3-21-1548 X kaebus Transpordiameti vastu kohustamaks lubama teda juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele seonduvalt sellega, et Transpordiameti ametnik oli suulise vestluse käigus eksamitele registreerimise võimaldamisest keeldunud Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Sigrid Rahkema
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 asjas nr 3-21-1548. Vastustaja on esialgse õiguskaitse korras kohustatud võimaldama X registreerima esmase juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria ning oskuste ja käitumise eksamile (sõidueksamile) tingimusel, et neid eksameid ei sooritata enne 28. märtsi 2022. a.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
1.X-lt võeti Harju Maakohtu 20.11.2020 otsusega nr 4-20-3784 ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel. Maakohtu otsus on jõustunud. Karistus täideti 07.04.2021.
2.X esitas 08.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 11.11.2021) eesmärgiga tuvastada, et tal on LS § 106 lg 6 alusel õigus taotleda mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut
3-21-1548 esmast juhiluba enne karistuse kustumist ning nõudega kohustada Transpordiametit lubama teda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja praktikaeksamitele, samuti võimaldama esitada juhiloa saamise taotlust. Kaebaja pöördus 08.06.2021 Transpordiameti Saue büroosse. Arvestades vastustaja tõlgendust LS § 106 kohta, on usutav, et kaebajale anti büroos eitav vastus eksamitele registreerimise kohta. Tõendamiskoormis lasub vastustajal. Kui vastustaja jättis kaebaja suulise taotluse protokollimata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14), kannab sellega kaasnevat riisikot haldusorgan. Kaebus esitati 08.07.2021, seega tähtaegselt. Tavapäraselt toimub eksamitele registreerumine Transpordiameti e-teeninduse kaudu ning isikutel, keda eksamitele ei lubata, ei võimalda e-teeninduse keskkond registreerumist. Keelduvat otsust e-teeninduse kasutajale ei genereerita. Tegemist on haldusorgani tegevusetusega (toiming; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2). Vastustaja ei võimalda kaebajal registreeruda eksamitele ja seal osaleda enne LS § 227 lg 2 kohase väärteo eest määratud karistuse kustutamist karistusregistrist. Seega on vastustaja (jätkuvalt) viivituses (HKMS § 46 lg 2). Ebaõige on Transpordiameti seisukoht, et kaebaja võib mootorsõiduki juhtimisõigust taotleda ja ennast eksamitele registreerida alles 08.04.2022 pärast karistuse kustumist karistusregistrist. Kaebaja vastab LS § 106 lg-s 6 märgitud isiku tunnustele, mistõttu on tal õigus taotleda pärast järelkoolituse läbimist uut esmast juhiluba. Kaebaja on järelkoolituse läbinud. LS § 106 lg-st 6 ei tulene, et juhtimisõiguse taotlemise eelduseks on karistusregistris karistusandmete puudumine. LS § 106 lõikeid 1 ja 6 on võimalik kohaldada nii, nagu kaebaja seda taotleb. Norm ei näe ette kaalutlusõiguse teostamist. Õiguskantsleri tõlgendus ei järgi LS eesmärki ega seaduse süsteemset loogikat. Vastustaja tõlgendus toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise ning rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigust vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19) ja tegevusala valikule (PS § 29; vt ka PS § 11). On arusaamatu, millist lisaväärtust omab juhtimisõiguse karistusena äravõtmine olukorras, kus sellele järgneb automaatselt ajaliselt pikem keeld juhtimisõiguse omandamiseks (vt ka LS § 125 lg 1 ja karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 2). Seadusandja on pidanud väärtegude puhul võimalikuks kõrvaldada teatud liiki väärtegusid toime panevad juhid liiklusest kuni 2 aastaks, tegemata vahet juhiluba ja esmast juhiluba omavate isikute vahel (vt LS § 227 lg 4, § 234 lg 1, § 235 ja § 237 lg 1). Seaduses sätestatud perioodiks isiku liiklusest kõrvaldamine on ammendav vahend (eri)preventiivse eesmärgi saavutamiseks ning õigusrikkuja õiguskuulekale teele suunamiseks (KarS § 56 lg 1). Vastustaja ja õiguskantsleri tõlgenduse kohaselt tuleks esmase juhiloa omajal oodata juhtimisõiguse taastamisega lisaks kuni 2-aastasele juhtimisõiguse äravõtmise tähtajale veel 1 