) koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Abp (registrikood 2858394-9) ja Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kasuks kokku summas 8 890 017 eurot. Hüpoteekide andmeid on uuendatud aastatel 2018 ja 2020. Maksuhalduri hinnangul on kinnistute maksimaalne väärtus kokku orienteeruvalt 1 487 000 eurot. Muud vara kaebajal ei ole. Samas kajastab Marsalis Shipyard OÜ kasumiaruanne ja bilanss seisuga 31.12.2021 kaebaja kohustusi kokku 288 168 euro ulatuses, sh pikaajalisi kohustusi summas 30 000 eurot. 2021. a majandustulemused näitavad kahjumit 252 688 eurot. Kinnisvarainvesteeringute suurusena näitab kaebaja 6 200 000 eurot, mis ei ühti MTA hinnangutega kaebaja kinnisvara väärtusele. Kaebaja 2020. a majandusaasta aruandes on selgitatud, et ettevõte garanteerib Ehitustehnika OÜ ja Marsalis Holding OÜ poolt võetud laenusid kogusummas 6,7 miljonit eurot ja laenude jääkväärtus seisuga 31.12.2020 on 3,6 miljonit eurot. Samuti on majandusaasta aruandele lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne, milles on kajastatud märkust, et aruandes kajastatud kinnisvarainvesteeringute osas antud info on eksitav, kuna juhtkond ei ole läbi viinud õiglase väärtuse allahindlust bilansis. Arvestades kinnistute võimalikku väärtust ja panganõude jääki, ei saa olla kindel, et nimetatud kinnisasjad maksuhalduri nõuet tagaks. Puudub muu vara, millele keelumärgete või hüpoteekide seadmise teel oleks võimalik edaspidi tagada maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmine. Kuna kaebajal puudub piisav kohustustevaba vara, ei ole maksuhalduril võimalik muul viisil kui maksuotsuse täitmisega või maksuvõla tasumise ajatamisega välistada ohtu, et pärast kohtuvaidluse lõppu ei ole maksuhalduril enam võimalik määratud maksusummat ja kaasnevaid intresse sisse nõuda. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus maksuvõla hilisem sissenõudmine lükkab maksusumma laekumise üksnes edasi.
8.Marsalis Shipyard OÜ esitas 22.09.2022 halduskohtule täiendava esialgse taotluse peatada MTA 15.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057714-5 kehtivus tagasiulatuvalt alates 15.08.2022 kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustada MTA-d tagastama Marsalis Shipyard OÜ ettemaksukontole maksed, mille MTA on arvestanud 15.08.2022 maksuotsusest nr 12.2-3/057714-5 tuleneva kohustuse täitmiseks. Isegi kui kaebaja soovib ettemaksukontol olevate vahenditega täita teisi maksukohustusi, siis poleks see võimalik ning teiste maksukohustuste suhtes tekiks maksuvõlg. 20.09.2022 tasutud käibemaksu arvestas MTA kohe maksuotsuse täitmiseks. Kaebaja maksukohustuste nõuete saldost nähtub, et MTA kavatseb sarnaselt talitada ka lähiajal saabuva maamaksu kohustusega summas 7375,38 eurot. Isegi kui kaebaja tasub MTA-le mõne tulevikus saabuva maksukohustuse summa, arvestab MTA selle ikka maksuotsuse täitmiseks. Teiste maksukohustuste osas on tekkinud ja tekib kaebajal võlg, millelt arvestatakse ka intressi. Lisaks arvestatakse maksuotsusest tulenevast nõudest intressi. Kaebajal ei ole korraga võimalik täita maksuotsust, tasuda sellelt intressi, tasuda teisi maksukohustusi ja lisaks tasuda teistelt maksukohustustelt arvestavat intressi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebaja seisundit pöördumatult kahjustada.
