Rahvastik › Pagulased

3-21-2906 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2906 Taotleja tõi vestlustel välja algatatud poliitilised diskussioonid raamatukogudes, kuid reaalseid probleeme ei ole need asjad kaasa toonud. Ehkki taotleja sõnul ei ole tema süüdimõistmine olnud võimalik põhjusel, et ta tunneb seadusandlust ja kohtusüsteemi toimimist, siis kui taotlejal oleks tõesti poliitilise meelsuse alusel probleeme olnud, siis oleks Kasahstani riigivõimud astunud enamaid samme, et taotleja milleski süüdi mõista, mitte teda pidevalt alusetult süüdistada ning süüdi mitte mõista. Hinnates taotleja väiteid riigivõimu poolse kohtlemise kohta, siis on need tingitud pigem taotleja enda tajust ning mingit otsest kahju, mis ta väidetavast jälitamisest sai, ei osanud taotleja selgelt välja tuua. Taotleja ei ole isik, kes võiks Kasahstanis oma poliitilise veendumuse tõttu tagakiusatud olla. Taotleja oli Kasahstanis pensionär, kes tajus seda, et teda jälitatakse, kuid kellele ei tehtud takistusi olemast pensionär ning tegeleda igapäevaselt oma meelistegevusega. Talle ei tehtud takistusi dokumentide taotlemiseks ega saamiseks ega ringi liikumiseks. Taotleja pidas oma poliitilisi debatte teiste raamatukogukülastajatega raamatukogus ega olnud poliitik ega ühiskonnas silmapaistev opositsiooniaktivist. Taotleja tajutav subjektiivne hinnang oma olukorrale ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. Olukord Kasahstanis ei ole selline, mis välistaks taotleja tagasipöördumise oma kodakondsusjärgsesse riiki. Praegu kogutud info pinnalt ei ole alust arvata, et X ootaks Kasahstani naasmisel ees VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud tõsine oht. Õigusliku viibimisaluse lõppemisel on PPA kohustatud tegema isikule lahkumisettekirjutuse. Isiku suhtes ei esine aluseid, et teha vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. X suhtes ei esine tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata jätmise või kaaluksid üle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise. Isikul ei ole Eestis sugulasi, kuid poeg elab Hispaanias ning õed Rootsis. Mis puudutab lähedaste EL-is elamist, siis on isik varasemalt EL-is olles liikunud pidevalt ringi erinevate riikide vahel ega ole olnud pikemalt ei Rootsis ega Hispaanias. Rootsis olles viibis ta Rootsist saadud info kohaselt majutuskeskuses, mitte sugulaste juures, ja viimased viis aastat on ta elanud Kasahstanis. Antud asjaoludest järeldub, et ta ei ole oma poja ja õdedega igapäevaselt kokku puutunud ja nad saavad suhelda ka telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel. Samuti on sugulastel võimalik taotlejat Kasahstanis külastada. Isiku tervislik seisund ei ole selline, et see välistaks lahkumiskohustuse täitmise ning arvestades asjaolu, et isik on Kasahstani kodanik, siis on põhjendatud määrata lahkumise sihtriigiks Kasahstan (VSS § 17 lg 1). Kasahstani seadused lubavad riigisiseselt ringi liikuda, välismaale reisida, emigreeruda ja repatrieeruda ja valitsus üldiselt austab neid õigusi. Inimõiguste olukord Kasahstanis ei ole kiita, kuid kuna seal ei ole toimumas üleriigilist relvakonflikti ja tagakiusamine ei ole kinnitust leidnud, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Kuna lahkumisettekirjutus tehakse vabatahtlikku täitmistähtaega määramata, siis kohaldatakse 5-aastast sissesõidukeeldu. 5-aastast sissesõidukeeldu õigustab asjaolu, et isik on varasemalt korduvalt erinevates riikides taotlenud rahvusvahelist kaitset ning lisaks on isik kuritarvitanud ka viisarežiimi Saksamaa viisa taotlemisel. Hispaanias elava pojaga ning Rootsis elavate õdedega saab taotleja suhelda telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel ning sugulastel on võimalik teda Kasahstanis külastada, seega ei kaalu sugulaste EL-is elamine üles muid asjaolusid, miks peab PPA sissesõidukeelu kohaldamist vajalikuks. Lisaks on isikul PPA-le teadaolevalt Kasahstanis lähedased, sh tütar ja abikaasa, seega on isikul olemas side päritoluriigiga. Isikul ei ole Eestis majanduslikke huve, mille säilitamine või kasutamine võiks sissesõidukeeldu kohaldades saada riivatud. Humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid

