lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2058/13

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2058/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2058

Haldusasi

RCP7 OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050708-28 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja RCP7 OÜ, esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Asja läbivaatamise aeg

RESOLUTSIOON

07.09.2021

1.Jätta RCP7 OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.09.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/050708-28 kohustati RCP7 OÜ-d tasuma maksusumma 15 543,83 eurot. Otsuse põhjendused: „2. Kokkuvõte tuvastatud asjaoludest 2.1 Tööjõumaksud 2.1.1 Teie esitatud andmed Meile esitatud andmetest nähtus, et te olete teinud väljamakseid T.S.’ile ja deklareerinud väljamaksetelt tulu, sotsiaal- ning töötuskindlustusmakseid. (KA1.1.1) 2.1.2 Meie poolt tuvastatud asjaolud Tuvastasime, et te ei ole teinud kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid töö eest T.S.’ile mais, juunis, juulis, augustis ja septembris 2500 eurot. Meie seisukoht tugineb alljärgneval: a) T.S. ei ole teie heaks tööd teinud (KA 1.1.2 a)
1.Töötamise registri kanded ei vasta väidetavale töötamisele. (KA 1.1.2 a 1)
2.Tööleping ei tõenda töötamist (KA 1.1.2 a 2)
3.Te ei anna teavet T.töötamise kohta (KA 1.1.2 a 3)
4.T.S. ei ole täitnud teie heaks ühtegi tööülesannet (KA 1.1.2 a 4)
5.Väidetavalt kokkulepitud palk on ebausaldusväärselt kõrge (KA 1.1.2 a 5)
6.T.S. seletus töötamise kohta ei ole usaldusväärne (KA 1.1.2 a 6)
7.T.S. ei ole kirjutanud märkmikusse ühtegi märget teie juures töötamise kohta (KA 1.1.2 a 7)
8.Tegelikkusele mitte vastava töölepingu sõlmimise motiiviks oli T.S. rasedus (KA 1.1.2 a 8)
9.Teie olete T.S.ga seotud isikud (KA 1.1.2 a 9) b) Te ei ole teinud väljamakseid T.S.le väidetavalt tehtud töö eest (KA 1.1.2 b)
1.Teil puudus kassas raha (KA 1.1.2 b 1)
2.T.S.le väljamakse kohta puudub dokument (KA 1.1.2 b 2) 2.1.3 Meie järeldus Punktist 1.1.2 tulenevalt ei ole teil maksustamisperioodidel mai kuni september 2018 seaduslikku alust deklareerida TSD-l T.S.le väljamakseid ja nendelt arvestud sotisaalmaksu 5348,80 eurot, kinni pidada tulumaksu 3125 eurot, arvestada ja kinnipidada töötuskindlustuse makseid 389 eurot ning arvestada kohustuslikku kogumispensioni makseid 324,15 eurot kokku seega 9186,95 eurot. Seda põhjusel, et te ei ole teinud T.S.le töö eest väljamakseid.

Õiguslik alus: TuMS 40 lg 2, 4 ja 5, TuMS § 41 p 3, SMS § 9 lg 1 p 1 ja 4; TkindlS § 42 lg 1 p 1-3. 2.2 Tulumaks 2.2.1 Teie esitatud andmed tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Te ei ole kontrolliperioodi kohta deklaratsiooni TSD lisa 6 koodiga 6070 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid deklareerinud ega neid tasunud. 2.2.2 Meie tuvastatud asjaolud tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Tuvastasime, et olete teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse Valgerand OÜ arvete alusel loetelus Tabelis 1 toodud arvete alusel, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tabel 1 arve nr

Kokku

kuupäev 08.05.2019 05.06.2019 24.07.2019 02.08.2019 13.08.2019

summa

21408

Meie seisukoht tugineb alljärgneval: 2.2.2.1 Olete teinud väljamakse. (KA 1.3.2.1) 2.2.2.2 Algdokument ei vasta nõuetele. (KA 1.3.2.2) 2.2.2.3 Olete tegutsenud teadlikult. (KA 1.3.2.3) 2.2.3 Meie järeldus tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Punktist 2.2.2 tulenevalt oli teil maksustamisperioodil mai kuni august 2019 kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 5352 eurot (tabel 2) Seda põhjusel, et arved ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele: teenust ei ole saadud (RPS § 7 lg 1). Tulumaksu arvestus Tabel 2 Kuu/aasta

summa

Mai 2019

Juuni 2019 6000 Juuli 2019

August 2019 5808

Tm lahter 2x20/80

Kokku

21408

Kuna arve ei vasta nõuetele, siis oli teil kohustus deklareerida maksustamisperioodi mai kuni august 2019 deklaratsiooni TSD lisa 6 koodiga 6070 tulumaks summas 5352 eurot ja tasuda see Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4. 2.2.4 Teie esitatud andmed tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Te ei ole kontrolliperioodi kohta deklaratsiooni TSD lisa 6 koodiga 6080 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid deklareerinud ega neid tasunud. 2.2.5 Meie poolt tuvastatud asjaolud seoses KA p 1.2.5, 1.2.7, 1.2.21 toodud arvete alusel toimunud väljamaksetega Tuvastasime, et olete teinud KA punktides p 1.2.5, 1.2.7, 1.2.21 esitatud arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (lisa 1). Meie seisukoht tugineb alljärgneval: 2.2.5.1 Olete teinud väljamakse (KA 1.3.5.1) 2.2.5.2 Teie ei soetanud kaupu ja teenuseid ettevõtluse tarbeks (KA 1.3.5.2) 2.2.5.3 Olete tegutsenud teadlikult (KA 1.3.5.3) 2.2.6 Meie järeldus tulumaksu kohta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Punktist 2.2.5 tulenevalt oli teil kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks nimetatud väljamaksetelt summas (1168,20+2414,07+900) 4482,271 eurot. Seda põhjusel, et teie ei kasutanud ostetud teenuseid ja kaupu ettevõtluse tarbeks. Teil oli kohustus deklareerida maksustamisperioodil märts 2018 ja september 2019 deklaratsiooni TSD lisa 6 koodiga 6160 tulumaks summas 4482,27 eurot ja tasuda see Maksuja Tolliameti pangakontole. Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 4 ja 5, § 52 lg 2 p 1, § 54 lg 2 ja 4. 2.2.7 Meie tuvastatud asjaolud seoses väljamaksetega, mille kohta puuduvad dokumendid Tuvastasime, et olete teinud väljamakseid erinevatele äriühingutele, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. 2.2.7.1 Olete teinud väljamakse (KA 1.3.8.1) 2.2.7.2 Algdokument ei vasta nõuetele (KA 1.3.8.2) a) Väljamaksete aluseks olevad raamatupidamisdokumendid puuduvad (KA 1.3.8.2 a) b) R.M. vastused ei ole usaldusväärsed (KA 1.3.8.2 b)