aasta, mil isiku suhtes kohaldatud väärteokaristus karistusregistrist kustutatakse. Õiguskantsleri kirjast ei nähtu, miks esmase juhiloa omanikke, kellelt on põhivõi lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, tuleks kohelda karmimalt. Iga esmase juhiloa omanikku ei karistata juhtimisõiguse äravõtmisega. Esineb juhtumeid, kus juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatakse üksnes seetõttu, et isikul puudub sissetulek trahvi tasumiseks. LS § 106 lg 6 ei sea juhtimisõiguse omandamise võimalikkust sõltuvusse esmase juhiloa taotleja majanduslikust olukorrast. Seega tekib olukord, kus isik peab ootama juhtimisõiguse saamiseks veel üks aasta lisaks juhtimisõiguse äravõtmise tähtajale. Isik, kellele sama rikkumise eest on määratud rahatrahv, võib liikluses jätkuvalt osaleda. Nii koheldakse sama rikkumise toime pannud ja samasse gruppi (esmase juhiloa omanikud) kuuluvaid isikuid ebavõrdselt. Jääb selgusetuks, miks tuleb esmase juhiloa omajat kohelda karmimalt võrreldes (püsi)juhiloa omajaga ega saa esmase juhiloa omaniku suhtes LS § 106 lg-test 5 ja 6 tulenevaid täiendavaid piiranguid pidada piisavaks. Puuduvad andmed, et esmase juhiloa omajad panevad (ohtlikke) liiklusnõuete rikkumisi toime rohkem kui juhiloa omajad. 2(8)
3-21-1548 Juhtimisõigust mitteomavat isikut juhtimisõiguse äravõtmisega karistada ei saa, mistõttu piirdub väärtegude puhul juhtimisõiguse taotlemise ooteaeg üldjuhul ühe aastaga pärast karistuse täitmist (maksimaalselt 2 kuni 3 aastani). Lisaks tuleb juhtimisõiguse taotlejal läbida omal kulul järelkoolitus, sooritada liiklusteooria ja -sõidueksam ning alustada uuesti esmase juhiloa omanikuna. Juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud juhiloa omanik peab juhtimisõiguse taastumiseks üldjuhul ootama juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumiseni. Karistusregistrist karistuse kustumist ei ole tarvis oodata. Järelkoolituse läbimise vajadust ei ole. Isik saab tagasi juhiloa, mitte esmase juhiloa. Enim piiranguid kaasa toova kohtlemise osaliseks saavad isikud, kellel on olnud esmane juhtimisõigus, kuid see on karistusena ära võetud. Isikutel tuleb ära kanda juhtimisõiguse äravõtmisena määratud karistus (1 kuust 2 aastani), seejärel oodata ära 1-aastane tähtaeg, millal karistus kustub, läbida omal kulul järelkoolitus ja sooritada uuesti liiklusteooria- ja sõidueksam. Lisaks antakse uuesti esmane juhiluba kehtivusajaga 2 aastat. LS § 129 ja § 106 võrdlusest nähtub, et eelmärgitud isikute gruppe koheldakse erinevalt. Liiklusnõuete rikkumise eest karistatud esmase juhiloa omanik peab juhtimisõiguse taastamiseks igal juhul läbima täiendava kontrolli (eksamite nõue) või oskuste omandamise (järelkoolituse nõue; LS § 106 lg-d 5 ja 6). Täiendav kontroll on liiklusohutuse tagamiseks piisav. Vastustaja praegune praktika ei teeni liiklusohutuse suurendamise eesmärki. LS § 106 lg 1 kohaldub isikute suhtes, kellel ei ole varem olnud juhtimisõigust. Esmase juhiloa omanik, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kelle juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 järgi kehtetuks tunnistatud, ei vasta LS § 106 lg 1 subjekti tunnustele ega saa olla selle adressaadiks. LS § 106 lg 1 p-de 3–5 kohaldamine läheb vastuollu LS § 106 loogilise ülesehituse ja sõnastusega. LS § 106 lg-st 6 ei tulene, et uue esmase juhiloa ja juhtimisõiguse taotlemise eelduseks on karistusandmete puudumine karistusregistris. LS § 106 lg-s 6 kasutatud mõistest uus esmane juhiluba tuleneb, et tegemist on isikuga, kellel on varem pidanud olema n-ö esmane juhiluba, st juhtimisõigus. LS § 106 lg-s 6 puudub viide LS § 106 lg 1 p-des 3–5 sätestatud tingimuste täitmise vajadusele. LS § 106 lg-d 1 ja 6 reguleerivad juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist erinevatele subjektidele. Kohaldades LS § 106 lg-t 6 selliselt, nagu seadusandja on väljendanud, tekib esmase juhiloa omanikul õigus uue esmase juhiloa saamiseks järgnevate tingimuste täitmisel: ta on ära kandnud talle määratud karistuse, läbinud järelkoolituse ning sooritanud edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Isik ei pea ootama karistuse kustumist.