3(9)

3-21-2906 sissesõidukeelu kohaldamata jätmise, või kergendavaid asjaolusid, et sissesõidukeeldu normikohasest vähemaks ajaks kohaldada, ei esine.

3-21-2906 tegemist Dublin III määruse artiklites 9–11 toodud olukordadega, mille alusel oleks vastutavaks liikmesriigiks Hispaania või Rootsi. Samuti ei ole kaebajal kehtivat elamisluba või viisat Saksamaal. Kaebaja saabus Eestisse Venemaalt ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Seega on Dublin III määruse artikli 13 kohaselt kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks riigiks Eesti. PPA sai kaebaja erivajadusest teada alles pärast seda, kui viis temaga 07.07.2011 läbi esimese vestluse. Algses ankeedis väitis kaebaja, et tal ei ole terviseprobleeme, ta ei tarvita regulaarselt ravimeid ning tal ei ole psüühikahäireid diagnoositud. VRKS § 151 näeb ette, et kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja erivajadust ning arvestavad seda süsteemselt ja individuaalselt kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud erivajadust. Sellest normist ei tulene, et PPA peaks omal algatusel kutsuma menetlustoimingute juurde psühholoogi. Kaebaja väide, et ta jättis viimasel vestlusel osalemata, kuna PPA ei taganud psühholoogi olemasolu, on väär ja eksitav. Kaebajale oli ärakuulamisvestlusel osalemiseks psühholoog tagatud, kuid vaatamata sellele kaebaja vestlusel ei osalenud. Menetleja EV suhtes on rahvusvahelise kaitse taotlejad teinud etteheiteid ka varasemalt (vt nt haldusasi 3-20-2159), mistõttu peaks PPA taotlejate vastavate etteheidetega tegelema sisuliselt. Vaatamata sellele ei nähtu, et EV tegevus kaebaja taotluse menetlemisel oleks toonud kaasa 26.11.2021 otsuse õigusvastasuse. PPA hindas kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust poliitilise meelsuse alusel. Kaebaja sellele PPA seisukohale haldusmenetluses vastuväidet ei esitanud. Kohtumenetluses leidis kaebaja, et lisaks on tema tagakiusamise aluseks rass ja etniline kuuluvus, kuid ta pole selle kohta esitanud sisulisi põhjendusi. Kaebaja on üksnes kirjeldanud, et kolis Usbekistanist Kasahstani, kus talle heideti ette, et ta pole kasahh. Kaebajal oli probleeme eraisikutega, kuid sellest ei saa järeldada riiklikku tagakiusamist. Kaebaja väidetud majanduslik, meditsiiniline ja kriminaalne tagakiusamine ei ole käsitatavad eraldiseisvate tagakiusamise alustena. Kaebaja ole vaielnud vastu PPA väitele, et kaebaja sai Kasahstanis elades igakuist riiklikku pensioni, tal olid pensionihoiused ning Taani Migratsiooniameti edastatud materjalidest nähtus, et kaebajale oli juba 1991. aastal määratud invaliidsuspension. Seega ei ole põhjendatud väited majanduslikust tagakiusamisest. Kaebaja väited meditsiinilisest tagakiusamisest on seotud sellega, et kaebajat on tema sõnul pandud ebaseaduslikult psühhiaatriakliinikusse ning tema teovõimet püüti ebaseaduslikult piirata. Samuti sunniti kaebaja sõnul teda allkirjastama avaldust selle kohta, et ta on nõus veetma ülejäänud elu psühhiaatrilisel ravil. Vaidlust ei ole, et kaebajal on diagnoositud paranoidne skisofreenia, mistõttu ei saa välistada, et ametivõimud võisid kaebaja teatavaid väljaastumisi pidada haigusnähtudega seonduvaks, mistõttu oli vajalik ka kaebaja ajutine ravile suunamine. Kaebaja PPA-le esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et kaebajat oleks õigusliku aluseta psühhiaatrilisele ravile saadetud, seda enam, et kaebaja enda sõnul põgenes ta kliinikust ning kaebaja antud selgitustest ei nähtu, et sellele oleks midagi järgnenud. Kaebajal oli võimalik pärast kliinikust põgenemist liikuda Kasahstani ja Usbekistani vahel, teha erinevatele ametiasutustele pöördumisi ja saada neile vastuseid. Võttes aluseks kaebaja esitatud väited, siis ei ole alust arvata, et ametivõimud kiusaks kaebajat taga sel viisil, et paigutaks teda korduvalt ja alusetult kliinikutesse. Seoses poliitilise meelsuse alusel tagakiusamisega on kaebaja kirjeldanud järgmisi asjaolusid: teda jälitatakse koduriigis; tema suhtes on Kasahstani Vabariigi ülemkohtu esimehe poolt fabritseeritud poliitiliselt motiveeritud kriminaaluurimine; ta pidas teiste pensionäridega poliitilisi debatte raamatukogus, millele järgnes raamatukogu poolt politsei kutsumine ja kaebaja kinnipidamine ning psühhiaatriahaiglasse paigutamine; kaebajat ei ole lubatud 5(9)

