Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-460
Haldusasi
ETRE OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 2. veebruari 2022. a korralduse nr 84 p 1.2.1. tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks otsustada ehitusjärelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas ning otsustada maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamise ja Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise küsimus
Menetlusosalised
Kaebaja – ETRE OÜ, esindaja Ivo Kappet Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Kenneth Rivis
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ETRE OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ETRE OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-460 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg-d 3 ja 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus määras 02.02.2022 korralduse nr 84 „Munitsipaalomandisse taotletavatele katastriüksustele sihtotstarvete määramine“ (dtl 153‒154) p-ga 1.2.1 Tallinna linna munitsipaalomandisse taotletava Nõmme linnaosas asuva Raudtee tn 60a
3-22-460 katastriüksuse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa 100%. Korralduse p 4.6 kohaselt asuvad Raudtee tn 60a katastriüksusel õigusliku aluseta püstitatud müügikioskid.
2.ETRE OÜ esitas 22.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse toimingute (s.o ehitusjärelevalve ja ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega viivitamine ning ehitusteatiste menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks otsustada järelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas ning otsustada nimetatud maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamise ja Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute küsimus. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus.
3.Tallinna linn esitas 03.03.2022 vastuse kohtunõudele, milles leidis, et ETRE OÜ-l puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 on ehitusteatise ja ehitusprojekti menetluse viivituse vaidlustamise tähtaeg möödunud. Tallinna linn selgitas, et AS K.S. 30.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avaldus lahendati Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k „Raudtee tn 62 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ (dtl 75‒80).
4.ETRE OÜ oli 04.03.2022 vastuses seisukohal, et kohustamisnõude tähtaegsuse hindamisel ei tohiks HKMS § 46 lg-s 2 sätestatut arvesse võtta, sest ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlus on peatatud kuni ebaseadusliku ehitustegevuse osas on läbi viidud järelevalvemenetluse lõpuni ning järelevalvemenetlus on seniajani lõpetamata. Samuti juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et Raudtee tn 60a katastriüksus on kinnistamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning esitas vastustajale kohtunõude, milles palus esitada seisukoht kaebaja 04.03.2022 menetlusdokumendi väidetele.
6.Tallinna linn esitas 17.03.2022 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et antud ei ole ühtegi haldusakti, lõpetamaks kaebaja poolt nimetatud menetlusi ning Tallinna linn otsustab nende menetluste lõpetamise üle pärast seda, kui on jõustunud Maa-ameti peadirektori otsus Raudtee tn 60a maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks. Kaebajale ei ole võimalik ehitusteatiste teavitatuks lugemise ja ehitusprojekti kooskõlastamisega anda ehitusõigust kinnistule, mis ei kuulu kaebajale ja mille osas tal puuduvad ka muud õigused.
7.ETRE OÜ esitas 30.03.2022 menetlusdokumendi, mis sisaldas vastuväidet kohtu tegevusele, kaebaja seisukohti seoses vastustaja 17.03.2022 esitatud seisukohaga ja varasemaga samasisulist esialgse õiguskaitse taotlust.
8.Tallinna Halduskohus jättis 04.04.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus kohustamisnõude osas.
9.ETRE OÜ esitas 08.04.2022 Tallinna Halduskohtule menetlusdokumendi, mis sisaldas vastuväidet kohtu tegevusele, seisukohta kohustamisnõude tähtaegsuse osas ja taotlust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja leidis, et kohustamisnõue on esitatud tähtaegselt, kuid kui kohus on seisukohal, et kohustamisnõue ei ole tähtaegne, esitas kaebaja tähtaja ennistamise taotluse.
10.ETRE OÜ esitas 10.04.2022 Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 määruse p-le 1 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2022 määrusega rahuldamata.