3.X esitas 11.11.2021 esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Transpordiametit lubama X-l registreeruda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamile ning eksamite eduka sooritamise korral anda talle juhtimisõigus ja väljastada uus esmane juhiluba. Kaebaja ei saa tegutseda töökohal, mis nõuab juhtimisõiguse olemasolu. Enne juhtimisõiguse äravõtmist töötas kaebaja kullerina. Juhtimisõiguse olemasolu suurendab kaebaja konkurentsivõimet tööturul ja loob paremad võimalused valida endale meelepärast, sobivat ja tasuvat tööd. Juhtimisõiguse olemasolu on oluline, sest see suurendab liikumisvabadust ja eneseteostuse võimalusi (reisimine, erinevad vaba aja veetmise võimalused jms). Tänases viiruse- ja piiranguterohkes ühiskonnas on autonoomse liikumisvahendi kasutamise võimalus võrreldes ühistranspordiga tervislikum ja turvalisem. Kaebajale ei ole võimalik omistada juhtimisõigust tagasiulatuvalt. Samuti puuduvad lihtsad ja tõhusad viisid heastamaks võimalikku kahju, mis kaasnevad juhtimisõiguse puudumisega.
3(8)
3-21-1548
4.Transpordiamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajale ei kaasne pöördumatuid tagajärgi. Kaebus ei ole perspektiivikas. LS § 106 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust LS §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Säte ei anna Transpordiametile kaalutlusõigust. Kui isikul on kehtiv liiklusalane karistus, tuleb oodata selle kustumist karistusregistrist ning enne seda esmast juhiluba ja juhtimisõigust taotleda ei saa. Ka ei ole võimalik registreeruda esmase juhiloa saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamitele. Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, pole tema hoiakud, oskused või teadmised juhtimisõiguse kasutamiseks sobivad. Juhtimisõiguse saamiseks tuleb näidata üles vastutustundlikkust ega tohi panna toime uut süütegu. Piirang on seega vajalik. Piirangu eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine. Kaitstavateks põhiõigusteks on teiste isikute elu ja tervis, samuti vara (omand). Piiranguga soovitakse tagada, et liikluses ei osaleks isikud, kes on toime pannud liiklusalase väärteo ja seetõttu on alust arvata, et nad võivad olla ohtlikud teistele liiklejatele. Esmase juhiloa omajale on mootorsõiduki juhtimisõiguse ja talle väljastatud esmase juhiloa kehtetuks tunnistamine sobiv abinõu. Liiklusalase väärteo toime pannud isiku liikumisvabaduse ja õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta piiramist karistatuse ajaks ei saa pidada liiga rangeks piiranguks, arvestada selle eesmärki. Seega on avalik huvi kaebaja õigustest kaalukam. Kaebajal on võimalik esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.