2.2.7.3 Tuvastasime, et olete tegutsenud teadlikult ( KA 1.3.8.3) 2.2.8 Meie poolt tuvastatud asjaolud seoses laenuga Valgerand OÜ-le (KA 1.3.9) 2.2.8.1 Olete teinud väljamakse (KA 1.3.9.1) 2.2.8.2 Teil puudub väljamakse kohta dokument (KA 1.3.9.2) a) Laenu kohta puudub dokument (KA 1.3.9.2 a) b) Tehingupartner ei kinnita laenu saamist (KA 1.3.9.2 b) 2.2.8.3 Tuvastasime, et olete tegutsenud teadlikult (KA 1.3.9.3) 2.2.9 Meie tuvastatud asjaolud seoses kaardiga nr 5590775752014235 väljavõetud raha kohta SEB pangaarvelt nr EE731010220246071223 Tuvastasime, et olete teinud arveldusarvelt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kuna puudub alusdokument. 2.2.9.1 Olete teinud väljamakse (KA 1.3.10.1) 2.2.9.2 Väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud (KA 1.3.10.2) a) Kassasissetulek ei ole usaldusväärne (KA 1.3.10.2 a) b) R.M. andis meile seletuse, mis kinnitab kassaarvestuse formaalsust (KA 1.3.10.2 b) c) Teie kassaarvestus pearaamatus on ebausaldusväärne (KA 1.3.10.2 c) d) Kassa kulu on näidatud suuremana kui tegelikult oli (KA 1.3.10.2 d) e) Teie nimel tegutsenud isikud olid teadlikud teie ebausaldusväärsest kassast ja soovisid seda (KA 1.3.10.2 e) f) SEB arveldusarve nr EE731010220246071223 deebetkaart oli väljastatud kolmandale isikule (KA 1.3.10.2 f) 2.2.9.3 Tuvastasime et olete tegutsenud teadlikult (KA 1.3.10.3) 2.2.10 Meie järeldus Punktidest 2.2.7, 2.2.8, 2.2.9 tulenevalt oli teil maksustamisperioodil jaanuar 2018 kuni september 2019 kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas (1410,26 +1250 +12236,25) 14 896,512 eurot. Seda põhjusel, et teil puudub nõuetele vastav dokument (RPS § 7 lg 1). Teil kohustus deklareerida maksustamisperioodil jaanuar 2018 kuni september 2019 deklaratsiooni TSD lisa 6 koodiga 6160 tulumaks summas 14 896,49 eurot ja tasuda see Maksuja Tolliameti pangakontole. Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 3 ja § 52 lg 2 p 1 , § 54 lg 2 ja 4.

3.Ärakuulamisõiguse tagamine

17.08.2020 esitatud eriarvamuse esimesel lehekülel heidate meile ette, et me ei ole enne kontrolliakti väljastamist jätnud teile võimalust dokumente ja selgitusi esitada. Väidate, et olete korduvalt selgitanud, et esitate puuduolevad dokumendid ja selgitused kohe kui kriminaalmenetlus lõppeb. Samuti leiate, et teie esitatud uue informatsiooni valguses peaksime väljastama uue kontrollakti. Me ei ole takistanud teid esitamast täiendavaid dokumente ja andma selgitusi antud asjas. Oleme vastu võtnud kõik teie poolt esitatud dokumendid ja arvestanud nendega maksumaneteluses. Samuti olime valmis kuulama teie poolseid selgitusi menetluses selgunud asjade kohta, kuid selliseid pöördumisi meie poole ei tulnud. Arvestades, et menetluses lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus ning ainult teie ise saite teadlik olla oma soovist anda täiendavalt selgitusi peale 15.07.2020 toimunud kohtumisel antud selgituste, oleksite pidanud meile oma soovist teada andma. Kaasaaitamiskohustus ei ole pelgalt passiivne kohustus anda infot siis kui haldur seda küsib, vaid ka aktiivne kohustus, mis tähendab, et kui te olite menetluse toimumisest teadlik ning olite saanud 15.07.2020 vestluselt teada, millist informatsiooni haldur soovib, siis oleks teil tulnud ise ka teada anda, kui leidsite, et nüüd on teil võimalik vajalikku infot esitada, mida menetluse ajal ei olnud võimalik anda. Tänaseks olete seda eriarvamuste esitamisega ka teinud. Uue kontrolliakti koostamise vajadus puudub, sest teie poolt eriarvamuses esitatud tõendid ja selgitused ei anna meile alust oma seisukohti muuta. 3.1 T.S. töötamine 6.08.2020 e-kirjaga saadetud arvamuses kirjeldate T.S. tööd ettevõttes Koguja ja täpsemalt sellest, mida ta tegi arendades kodulehte prahiveod.ee. Leiate, et selle selgituse ja esitatud failidega on tõendatud Teie ja T.S. vaheline töösuhe. Nimetatud kodulehel puudub seos teiega, seal ei ole viiteid teile. Kontaktides olev telefon ei ole teie äriregistri kontaktides kirjas, vaid on endise nimega Pärnu Prahiveod OÜ-l, mis tegeles samuti konteinervedudega. Seega ei ole tõendatud, et kodulehe tegemine oli seotud just RCP7 OÜ-ga. Maksumenetluses ütles3 T.S., et tema töö oli põhiliselt kliendibaaside kokkupanemine ja erinevate koondite tegemine. Tema koostas kodulehe prahiveod.ee kujutuste visandid. Kui vaadata veebilehe prahiveod.ee andmeid läbi „whois“ päringu4, siis nähtub, et nimetatud domeen on registreeritud juba jaaunaris 2018 ning selle omanik on eraisik. Samuti ei lähe eriarvamusega esitatud tööde kirjeldus kokku R.M. maksumenetluses öelduga, kus T.tööd on kirjeldatud järgmiselt „T.S. aitas dokumentatsiooniga, reklaami kampaaniaga ja abistas“. Erineval ajal on T.töö kohta antud erinevaid selgitusi, mis muudavad need ebausaldusväärseks. Seega meile saadetud tööde kirjeldus ei lükka ümber maksumenetluses kogutud tõendeid. Olete lisanud selgitusele ka failid, mis peaksid kinnitama T.poolt tehtut, kuid nendel puudub märge, et T.S. oleks need failid koostanud. Samuti nähtub failide algandmetest, et nende looja on R.M. või mõni teine isik ning nende dokumentide loomise ajad on varasemad või hilisemad5 T.väidetava töösuhte kestmise ajast. Eriarvamus ei lükka ümber kontrolliaktis toodud järeldusi.