2(9)
3-22-460
11.Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2022 määrusega kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas menetluse kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuse tühistamisnõude osas (resolutsiooni p 3). Asjaolu, et kaebaja ei vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldust nr 426-k ja on ka pärast nimetatud korralduse andmist Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses (16.09.2015) vastustaja poole pöördunud, võib viidata sellele, et kaebaja jaoks ei olnud kõnealuse korralduse põhjal selge, et vastustaja on seisukohal, et Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastada. See pidi siiski üheselt selguma hiljemalt siis, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) oli OÜ Dalagor koostatud Raudtee tn 60a piiriettepaneku kooskõlastamata jätmisel 16.11.2015 märkinud, et kuna Raudtee tn 60a maatükil ei ole õiguslikul alusel rajatud ehitisi, millele teenindusmaad määrata, siis ei ole ka võimalik moodustada ehitiste juurde krunti maa ostueesõigusega erastamiseks. Tallinna Linnavaraamet esitas Raudtee tn 60a kioski, abihoone ja katusealuse ehitusteatiste menetluses projekti kohta 22.01.2016 märkuse, et tegemist on reformimata riigimaale õigusliku aluseta püstitatud ehitistega ja Tallinna Linnavaraameti andmetel puuduvad reformimata riigimaal lahendamata erastamise ja tagastamise taotlused. Tallinna Linnavaraamet selgitas 12.02.2016 kirjas nr 4.2-5/575-2 kaebajale, et Raudtee tn 62 maa ostueesõigusega erastamise menetluses esitasid AS K.S. ja ETRE OÜ küll väiteid, et Raudtee tn 60a maal asuvad õiguslikul alusel püstitatud ehitised, kuid menetluses ei esitatud ühtegi neid väiteid tõendavat dokumenti, samuti ei ole kohtus vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldust Raudtee tn 62 ehitisele teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta. Tallinna Linnavaraamet lisas, et Raudtee tn 62 maa erastamise menetluse käigus on maad mõõdistatud ja koostatud mitmeid alusplaane piiride ettepanekute koostamiseks ning neilt plaanidelt nähtub, et nt 1998. a-l ei paiknenud maaüksusel ühtegi hoonet, seega on Raudtee tn 60a maaüksusel paiknevad hooned püstitatud sinna maareformi ajal õigusliku aluseta. Eeltoodust nähtub, et kaebaja pidi juba 2015. a lõpus või hiljemalt 2016. a alguses aru saama, et vastustaja hinnangul ei ole võimalik Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste juurde maad ostueesõigusega erastada. Piiriettepaneku kooskõlastamata jätmisega ja kirjeldatud selgituste andmisega keeldus vastustaja Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisest. Seega oleks kaebaja pidanud kohustamiskaebuse selles osas esitama 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on nõue Tallinna linna kohustamiseks otsustada Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise küsimus esitatud kohtule tähtaja rikkumisega. Olenemata sellest, kas lugeda ostueesõigusega erastamise avaldus Raudtee tn 60a maaüksuse koosseisus oleva maa osas Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426k lahendatuks või mitte, on tähtaeg Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses kaebuse esitamiseks möödunud. Kaebaja esitas TLPA-le Raudtee tn 60a asuvate ehitiste ehitusprojekti ja ehitusteatised 12.11.2015. TLPA teatas 23.11.2015 kirjas nr 4-3/3867-1 kaebajale, et Raudtee tn 60a maaüksusel toimunud ehitustegevuse osas viiakse läbi riiklikku järelevalvet ning ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlus peatatakse, kuni ebaseadusliku ehitustegevuse osas on läbi viidud järelevalvemenetlus. TLPA teatas 23.02.2016 kirjas nr 4-3/216-11 kaebajale, et peatab lisaks ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlusele Harju Maavalitsuse läbiviidava vaidemenetluse ajaks ka ehitusjärelevalve menetluse. Kaebaja teavitas 25.04.2016 TLPA-d vaide tagastamisest ja esitas taotluse menetluste jätkamiseks. TLPA teatas 06.07.2016 kirjas nr 4-3/216-16 kaebajale, et Raudtee tn 60a ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlus on peatatud, kuni ebaseadusliku ehitustegevuse osas on läbi viidud järelevalvemenetlus. Kaebaja esitas TLPA-le 05.04.2019 taotluse ehitusjärelevalve menetluse lõpetamiseks ja ehitusprojekti menetluse 3(9)