5.Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning kohustati vastustajat registreerima ja lubama kaebajat juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele (resolutsiooni p 1). Juhiluba ja juhtimisõiguse võimalikult kiire taastamine on isiku õiguste ja vabaduste realiseerimiseks tarvilik ning kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid kaebajale pöördumatud tagajärjed, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele lubamise kohustamise osas ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Eksamitele registreerimise lubamise ja eksamite sooritamise korral ei saa avalik huvi kahjustada. Järelkoolituse läbimine ja liiklusteooria- ning sõidueksami edukas sooritamine on esmase juhiloa taotlemise (taastamise) eelduseks (LS § 106 lg 6). Juhiluba ei pea seejärel kohe väljastama (taastama). LS § 106 lg 6 ei sea selleks ajalisi piiranguid. Transpordiameti vastupidine tõlgendus ei ole viidatud sättega kooskõlas. Järelkoolituse läbimist on Transpordiamet pidanud võimalikuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Transpordiamet esitas 06.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja esmane juhiluba ja juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks, mistõttu peab ta neid uuesti taotlema. Seega ei ole tegemist juhtimisõiguse taastamisega (LS § 129). Juhtimisõigust saab taastada vaid juhiloa omaja. Eelneva tõttu ei ole Transpordiametil võimalik 22.11.2021 määrust täita.
4(8)
3-21-1548 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) § 3 lg 1 kohaselt koosnevad juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavuse hindamiseks läbiviidavad eksamid liiklusteooriaeksamist (edaspidi teooriaeksam) ning seejärel oskuste ja käitumise eksamist (edaspidi sõidueksam). Esmase juhiloa ja juhtimisõiguse taotlemiseks tuleb esitada taotlus (vt määruse nr 50 § 4 lg 2). Järelkoolituse läbimine on juhtimisõiguse taotlemise eelduseks (vt ka õiguskantsleri 19.11.2020 kiri nr 7-4/201543/20063801). Juhtimisõiguse taotleja esitatud taotlus on eelduseks eksamitele registreerimisel ja nende sooritamisel (määruse nr 50 § 14 lg 6). Kaebaja ei vasta hetkel LS § 106 lg-s 1 sätestatule. Eksamitele ei saa registreerida isikut, kes ei taotle juhtimisõigust. Teooriaeksam järgneb taotluse esitamisele. LS ega määrus nr 50 ei võimalda juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist selliselt, et need jäetakse ootele, kuni karistusandmed on karistusregistrist kustunud (vt ka määruse nr 50 § 16 lg 1 ja § 18 lg 1). Kaebus ei ole võetud menetlusse nõudega kohustada Transpordiametit lubama kaebajat juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele, vaid 08.07.2021 kaebuses esitati nõue kohustada Transpordiametit lubama kaebaja liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning lubada esitada juhiloataotlus. Alles 11.11.2021 menetlusdokumendis esitati taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks viisil, et kohustada vastustajat lubama kaebajal registreeruda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamile ning eksamite eduka sooritamise korral andma talle juhtimisõigus ja väljastama uus esmane juhiluba.