3.2.Valgerand OÜ-le tehtud kulud Eriarvamuse p 1 kirjutate, et Teie ei ole nõus OÜ-le Valgerand arvete tasumise, temale antud laenu ja GLT arve tasumise maksustamisega tulumaksuga, sest algusest peale soovisite investeerida OÜsse Valgerand eesmärgiga saada tulevikus 30% osalust antud äriühingus või

saada raha tagasi. Vastavad kirjalikud kokkulepped on meile tänaseks esitatud. Juhatuse liikmete ebapiisavate teadmiste tõttu vormistati nimetatud investeering nii nagu osati - OÜ Valgerand väljastas teenuse eest arveid, OÜ RCP7 tasus OÜ Valgerand arveid, anti laenu jne (KA punkt 1.2.1; 1.2.20, 1.3.9). MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, siis kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivad sätted. Antud juhul pidi MTA le olema selge, et poolte tegelik tahe oli see, et OÜ RCP7 investeerib raha Valgerand OÜsse. Mingit maksueelist ei ole osapooled saanud - raha ei olnud Valgerand OÜst välja viidud. Oleme maksumenetluses tõendanud (KA p 1.3.2, 1.3.5, 1.3.9), et olete teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Meile saadetud lepingud6 nn investeeringu kohta on koostatud tagantjärgi eesmärgiga pääseda tulumaksu tasumisest. R.M. ütles maksumenetluses7, et Valgerand OÜ arved on seotud ettevõtlusega läbi selle, et Koguja OÜ-l on 35% osalus Valgerand OÜ-s. Hiljem ta enam Valgerand OÜ kohta selgitusi ei andnud, mis viitab sellele, et ta ei soovinud täpsustada osaluse ostmisega seotud asjaolusid. Teie poolt saadetud eriarvamusele lisatud kokkulepe ja kokkuleppe realiseerimine ei tõenda Valgerand OÜ osaluse ostmist teie poolt. Esitatud kokkulepe ei sisalda investeeringu suurust ja osaluse hinda. Ei ole usutav, et tehakse selliseid kokkuleppeid õiguse või kauba ostmise kohta, kus need arvandmed puuduvad. Osa hind saab kujuneda ainult lähtuvalt äriühingu väärtusest. Valgerand OÜ väärtust sel momendil ei olnud keegi arvutanud ja ka see puudub meile esitatud kirjalikus kokkuleppes. Kui ei ole teada äriühingu väärtust kuhu soovitakse investeerida, siis ei ole võimalik ka arvestada osaluse hinda. Seetõttu ei ole usutav, et selline kokkulepe on sõlmitud, vaid on usutavam M. K. kriminaalasjas ülekuulamisel antud ütlused8 selle kohta, et mingit osalust ei olnud ja kulud, mida Koguja tegi äriühingusse on tasaarveldatud. Seda enam, et mingit osalust ei ole siiamaani äriregistris kajastatud ja te tunnistate ise, et osalust ei saadud. Lepingus on kirjas, et investeeringu teostamine võib toimuda nii rahaliste maksetena kui osutatavate teenustena. Kui selline kokkulepe oli sõlmitud enne tehingu algust, siis ei oleks Valgerand OÜ väljastanud arveid olematute transporditeenuste kohta. 3.3 Little Avenue OÜ-le tehtud kulud Eriarvamuse punktis 2 on kirjutatud, et Little Avenue OÜga toimunud tehingute puhul on olukord sama nagu Valgerand OÜ seotud tehingutega, et te soovisite algusest peale investeerida OÜ-sse Little Avenue. Tänaseks olete Little Avenue 30% osanik. Leiate, et tulumaksu määramiseks alus puudub. Oleme maksumenetluses tõendanud, et olete teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Meile saadetud kokkulepe9 nn investeeringu kohta on koosatud tagantjärgi eesmärgiga pääseda tulumaksu tasumisest. Teie poolt saadetud eriarvamusele lisatud kokkulepe ei tõenda Little Avenue OÜ osaluse ostmist teie poolt 2018 aastal. Esitatud kokkulepe ei sisalda täpset investeeringu suurust ja osaluse hinda. Investeeringu suuruseks on märgitud kuni 8000 eurot. Ei ole usutav, et tehakse selliseid kokkuleppeid, kus puuduvad täpsed arvandmed kokkulepitu kohta. Osa hind saab kujuneda ainult lähtuvalt äriühingu väärtusest. Seda aga kokkuleppes kajastatud ei ole. Little Avenue OÜ varade väärtuseks on 2018 aasta aruande põhjal 1273 eurot. Siit järeldub, et 30% osalust oleks 6,28 korda suurem varade väärtusest. Selline osaluse ostmine ei ole eluliselt usutav.

