X kaebus Transpordiameti vastu ameti kohustamiseks lubama teda juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele seonduvalt sellega, et vastustaja ametnik oli suulise vestluse käigus eksamitele registreerimise võimaldamisest keeldunud
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-1548 menetlus;
2.Rahuldada X menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt ning mõista Transpordiametilt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1615 eurot;
3.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada kaebuselt tasutud 15 euro suurune riigilõiv;
X esitas 08.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse eesmärgiga tuvastada, et tal on liiklusseaduse § 106 lg 6 alusel õigus taotleda mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba enne karistuse kustumist ning nõudega kohustada Transpordiametit lubama teda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja praktikaeksamitele, samuti võimaldamaks esitada juhiloa saamise taotlust.
2.Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse.
3.Transpordiamet vastas kaebusele 09.09.2021 ning leidis, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Transpordiamet selgitas, et karistusregistri väljavõttes avaldatud andmete põhjal saaks kaebaja
esmast juhiluba taotlema hakata alates 08.04.2022. Transpordiamet on selgitanud, et järelkoolituse läbimisele ei ole piiranguid või takistusi. Järelkoolituse võib läbida mis tahes ajahetkel, kui esmase juhiloa omaniku juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Järelkoolituse võib läbida ajal, mil karistus on kehtiv või ka ajal, mil karistus on kustunud. Järelkoolitus on eelduseks, et isik saaks uut esmast juhiluba taotleda. Praegusel juhul puudub aga Transpordiametil teave selle kohta, et kaebaja oleks püüdnud ennast Transpordiameti e-teeninduses registreerida liikluseksamitele ning selles osas, et kaebaja pöördus Transpordiameti Tallinna teenindusbüroosse, saades ametnikult suulise vastuse, et kaebajat ei lubata juhtimisõiguse saamiseks vajalikele eksamitele registreeruda enne Politsei- ja Piirivalveameti LS § 227 lõike 2 järgi määratud karistuse kustutamist karistusregistrist. Fakt on see, et Transpordiamet ei ole kaebajale keelduvat otsust väljastanud.
4.Tallinna Halduskohtu 18.10.2021 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Transpordiameti 09.09.2021 vastuse suhtes.
5.X esitas 11.11.2021 oma seisukoha ning pidas vajalikuks ja otstarbekaks täiendada kaebust kohustamisnõudega, et Transpordiamet annaks kaebaja poolt liiklusteooria- ja sõidueksami eduka sooritamise korral talle juhtimisõiguse ja väljastaks uue esmase juhiloa. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määrusega rahuldati õiguskaitse taotlus osaliselt ning kohustati vastustajat registreerima ja lubama kaebajat juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele. Kohus märkis, et järelkoolituse läbimine- ja liiklusteooria- ning sõidueksami edukas sooritamine on esmase juhiloa taotlemise eelduseks, mis ei tähenda seda, et juhiloa peaks seejärel koheselt väljastama (taastama) kui selleks on mõned muud seaduslikud takistused. Küsimus on juhilubade taotlemise (taastamise) ettevalmistuslikus tegevuses ja selle planeerimises, kusjuures liiklusseaduse § 106 lõikes 6 mingisuguseid ajalisi piiranguid ette nähtud ei ole. Samuti märkis kohus, et tõlgendust, mille kohaselt ei ole enne vastava karistuse kustumist võimalik esmase juhiloa saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamitele registreerida, ei saa liiklusseaduse § 106 lõikega 6 kooskõlas olevaks pidada ja et Transpordiameti tõlgenduse vastuolulisus väljendub veel selles, et järelkoolituse läbimist on antud juhul võimalikuks peetud.
7.Transpordiamet esitas eelnevalt nimetatud 22.11.2021 määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.01.2022 määrusega Transpordiameti määruskaebuse osaliselt muutes Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määruse resolutsiooni selliselt, et vastustaja on esialgse õiguskaitse korras kohustatud võimaldama X registreerima esmase juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria ning oskuste ja käitumise eksamile (sõidueksamile) tingimusel, et neid eksameid ei sooritata enne 28.03.2022.