7.X palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oma tähtsust, kas kaebajat saab käsitada juhtimisõiguse taotlejana, sest kohtumäärus asendab vastavat taotlust. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei saaks kaebaja eksamitele registreeruda enne 08.04.2022. Arvestades pikkade eksamijärjekordadega, lükkuks juhtimisõiguse saamine määramata aja võrra edasi. Kuna juhtimisõiguse tagasiulatuv omistamine ei ole võimalik, ei saa heastada tagajärgi aja eest, mil kaebaja peab ootama eksamite tegemist, kuigi karistusandmed on kustunud. LS ega määrus nr 50 ei sätesta juhiloa ja juhtimisõiguse saamiseks esitatavale taotlusele ja esitamise viisile nõudeid. Isegi kui pidada õigeks, et juhtimisõiguse taotleja seisund tekib selleks taotluse esitamisega, ei saa nõustuda olukorraga, kus sellise seisundi tekkimine on sõltuvuses määruskaebuse esitaja tegevusest. Transpordiamet keeldus taotluste vastuvõtmisest, mistõttu tuleb taotlejaks pidada ka isikut, kes soovib astuda või astub samme (avaldab tahet) juhtimisõiguse omandamiseks. Vastasel juhul ei oleks isikul enda õiguste kaitse võimalik. Lisaks nähtub määruse nr 50 § 4 lg-st 2, et juhiloataotluse vormistab juhtimisõiguse taotleja esitatavate andmete alusel Transpordiamet. Seega eksisteerib juhtimisõiguse taotleja seisund enne taotlust. Juhtimisõiguse taotlejana tuleb käsitada isikut, kes on asunud juhtimisõigust omandama (vt ka LS § 100 lg 3 ning § 101 lg-d 1 ja 2). Kaebaja on juhtimisõiguse taotleja ning teda saab eksamitele registreerida. LS § 106 lg-st 6 ei tulene keeldu isiku eksamitele lubamiseks. Juhtimisõiguse taotleja taotlus ei ole eelduseks eksamitele registreerumisel ja nende sooritamisel. Eksamid eelnevad juhtimisõiguse omistamise ja uue esmase juhiloa taotlusele. LS § 106 lg 6 viimase lause grammatiline tõlgendamine ei ole kooskõlas seadusandja käsitlusega juhtimisõiguse taotlejast. Taotluse mitteesitamine ei takista eksamitele registreerumist. Olukorras, kus eksamitele saab registreeruda ja neid sooritada üksnes pärast karistuse kustumist, pikeneb aeg, mille jooksul ei 5(8)
3-21-1548 saa juhtimisõiguse taotleja seda omandada ega teostada. Transpordiamet ei ole ümber lükanud väidet, et kaebaja esitas taotluse eksamitele pääsemiseks ja juhtimisõiguse saamiseks, kuid seda ei rahuldatud. Seega on kaebajal LS § 106 lg-st 6 tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda lubamist juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liikluseksamitele. Halduskohtu määruse sisuks on kohustus registreerida kaebaja eksamitele. Eksamite sisu osas ei oma tähtsust, kas neid sooritatakse juhtimisõiguse omandamiseks või taastamiseks. Seega ei muuda vormiline ebatäpsus määrust mittetäidetavaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudega tuvastada, et kaebajal on LS § 106 lg 6 alusel õigus taotleda mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba enne karistusandmete kustumist ning nõudega kohustada Transpordiametit lubama kaebaja juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja praktikaeksamitele, samuti võimaldama esitada juhiloa saamise taotlus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et kohustada vastustajat lubama kaebajal registreeruda liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning eksamite eduka sooritamise korral anda kaebajale juhtimisõigus ja väljastada uus esmane juhiluba. Halduskohtu 22.11.2021 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning kohustati vastustajat registreerima ja lubama kaebaja juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele (resolutsiooni p 1).
9.Transpordiamet on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et praegusel juhul ei ole tegemist juhtimisõiguse taastamise (LS § 129), vaid selle uuesti taotlemisega (LS § 106 lg 6), sest kaebajale oli enne juhtimisõiguse äravõtmist väljastatud esmane juhiluba. Seega esineb halduskohtu määruse resolutsioonis ebatäpsus. Ringkonnakohtul on määruskaebuse lahendamisel võimalik esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu (ja halduskohtu määruse resolutsiooni) täpsustada. Kaebuse esemest kohaldatud esialgse õiguskaitse meede ei välju. Kuigi kaebuse esialgses nõudes ei märkinud kaebaja, et ta soovib enda teooria- ja sõidueksamile registreerimist selleks, et taotleda uuesti juhtimisõigust, nähtub see eesmärk kaebuse põhjendustest. Kaebaja eesmärk on registreerida ennast vajalikele eksamitele selleks, et taotleda uuesti juhtimisõigust ja esmast juhiluba. Halduskohus on seotud kaebuse nõude ja alusega ega või neid piire ületada (HKMS § 41 lg 1). Neid nõudeid on praegu järgitud. Halduskohtul tuleb tõlgendada kaebuse nõuet ja selle sõnastust lähtuvalt kaebaja tegelikust eesmärgist (HKMS § 2 lg 4).
