Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2058
Haldusasi
RCP7 OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050708-28 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – RCP7 OÜ, esindajad TK ja JA Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja MK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.10.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RCP7 OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.10.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2058 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(9)
3-20-2058 ei oska oma raamatupidajatele asju õigesti selgitada või proovivad tehingut vormistada nii, nagu see on lihtsam. Kuna juba kriminaalmenetluse raames on selgitatud, et tegemist oli investeeringuga ning kaebajal oli plaan saada 35% osanikuks või saada raha tagasi, ei saa neid selgitusi lihtsalt kõrvale jätta või mõjuva põhjuseta ebausaldusväärseteks pidada. Kaebaja investeeris OÜ-sse Valgerand kokku 39 664,25 eurot, millest on tänaseks tagastatud 28 800 eurot. Kaebaja vajas oma majandustegevuseks konteinereid, mida osteti turuhinnaga OÜ-lt Valgerand ning konteinerite maksumus tasaarveldati olemasoleva investeerimislaenuga. Konteinerid on reaalselt olemas ning maksuhalduril oli ja on siiani võimalus neid soovi korral näha. Maksuhaldur ei ole selleks soovi avaldanud. Üllatav ja pahatahtlik on MTA etteheide, et kirjalikud kokkulepped investeeringute kohta on tehtud tagantjärgi, et pääseda tulumaksu määramisest. Esialgne kokkulepe poolte vahel oli suuline ja seda asjaolu ei ole kaebaja kunagi varjanud. Juulis 2020 kaebaja ja revidendi kohtumisel palus viimane vormistada tehing kirjalikult ja esitada kokkulepped talle. Kuna pooltel on õigus vormistada varem sõlmitud kokkulepet kirjalikult, siis seda ka tehti. Little Avenue OÜ-ga toimunud tehingute puhul on olukord sama – kaebaja soovis algusest peale investeerida OÜ-sse Little Avenue, et saada hiljem kas 30% osanikuks või raha tagasi. Tänaseks on kaebaja OÜ Little Avenue 30% osanik. Tulumaksu määramiseks puudub alus. Keegi ei viinud RCP7 OÜ-st raha välja. Tõsi, kaebaja raamatupidamisarvestus on natuke puudulik, kuid kindlasti ei saa sellest järeldada, et äriühingust viidi raha välja. Kaebaja raamatupidaja oli ja on siiani arvamusel, et kassaorder ei ole oluline dokument ning selle läbikandmine on ebavajalik lisatöö. Arved asusid OÜ Little Avenue tegevuskohas, kust politsei on neid läbiotsimise käigus ära viinud. Kaebaja on teinud politseile päringuid, kuid siiani ei ole vastuseid saanud. Kuna tegemist on OÜ Little Avenue tegevuskohast äravõetud dokumentidega, ei sa kaebaja nõuda neid dokumente uurijatelt.
MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajale pidi juba vaidlusaluste arvete Valgerand OÜ poolt väljastamisel olema arusaadav, et kaebaja ei ole Valgerand OÜ-le transporditeenust osutanud. Järelikult lisas kaebaja lisanduva käibemaksu teadlikult seadust eirates, kuna tema huvides oli vähendada tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Kaebaja juhatuse liikmele pidi olema mõistetav, et sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad tehingud olid näilikud. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited, et transporditeenuse arvete näol oli tegemist n-ö investeeringuga Valgerand OÜ-sse. Vastustaja jääb seisukohale, et 24.04.2020 ja 30.06.2020 kuupäevaga dateeritud kokkulepe on vormistatud tagantjärgi ning selle tegelikuks eesmärgiks on vabaneda tulumaksu määramisest. Kaebuses asutakse seisukohale, et 2020. a kevadel loobus kaebaja õigusest saada 35%-line osalus ning ta kohustas Valgerand OÜ-d tagastama kogu investeeringu. Valgerand OÜ juhatuse liige Y väidab 27.11.2019 seletustes, et kulud, mida Koguja OÜ tegi äriühingusse, on tasaarvestatud. Seetõttu ei tõenda tasaarvestamist ka kaebaja poolt koos eriarvamusega esitatud Valgerand OÜ 03.08.2020 arve nr 3218. Kaebaja esitatud lepingutes on kirjas, et investeeringu teostamine võib toimuda nii rahaliste maksetena kui ka osutatavate teenustena. Kui selline kokkulepe oli sõlmitud enne tehingu algust, ei oleks Valgerand OÜ väljastanud arveid olematute transporditeenuste kohta. Seetõttu tuleb 24.04.2020 kuupäevaga vormistatud leping ja 30.06.2020 kuupäevaga dateeritud kokkuleppe realiseerimine jätta asja lahendamisel arvestamata.