9.Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrusega võimaldati kaebajal täpsustada nõudeid. Arvestades asjaolu, et eeldatavalt pidi eksam toimuma märtsi lõpus või aprilli alguses, määras kohus vastamise tähtaja selliselt, et kaebaja saaks muutunud või muutuvast olukorrast lähtuda.
10.Kaebaja vastas 14.04.2022 ning teatas, et kohustamisnõue(nõuded) on muutunud perspektiivituks, sest tal puuduvad takistused juhtimisõiguse taastamiseks või omandamiseks, mistõttu ta loobub kohustamisnõuetest, kuid soovib tuvastada vastavate toimingute õigusvastasust.
11.Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 määrusega selgitati kohustamiskaebusest loobumise tagajärgi ja võimaldati veelkord täpsustada kas kaebaja jääb kaebusest loobumise juurde või milliste nõuetega ta menetlust jätkata soovib. Olenevalt menetluslikust positsioonist võimaldas kohus tasuda täiendava riigilõivu (kahju hüvitamise nõue) või esitada menetluskulude väljamõistmise taotluse (menetluse
lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel). Samuti selgitas kohus, et menetluse lõpetamiseks vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 4 ei peagi kaebaja sellekohast taotlust esitama, küll aga ei saa menetlust nimetatud alusel lõpetada siis kui kaebaja jääb kaebusest loobumise avalduse juurde kindlaks.
12.Kaebaja taotles 05.05.2022 määrusele vastamiseks täiendavat tähtaega, mida kohus ka 24.05.2022 kirjaga võimaldas. Samas märkis kohus, et olukorras, kus kaebajal on võimaldatud juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele eksamitele registreeruda, on eesmärk selles mõttes saavutatud ja üldjuhul lõpetatakse menetlus taolistes situatsioonides HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuid erandiks jääb kahju hüvitamise nõudele üleminek. Samuti selgitas kohus, et kui kaebaja peab vajalikuks menetluse jätkamise taotlemist HKMS § 152 lg 2 alusel, kaalub kohus selle vajadust ning kui see peaks osutuma sisuliselt tarvilikuks, saab menetlust jätkata, aga kui mitte, siis lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel olenemata sellest, et kaebaja taotles selle jätkamist ja et taolises situatsioonis menetluskulusid, kui seda ei ole taotletud, vastustajalt välja ei mõisteta.
13.Kaebaja teatas oma 02.06.2022 vastuses, et jääb menetluse jätkamise taotluse juurde, et tuvastada Transpordiameti vastavate toimingute (tegevus, tegevusetus) õigusvastasus, sest seda õigustab preventiivne huvi seaduse ebaõige tõlgendamise ja juhtimisõiguse õigusvastase piiramise vältimiseks tulevikus. See võimaldaks jõuda õigusselguseni kaebuse esitaja ja vastustaja vahel tekkida võivate samasisuliste õigussuhete osas. Samas märkis kaebaja, et ei loobu menetluskulude nõudest kui kohus otsustab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
14.Tallinna Halduskohtu 06.06.2022 määrusega võimaldati kaebajal täpsustada kas ta jääb kaebusest (osalise) loobumise nõude juurde kindlaks või mitte, sest peale 02.06.2022 vastust ei olnud see üheselt mõistetavalt selge. Samas selgitas kohus, et olukorras, kus kaebusest loobumise avaldust ei esitata, lõpetatakse menetlus eeldatavalt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning hinnatakse seejuures (võimalike) vastuväidete asjakohasust. Seoses eelnimetatuga võimaldas kohus ka kuludokumente esitada ning vastustajalt menetluskulude väljamõistmist taotleda.