3(8)
3-22-1942
9.Tallinna Halduskohus võttis 23.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). MTA 15.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057714-5 peale esitatud kaebuse läbivaatamine eeldab maksuhalduri kogutud tõendite põhjalikku hindamist ja enne tõenditega tutvumist ei ole seetõttu alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Maksude laekumise vastu esineb iseenesest oluline avalik huvi, kuid samavõrra tungivaks ei saa pidada avalikku huvi nõuda maksusumma sisse viivitamatult (mh tasandab viivitusega tekkivat avaliku huvi riivet maksumaksja maksukorralduse seaduses (MKS) §-s 115 sätestatud kohustus maksta intressi). Kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, siis on usutav, et maksuotsuse sundtäitmine osutub võimalikuks ka pärast selle üle peetava kohtuvaidluse lõppemist. Seega ei kaalu avalik huvi üldjuhul üles kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid maksude tasumine lükkuks üksnes edasi. Küll aga esineb ülekaalukas avalik huvi maksusumma viivituseta sissenõudmiseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte pelgalt edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Kui kaebajal oleks hulgaliselt vara, mida ta saaks maksuvõla tasumiseks suuremate raskusteta (sh ilma et see takistaks äriühingu tavapärase majandustegevuse jätkamist) müüa või täiendava kapitali kaasamiseks koormata, siis ei pruugiks kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadust, sest maksukohustuste täitmiseks tehtavad kulutused oleksid hiljem hõlpsasti kõrvaldatavad (vt MKS §-d 33 ja 116). Kaebaja esitatud bilansist perioodi 31.12.2020–31.12.2021 kohta (dtl 337) nähtub, et kaebajal on käibevara kokku 409 648 eurot, sellest raha on 1135 eurot. Varasid kokku on 7 853 061 eurot. Kohustusi oli äriühingul 288 168 eurot. Kaebaja kasumiaruande kohaselt on äriühingu kahjum 252 688 eurot (dtl 336). Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale 6 kinnistut. Neist kinnisasjadest on kaks (registrinumbriga nr 142802 ja 12686402) koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Abp (registrikood 2858394-9) ja Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kasuks kokku summas 8 890 017 eurot. Hüpoteekide andmeid on uuendatud aastatel 2018 ja 2020. Kohtul puudub veendumus, et MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingud tagavad hiljem maksukohustuse täitmise. Asjaolu, et kaebaja on arvestanud ettemaksukontole kantud summadega oma tegevuse eelarvestamisel ja jooksvate (ja ka tulevikus tekkivate) kohustuste täitmisel, ei tähenda, et kaebajale võivad eelnevast tekkida pöördumatud tagajärjed. Lisaks nähtub eelkirjeldatust, et kaebajal on muid rahalisi vahendeid oma äritegevuse jätkamiseks. Praeguse haldusasja asjaolud ei ole üheselt võrreldavad haldusasjas nr 3-22-1853 toodud asjaoludega, kuivõrd OÜ-l Ehitustehnika on erinev rahaline olukord ning ka MTA nõue on märkimisväärselt väiksem. Kohtul tuleb hinnata, kas kaebajale tekivad pöördumatud tagajärjed juba kohtumenetluse jooksul ning kas kaebaja on võimeline pärast kohtumenetlusse lõppu vajadusel tasuma maksukohustust. Kaebaja ei ole eelnevat põhistanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Marsalis Shipyard OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning peatada MTA 15.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057714-5 kehtivus tagasiulatuvalt alates 15.08.2022 kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ja kohustada MTA-d tagastama kaebaja ettemaksukontole maksed, mille MTA on arvestanud 15.08.2022 maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks või kohaldada muud kohtu poolt sobivaks peetud esialgse õiguskaitse abinõud. 4(8)
