Xi kaebus Tallinna linna kohustamiseks 31.10.2021 teabenõudes küsitud dokumente täies ulatuses väljastama
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Nancy Vojeikin
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide.
2.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(4)
1.X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Linnavalitsusele (edaspidi vastustaja) 31.10.2021 teabenõue väljastada talle Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2018 korraldus nr 946 ja 17.02.2021 korraldus nr 163. Kaebaja soovis juurdepääsu vähemalt dokumentide sellele osale, millele ei kehti juurdepääsupiirangud.
2.Korraldus nr 946 puudutab: 1) õigusvastaselt võõrandatud maa (kinnistu endise aadressiga Kose tee 33, Tallinn) osalist tagastamist 2) tagastatud osa jagamist kinnistuteks aadressidega Kose põik 5, 6, 8, 11 ning neile sihtotstarvete määramist (korralduse p 1). Korralduses nimetatakse füüsilised isikud (edaspidi kolmandad isikud), kellele tagastatakse need kinnistud (korralduse p 2).Vastustaja oli korralduse tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel. Korraldus nr 163 puudutab seda osa kinnistust endise aadressiga Kose tee 33, Tallinn, mida ei tagastata (korralduse p 1) ja selle eest kompensatsiooni maksmist (korralduse p-d 2-4). Korralduses nimetatakse kolmandad isikud, kellele makstakse kompensatsiooni (korralduse p 5). Vastustaja oli korralduse tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel.
3.Vastustaja täitis teabenõude selliselt, et tagas kaebajale juurdepääsu sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38). Seega kattis vastustaja kinni korralduse need osad, mis kajastasid kolmandate isikute isikuandmeid. Vastustaja avalikustas juriidilise isiku andmed.
4.Kohtu menetluses on kaebaja nõue väljastada talle korraldused tervikuna.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja kohustamisnõude põhjendus on, et kinnistusraamatu andmed on avalikud (asjaõigusseaduse, AÕS, § 55). Seetõttu ei näe ta põhjust, miks ei avalikustanud vastustaja dokumente tervikuna.
6.Kaebaja esitas 12.09.2022 avalduse, et kohtu poolt 09.09.2022 määrusega antud tähtaeg– 16.09.2022 - täiendavate seisukohtade esitamiseks on vastuolus halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja taotleb jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1) või rahuldamata.
8.Kaebaja eesmärgiks on saada teabenõude esitamise kaudu tasuta kinnistusraamatu andmed kinnistute aadressidega Kose põik 5, 6, 8, 11 omanike kohta. Kaebajal ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, sest teabenõudega küsitud dokumendid ei sisalda kehtivaid kinnistusraamatu registriosa andmeid. Ükski teabenõudega küsitud dokument ei ole kinnistusraamatu kande tegemise aluseks. Seetõttu esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud alus.
9.Vastustaja kehtestas teabenõudes küsitud dokumentide teatud osadele juurdepääsupiirangu, kuna need sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid, mille sattumine teabenõude korras võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Andmekaitse Inspektsioon leiab oma juhises (Avaliku teabe seaduse üldjuhend, leitav aadressil https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf), et 2(4)
/../isikliku kontaktteabe (kodune aadress, isiklik e-posti aadress ja telefoninumber jms) sattumine teabenõude korras või dokumendiregistri otseligipääsu kaudu piiramatu hulga võõraste isikute kätte võib oluliselt kahjustada tema eraelu puutumatust. See võib põhjustada rämpsposti adressaadiks sattumist ja muud soovimatut kontaktivõtmist. Seetõttu tuleb isiklikule kontaktteabele dokumendis seda piirang AvTS-i § 35 lg 1 p 12 alusel./../.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja 12.09.2022 avaldus on käsitatav vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus selgitab, et andis 09.09.2022 määrusega kaebajale ja vastustajale võimaluse esitada täiendavad seisukohad. See oli õigus, mitte kohustus. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu oli selleks lühikese tähtaja (nädal aega) andmine põhjendatud. Seetõttu jätab kohus kaebaja vastuväite rahuldamata.