3-22-460 jätkamiseks. TLPA selgitas 24.05.2019 vastuskirjas kaebajale, et toimumas on järelevalvemenetluse jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine, mistõttu ehitusjärelevalve menetluse lõpetamine ja ehitusprojekti menetluse jätkamine ei ole koheselt võimalik, viidates samuti, et riikliku järelevalve menetluste suure mahu ja mitmete menetlustoimingute teostamise ning asjaolude väljaselgitamise vajaduse tõttu ei ole võimalik ette prognoosida, kui kaua menetlus aega võtab ja millised võivad olla selle tulemused. Kaebaja esitas menetluste kohta informatsiooni saamiseks TLPA-le 07.11.2019 pöördumise. TLPA selgitas 16.12.2019 vastuskirjas nr 4-4/216-20, et Raudtee tn 60a maaüksusel paiknevad hooned on püstitatud reformimata riigimaale õigusliku aluseta ja ehitusprojekti menetlusega ei ole võimalik enne maaomandi küsimuste lahendamist jätkata ning ehitusjärelevalve menetlust õigusliku aluseta püstitatud ehitiste osas lõpetada. Kohtu hinnangul pidi kaebajale juba TLPA 24.05.2019 kirjast nähtuma, et menetluste läbiviimine viibib. TLPA 16.12.2019 kirjas nr 44/216-20 on vastustaja keeldunud kõnealuste menetluste jätkamisest enne maaomandi küsimuste lahendamist. Eeltoodust tulenevalt on möödunud tähtaeg ka kohustamisnõude esitamiseks Tallinna linna kohustamiseks otsustada riikliku järelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas ning nimetatud maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamise küsimus (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja esitatud tähtaja möödalaskmise põhjus ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja poolt kaebajale antud kirjalikest selgitustest nähtub, et vastustaja ei ole kaebajale andnud eksitavaid lubadusi, vaid nende selgituste põhjal pidi kohustamisnõuete esitamise vajadus olema kaebajale äratuntav. Asjaolu, et kaebaja mõistis tema ja vastustaja seisukohtade lahknevust menetluste läbiviimise küsimustes, näitavad ka aastate jooksul kaebaja poolt vastustajale esitatud pöördumised, mis sisaldavad kaebaja vastuväiteid. Kokkuvõttes ei nähtu asjaolusid, millest tingituna oleks vabandatav kaebuse hilinenult esitamine ning seega põhjendatud kaebetähtaja ennistamine. Seega jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab kohustamisnõude osas menetluse kaebust selles osas menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1. tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvate ehitiste seadustamine ja Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamine nende ehitiste teenindamiseks vajaliku maana, mistõttu on kaebaja vastu Raudtee tn 60a maaüksuse munitsipaalomandisse andmisele. Maa-amet teavitas 08.10.2021 kirjaga nr 6-8/21/15967 Tallinna Linnavalitsust, et alustab Raudtee tn 60a katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p-ga 1.2.1. määrati Tallinna linna munitsipaalomandisse taotletava Raudtee tn 60a katastriüksuse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa 100%. Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1 esitati Maa-ametile ettepanek Raudtee tn 60a katastriüksuse munitsipaalomandisse andmiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja arvamusel, et lisaks Raudtee tn 60a katastriüksuse tulevasele sihtotstarbele otsustati Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p-ga 1.2.1. ka Raudtee tn 60a maaüksuse munitsipaalomandisse andmine (kaebuse p-d 3.6, 4.2 ja 4.8) ja kaebaja hinnangul rikub tema õigusi juba ainuüksi Raudtee tn 60a katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlemine. Vaidlustatud korralduse alusel ei muutu maaüksuse omandivorm ega omanik. Maa antakse munitsipaalomandisse Maa-ameti peadirektori otsusega (maareformi seaduse (MaaRS) § 25 lg 51) ning juhul, kui vastava haldusaktiga rikutakse kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik seda vaidlustada. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p-ga 1.2.1. määrati üksnes kindlaks, milline on Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarve pärast seda, kui see munitsipaalomandisse antakse. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1. kehtivusest ei sõltu kaebaja õigus nõuda Raudtee tn 60a katastriüksusel 4(9)
3-22-460 asuvate ehitiste ehitisregistrisse kandmist ja selle maaüksuse ostueesõigusega erastamist või linna õigus nõuda Raudtee tn 60a katastriüksusel paiknevate ehitiste teisaldamist või lammutamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.ETRE OÜ palub 30.05.2022 määruskaebuses (ja 09.06.2022 seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning lugeda kaebus kohustamisnõude osas esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja soovib tugineda kohtu veale, milles kohus leidis, et: ei ole eksinud HKMS §-s 2 sätestatud halduskohtumenetluse üldpõhimõtete vastu; on lahendanud asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses; on tuvastanud üheselt asja lahendamiseks olulised asjaolud; kohtul oli ilma menetlusosalisi ära kuulamata ja omapoolseid seisukohti esitamata õigus ühepoolselt käsitada kaebuse taotlust riikliku ehitusjärelevalve toimingu lõpetamata jätmise, ehitusprojekti ja ehitusteatise kooskõlastamata jätmise ning maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamata jätmise, s.o viivituse õigusvastasuse tuvastamise kohta, õigusliku väitena; kohustamiskaebuses esitatud nõuded on esitatud HKMS § 46 lg-s 2 ja § 283 lg-s 2 sätestatud tähtaega eirates; HKMS § 283 lg 2 on kohaldatav kaebaja kohustamiskaebuse läbivaatamisel. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik kaebaja väited ja tõendid, mis kinnitavad maakasutuse olemasolu, ning on juhindunud vaid vastustaja paljasõnalistest väidetest, et kaebajal puudub Raudtee tn 60a maakasutusõigus ning maaüksusel puuduvad ehitised. Kohus on ekslikult leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p-ga 1.2.1 määratud Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarve „sihtotstarbeta maa“ ei riiva kaebaja õigusi. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 on eelhaldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 1), millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks Raudtee tn 60a maa munitsipaalomandisse andmisel Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarve ning see riivab kaebaja põhiseaduse (PS) §-dest 12, 14, 19, 31 ja 32 tulenevaid õigusi. Maa-amet ei saa MaaRS § 28 lg-st 3 tulenevalt anda Tallinna linna munitsipaalomandisse maaüksust, mille sihtotstarve on sihtotstarbeta maa, kuna Raudtee tn 60a maal asuvad kaebajale kuuluvad ehitised, mille alusel ja teenindamiseks vajalikule maale on tähtaegselt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 puudutab otseselt ja lõplikult kaebaja õiguspäraseid huve ning oleks ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust. Seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse haldusorgani tegevuse vastu, kuna Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarbe määraja on Tallinna Linnavalitsus, mitte Maaamet. Sihtotstarve on vastuolus ka Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt on Raudtee tn 60a maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud segahoonestusala ning maakasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt on lubatud maa-alale kuni 4-korruseliste ehitiste rajamine. Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamisel on võrreldes munitsipaalomandisse andmisega eesõigus, kuna maa ostueesõigusega erastamise taotlus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus on ekslikult leidnud, et olenemata sellest, kas lugeda ostueesõigusega erastamise avaldus Tallinna Linnavalitsuse 24.04.2014 korraldusega nr 426-k lahendatuks või mitte, on kaebetähtaeg ostueesõigusega erastamise küsimuses kaebuse esitamiseks möödunud. Kohus on rikkunud põhjendamis- ja selgitamiskohustust. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ta pidi halduskohtu viidatud tõenditest tundma ära vajaduse linna tegevuse vaidlustamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k ei lahendatud Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimust, sh ei ole korraldusega keeldutud küsimuse lahendamisest. Isegi kui asuda seisukohale, et viidatud korraldusest tulenevalt pidi kaebaja 5(9)
3-22-460 esitama kahe aasta jooksul taotluse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute jätkamiseks, on kaebaja taotlus tähtaegne, kuna ta on 16.09.2015 esitanud vastustajale kinnituse, et soovib Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamist. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et TLPA 06.07.2016 kirjaga nr 4-3/216 Raudtee tn 60a ehitusprojekti ja ehitusteatise menetluse nr EP180500 peatamine on HMS § 43 lg 1 kohaseks menetluse lõpetamise aluseks, kui menetluse peatamise põhjus (riikliku ehitusjärelevalve läbiviimine) ei ole ära langenud, ning kuidas on kohtu seisukoht kooskõlas TLPA samas kirjas esitatud seisukohaga, et menetluse jätkamine enne algatatud järelevalvemenetluse läbiviimist ja otsuse tegemist võib informatsiooni puudulikkuse tõttu kaasa tuua asja ebaõige otsustamise. Kaebaja palub lugeda kaebus kohustamisnõuete osas tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt lugeda tähtaja ennistamisel objektiivseks põhjuseks vastustaja tegevusetus. Vastustaja ei ole oma kirjades ja seisukohtades viidanud, et kaebaja peab nendega mittenõustumisel vaidlustama vastustaja tegevuse halduskohtus. Kaebajale selgus vajadus vaidlustada haldusakt ja esitada kohustamisnõuded alles Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 vastuvõtmisel ja Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1 tutvumisel. Kaebaja palub kontrollida, kas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 27 lg-s 1, korrakaitseseaduse § 2 lg-s 4 ja ehitusseadustiku § 130 lg-tes 1 ja 2 riikliku ehitusjärelevalve menetluse läbiviimise tähtaja sätestamata jätmine ning riikliku ehitusjärelevalve lõpetamata jätmine ilma vastavat haldusakti koostamata, on kooskõlas PS ja muude seadustega.