3-21-2906 televisiooni ja raadioeetrisse ning tal ei ole lubatud pidada poliitilisi loenguid kõrgkoolis. Eelnimetatud asjaolud ei kvalifitseeru pagulasstaatuse aluseks olevaks tagakiusamiseks. Kaebaja ei ole osanud tuua reaalselt välja jälitusepisoode ning lisaks on kaebaja ise kinnitanud, et keegi ei ole teda takistanud tegelemast pensionil olles oma lemmikasjaga, milleks on poliitiliste analüüside tegemine. Kaebajal on abstraktne arusaam, et politseinikud jälitavad teda, kuid tõendeid selle kohta ei ole esitatud ning ka kaebaja ütlused ei anna alust arvamusele, et ametivõimud jälitaksid teha. Kokkupuudetel politseiga on selged põhjused ning Kasahstani politseile ei saa teha etteheiteid, et nad seadust järgivad. Raamatukogus käimisega seonduvalt märkis kaebaja kohtuistungil, et mitte ametivõimud ei keelanud tal raamatukogudes käia, vaid raamatukogud ise otsustasid kaebaja külastusõigust piirata ning samuti olid raamatukogu töötajad politsei kutsujaks. Asjaolu, et raamatukogu soovib, et tema kliente ei häiritaks ning tagatud oleks korra hoidmine raamatukogus, ei ole tagakiusamine VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Samuti ei saa VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tähenduses pidada tagakiusamiseks asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud osaleda raadiosaadetes ja televisioonis ning pidada loenguid kõrgkoolis. Üldjuhul ongi tavainimestel raadio- ja telesaadetes osalemine ning kõrgkoolis loengute pidamine piiratud. Kaebaja enda sõnul on tal diagnoositud paranoidne skisofreenia, mille puhul on enamasti haigustunnuseks jälitamis- või tagakiusamisluul. Ehkki kaebaja sõnul ei ole tal „hääli“ esinenud juba pikemat aega, siis ei tähenda „häälte“ puudumine, et samaaegselt ei või esineda luulumõtteid. Seega võib kaebaja tunne, et teda jälitatakse, olla seotud temal diagnoositud haigusega. Kui kaebajal oleks reaalne põhjus karta tagakiusamist poliitilise meelsuse alusel, siis alates aastast 2005 oleks Kasahstani riigivõimud astunud enamaid samme, et taotleja milleski süüdi mõista, mitte teda pidevalt alusetult süüdistada ning süüdi mitte mõista. Kohus märgib, et uurimisasutuste töö tegemist ei saa üldjuhul pidada tagakiusamiseks. Kasahstani ametivõimud on kaebaja avaldustega sisuliselt tegelenud ning püüdnud olukordi lahendada. Kohtuistungil uuris kohus kaebajalt seksuaalse väärkohtlemise kohta kinnipidamisel, kuid kaebaja kinnitas istungil, et ametivõimud ei ole teda seksuaalselt väärkohelnud. Kuna PPA keeldus põhjendatult kaebaja tunnustamisest pagulasena, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebajal oleks siiski õigus saada täiendavat kaitset. Kaebaja tugineb VRKS § 4 lg 3 p-le 2, mille järgi tuleb täiendav kaitse anda, kui on alust arvata, et tagasisaatmine päritoluriiki võib kaasa tuua isiku piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise. Vaidlust ei ole, et kaebajal on erinevaid terviseprobleeme ning kodumaale naastes on tõenäoline, et kaebaja jätkab ametiasutustesse kirjutamist ning enda õiguse taga nõudmist. See ei anna siiski alust saada täiendavat kaitset. Kaebaja põhjendused täiendava kaitse saamiseks kattuvad sisuliselt eespool juba hinnatud asjaoludega. Täiendava kaitse andmiseks peab aset leidma väärkohtlemine ning see peab ületama teatava raskuse künnise. Riskid, millega riigi elanikkond või selle osa üldiselt kokku puutub, ei tekita tavaliselt individuaalset ohtu, mida saaks kvalifitseerida tõsiseks kahjuks VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oleks tõeline ja isiklikult põhjendatud hirm tagakiusamise ees või et Kasahstani naastes võiks talle osaks saada tõsine oht. Seega on PPA otsus õiguspärane ka täiendavat kaitset puudutavas osas. Vaidlustatud PPA otsuse p-dega 2 ja 3 koostati kaebajale lahkumisettekirjutus ilma vabatahtliku täitmise tähtajata ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks. Tegemist on kaalutlusotsusega, mis eeldab isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist. PPA soovis kaebaja suuliselt ära kuulata 02.11.2021, kuid kaebaja keeldus vestlusel psühholoogita osalemast. Kaebaja taotlusel kutsuti psühholoog 23.11.2021 toimuma pidanud vestluse juurde, kuid kaebaja keeldus vestlusel osalemast. Kirjalikult esitas kaebaja vastuväited 19.10.2021. Kaebaja väited lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu õigusvastasusest on