3-22-1942 Halduskohus ei ole kohtumääruses kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust eraldiseisvalt hinnanud, leides, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid oma majandustegevuse jätkamiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja käibevarast (31.12.2021 seisuga kokku 409 648 eurot) 408 513 eurot moodustavad nõuded ja ettemaksed. Erinevalt rahast kassas või pangakontol ei ole nõuded kiiresti realiseeritavad. Seetõttu ei ole ka õige halduskohtu järeldus, et kaebajal on muid rahalisi vahendeid oma majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja lisab määruskaebusele bilansi seisuga 30.09.2022, millest nähtub, et kaebajal on raha 8301 eurot. Nõuded ja ettemaksed ei ole olulises osas vähenenud. Seisuga 30.09.2022 on nõudeid ja ettemakseid 405 831 eurot, millest 344 160 eurot on ostjatelt laekumata arved. Väljarenditavatel kinnistutel tegutsevad praegu tootmisettevõtted ja likviidsusraskused on tekkinud tulenevalt ebamõistlikult kõrgest elektrihinnast. Kaebajal ei ole praegu piisavalt likviidseid käibevahendeid, et maksuvõlgnevust kohe täita. Olemasolevaid likviidseid varasid on vaja äritegevuse jätkamiseks, nt arvete tähtaegne tasumine ja töötajatele palga maksmine. Halduskohtu viidatud käibevarad on sisuliselt nõuded tarnijate vastu, mida ei saa lugeda likviidseks varaks ja mille likviidsuse üle ei oma kaebaja otsest kontrolli. Kaebaja peamiseks tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus (EMTAK 68201). Selle valdkonnaga seotud müügitulu moodustas 31.12.2020 seisuga 95% kogu müügitulust (vt 2020. a majandusaasta aruanne), mille hulgas on arvestatud nii kinnisvara renditulu kui ka kommunaalteenuste jm seotud teenuste müüki rentnikele. Selline müügitulu proportsioon ei ole praeguseks oluliselt muutunud. Maksuvõlgnevuse kohene täitmine tähendaks seda, et kaebaja peaks asuma kiirkorras ning seega alla turuhinna võõrandama põhivaraks olevaid kinnistuid või asuks kinnistuid realiseerima täitemenetluse raames MTA. Esialgse õiguskaitseta on MTA-l õigus kohtumenetluse ajal maksuvõlg sundtäita kaebaja registervara, sh kaebaja põhivaraks olevate kinnistute arvelt. Registervara realiseerimisel kohtuvaidluse ajal halvatakse sisuliselt kogu kaebaja majandustegevus, kuna kaebaja kaotab jooksva rahavoo, mille arvelt tasuda panga ja teiste lepingupartnerite ees olevaid kohustusi. See tähendab, et kaebaja kaotab juba enne kohtuvaidluse lõppu võimaluse ettevõtluse kaudu tulu teenida. Kohtupraktikas on pöördumatuks tagajärjeks, mida ei saa hiljem kaebust rahuldava otsusega kõrvaldada, peetud äriühingu majandustegevuse halvamise või lõpetamise ohtu (Tartu Halduskohtu 13.09.2012 määrus asjas nr 3-12-1917, p 7; Tallinna Halduskohtu 13.02.2012 määrus asjas nr 3-12-275, p 3). Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, s.t esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid pöördumatud tagajärjed. Avaliku huvi objektiks saab olla see, kui haldusakt jääb üldse täitmata (RKHKm 3-3-1-57-01; TlnRnKm 3-11-1949, p 20). Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hindama taotleja majanduslikku olukorda ning tema võimalusi asuda maksukohustuse täitmise vältimiseks oma vara realiseerima (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2012 määrus nr 3-112336, p 9; 01.11.2012 määrus nr 3-12-1882, p 9). Näitena on kohtupraktikas leitud, et oht avalikule huvile esineb juhul, kui kaebaja majandustegevust puudutavad andmed loovad tõsise kahtluse, et kaebaja on majandustegevusest sisuliselt loobunud (Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2012 määrus nr 3-12-1882, p 9). Praegusel juhul ei viita kaebaja majandustegevust iseloomustavad andmed sellele, et kaebaja on majandustegevusest loobunud. Samuti ei ole halduskohus toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kaebaja tegevus ei ole jätkusuutlik. Kaebajal on praegu sõlmitud rendilepingud nelja ettevõtjaga, mis tagab kaebajale jooksva rahavoo. Seejuures suurenevad eelduslikud rahavood pärast Marsalis Element OÜ saneerimise lõppemist – saneerimiskava on kinnitatud kestvusega kuni 31.12.2022. Kuigi tulenevalt energiakandjate märkimisväärsest hinnatõusust on paljudel tootmisettevõtetel tekkinud raskused jooksvate kohustuste täitmisega, ei järeldu sellest, et kaebajal on tekkinud püsivad makseraskused.