13.Tallinna linn palub 08.06.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on määruses põhjalikult analüüsinud faktilisi asjaolusid ja teinud õiguspärase määruse. Kaebaja on soovinud kohustada Tallinna linna otsustama ehitusteatise üle 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ehitusteatise ja ehitusprojekti menetluse väidetava viivituse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Isegi kui kaebaja oleks õigustatud nõudma ehitusteatise teavitatuks lugemist, on kaebetähtaeg selles osas möödunud. HKMS § 46 lg-st 2 tulenevalt oli kaebajal kahe aasta jooksul õigus vaidlustada väidetavat viivitust ehitusteatiste menetluses, kuna 16.02.2016 esitas kaebaja ise TLPA-le taotluse menetluse peatamiseks (vastustaja 03.03.2022 menetlusdokumendi lisa 8) ning vahepeal ei ole TLPA ühtegi sisulist menetlustoimingut ehitusteatise menetluses teinud, vaid ainult selgitanud kaebajale, miks ei ole võimalik ehitusteatise menetlusega edasi minna. Kaebaja ei ole vastustaja toiminguid (selgitusi) vaidlustanud. Praegusel juhul on aga selge, et kaebajale ei ole võimalik ehitusteatise teavitatuks lugemise ja ehitusprojekti kooskõlastamisega anda ehitusõigust kinnistule, mis kaebajale ei kuulu ja mille osas puuduvad kaebajal ka muud õigused. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal puudub igasugune õiguspärane ja tõendatud seos kinnisasjaga, mille sihtotstarvet Tallinna linn muutis. Kaebus ja määruskaebus on perspektiivitud. Vastutaja on esitanud oma 03.03.2022 menetlusdokumendi lisadena kaks Maa-ameti kirja (06.05.2019 kiri – lisa 14 ja 14.06.2021 kiri – lisa 20), kus Maa-amet asjaolusid kaebajale põhjalikult selgitab – reformimata Raudtee tn 60a katastriüksusel ei asu ehitisi, mille juurde on võimalik maareformi käigus ostueesõigusega maad erastada. Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvad ehitised ei ole rajatud õiguslikul alusel ja selliste ehitiste juurde ei ole neid rajanud isikul õigus maad maareformi käigus omandada. 6(9)
3-22-460 Sellest olenemata on kaebajal võimalus vaidlustada munitsipaalomandisse andmise kohta, kui see antakse.
Maa-ameti
otsust
maa
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Määruskaebe korras on vaidlustatavad halduskohtu 26.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3, mitte resolutsiooni p 1, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu tegevusele. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja need väited, mis seonduvad vastuväitega kohtu tegevusele.
15.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 26.05.2022 määruse p-de 2 ja 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.
16.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus ei ole eksinud, käsitades õigusliku väitena kaebuses esitatud taotlust Tallinna Linnavalitsuse toimingute (s.o ehitusjärelevalve ja ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega viivitamine ning ehitusteatiste menetluse peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esmasteks nõueteks tühistamis- ja kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p-d 1 ja 2). Kohustamisnõude läbivaatamisel tuleb kohtul anda hinnang ka vastavate toimingute ja viivituse õiguspärasusele. Seega on tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega.