Juhul kui langevad ära maksustamise aluseks olevad asjaolud, siis vastavalt Tums § 54 lõikele 6 on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 3.4 Pangakontolt tehtud väljamaksed Eriarvamuse punktis 4 lk 3 esimeses lõigus kirjutate, et keegi ei ole äriühingust raha välja viinud, siis tulumaksu määramiseks puudub alus. OÜ RCP7 raamatupidamisarvestus on natuke puudulik, kuid kindlasti ei saa sellest teha järelduse, et äriühingust viidi raha välja. OÜ RCP7 raamatupidaja oli ja on siiani arvamusel, et kassaorder ei ole oluline dokument ning selle läbikandmine on ebavajalik lisatöö. Äriühingu juhatuse liige ei tea ega tegelikult ei peagi teadma, milliseid raamatupidamislikud kanded peab tegema ja kuidas üht või teist tehingut kajastada. Äriühingu juhatuse liige ostab teenust sisse raamatupidamisteenust osutava isiku käest ning seega oli tal põhjendatud alus arvata, et raamatupidamiskanded vastavad seadusega sätestatud nõuetele. Tuvastasime maksumenetluses (KA 1.3.10), et olete teinud arveldusarvelt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid hinnates kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis. Ükski tõend eraldiseisvalt ei anna selleks alust. Raamatupidamise korrektselt korraldamata jätmine oli üheks tõendiks, millele tuginedes me oma seisukoha kujundasime. Kassaorderid on dokumendid, mida koostatakse sularaha liikumise kohta. Tõepoolest juhatuse liige ei pea teadma, kuidas üht või teist tehingut kajastada, kuid R.M. koostas kassaordereid10 ja järelikult oli ta otsustanud neid koostada ja soovis sedasi kajastada sularaha liikumist. Seega pidi raamatupidaja täitma juhatuse liikme otsuseid ja neid läbi kandma. Tavaliselt tehakse raamatupidamise arvestus vastavalt juhatuse liikmete otsustele. Eriarvamuse punktis 4 lk 3 teises lõigus kirjutate, et raamatupidaja ei kandnud kassaordereid läbi ja ei teinud tavapäraseid kandeid st aruandev isik tasus oma vahenditest äriühingu arvete alusel ning hiljem sai äriühingu käest oma raha tagasi. Raamatupidaja ei ole vahekannetena vormistanud neid tasumisi läbi aruandva isiku konto, vaid kandis läbi tasumise otse kassast. Leiate, et kuigi kassaorder on oluline raamatupidamislik dokument ei tõenda selle olemasolu ega ka selle puudumine midagi, oluline on see, mida tegelikult rahaga tehti. RPS § 4 p 2 alusel peab raamatupidamiskohustuslane dokumenteerima kõiki majandustehinguid. Majandustehing RPS lg 6 tähenduses on tehing mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara kohustuse või omakapitali koosseis. Sularaha andmine töötajale on tehing, mille tagajärjel vähenes teie vara ja seetõttu tuli tehing dokumenteerida ja töötajal tekkis kohustus teie ees. Ta pidi esitama aruande, kus näitab ära raha eest tehtud kulud. Seetõttu on oluline, kes said äriühingust raha ja mille peale nad selle kulutasid. Menetluse käigus ei esitatud ühtegi aruannet kulutuste kohta ja ei selgunud ühtegi aruandvat isikut peale R.M.. Tõendid selle kohta, kas on kassast raha võetud ja kes seda teinud on, tõendab kassa väljaminekuorder kui sellel on vastavad allkirjad. Eriarvamuse punktis 4 lk 3 viimase lõikes kirjutate, et OÜ RCP7 juhatuse liige saatis meile seletuse, et tema usaldas O.S.i tegema OÜ RCP7 nimel mõned tehingud, sh ostma vajalikke materjale, tasuma palgad, andma töötajatele korraldusi jne. Jooksvate kulude eest tasumiseks oli O.S.i nimele avatud pangakaart, mida kasutati vastavalt vajadustele ja üksnes äriühingu

huvides. MTAle esitatud pearaamatu väljavõtete (Lisa 5 ja Lisa 6) ning dokumentide kohaselt on selge, et iga euro, mida O.S. pangakontolt sularahas välja võttis on olemas kuludokument, seda raha maksti palgana välja või siis jäi raha kassasse. Meile 28.07.2020 saadetud R.M. vastused ei ole usaldusväärsed, sest need lähevad vastuollu maksumenetluses antud ütlustega ja on ka vastuolus saadetud dokumendi erinevates punktides omavahel. R.M. vastas andis maksumenetluses seletuse ja ütles11, et ainult temal on õigus võtta kassast sularaha ja seda sinna panna. Raha saab kassast ainult nii kui R.M. annab. See läheb vastuollu eriarvamuses tooduga, et O.S. võttis välja sularaha erinevate tegevuste tegemiseks, ostis materjale ja maksis sularahas töötajatele palka. Puuduvad tõendid selle kohta, kellele O.S. raha andis, kes neid tšekke kassasse tõi ja kust neid saadi. Sularahaarvestus oli ebausaldusväärne ja seetõtt ei saa arvestada sellega, et raha jäi kassasse. Lisaks sellele vastab (küsimus 2 ja 4) R.M., et O.S.l oli õigus teha tehinguid vastavalt tema juhistele või vastavalt tema poolt kooskõlastatud tegevusele. Kuid teises punktis kinnitab ta seda, et O.S.l puudus vajadus igat tehingut kooskõlastada, kuid ta ei täpsusta, missuguseid tehinguid ta ei pidanud kooskõlastama ja võis ise teha. R.M. kirjutab (küsimus 1), et O.S. oli vahetevahel nõus abistama, kui R.M. käis Tartus koolis. Raha on O.S. pangakaardiga välja võtnud pangaarvelt kontrolliperioodil ajavahemikul veebruar 2018 kuni august 2019 igal kuul. Ei ole usutav R.M. väide, vaid pigem on usutavam see, et raha väljavõtmine ei olnud RCP7 OÜ huvides, vaid neid otsuseid kui palju võtta ja kuidas seda kulutada tegi O.S. isiklikult. Ei ole usutav ka see, et kui Otile oli antud õigus teha teiega seonduvaid tehinguid ja sellega seoses klientidega suhtlemiseks, siis tal puudusid kohustused. Järelikult oleks pidanud ta ka aru andma juhatuse liikmele oma tegevuse kohta. Ta ei saanud oma tegevuse eest ka tasu. Eelnevast nähtub ilmekalt, et ettevõttes ei olnud ülevaadet pangast välja võetud sularaha kasutamisest. Sellepärast ei ole võimalik kindlaks teha kuhu kulutati raha mida O.S. pangaarvelt välja võttis. Raamatupidamises puudusid aruanded selle kohta kuidas O.S. täitis talle antud volitusi. Selliseid ei ole koostatud. R.M. vastus, et O.S. võttis sularaha välja erinevate tegevuste tegemiseks ei ole asjakohane, sest maksumenetluses selgus ja kontrolliaktis (KA p 1.3.10.2) oli kajastatud olukord, kus sularaha võeti pangaarvelt välja ja sellega ei tehtud mingeid tehinguid. Eriarvamuses kirjutate, et kui maksuhaldur on seisukohal, et need kuluarved ei ole ettevõtlusega seotud, siis peab MTA hindama igat kuluarvet eraldi (vajadusel esitades maksumaksjale täiendavaid küsimusi), mitte tegema kõikide arvete kohta üldist järeldust. Oleme maksumenetluse käigus leidnud, et O.S. poolt pangaarvelt väljavõetud raha eest ei ole tehtud neid kulutusi, mida arved näitavad. Te ei ole esitanud ühtegi täiendavat dokumenti, mis oleks aluseks meie seisukoha muutmisele. Seega jääme kontrolliakti punktis (KA p 1.3.11) toodud seisukohale. Eriarvamuse 4 lk 3 lõikes mainite, et me oleme teinud etteheite, et OÜ RCP7 raamatupidajal puudub teadmine, mis tegelikult kassas toimub. Väidate, et raamatupidaja töö on pidada raamatupidamisarvestust, ta ei ole audiitor ning ei saa ega peagi sekkuma äriühingu asjadesse ja leiate, et eeltoodu etteheide täiesti asjakohatu ja otsitud.