5(8)
3-22-1942 Maksuvõla tasumisel ei saa olla omaette eesmärgiks ainuüksi maksuvõla kohene täitmine. Maksuotsuse sundtäitmise puhul on oht, et kaebaja majandustegevuse jätkumine satub ohtu ja riigile jääb laekumata iga aasta ca 100 000 eurot maksulaekumist. Kaebaja tasus näiteks 2021. a-l riiklikke makse 196 529 eurot, 2022. a kolme kvartali jooksul on tasutud riiklikke makse 96 159 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega soodne mõju maksulaekumisele tegelikkuses puudub. Kaebaja põhivara on võimalik asuda realiseerima ka kohtuvaidluse lõppedes kaebuse rahuldamata jätmise korral. Registervara puhul tagab maksusumma sissenõudmist vähemalt samaväärselt keelumärke või hüpoteegi seadmine registervarale. Avaliku huvi seisukohast pole vahet, kas seda vara võimaldatakse realiseerida MTA-l kohe või alles põhivaidluse lõpus. Kohtul on võimalik peatada maksuotsuse kehtivus selliselt, et MTAle jääb õigus rakendada MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingud tagavad meetmed. Sealhulgas on võimalik eelnimetatud täitetoiminguid tagavate meetmetega seada olemasolevatele koormamata kinnisasjadele hüpoteek või bilansil kirjeldatud nõuetele arest. Kaebajal on piisavalt koormamata põhivara, mille arvelt on võimalik maksuvõlga hiljem täita. Arvestada tuleks ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise võimalikku mõju teistele isikutele, praegusel juhul kaebaja üürnike majandustegevusele. Üürnike nimekirjas olev Marsalis Element OÜ on saneerimisel olev ettevõte, kelle saneerimiskava alusel on kaebajale tehtavad üürimaksed ajutiselt peatatud võimaldamaks ajutisi makseraskusi ületada. Marsalis Element OÜ tegeleb betoonelementide tootmisega ning kaebaja poolt üüritaval kinnistul asub Marsalis Element OÜ peamine tootmishoone. Avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes maksis Marsalis Element OÜ 2022. a esimeses kvartalis riiklikke makse üle 70 000 euro. Kaebajale kuuluva tootmishoone arvelt maksuvõla sundtäitmine võib asetada ohtu kogu Marsalis Element OÜ saneerimiskava ning nimetatud ettevõtte pankrotistumine omab pöördumatuid tagajärgi Marsalis Element OÜ töötajatele ja võlausaldajatele. Uus üürileandja ei ole tõenäoliselt nõus andma tootmisruume üürile tasuta seni, kuni Marsalis Element OÜ on makseraskused ületanud. KMD-l tekkinud tagastusnõude aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu ning tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole, kus kajastuvad vahendid on maksumaksja varalised õigused, mida tal on õigus kasutada enda äritegevuse tarbeks. Kaebaja esitas koos tagastusnõude aluseks oleva KMD-ga MTA-le selgituskirja enda teostatud korrigeerimiste kohta. MTA oli tagastusnõude aktsepteerimisel teadlik kõikidest asjaoludest ja korrigeerimise põhjustest ning seepärast on tehtud maksuotsuse jõusse jätmisel kaebajale lasuv intressikohustus äärmiselt ebaõiglane. Kui MTA ei oleks tagastusnõuet täitnud, poleks tekkinud olukorda, kus MTA saaks nõuda vaidlusaluselt summalt maksuintressi. MTA on teadvalt tekitanud olukorra, kus juba aktsepteeritud tagastusnõude tagasi nõudmisel nõuab pahatahtlikult maksukohustuslaselt intressi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel puuduks MTAl õigus nõuda tekkinud olukorras maksuintressi aja eest, mil kaebaja on õigustatult talle ettemaksukontole tasutud raha ettevõtluses kasutanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). MTA esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks küsida MTA-lt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega. 6(8)
3-22-1942
12.Kaebaja on esitanud määruskaebusega järgmised tõendid: kaebaja bilanss seisuga 30.09.2022, kaebaja käibevarad seisuga 30.09.2022 ja kaebaja 2020. a majandusaasta aruanne. Kaebaja soovib nende tõenditega näidata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja tegevusele pöördumatud tagajärjed. Kuivõrd kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ja varaline seis on vaidluse all ka määruskaebemenetluses, võtab ringkonnakohus esitatud tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06, p 9). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on vaidlustanud maksukohustuse aluseks oleva maksuotsuse põhjusel, et ta ei nõustu vastustaja käsitusega käibemaksudirektiivi art 90 alusel tekkivast käibemaksu korrigeerimise õigusest. Küsimusele, kas praegusel juhul kohaldus käibemaksudirektiivi art 90 otse ja käibemaksu vähendamiseks õiguse andvad tingimused olid täidetud, saab anda hinnangu alles poolte esitatud tõendite ja seisukohtade põhjalikul analüüsimisel kaebuse läbivaatamise käigus.