17.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas haldusasja menetluse nõudes kohustada Tallinna linna otsustada ehitusjärelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas, samal maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamine ning Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise küsimus (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
18.Kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumise kaebetähtaeg on sätestatud HKMS § 46 lg-s 2. Selle sätte järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.
19.Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas AS K.S (ETRE OÜ õiguseellane) 30.12.1997 ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendatud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k või mitte. Halduskohus on õigesti järeldanud, mõlemal juhul oleks kaebetähtaeg Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamiseks kohustamiseks kaebuse esitamiseks möödunud. Halduskohus ei ole seejuures rikkunud põhjendamiskohustust, vaid on faktilisi asjaolusid analüüsinud ja oma seisukohta piisavalt põhjendanud.
20.Kui lugeda ostueesõigusega erastamise avaldus lahendatuks Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k, oleks kaebaja pidanud korralduse teatavakstegemisest 30 päeva jooksul esitama kaebuse korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise üle (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2 ls 1). Kaebaja ei ole Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldust nr 426-k vaidlustanud ja on pärast korralduse andmist esitanud 16.09.2015 vastustajale kinnituse (dtl 81), et soovib jätkuvalt Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamist. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et see 7(9)
3-22-460 võib viidata asjaolule, et kaebajale ei olnud korralduse põhjal selge vastustaja seisukoht, et Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastada. Maa ostueesõigusega erastamise võimatus pidi kaebajale siiski üheselt selguma juba 2015. a lõpus, mil TLPA jättis OÜ Dalagor koostatud Raudtee tn 60a piiriettepaneku 16.11.2015 kooskõlastamata (dtl 86), või hiljemalt 2016. a alguses Tallinna Linnavaraameti 12.02.2016 kirjas nr 4.2-5/575-2 (dtl 308‒309) kaebajale antud selgitustest. Piiriettepaneku kooskõlastamata jätmisest 16.11.2015 ja Tallinna Linnavaraameti 12.02.2016 kirjas esitatud selgitustest nähtub üheselt mõistetavalt vastustaja keeldumine Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisest. Seetõttu oleks kohustamiskaebus tulnud esitada 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2 ls 1). Eelneva põhjal on kaebaja nõue Tallinna linna kohustamiseks otsustada Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise küsimus mittetähtaegne.
21.Kaebaja on taotlenud ka Tallinna linna kohustamist otsustada riikliku järelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas ning samal maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamise küsimus. Halduskohus leidis, et kaebaja kohustamisnõue on nimetatud osas esitatud HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega ületades. Haldusasja materjalidest nähtub järgnev. Kaebaja esitas TLPA-le Raudtee tn 60a asuvate ehitiste seadustamiseks ehitusprojekti (dtl 87‒89) ja ehitusteatised (dtl 121‒149) 12.11.2015. TLPA on 23.11.2015 kirjas nr 4-3/3867-1 (dtl 195) teatanud kaebajale, et Nõmme Linnaosa Valitsus viib Raudtee tn 60a maaüksusel toimunud ehitustegevuse osas läbi riiklikku järelevalvet ning TLPA peatab ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetluse kuni järelevalvemenetlus on läbi viidud. Kaebaja esitas 16.02.2016 TLPA-le taotluse (dtl 317‒319) peatada ehitusprojekti ja ehitusteatiste menetlus kuni kaebaja Harju maavanemale esitatud vaide läbivaatamiseni. TLPA teatas 23.02.2016 kirjas nr 4-3/216-11 (dtl 322) kaebajale, et peatab lisaks ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlusele ka riikliku ehitusjärelevalve menetluse. Kaebaja teavitas 25.04.2016 TLPA-d vaide tagastamisest ja taotles menetluse jätkamist (dtl 324). TLPA teatas 06.07.2016 vastuskirjas nr 4-3/216-16 (dtl 330) kaebajale, et ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlus on peatatud kuni ebaseadusliku ehitustegevuse osas on läbi viidud järelevalvemenetlus. Kaebaja esitas TLPA-le 05.04.2019 taotluse riikliku ehitusjärelevalve menetluse lõpetamiseks ja ehitusprojekti menetluse jätkamiseks (dtl 332‒336). TLPA selgitas 24.05.2019 vastuskirjas (dtl 368) kaebajale, et toimumas on ehitusjärelevalve menetluse jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine, mistõttu ehitusjärelevalve menetluse lõpetamine ja ehitusprojekti menetluse jätkamine ei ole koheselt võimalik, samuti viidati, et riikliku järelevalve menetluste suure mahu ja mitmete menetlustoimingute teostamise ning asjaolude väljaselgitamise vajaduse tõttu ei ole võimalik ette prognoosida, kui kaua menetlus aega võtab ja millised võivad olla selle tulemused.