Me ei tee etteheiteid vaid kogume maksumenetluses tõendeid maksuarvestuse kohta. Antud asjas esitasime (KA p 1.3.10.2 c) tõendi sellest, milline teadmine oli raamatupidajal teie kassa kohta. Olete kirjutanud eriarvamuses 4 lk 4 lõikes, et e-kirjavahetus OÜ RCP7 juhatuse liikme ja raamatupidaja vahel ei ole asjasse puutuv kuna tegelikkuses ei kaasnenud sellele kirjavahetusele laenu andmist, ehk R.M. ei ole aastatel 2017, 2018, 2019, 2020.a äriühingult laenu võtnud. Maksuhaldur ei saa äriühingut „karistada“ selle eest, mida pole juhtunud. Oleme toonud kontrolliaktis (KA p 1.3.10.2 e) oma seisukohad ja järeldused tõendite kohta, mida väljendavad raamatupidajale tehtud kirjad. Siinkohal ei ole oluline kas R.M. on võtnud laene või ei. Eriarvamuse lk 4 lk 5 lõikes kirjutate, et üks meie etteheidetest oli see, et kassast hüvitati aruandvatele isikutele raha arvete alusel, mis olid tasutud mitte OÜ RCP7 pangakaartidega. Selgitate, et tegemist ei olnud võõraste isikute pangakaartidega, vaid tegemist oli kas juhatuse liikme või tema poolt suuliselt volitatud isikutega (nt töötajad, kellel oli lubatud osta poest oma raha eest materjale, tööriideid jne. Need kulud oli eelnevalt kooskõlastatud ning hiljem siis äriühingu poolt hüvitatud). Nt kaardid viimase 4 numbriga 3555, 4235, 7501, 1634 ja 6544 kuuluvad R.M.le (vt Lisa 3 ja Lisa 4). Ülejäänud kaardid kuuluvad äriühingu töötajatele, kuid kuna alates aastast 2018 on enamikel inimestel kaardid vahetunud, siis on tänaseks raske öelda kelle kaardiga täpsemalt tegemist on. Samas, kui MTA on jätkuvalt selles osas kahtlus, siis saab maksuhaldur uurimiskohustuse täites pöörduda pankade poole vastavate päringutega. Käesolevaga OÜ RCP7 kinnitab, et KA lisades 58 ja 59 toodud arved äriühingu tegevusega seotud (va mõned üksikud arved, millede osas on parandused juba tehtud, sh TSDdes) ning tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega. Maksukorralduse seaduse § 56 alusel on maksumaksja kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Teie ei täitnud kaasaaitamiskohustust kui ei andnud meile andmeid isikutest, kes said raha kassast, juhatuse liikme või O.S. käest. Aruandev isik kes kasutab äriühingu raha teeb aruanded, kus näitab, mida ta selle rahaga on teinud ja kuhu on kulutanud. Teie raamatupidamises puudusid aruandvate isikute aruanded raha kulutamise kohta. Pearaamatus puudusid aruandvate isikute kontod. Teil puuduvad tõendid selle kohta, et teie töötajad oleksid saanud kassast või kellegi teise käest raha, mille eest tehti RCP7 OÜ kulusid. Teie poolt kirjeldatud juhud jäävad paljasõnalisteks. Eriarvamuse 4 lk 6 lõikes leiate, et ei saa pidada väljamakseid ettevõtlusega mitteseotuks ka põhjusel, et reaalselt võttis raha pangakontolt välja ning hiljem maksis arvete alusel või aruandvatele isikutele O.S.. Tegemist on siiski äriühingu juhatuse liikme poolt volitatud isikuga (seda juhatuse liige kinnitas maksuhaldurile kirjalikult) ning isik tegutses OÜ RCP7 huvides. Maksumenetluses andis juhatuse liige R.M. ütlusi12, et ainult temal oli õigus võtta kassast raha ja ainult tema tegi ise sularaha ostud. Eriarvamuses kontrolliaktile on väidetud muud, kuid see on tõenditega jäetud katmata. Te ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et O.S. on andnud raha

töötajatele. Te ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kes olid teie aruandvad isikud ja kuidas nad said raha ning millele see kulutati. Eriarvamuse 4. lk 7 lõikes on märgitud, et meie etteheide, et sularaha võetakse välja olukorras, kus kassas veel raha alles, imelik ja otsitud. Äriühing saab kas või kogu oma raha sularahas seifis hoida – selline tegevus ei ole keelatud. Leiame, et äriühingul on õigus ise otsustada kas ja kui suures ulatuses tema sularaha välja võtab. Tihti peale on kõiki võimalikke kulutusi, mille eest tasutakse sularahas (nt kütus, seadmed lähevad katki, tööriided, materjal jne mida töötajad jooksvalt ise ostavad) raske 100% täpsusega ette näha. Leiame, et selles ei ole midagi pahasti, kui kassas on sularaha natukene varuga. Tegemist on mõistlikke summadega. Maksumenetluses jõudsime järeldusele (KA p 1.3.10.2 a), et teie kassarvestus ei ole usaldusväärne ja üheks asjaoluks oli see, et raha võeti pangaarvelt välja ja see oli raamatupidamises arvestatud kassasse, kuigi kassas oli raha tegelikult olemas ja vajadust kassasse raha juurde toomiseks puudus. Kahtlemata on äriühingul õigus otsustada kui suures ulatuses ta raha välja võtab, kuid koos teiste tõenditega kinnitab see meie seisukohta, et tegelikult pangast toodud raha ei viidud kassasse. Seda kinnitab ka teie poolt saadetud R. vastused (küsimus nr 3), milles on öeldud, et O.S. võttis sularaha välja erinevate tehingute tegemiseks ja sularaha kasutus oli vastavalt tehingute vajadusele. Järelikult pidi vastavalt tehingutele ka sularaha vaja minema, mitte seda pangast võtma ja kassasse tooma. Tõendeid ka selle kohta, et O.S. selle raha kassasse viis või R.M.le andis ei ole meile esitatud. Eriarvamuse 5. lk 1. lõikes kirjutate, et kassa arvestus võib negatiivseks muutuda on loogiline ja selgitatav – eespool juba selgitasime, et raamatupidaja ei pidanud vajalikuks kanda arveldusi aruandvate isikutega eraldi vahekonto kaudu (ehk aruandev isik teeb kulutuse, tal tekkib nõue äriühingu vastu jne jne), vaid vormistas kui tasumine otse kassast. Seetõttu läkski kassa saldo mõned korrad negatiivseks. Ehk siis negatiivne kassa jääk tähendab üksnes seda, et äriühing on aruandvale isikule võlgu. Peale seda, kui S. L.i arvete osas (KA punkt d) olid tehtud raamatupidamisarvestuses vastavad parandused, siis ei olnud enam kassaarvestus kordagi negatiivne. Lisaks kinnitab OÜ RCP7, et S.L. arvete tasumisi kanti ekslikult läbi kassast – raamatupidajani ei jõudnud info tasaarvelduse kohta, lihtsalt juhtkond kinnitas telefoni teel, et arved tasutud. Kuna arvetel oli märge sularahas tasumise kohta, siis eeldas raamatupidaja, et arved tasutigi sularahas. Tegemist oli inimliku eksitusega, mitte pahatahtliku rikkumisega. Selgitasime eespool, et raamatupidamise seaduse järgi peavad kõik tehingud olema dokumenteeritud ja seetõttu ei saa kassaarvestus minna negatiivseks. Kassast on võimalik raha siis võtta kui seal midagi on. Teie põhjendus kassaarvestuse negatiivseks minemise kohta ei ole asjakohane, sest teil ei olnud aruandvaid isikuid. Ühtegi tõendit ei ole meile esitatud selle kohta kes olid aruandvad isikud, kes teilt raha said ja kuidas seda kulutasid. Kui raamatupidajale oleks selliseid andmeid antud, siis see oleks jõudnud ka kassaarvestusse, kuid neid andmeid ei olnud. Me ei ole nõus väitega, et negatiivne kassajääk näitab, et ollakse aruandvatele isikutele võlgu. Raamatupidamist tuleb korraldada nii, et meil oleks ülevaade tehingute toimumisest (MKS § 57 lg 3) ja seetõttu isikute võlad peavad olema kajastatud. Kassarvestus läheb mitmeid kordi negatiivseks enne Sv. L. arvete tasumise ja seetõttu ei ole asjakohane väide, et peale seda, kui S. L. arvete osas olid tehtud raamatupidamisarvestuses vastavad parandused, siis ei olnud enam kassaarvestus kordagi negatiivne.