3(9)
3-20-2058 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja poolt Little Avenue OÜ osa omandamine tõendab, et kaebaja kulutused seonduvad investeeringutega Little Avenue OÜ-sse. OÜ Little Avenue 2018. a majandusaasta aruandest ei nähtu, et äriühingul oleks 2018. a-l kohustusi kolmandate isikute ees ega kaebaja väidetavaid investeeringuid. MTA edastas 31.01.2020 Little Avenue OÜ-le korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks ning Little Avenue OÜ juhatuse liige andis maksuhaldurile selgitusi 06.02.2020. Little Avenue OÜ esitas 2018. a majandusaasta aruande 2020. a-l paar päeva enne tema juhatuse liikme seletuste andmist maksuhaldurile. Little Avenue OÜ ei ole äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt esitanud 2019. a majandusaasta aruannet. Seetõttu ei ole teada, millisel määral omas Little Avenue OÜ 2019. a-l majandustegevust. Kaebaja on omandanud D-lt Little Avenue OÜ osa väärtusega 750 eurot. Äriregistri teabesüsteemis asuvast Little Avenue OÜ äritoimikust ei nähtu kaebaja ja D vahelist Little Avenue OÜ osa müügilepingut. Seetõttu ei ole teada, mis tingimustes see müügileping tegelikkuses sõlmiti. Kaebaja on teinud arveldusarvelt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuna puudub alusdokument ning väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud (kontrolliakti p 1.3.10.2).
4(9)
3-20-2058 Seoses tehinguga Valgerand OÜ-ga jääb kaebaja kaebuses toodud seisukoha juurde. Kui Valgerand OÜ väljastas teenuste eest arveid, siis polnud poolte eesmärk panna toime maksupettust – mõlemad pooled on tehingut oma käibe hulgas deklareerinud. Pooled soovisid vaid saada n-ö alusdokumenti raha ülekandmiseks Valgerand OÜ tegevuse edendamiseks. Tänaseks on tasumised raamatupidamises korrektselt vormistatud. Tasudes Valgerand OÜ eest arveid, suurendati selle võrra investeerimislaenu. Kaebaja saab aru, et see polnud õige, kuid poolte eesmärk ei olnud saada maksueelist või kedagi petta. Juhul, kui Valgerand OÜ oleks ise nende arvete alusel tasunud, siis oleks saanud Valgerand OÜ neid sisendkäibemaksu osas kajastada. Maksuotsuse väljastamise ajaks on kaebaja viinud oma raamatupidamisarvestusse ja käibedeklaratsiooni parandused sisse (s.o tasumised on kajastatud investeeringuna). Seega oli maksustamisel vale lähtuda algsetest dokumentidest. Kaebaja on teinud 16.09.2020 Valgerand OÜ-le väljamakse 5000 eurot, mille kohta puudus kirjalik dokument ja raamatupidamisarvestuses oli väljamakse kajastatud kui laen, kuid sellegipoolest maksustas MTA väljamakse tulumaksuga. Tegemist on investeeringuga Valgerand OÜ-sse, mida kinnitavad mõlema äriühingu juhatuse liikmed ja kriminaalmenetluses antud selgitused. Seadus ei näe ette kohustuslikku laenulepingu kirjalikku vormi. Laenusuhte olemasolu kahtluse alla seadmisel oli maksuhalduril kohustus võtta Valgerand OÜ-lt maksumenetluses täiendavaid selgitusi, mida ei tehtud. Investeerimise kokkuleppe saavutamisel lähtuti eeldusest, et olulisem on tehingu sisu ja poolte tahteavaldused, mitte vormistus. Poolte tahteavaldused olid suunatud konkreetsele õiguslikule tagajärjele – kaebaja investeerib Valgerand OÜ-sse ja saab õiguse saada 35% osalusest, kuid tehing jäi alguses korrektselt vormistamata. Pooled on seda kriminaalmenetluses selgitanud ning nende selgitusi ja tegelikku tahet ei saa kõrvale jätta või mõjuva põhjuseta ebausaldusväärseks pidada. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Maksuhalduri arvates esinesid asjas ebaselgused selles, milline oli täpsemalt esialgne kokkulepe, kas ja kuidas tasaarveldati jne. Seetõttu oli vastustajal kohustus need ebaselgused kõrvaldada (nt võttes Valgerand OÜ-lt selgitusi maksumenetluse käigus) ja koguda täiendavaid tõendeid, mida ei tehtud. Kui paralleelmenetluses kogutud tõenditest ei piisa, on maksuhalduril kohustus koguda täiendavaid tõendeid maksumenetluses. Uurimiskohustuse rikkumise tõttu jõudis maksuhaldur valele järeldusele. Maksuhaldur ei ole näidanud, et esineksid asjaolud, mis viitavad maksude tasumisest kõrvalehoidumise või maksueelise saamise eesmärgile. Kaebaja esitas osa informatsiooni pärast kontrolliakti väljastamist, sest soovis oodata kriminaalmenetluse lõppu ja alles siis selgitusi anda. Revident oleks võinud maksumaksjale selgitada, et tal puudub õigus keelduda seletuste andmisest ja dokumentide esitamisest. Revident seda ei teinud, rikkudes sellega selgitamiskohustust. Little Avenue OÜ-ga toimunud tehingute puhul soovis kaebaja samuti algusest peale investeerida Little Avenue OÜ-sse, et saada hiljem kas 30% osanikuks või raha tagasi. Tänaseks on kaebaja Little Avenue OÜ 30% osanik. Tulumaksu määramiseks puudub alus. Sisuliselt tegi kaebaja kulutusi ja sai vastu äriühingu osa. Maksuhalduri järeldus on vale uurimiskohustuse rikkumise tõttu. Nagu Valgerand OÜ puhul, oleks maksuhaldur pidanud tuginema maksude määramisel maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 83 või 84. Ka Little Avenue OÜ-ga toimunud tehingute osas ei ole maksuhaldur maksueelise saamist tõendanud. Maksuhaldur ja halduskohus ei oleks tohtinud osapoolte selgitusi ja tahteavaldusi investeeringute osas kõrvale jätta, vaid oleks pidanud selgitama välja tegelikult aset leidnud asjaolud. Kuigi kaebaja raamatupidamisarvestus on puudulik, ei saa sellest teha järeldust, et äriühingust viidi raha välja. Kaebaja raamatupidaja oli ja on siiani arvamusel, et kassaorder ei ole oluline dokument ning selle läbikandmine on ebavajalik lisatöö. Äriühingu juhatuse liige ei tea ja ei 5(9)
3-20-2058 peagi teadma, milliseid raamatupidamislikke kandeid peab tegema ja kuidas üht või teist tehingut kajastada. Kaebaja ostab teenust raamatupidamisteenust osutava isiku käest ja tal oli põhjendatud alus arvata, et kanded vastavad nõuetele. Tänaseks on selgunud, et raamatupidaja ei ole kassaordereid läbi kandnud ega teinud sellises olukorras tavapäraseid kandeid, s.o ta ei ole vahekannetena vormistanud aruandva isiku tasumisi oma vahenditest läbi aruandva isiku konto, vaid kandis läbi kui tasumise otse kassast. Tänaseks kaebaja teab, et selline lähenemine ei ole õige. Maksuhaldur peab lähtuma sellest, mis tegelikult toimus. Kaebaja pearaamatu kassakonto väljavõtte kohaselt on iga sularaha euro kulutamise kohta selgitus. Kõik kuluarved on ettevõtlusega seotud, nendel kajastatud kuluartiklid majandustegevuseks vajalikud ning vastupidist ei ole maksuhaldur tõendanud. Üllatav on MTA etteheide, et kaebaja raamatupidajal puudub teadmine, mis tegelikult kassas toimub. Vaevalt raamatupidamisteenust osutavad raamatupidajad üldse teavad, kui palju raha on reaalselt äriühingu kassas ja mis seal toimub. Raamatupidaja ei ole audiitor ning ei saa ega peagi sekkuma äriühingu asjadesse. Negatiivne kassakonto tähendab seda, et aruandvad isikud on mingil ajavahemikul teinud rohkem kulutusi, kui äriühingul oli sularaha. See ei viita, et äriühingu sularaha kuulub tulumaksuga maksustamisele. Lisaks