15.Kaebaja teatas 09.06.2022, et ei loobu kaebusest ja taotleb selle menetlemist tuvastamiskaebusena vastavalt HKMS § 152 lg 2. Alternatiivselt esitas kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse mööndes, et asjas võib esineda ka menetluse lõpetamise alus vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile 4. Kaebaja on seisukohal, et varasem eksamitele registreerumine oli seotud kaebuse esitamisega.
16.Tallinna Halduskohtu 13.06.2022 määrusega võimaldati Transpordiametil esitada kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osas oma seisukoht.
17.Transpordiamet vastas 29.06.2022 asudes seisukohale, et kaebusega taotletud põhieesmärki (siiski) ei saavutatud ja et Transpordiameti Saue büroosse pöördumisel 2021. aasta juunis oli ebamõistlik eeldada, et kaebaja registreeritakse eksamitele, mis toimuksid alles 10 kuu pärast. Mis puutub menetluskuludesse, siis peab vastustaja tunnitasu liiga kõrgeks ning kulusid osaliselt ka põhjendamatuks paludes neid vähendada mõistliku ulatuse ja summani.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja nõue on fikseeritud Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2022 määruse punktis 9 märgiti nõude määratlemise kontekstis, et halduskohus on seotud kaebuse nõude ja alusega, et neid piire ei või ületada ning et neid on (oli) järgitud.
19.Kohtu hinnangul tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest käesolevaks ajaks on kaebajal võimaldatud registreeruda juhtimisõiguse saamiseks (taastamiseks) vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning need on ka sooritatud. Mis puutub kaebuse muutmisele suunatud vahepealsetesse (võimalikesse) taotlustesse, siis ei oleks need olnud kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekad ega kooskõlas HKMS § 49 lg-s 1 sätestatuga. Kaebaja ei saanud eeldada juhtimisõiguse saamist (taastamist) ning juhulibade väljastamist ilmtingimata enne 08.04.2022, sest see oleks sõltunud eksami tulemustest. Küsimus oli eksamitele lubamises ehk kõigepealt nendele registreerimise (arvestades järjekordasid) võimaldamises, millest vastustaja alguses keeldus. Juhtimisõiguse andmise kohustamise nõue, peale seda kui eksamid on sooritatud, oleks olnud etteulatuv ja tingimuslik, mis ei ole põhinõude puhul lubatav (HKMS § 46 lg 2 kohaselt peaks eelnema keeldumine) ning oleks olnud ühtlasi ka ebavajalik, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja kavatses kaebajat peale eksamite edukat sooritamist juhtimisõigusest ilma jätta. Lubade väljastamise kuupäeva ei saa aga kaebaja vastustajale nii-öelda ette kirjutada. 09.06.2022 menetlusdokumendis ei ole siiski kaebuse muutmist enam mainitud. Seega kohus eelnevalt nimetatud kaebuse muutmise või võimaliku muutmise temaatikat määruse resolutsioonis ei kajasta. See ei ole tarvilik ka seetõttu, et haldusasja menetluse lõpetamise korral on varasemalt esitatud taotlused või võimalikud taotlused sellest ühtlasi hõlmatud ning nendel ei ole enam sisulist tähendust.
20.Käesoleval juhul on oluline kas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel võiks takistada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu ehk küsimus sellest kas teatava toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamine võiks olla vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul ei saa seda vajalikuks pidada. Kaebaja on põhjendanud toimingute õigusvastasuse tuvastamise tarvidust vajadusega vältida sarnaseid olukordasid tulevikus. Taolise liikluseeskirjade rikkumise jätkamise kavatsuse või eelduse pinnalt ei ole see aktsepteeritav. Situatsioonis, kus tekib küsimus juhtimisõiguse taastamisest, on selge, et vastav vaidlus (kui see üldse aset leidis) ammendus ja rikkumine on toimunud. Õiguste kaitse vajadus peaks põhinema eeldusel, et käitumine oli õiguspärane, aga mitte vastupidiselt. Ei saa hüpoteetiliselt eeldada, et pannakse toime õigusrikkumine, mille tulemusena minetatakse juhtimisõigus ja et vastustaja ei järgi juhtimisõiguse taastamise puhul eksamitele registreerimisel asjassepuutuvate õigusaktide (regulatsioonid võivad vahepeal ka muutuda) nõudeid.