10.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata avaneks kaebajal võimalus ennast eksamitele registreerida alles 08.04.2022. Seni puudub kaebajal õigus mootorsõidukit juhtida ja juhtimisõiguse taotlemiseks ei ole talle enne seda võimalust antud. Teadaolevalt on vähemalt Harjumaal sõidueksamite järjekorrad mitme kuu pikkused, mistõttu on eksamiteks varasema registreerumisega kaebajal võimalik juhtimisõigus saada varem. Sõiduki juhtimisõigus ei ole isiku põhiõigus, kuigi juhtimisõiguse kaudu realiseerivad isikud mitmeid teisi põhiõigusi. Eelkõige on see üks viise, mille kaudu isik saab realiseerida PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele (Riigikohtu 28.04.2004 määrus nr 3-3-1-69-03, p 33). Lisaks selgitas kaebaja, et töötas enne juhtimisõiguse kaotamist kullerina, mistõttu takistab juhtimisõiguse puudumine tal töötamist ja tulu teenimist. Ka juhul, kui halduskohus kaebuse rahuldab, ei ole kaebajale tekkinud negatiivseid tagajärgi võimalik tagantjärele heastada. Kaebuse rahuldamise korral ei oleks kohtumenetluse ajal esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik kaebaja õiguste tõhus kaitse, sest kaebaja ei saaks enne kohtuotsuse jõustumist juhtimisõigust taotleda ega soovitud juhiluba. Hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamine ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist. 6(8)
3-21-1548
11.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks eksamitele registreerimise nõude osas. Üldjuhul algab juhiloa ja juhtimisõiguse taotlemise protsess (mis lõppeb juhiloa väljastamisega) taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 14 lg 1 ja § 35; määruse nr 50 § 4 lg 2). Juhtimisõiguse taotluse esitamisel kontrollib Transpordiamet isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele (määruse nr 50 § 14 lg 6). Juhtimisõiguse taotlejal tuleb teha teooria- ja sõidueksamid (määruse nr 50 § 3 lg 1 ja § 4). Juhtimisõiguse esmase taotlemise eelduseks on, et isik on läbinud vastava esma- ja täiendusõppe (määrus nr 50 § 4 lg 1). Seega tuleb juhiloa ja juhtimisõiguse esmasel taotlemisel taotlejana käsitada isikut, kes on esitanud vastava taotluse enne teooria- ja sõidueksamile registreerimist. Juhtimisõigust ei tohi anda ega esmast juhiluba väljastada isikule, kellel on karistatus LS § 227 lg 2 järgi (LS § 106 lg 1 p 3). LS § 106 lg 6 ls 3, mis näeb ette, et mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist, ei ole LS § 106 lg 1 p 3 suhtes erinorm ja karistusena märgitud juhtimisõiguse äravõtmine ei tähenda, et kohe karistuse kandmise järel võib isikule anda uue juhtimisõiguse. See ei oleks kooskõlas LS § 106 lg 1 p-ga 3. Lisakaristuse tähtaeg ei ole sisutühi, sest selle ärakandmisest arvates hakatakse lugema karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmete registrist kustutamise ja seega karistuse kustumise tähtaega.
12.Juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ei järeldu siiski, et juhtimisõiguse taotlemine toimub igal juhul pärast karistuse kustumist üldises korras. LS § 106 lg 6 ls 1 sätestab, et kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Sama lõike kolmanda lause kohaselt võib ta mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Määruse nr 50 § 14 lg 1 ls 1 näeb ette, et juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist peab Transpordiamet kontrollima liiklusregistrist, kas isikule on varem juhiluba väljastatud, juhtimisõigus ära võetud või peatatud. Paragrahvi 14 lg 4 ls 3 järgi väljastatakse juhtimisõiguse äravõtmise korral juhtimisõigust tõendav dokument määruse nr 50 §-s 19 sätestatud tingimustel. Määruse nr 50 § 19 lg 4 kohaselt võib isik sõidueksamile registreeruda mitte varem kui üks kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Sõidueksami sooritamise ajaks peab teooriaeksam olema läbitud (määruse nr 50 § 10 lg 1). Seega ei ole juhtimisõiguse äravõtmise korral ette nähtud, et uut juhtimisõigust ja juhiluba saab asuda taotlema alles pärast LS § 106 lg 1 p-s 3 nimetatud tingimuste äralangemist, küll aga ei ole juhtimisõiguse andmine ja juhiloa väljastamine võimalik enne karistuse kustumist.