6(9)

3-21-2906 seotud asjaoluga, et kaebaja hinnangul on talle rahvusvahelise kaitse andmata jätmine õigusvastane. Üldjuhul tuleb isikule määrata tähtaeg lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks (VSS § 72 lg 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ art 7 lg 1) ja sellest reeglist kõrvale kaldumiseks peab esinema direktiivi 2008/115/EÜ art 7 lg-ga 4 kooskõlas olev mõjuv põhjus. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist põhjendas PPA põgenemisohu esinemisega ning kohus nõustub selle järeldusega. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid lahkumisettekirjutuse tegemise. Kaebajal ei ole Eestiga majanduslikke, perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid ning ehkki kaebajal on Euroopas sugulasi, siis ei ole kaebaja neid alates 2016. aastast külastanud. Puudub alus arvata, et kaebajale ei võimaldataks ravi päritoluriigis. Kaebaja tagasisaatmine Kasahstani ei ole vastuolus non-refoulement põhimõttega. Põhjendatud on kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. Kuna kaebaja ei ole sissesõidukeelule esitanud sisulisi vastuväiteid ning sissesõidukeelu kehtivuse määramisel on vastustajal lai kaalutlusruum, siis ei nähtu, et vastustaja oleks temale usaldatud kaalutlusõigust kohaldanud vääralt või jätnud mõne asjaolu arvesse võtmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-2906

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2906

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.