21.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul on eksamitele registreerimine toimunud kaebuse ja selle järgselt esitatud õiguskaitse taotluse lahendamise tõttu. Selles ei saa olla sisulist vaidlust. Asjaolu, et ringkonnakohus kohaldas õiguskaitset tingimuslikult, nimetatud seisukohta ei muuda. Olenemata sellest, et esialgsel pöördumisel Transpordiameti vastavasse teenindusbüroosse oleks juhtimisõiguse võimaliku taastamise hetkeni ligikaudu 10 kuud, ei muuda registreerimisest keeldumist õiguspäraseks. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest kas vastustaja ametniku esialgset keeldumist võib käsitada n-ö ametlikuna, siis olukorras, kus kaebuse menetlusse võtmise järgselt ilmnes, et vastustaja positsioon ongi selline, ei ole sellel aspektil enam sisulist tähendust. Vastustajaga ei saa nõustuda ka selles, et kaebaja soovis taastada juhtimisõiguse viivituseta ning (ilmtingimata) enne 08.04.2022. Olenemata teatud ajahetkel väljendatust või selle tõlgendusest, ei saanud kaebaja juhtimisõiguse viivitamatut taastamist eeldada, sest see oleks olenenud eksamile registreerimise järjekorrast, eksami tulemusest ja teatavatest regulatsioonidest, mida juhtimisõiguse taastamisel arvestatakse. Seega on menetluskulu vastustajalt väljamõistmise taotluse esimene eelduslik tingimus täidetud. Küll aga tuleb vastustajaga nõustuda selles, et taotletud ulatuses ei ole menetluskulu põhjendatud.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 2430 eurot, millest 2400 eurot on õigusabikulu. Vastustaja taotletud õigusabikulu suurusega ei nõustu tuues seejuures välja mitmeid aspekte nii seonduvalt kaebuse koostamise ajakulu-, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulunud aja arvestusse lülitamise- ja ka tunnitasu suuruse põhjendatusega. Mis puutub tunnitasu suurusesse, siis on halduskohtumenetluses aktsepteeritud üsna erinevaid tunnitasu suuruseid. Pigem on oluline kulude vajalikkus ja põhjendatus. Olukorras, kus kaebaja õiguskaitse taotlus oli sisuliselt rahuldatud ja menetluse tulemus mõnes mõttes isegi ette ära otsustatud, tõusetus (koheselt) menetluse lõpetamise küsimus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4. Kaebaja kahju hüvitamise nõudele üle minna ei soovinud ning pidas vajalikuks menetluse jätkamist tuvastamisnõudega, mida ei saa aga põhjendatuks pidada. Seega peab Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 ja 05.05.2022 määrustele vastamise ning sellele järgnevalt tekkinud õigusabikulude vajalikkusesse ning põhjendatusesse mõnevõrra kriitiliselt suhtuma, sest paljuski ei seostunud see kulu enam mitte niivõrd kaebaja konkreetse eesmärgi saavutamise ning sellega seonduvate õiguste tagamise vajadusega, vaid pigem huvipakkuvate õigusteoreetiliste küsimustga. Osaliselt põhjendatud on ka vastustaja viide (sisuliselt) kolmeleheküljelise esialgse kaebuse koostamisega seonduvale kulule. Menetluskulu küsimus jääb taolistel juhtudel alati mingil määral hinnanguliseks ja vaieldavaks, kuid arvestades haldusasja keerukust ja mahtu, peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 1615 eurot, millest 15 eurot on õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub aga tagastamisele.
23.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega kaebuselt tasutud 15 euro suurust riigilõivu vastustajalt välja ei mõisteta. See tagastatakse kaebajale käesoleva määruse jõustumise järgselt. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.