11.Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS § 151 lg 2 p 1) tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärgiks saada teave korralduste kohta tervikuna. Kaebaja viitab AÕS §-le 55 põhjusel, et kui kinnistusraamatu kanded on avalikud, siis miks ei väljastanud vastustaja talle korralduse nr 946 isikuandmeid (füüsilisest isikust kinnistu omanikud) Oma sisult on see väide, et puudub õiguslik alus isikuandmetele juurdepääsu piiramiseks. Lisaks tuleb arvestada, et vastustaja ei avalikustanud korralduse nr 163 puhul füüsiliste isikute andmeid, kellele määrati kompensatsioon. Kohtul tuleb kaebuse puhul otsustada, kas vastustaja kehtestas õiguspäraselt juurdepääsu isikuandmetele.
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.1.Füüsilise isiku andmete avalikustamisega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM). Isikuandmed on igasugune teave, mille alusel on võimalik füüsilist isikut (andmesubjekti) tuvastada. Isiku tuvastamise aluseks võivad olla näiteks tema nimi, sünniaeg, elukoht (IKMÜ art 4 p 1). Kohus tuvastas korralduste nr 946 ja 163 terviktekstide aluse, et vastustaja jättis nimetatud korralduste puhul avalikustamata kolmandate isikute nime, sünniaja ja elukoha seoses neile õigusvastaselt võõrandatud maa osalise tagastamisega (korralduse nr 946 p 1) ja kompensatsiooni maksmisega selle maa osa eest, mida ei tagastatud (korralduse nr 163 p-d 2-4).
12.2.Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse asutuse haldusaktid on avalik teave (AvTS § 3 lg 1), kuid sellise teabe suhtes võib kehtestada juurdepääsupiirangu (AvTS § 3 lg 2). Vastustajal on kohustus keelduda teabenõude täitmisest sellise teabe osas, mille puhul kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust (AvTS § 23 lg 1 p 1). Vastustaja kehtestas juurdepääsupiirangu isikuandmetele tuginedes AvTS § 35 lg 1 p-le 12 – kolmandate isikute eraelu puutumatuse kaitse. Lähtudes eraelu puutumatuse tagamise eesmärgist avalikustas vastustaja korraldused üksnes ulatuses, millele ei laienenud juurdepääsupiirangud (AvTS § 38 lg 2).
12.3.Vastustaja tegevus on õiguspärane. Mõiste eraelu puutumatus seondub isikuandmetega. Nende andmete osas on kolmandatel isikutel kui andmesubjektidel õigus otsustada, kas nad soovivad seda teavet avalikustada. Puudub vaidlus, et kolmandad isikud ei ole andnud vastustajale kui teabevaldajale nõusolekut vastava teabe avalikustamiseks. Seega kahjustaks
3(4)
vastava teabe avalikustamine andmesubjekti nõusolekuta enesemääratlemise õigust, mis on üks osa eraelu puutumatusest.
tema
informatsioonilist
Vastustaja ei pidanud teabenõude täitmisest keeldumisel isikuandmete osas selgitama, miks ja kuidas täpselt sellise teabe avalikustamine eraelu puutumatust kahjustaks. Vastustaja sai lähtuda eeldusest, et esineb AvTS § 35 lg 1 p-s 12 sätestatud alus. See eeldus põhineb asjaolul, et isiku nimi ja sünniaeg koosmõjus elukoha aadressiga on teave, mis kuuluvad eraelu kaitse alla.
12.4.Kaebaja viide kinnistusraamatu andmete avalikkusele ei ole asjassepuutuv (AÕS § 55 lg 1) seetõttu, et see reguleerib nö igamehe õigust tutvuda andmetega. Tutvumise osas on piirang: päring on tasuline kolmandate isikute kinnistute puhul (kinnistusraamatuseaduse § 7716). Samuti on kolmandatel isikutel andmejälgija abil teada saada, kes on nende kinnistute kohta päringu teinud. Vastustaja ei teavita kolmandaid isikuid teabenõuete ja nende täitmise kohta. Seega on regulatsioon ja mõju kolmandatele isikutele erinev. Kaebaja võimalus tasu eest kinnistusraamatu päringuid teha ei väära vastustajale kui teabevaldajale pandud kohustust kolmandate isikute eraelu puutumatust kaitsta.
12.5.Eeltoodud põhjustel puudub kohtul alus kohustada vastustajat väljastama kaebajale taotletud korraldusi tervikuna.
13.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.