Eriarvamuse p 5 kirjutate, et kontrolliakti punktis 1.3.8.1 nimetatud väljamaksed on seotud OÜsse Little Avenue tehtud investeeringuga. Need dokumendid asusid OÜ Little Avenue tegevuskohas, kust politsei on need läbiotsimise käigus ära viinud. Maksumenetlus algas 7.11.2019 korraldusega, milles oli kohustus esitada dokumendid. Kui dokumendid ei olnud teie valduses, siis oli võimalus kuni kontrollakti koostamiseni so 6 kuud alates menetluse algusest nõuda politseilt välja, kas originaalid või koopiad ja need meile esitada. Teil oli piisavalt aega, et esitada meile kontrollimiseks raamatupidamisdokumendid. Meile esitatud eriarvamus ja lisadokumendid ei andnud meile alust kontrolliaktis toodud seisukohtade muutmiseks.

4.Kaasatud isiku T.S. ärakuulamisõiguse tagamine. Oma arvamuses kirjutas T.S., et ta töötas teie juures ja töötasusid tasuti iga kuu. Ta esitas töötamise ja töötasu maksmise kohta R.M. kinnituse13 ning teie pangaväljavõtte14, millest on nähtav sularaha olemasolu, millest talle töötasu maksti. Ta ei mõista, kuidas saab olla asjasse puutuv märkmik, mida ta kasutas ainult oma isiklikeks andmeteks ja põhitööga lasteaias seotult. See oli vajalik seoses tööaja graafikuga seotult. Sinna kirjutas ta ainult, kas kuupäeva või töö alguseaja või muu märke põhitööga seonduvalt. Tal puudus igasugune vajadus kanda sellesse märkmiku märkmeid teile teostatud tööde kohta. Oleme seisukohal, et T.S. poolt saadetud tõendid töötamise ja töötasu saamise kohta, ei lükka ümber meie poolt kontrolliaktis kajastatut. T.ei esita oma arvamusele ühtegi sellist tõendid, mis lükkaks ümber meie poolt kontrolliaktis toodud seisukohad. T.S. poolt esitatud pangaväljavõte kinnitab seda, et sularaha on pangast välja võetud, kuid tasu saamist või äriühingu poolt maksmist see ei tõenda. Kontrolliaktis on toodud tõendeid, mille põhjal oleme oma järelduse (KA p 1.1.3) teinud ja leidnud, et T.S. ei ole teile tööd teinud ning talle ei ole selle eest makstud. Teie oleksite pidanud olema T.S.le oluline töökoht, sest väidetavalt sealt saadav töötasu oli kordades suurem kui lasteaiast ja seetõttu on eluliselt usutav, et sellega seonduvast tegevusest oleks kajastunud märkmed ka tema märkmikus15. On väheusutav, et ta ei märkinud märkmikusse sõnagi sellest, millal ta täidab teiega seotud tööülesandeid. Neid kohustusi pidi ta täitma väljaspool põhitööd ehk vabal ajal. Võib eeldada, et kui väidetav töötamine oli, siis tööülesande täitmise kuupäevad või kohtumised juhatajaga oleksid pidanud märkmikus olema. Seetõttu oleme seisukohal, et üheks tõendiks, mis kinnitab seda, et T.ei ole teile tööd teinud on see, et tal puuduvad isiklikuks märkmikus märked teie ja teile tehtud tööde kohta. Teie ja T.esitatud selgitused ei lükka ümber meie poolt kontrolliaktis tuvastatud (KA p 1.1.3) asjaolusid ning ei ole aluseks meie seisukoha muutmisele. Eelnevast tulenevalt jääme oma kontrolliaktis toodud seisukohale.
5.Maksuarvestuse muutus maksuliikide lõikes Kontrolli tulemusel: a) suurendame perioodi jaanuar 2018 tulumaksukohustust 4,15 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) b) suurendame perioodi veebruar 2018 tulumaksukohustust 352 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114)

c) suurendame perioodi märts 2018 tulumaksukohustust 6,61 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) d) suurendame perioodi aprill 2018 tulumaksukohustust 1483,3 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) e) suurendame perioodi mai 2018 tulumaksukohustust 1136,94 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) f) suurendame perioodi juuni 2018 tulumaksukohustust 156,94 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) g) suurendame perioodi juuli 2018 tulumaksukohustust 628 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) h) suurendame perioodi august 2018 tulumaksukohustust 1383,20 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) i) suurendame perioodi september 2018 tulumaksukohustust 1486,37 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) j) suurendame perioodi oktoober 2018 tulumaksukohustust 2031,83 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) k) suurendame perioodi november 2018 tulumaksukohustust 1668,64 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) l) suurendame perioodi detsember 2018 tulumaksukohustust 500,44 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) m) suurendame perioodi jaanuar 2019 tulumaksukohustust 133,25 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) n) suurendame perioodi märts 2019 tulumaksukohustust 2448,36 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) o) suurendame perioodi aprill 2019 tulumaksukohustust 1082,37 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) p) suurendame perioodi mai 2019 tulumaksukohustust 2682,99 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) q) suurendame perioodi juuni 2019 tulumaksukohustust 3220,51 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) r) suurendame perioodi juuli 2019 tulumaksukohustust 1323,26 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) s) suurendame perioodi august 2019 tulumaksukohustust 1738,38 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) t) suurendame perioodi september 2019 tulumaksukohustust 1263,24 € võrra (TSD lisa 6 kood 6160 TSD kood 114) u) vähendame perioodi mai 2018 sotsiaalmaksu 1069,76 € võrra (TSD lisa 1 kood 1100 TSD kood 115) v) vähendame perioodi mai 2018 kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 64,83 € võrra (TSD lisa 1 kood 1110 TSD 117) w) vähendame perioodi mai 2018 kinnipeetud töötuskindlustusmakset 51,87 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1130 kood TSD kood 116) x) vähendame perioodi mai 2018 tööandja töötuskindlustusmakset 25,93 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1140 TSD 116) y) vähendame perioodi mai 2018 kinnipeetud tulumaksu 625 € võrra (TSD lisa 1 kood 1170 TSD kood 110)