13.Määruse nr 50 § 14 lg-st 6 ei saa järeldada vastupidist. Isiku vastavuse kontroll LS § 106 lg-le 1 ei välista karistatud isiku lubamist eksamitele, küll aga juhiloa ja juhtimisõiguse väljastamise. Nii nagu LS § 103 lg 3 ja määruse nr 50 § 4 lg 4 lubavad eksameid sooritada juhiloa taotlejal, kes ei vasta veel juhtimisõiguse alammäärale (LS § 103), võib ka isik, kellele ei saa veel esmast juhiluba väljastada karistatuse tõttu, sooritada nõutavaid eksameid.
14.LS-s puudub sõnaselge regulatsioon, mis võimaldaks kohaldada juhiloa väljastamisel n-ö ooteaega. LS § 98 lg 2 sätestab, et esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja kümne tööpäeva jooksul sellekohase eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates (vt ka määruse nr 50 § 18 lg 1) ning juhiloa väljastamise ajal ei tohi isikul olla kehtivat väärteokaristust (vt ka LS § 98 lg 3). Kuna praegusel juhul tuleb kaebajal sooritada täiendavad teooria- ja sõidueksam, tuleks kaebajale väljastada ka juhiluba 10 tööpäeva pärast 7(8)
3-21-1548 viimase eksami sooritamist. Seega ei saa sõidueksamil osalemist võimaldada kaebajale kõige varem 10 tööpäeva enne väärteokaristuse kustumist.
15.Õiguskantsleri 29.09.2020 seisukoht nr 7-4/201543/2005233 ega 19.11.2020 seisukoht nr 7-4/201543/2006380 ei lükka ringkonnakohtu seisukohti ümber, sest neis seisukohtades ei ole selgitatud, millistest normidest tulenevalt ei ole võimalik uue esmase juhiloa taotlemise eksamiteks registreerimine enne väärteokaristuse kehtivuse lõppemist, ega hinnatud määruse nr 50 §-e 14 ja 19 (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2020 määrus nr 4-19-6333, p 11; vrdl Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2017 määrus nr 3-16-2366). Õiguskantsleri seisukohad ei ole õiguslikult siduvad. Halduskohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel hinnata, kas eksamitele lubamine on võimalik, nagu ringkonnakohus eelnevalt määruse nr 50 § 14 lg 4 ls 3 ja § 19 lg 4 koosmõju põhjal järeldas, enne karistuse kustumist, või pärast seda, nagu leidis õiguskantsler.
16.Halduskohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus kaebuse väiteid, mis puudutavad juhtimisõiguse andmist ja juhiloa väljastamist enne väärteokaristuse kustumist.
17.Avalik huvi on, et isik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, ei saaks osaleda liikluses enne karistuse kustumist. Kaebaja juhtimisõigus on piiratud põhjusel, et ta pani toime LS rikkumise, mille eest teda karistati väärteo korras. Seega tuli kaebajal arvestada sellega, et ta peab selle tagajärjel taluma juhtimisõiguse piirangut. Kaebajale määratud karistus kustub ühe aasta möödumisel selle kandmisest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaalukas avalik huvi, mis õigustaks aga karistuse kehtivuse perioodil eksamiteks registreerimist ja nende sooritamist, tingimusel, et juhiloa väljastamine ei toimu enne karistuse kustumist ja eksamid sooritatakse nii, et oskuste ja käitumise eksam (sõidueksam) ei toimu enne 28.03.2022. Kaebajal puudub õigustus nõuda esialgse õiguskaitse korras varasemal kuupäeval ka liiklusteooriaeksami sooritamist, küll aga saab ta registreeruda nendeks eksamiteks esialgse õiguskaitse kohaldamisel.
16.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Transpordiameti määruskaebuse osaliselt ja muudab Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määruse resolutsiooni p-i 1, nähes lisatingimusena ette varaseima eksamite sooritamise aja.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.