22.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajale pidi menetluste läbiviimise viibimine selguma hiljemalt TLPA 24.05.2019 vastuskirjast. Seetõttu on kohustamisnõue Tallinna linna kohustamiseks otsustada riikliku järelevalve tulemused Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste osas ning otsustada samal maaüksusel asuvate ehitistega seotud ehitusteatiste ja ehitusprojekti kooskõlastamise küsimus esitatud HKMS § 46 lg 2 ls-s 3 sätestatud tähtaega ületades.
23.Kaebaja on taotlenud juhul, kui kohus leiab, et kohustamiskaebus ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamist. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamist õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandjuhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 8(9)
3-22-460 01.10.2002 lahend nr 3-3-1-57-02; 16.01.2009 lahend nr 3-3-1-75-08). Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Praegusel juhul on halduskohus põhjendatult leidnud, et mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks asjas ei nähtu. Selleks ei anna alust väited, et ehitusjärelevalve ning ehitusteatiste ja ehitusprojekti menetlused ei olnud lõpetatud ja seetõttu ei olnud kohustamisnõuete esitamise vajadus kaebajale äratuntav. Arvestades kaebaja esitatud korduvaid pöördumisi ja vastustaja antud kirjalikke selgitusi kaebajale, võis kaebajalt eeldada kohustamisnõuete esitamise vajaduse mõistmist ning ta ei saanud eeldada, et kohustamisnõude esitamine on võimalik määramata aja jooksul. Vastustaja poolt eksitavate lubaduste andmist asjas ei nähtu. Asjas esitatud materjalide põhjal ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja vaidluse algatamise korda ja tähtaega, otsides selleks vajadusel õigeaegselt professionaalset õigusabi. Kaebusest ei nähtu seega objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kohustamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetanud kohustamiskaebuse osas haldusasja menetluse.
25.Ehitusjärelevalve menetluse läbiviimiseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus tähtaegade sätestamata jätmine ei ole vastuolus HMS § 5 lg-ga 2 ega PS §-ga 14. Kuigi õigusaktid ei sätesta ehitusjärelevalve menetluse läbiviimiseks konkreetseid menetlustähtaegu, tuleb HMS § 5 lg 4 kohaselt ka sellisel juhul haldusmenetlus siiski läbi viia viivituseta ehk mõistliku aja jooksul (nt Riigikohtu 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 16). Võimaliku viivituse korral kuulub kohaldamisele HKMS § 46 lg 2 ls-s 3 sätestatud kaebetähtaeg.
26.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 tagastas halduskohus kaebuse nõude osas tühistada Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustus praeguses asjas 29.04.2022 määruse p-s 8 halduskohtu seisukohaga, et viidatud korralduse p-ga 1.2.1 ei ole otsustatud selle küsimuse üle, kellest saab reformimata riigimaa ja seal peal asuvate ehitiste omanik. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 p 1.2.1 alusel on määratud üksnes Tallinna linna munitsipaalomandisse taotletava Raudtee tn 60a katastriüksuse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa 100%. Seega ei muutu vaidlustatud korralduse alusel maaüksuse omandivorm ega omanik. Nagu halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, antakse maa munitsipaalomandisse Maa-ameti peadirektori otsusega (MaaRS § 25 lg 51). Vajadusel on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta Maa-ameti otsuse vaidlustamisel (HKMS § 44 lg 1). Vaidlustatud korralduse kehtivusest ei sõltu kaebaja õigus nõuda Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvate ehitiste ehitisregistrisse kandmist ega maaüksuse ostueesõigusega erastamist.
27.Eelneva põhjal jääb ETRE OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.