z) vähendame perioodi juuni 2018 sotsiaalmaksu 1069,76 € võrra (TSD lisa 1 kood 1100 TSD kood 115) aa) vähendame perioodi juuni 2018 kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 64,83 € võrra (TSD lisa 1 kood 1110 TSD kood 117) bb) vähendame perioodi juuni 2018 kinnipeetud töötuskindlustusmakset 51,87 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1130 TSD kood 116) cc) vähendame perioodi juuni 2018 tööandja töötuskindlustusmakset 25,93 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1140 TSD kood 116) dd) vähendame perioodi juuni 2018 kinnipeetud tulumaksu 625 € võrra (TSD lisa 1 kood 1170 TSD kood 110) ee) vähendame perioodi juuli 2018 sotsiaalmaksu 1069,76 € võrra (TSD lisa 1 kood 1100 TSD kood 115) ff) vähendame perioodi juuli 2018 kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 64,83 € võrra (TSD lisa 1 kood 1110 TSD kood 117) gg) vähendame perioodi juuli 2018 kinnipeetud töötuskindlustusmakset 51,87 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1130 TSD kood 116) hh) vähendame perioodi juuli 2018 tööandja töötuskindlustusmakset 25,93 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1140 TSD kood 116) ii) vähendame perioodi juuli 2018 kinnipeetud tulumaksu 625 € võrra (TSD lisa 1 kood 1170 TSD kood 110) jj) vähendame perioodi august 2018 sotsiaalmaksu 1069,76 € võrra (TSD lisa 1 kood 1100 TSD kood 115) kk) vähendame perioodi august 2018 kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 64,83 € võrra (TSD lisa 1 kood 1110 TSD kood 117) ll) vähendame perioodi august 2018 kinnipeetud töötuskindlustusmakset 51,87 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1130 TSD kood 116) mm) vähendame perioodi august 2018 tööandja töötuskindlustusmakset 25,93 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1140 TSD kood 116) nn) Vähendame perioodi august 2018 kinnipeetud tulumaksu 625 € võrra (TSD lisa 1 kood 1170 TSD kood 110) oo) vähendame perioodi september 2018 sotsiaalmaksu 1069,76 € võrra (TSD lisa 1 kood 1100 TSD kood 115) pp) vähendame perioodi september 2018 kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 64,83 € võrra (TSD lisa 1 kood 1110) qq) vähendame perioodi september 2018 kinnipeetud töötuskindlustusmakset 51,87 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1130 TSD kood 116) rr) vähendame perioodi september 2018 tööandja töötuskindlustusmakset 25,93 € võrra (TSD Lisa 1 kood 1140 TSD kood 116) ss) vähendame perioodi september 2018 kinnipeetud tulumaksu 625 € võrra (TSD lisa 1 kood 1170 TSD kood 110) Kontrolli tulemusel muutub maksukohustus kokku 15 543,83 (-9186,95+5352+4482,27+14 896,51) euro võrra“ (dtl 14-25).

2.RCP7 OÜ esitas 21.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebus MTA 22.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050708-28 osaliseks tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 29.10.2021 menetlusse ja määras vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendused. 5.1 Tehing Valgerand OÜ-ga OÜ RCP7 ja OÜ Valgerand vahel oli algusest peale sõlmitud suuline kokkulepe (investeerimislaen osalusoptsiooniga), mille kohaselt OÜ RCP7 investeerib OÜ-sse Valgerand raha ning hiljem valib, kas saada 35% osanikuks või kohustada OÜ Valgerand tagastada kogu investeering. Juhatuse liikmete ebapiisavate teadmiste tõttu vormistati nimetatud investeering algselt nii nagu osati ja nagu oli kergem - OÜ Valgerand väljastas kaebajale teenuse eest arveid. MTA peab mõistma, et paljudel isikutel, kes oskavad ja tahavad äri ajada, ei pruugi olla vajalikke raamatupidamislikke ja õigusteaduslikke teadmisi ja oskusi õigesti dokumente vormistada. Seaduslikul esindajal on küll kohustus korraldada raamatupidamisarvestust jne, kuid tihtipeale on nii, et isikud ei oska oma raamatupidajatele asju õigesti selgitada või proovivad tehingut vormistada nii, nagu see lihtsam on. Kuna juba kriminaalmenetluse raames on selgitatud, et tegemist oli investeeringuga ning OÜ RCP7 oli plaan saada 35% osanikuks või saada raha tagasi, siis ei saa neid selgitusi lihtsalt kõrvale jätta või mõjuva põhjuseta ebausaldusväärseteks pidada. OÜ RCP7 investeeris OÜsse Valgerand kokku 39 664.25 eurot, millest on tänaseks tagastatud 28 800 eurot. OÜ RCP7 vajas oma majandustegevuseks konteinereid. Vastavaid konteinereid osteti turuhinnaga OÜ-lt Valgerand ning konteinerite maksumust tasaarveldati olemasoleva investeerimislaenuga. Konteinerid on reaalselt olemas ning maksuhalduril oli ja on siiani võimalus neid soovi korral näha. Maksuhaldur ei avaldanud soovi konteinereid näha. Üllatav ja pahatahtlik on MTA etteheide, et kirjalikud kokkulepped investeeringute kohta on tehtud tagantjärele, et pääseda tulumaksu määramisest. Esialgne kokkulepe poolte vahel oli suuline ja seda asjaolu ei ole kaebaja kunagi varjanud. Juulis 2020 kaebaja ja revidendi kohtumisel palus viimane vormistada tehing kirjalikult ja esitada kokkulepped talle. Kuna pooltel on õigus vormistada varem sõlmitud kokkulepet kirjalikult, siis seda ka tehti. 5.2 Tehingud Little Avenue OÜ-ga Little Avenue OÜga toimunud tehingute puhul on olukord sama nagu eelmises punktis kirjeldatud – OÜ RCP7 soovis algusest peale investeerida OÜ-sse Little Avenue, et saada hiljem kas 30% osanikuks või saada raha tagasi. Tänaseks on OÜ RCP7 OÜs Little Avenue 30% osanik. Tulumaksu määramiseks alus puudub. 5.3 Sularaha väljamaksete maksustamine Keegi ei viinud OÜst RCP7 raha välja ning leiab, et tulumaksu määramiseks alus puudub. Tõsi, OÜ RCP7 raamatupidamisarvestus on natuke puudulik, kuid kindlasti ei saa sellest teha järelduse, et äriühingust viidi raha välja. OÜ RCP7 raamatupidaja oli ja on siiani arvamusel, et kassaorder ei ole oluline dokument ning selle läbikandmine on ebavajalik lisatöö. 5.4 Väljamaksed, summas alusdokument