kinnitab kaebaja, et S. Lavi tasumisi kanti ekslikult läbi kassast, sest raamatupidajani ei jõudnud info tasaarvelduse kohta, lihtsalt juhtkond kinnitas, et arved on tasutud. Kuna arvetel oli märge sularahas tasumise kohta, siis raamatupidaja eeldas, et arved tasutigi sularahas. Tegemist oli inimliku eksitusega, mitte maksupettusega. Tasumistel pangakaartidega ei olnud tegemist võõraste pangakaartidega, vaid kas juhatuse liikme või tema poolt suuliselt volitatud isikutega. Kulud olid eelnevalt kooskõlastatud ning hiljem äriühingu poolt hüvitatud. Ülejäänud kaardid kuuluvad äriühingu töötajatele, kuid alates 2018. a-st on enamikel neist kaardid vahetunud ja täna on raske öelda, kelle kaardiga täpselt tegemist oli. Kui MTA-l oli selles osas kahtlus, oleks tulnud pöörduda päringutega pankade poole. Kaebaja kinnitab, et kontrolliakti lisades 58 ja 59 toodud arved on äriühingu tegevusega seotud (v.a mõned üksikud, mille osas on juba parandused tehtud) ning tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega. Kaebaja võtab omaks, et maksuhaldurile ei ole esitatud aruandvate isikutega koostatud aruandeid, kuid tegemist ei ole kaasaaitamiskohustuse rikkumisega. Raamatupidaja lihtsalt ei koostanud neid aruandeid, mis ei tähenda aga, et äriühing tegi 49 000 euro ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Kaebaja pearaamatu kassakonto väljavõttest on piisavalt selgelt näha, millise kuluarve tasumiseks või kellele palga väljamaksmiseks sularaha kulus. Kaebaja on maksuhaldurile mitmeid kordi selgitanud, et ta volitas Q tegema kaebaja nimel mõned tehingud, sh ostma vajalikke materjale, tasuma palgad, andma töötajatele korraldusi jne. Selleks oli tema nimele avatud pangakaart. Iga euro kohta, mida Q pangakontolt sularahas välja võttis, on olemas arve. Kui maksuhaldur seadis kahtluse alla, kas Q poolsed tasumised olid kaebaja huvides või mitte, oleks ta pidanud pöörduma nt nende töötajate poole ja kontrollima, kes ja millal neile palka maksis. Kui maksuhaldur leidis, et need kuluarved ei ole ettevõtlusega seotud, siis pidi MTA hindama iga kuluarvet eraldi, mitte tegema kõigi arvete osas üldist järeldust. Väljamakseid ei saa pidada ettevõtlusega mitteseotuks põhjusel, et reaalselt võttis raha pangakontolt välja ja hiljem maksis arvete alusel või töötajatele Q. Isik tegutses kaebaja huvides. Väljamaksed 5640,95 eurot on seotud Little Avenue OÜ-sse tehtud investeeringuga. Seda, et Little Avenue OÜ soetas kaebaja pangakaardiga endale inventari, kinnitas maksumenetluse käigus ka Little Avenue OÜ juhatuse liige. Arved asusid Little Avenue OÜ tegevuskohas, kust 6(9)
3-20-2058 politsei on need läbiotsimise käigus ära viinud maksuotsuse väljastamise ajaks ei ole neid tagasi saadud.
3-20-2058 andmete kohaselt 07.07.2020), siis äriregistri registrikaardilt nähtub, et osanikud otsustasid juba 05.01.2020 lõpetada Little Avenue OÜ tegevuse. Eelnevale tuginedes ei ole eluliselt usutav kaebaja versioon investeerimisest. Seetõttu tuli maksustada ka väljamaksed, mille kohta puudus algdokument, kuid mis olid väidetavalt samuti tehtud seoses investeeringuga Little Avenue OÜsse (apellatsioonkaebuse p 2.4).
3-20-2058 TuMS § 54 lg-s 6 nimetamata juhtudel toimub deklaratsioonide tagasiulatuv parandamine. Enammakstud tulumaksu tagastamist saab maksuhaldurilt taotleda MKS § 103 lg 1 p 2 alusel (vt ka L. Lehis. Maksuõigus. Juura 2012, lk-d 93 ja 211).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.