16.Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei saa välistada ka kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. On usutav, et 108 235,17 euro suuruse maksukohustuse kohene tasumine tekitab kaebajale raskusi töötasude väljamaksmisel ja muude kohustuste täitmisel.
17.Ringkonnakohus jagab aga halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul tuleb jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata kaaluka avaliku huvi tõttu. Avalikes huvides on tagada see, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus ei muutuks oluliselt keerukamaks või ei langeks sootuks ära. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud seda, et ta on võimeline pärast kohtumenetluse lõppu vajadusel maksukohustust tasuma. Samuti puudus halduskohtul veendumus, et MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingud tagavad hiljem maksukohustuse täitmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses neid halduskohtu väiteid ümber lükanud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale 6 kinnistut, millest kaks (registrinumbriga nr 142802 ja 12686402) on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Abp ja Luminor Bank AS-i kasuks kokku summas 8 890 017 eurot. Kaebaja 2020. a majandusaasta aruande kohaselt garanteerib kaebaja Ehitustehnika OÜ ja Marsalis Holding OÜ poolt võetud laenusid. Kuigi sama majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja kinnisvarainvesteeringute suurus 6 200 000 eurot (sama nähtub ka 30.09.2022 seisuga bilansist), on majandusaasta aruandele lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne, milles on märgitud, et aruandes kajastatud kinnisvarainvesteeringute osas antud info on eksitav, kuna juhtkond ei ole läbi viinud õiglase väärtuse allahindlust bilansis. Muud vara, millele keelumärgete või hüpoteekide seadmise teel oleks võimalik edaspidi tagada maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmine, kaebajal ei ole. Kaebaja kohustuste suurus 30.09.2022 seisuga on 360 930 eurot. Maksuhalduri hinnangul ei ole kaebaja kinnistute tegelik väärtus selline, mis pärast kohustuste täitmist tagaks kindlasti vaidlustatud maksukohustuse tasumise. Määruskaebuses väidab kaebaja vaid üldsõnaliselt, et tal on piisavalt koormamata põhivara, 7(8)
3-22-1942 mille arvelt on võimalik maksuvõlga hiljem täita. Kaebaja 2021. a majandusaasta aruannet ei ole siiani esitatud. Seega puuduvad täpsemad andmed kaebajale kuuluvate kinnistute väärtuse ja hüpoteekide jääkide kohta. Kokkuvõttes ei saa olla kindel, et vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamisel on selle hilisem täitmine võimalik. Ühtlasi tähendab see, et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada ka osaliselt, peatades maksuotsuse kehtivuse selliselt, et MTA-le jääks õigus rakendada MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingud tagavad meetmed.
18.Kaebajal on võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist (MKS § 111), millele MTA osutas ka halduskohtule esitatud vastuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks selle taotluse maksuhaldurile esitanud. Kaebaja on ise määruskaebuses kinnitanud, et ettevõtjatega sõlmitud rendilepingud tagavad kaebajale jooksva rahavoo, mistõttu võib olla võimalik ka maksukohustuse täitmine väiksemate osade kaupa.
19.Kui kaebaja esitab halduskohtule tõendid koormamata 4 kinnisasja või muu vara tegeliku väärtuse kohta, võib kohus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, et lubatud on vaid MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingud.
20.Eeltoodu põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.09.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.