5640,95

kuuluvad

maksustamisele,

kuna

puudub

Need dokumendid (arved) asusid OÜ Little Avenue tegevuskohas, kust politsei on neid läbiotsimise käigus ära viinud. Oleme teinud PPAle päringuid, kuid siiani ei ole vastuseid saanud. Kuna tegemist on OÜ Little Avenue tegevuskohast äravõetud dokumentidega, siis ei sa kaebaja nõuda neid dokumente uurijatelt.

6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 6.1 Kaebajale pidi juba vaidlusaluste arvete Valgerand OÜ poolt väljastamisel olema arusaadav, et kaebaja ei ole Valgerand OÜ-le transporditeenust osutanud. Järelikult kaebaja lisas lisanduva käibemaksu teadlikult seadust eirates, kuna tema huvides oli vähendada tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Kaebaja juhatuse liikmele pidi olema mõistetav, et sisendkäibemaksu maha arvamise aluseks olevad tehingud olid näilikud. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited, et transporditeenuse arvete näol oli tegemist nii öelda investeeringuga Valgerand OÜ-sse. Vastustaja jääb seisukohale, et 24.04.2020.a ja 30.06.2020.a kuupäevaga on dateeritud kokkuleppe realiseerimine on vormistatud tagantjärgi ning selle tegelikuks eesmärgiks on vabaneda tulumaksu määramisest. Kaebuses asutakse seisukohale, et 2020.a kevadel kaebaja loobus õigusest saada 35% osalus ning kohustas Valgerand OÜ-d tagastama kogu investeering. Valgerand OÜ juhatuse liige M. K. väidab 27.11.2019.a seletustes, et kulud mida Koguja tegi äriühingusse on tasaarvestatud. Seetõttu ei tõenda tasaarvestamist ka kaebaja poolt koos eriarvamusega esitatud Valgerand OÜ 03.08.2020 kuupäevaga dateeritud arve nr 3218. Olenemata sellest, et kaebaja poolt esitatud lepingutes on kirjas, et investeeringu teostamine võib toimuda nii rahaliste maksetena kui osutatavate teenustena. Vastustaja hinnangul, kui selline kokkulepe oli sõlmitud enne tehingu algust, siis ei oleks Valgerand OÜ väljastanud arveid olematute transporditeenuste kohta. Seetõttu tuleb 24.04.2020.a kuupäevaga vormistatud leping ja 30.06.2020.a kuupäevaga dateeritud kokkuleppe realiseerime jätta käesoleva asja lahendamisele arvestamata. 6.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja poolt Little Avenue OÜ osa omandamine tõendaks, et kaebaja poolt vaidlusalused tehtavad kulutused seonduksid investeeringutega Little Avenue OÜ-sse. OÜ Little Avenue 2018.a majandusaasta aruandest ei nähtu, et äriühingul oleks 2018.a kohustusi kolmandate isikute ees ning kaebaja väidetavaid investeeringuid. MTA edastas 31.01.2020.a Little Avenue OÜ korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks ning Little Avenue OÜ juhatuse liige andis maksuhaldurile selgitusi 06.02.2020.a. Järelikult Little Avenue OÜ esitas 2018.a majandusaasta aruande 2020.a paar päeva enne tema juhatuse liikme seletuste andmist maksuhaldurile. Little Avenue OÜ ei ole äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt esitanud 2019.a majandusaasta aruannet. Seetõttu ei ole teada, millisel määral Little Avenue OÜ omas 2019.a majandustegevust. Vaatamata selle on kaebaja omandanud Maarja Sädelt osaühingu Little Avenue OÜ osamakse väärtusega 750 eurot. Äriregistriteabe süsteemis asuvast Little Avenue OÜ äritoimikust ei nähtu kaebaja ja M. S. vahelist Little Avenue OÜ osa müügilepingut. Seetõttu ei ole teada, mis tingimustes tegelikkuses see müügileping sõlmiti.

6.3 Kaebaja on teinud arveldusarvelt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kuna puudub alusdokument ning väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud (KA 1.3.10.2).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 MTA 22.09.2020 maksuotsus nr 12.2-3/050708-28 on vaidlustatud osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuotsus on piisavalt motiveeritud, kohus nõustub selle põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud uurimiskohustust. Asjaolu, et osa maksuotsuse aluseks olevaid tõendeid on kogutud kriminaalmenetluse raames, ei anna alust rääkida uurimiskohustuse rikkumisest. Asjast ka ei nähtu, et kriminaalmenetluses juba küsitletud kolmandatelt isikutelt oli maksumenetluses uute seletuste võtmine tingimatult vajalik. Ka ei takistanud kriminaalmenetlus kaebajal maksumenetluses selgituste andmist. Nimelt laieneb enese mittesüüstamise privileegi kaitseala eelkõige süüteomenetlusele, mitte maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudele (vt TlnRKo 12.10.2011, 3-11-495, p 19). Põhjendamatud on kaebaja etteheited ka seoses maksuotsuse õigusliku alusega. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Nimetatud sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt RKHKo 01.02.2012, 3-3-1-60-11, p 25; 13.02.2014, 3-3-1-83-13, p 19). Kaebaja väide, et tema seaduslikul esindajal puudusid piisavad teadmised raamatupidamise ja maksuarvestuse korraldamiseks, pole eluliselt usutav. Nimelt omab R.M. pikaajalist ettevõtluskogemust (vt äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, dtl 1012). Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale ning teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse võimalus teenust identifitseerida ja kontrollida teenuse saamist (vt RKHKo 17.03.2015, 3-3-1-76-14, p-d 15-16).
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja